1-06-3867\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 detsember 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1- 06-3867 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Svetalana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 20 detsember 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi A.Mi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09 novembri 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.M Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Loreta Tšurilova Süüdistatav A.M, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 04.05.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Uido Truija RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 09 novembri 2006 otsus kriminaalasjas nr 1-06-6998 A.Mi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 27 detsembrist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 22.12.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: A.M mõisteti süüdi selle eest, et ta isikuna, kes on varem vargusi toime pannud, püüdis 03.03.2006 kella 16.45 paiku Pani Tallinnas x asuvast kauplusest * toime panna võõra vara, kogusummas 1300 krooni varguse, kuid peeti pärast kassasid turvatöötajate poolt kinni, samuti selle eest, et ta täpselt kindlakstegemata ajal varastas Tallinnas x AS * kontorist K.T kuuluvat vara kogusummas 200 krooni, samuti selle eest, et ta võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes 02.05.2006 kella 19.23 ajal Tallinnas x asuvasse * sauna eesruumi ning varastas M.H vara. Harju Maakohus tunnistas A.Mi süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 04.05.
2. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis A.M palub arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti ka asjaolu, et tema poolt toimepandud kuriteod jäid katsestaadiumisse. Palub lühendada temale mõistetud vangistuse tähtaega. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus karistuse lühendamist 14 päeva võrra. Kaitsja palus apellatsioonis esitatud taotlus rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus lubatav vaid juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellant on märkinud, et temale kergema karistuse mõistmisel tuleks aluseks võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium leiab, et kuna maakohus on karistuse mõistmisel juba arvestanud kergendava asjaoluna A.Mi puhtsüdamlikku kahetsust, ei anna selline apellatsioonis esitatud asjaolu ringkonnakohtule alust maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ega neid arvestanud. Apellatsioonis ei ole süüdistatav viidanud KarS § 57 ettenähtud karistust kergendavatele asjaoludele, millised oleks maakohus jätnud arvestamata või tähelepanuta. Arvestades võimalusega süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest tuleb arvestada faktiga, et A.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda enamus varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, kuid eelnevad karistused ei mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt vaid ta jätkas pärast vabanemist uute kuritegude toimepanemisi. Selline süüdistatava käitumine näitab negatiivset suhtumist õiguskorda ning annab seadusliku aluse temale range karistuse mõistmiseks. Antud juhul on kohus, arvestades ka apellatsioonis esitatud asjaoluga, et kauplusest * jäi kuritegu katsestaadiumisse, süüdlast karistanud 1 aastase vangistusega, mis on alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette kuni 5 aastase vangistuse. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et kohtuotsusega mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning selle tühistamiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09 novembri 2006 otsuse A.Mi süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN JÜRI PAAP