Obsah (12)
§117§200§ 199§ 215§ 202§ 209§ 118§64§68§ 263§ 74§ 75Kriminaalasi nr.1-05-1574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lühimenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2006. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1574 Kohtukoosse
§117; §118 p.1; § 199 lg.
2 p. 4,7,8 ;§202 lg.1; §209 lg.2 p.1,3 ja § 215 lg. 2 p. 1,3 järgi; L.S süüdistuses
§200
lg.1; §209 lg.2 p.3 ja §263 p.1 järgi lühimenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav Deniss ZLATOUSTOV Kaitsja kriminaalkorras karistamata tõkend: vahistamine (määrus 01.07.2005.a), kahtlustatavana kinni peetud19.mai 2005.a.-20.mai 2005.a. ja 30.juunil 2005.a. Vandeadvokaat Andres Simson Süüdistatav L.S varem kriminaalkorras karistamata tõkend: vahistamine (määrus 07.07.2005.a.) , kahtlustatavana kinni peetud 06.juulil 2005.a. Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON KrMS §173, 175, 180, 188, 189 lg. 2 ja 3, 233, 236-238, 305, 309, 310, 311-313, 315, 318, 319 alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista Deniss ZLATOUSTOV
§ 199lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi ja karistada teda ühe
(1)aasta vangistusega. Süüdi mõista Deniss ZLATOUSTOV
§ 215lg. 2 p. 1, 3 järgi ja karistada teda kahe
(2)aasta vangistusega. Süüdi mõista Deniss ZLATOUSTOV
§ 202lg. 1 järgi ja karistada teda kolme
(3)kuu vangistusega. Süüdi mõista Deniss ZLATOUSTOV
§ 209lg. 2 p. 1,3 järgi ja karistada teda ühe
(1)aasta vangistusega. Süüdi mõista Deniss ZLATOUSTOV
§ 117järgi ja karistada teda ühe
(1)aasta vangistusega. Süüdi mõista Deniss ZLATOUSTOV
§ 118p. 1 järgi ja karistada teda viie
(5)aasta vangistusega.
§64
kohaselt mõista Deniss ZLATOUSTOV´ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lugeda Deniss ZLATOUSTOV´ile liitkaristuseks kuus
(6)aastat vangistust. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendada Deniss ZLATOUSTOV´ile mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku (1/3) võrra, s.o. kahe
(2)aasta võrra, mõistes seega talle karistuseks neli
(4)aastat vangistust.
§68
lg.1 alusel arvata Deniss ZLATOUSTOV´i poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.06.2005.a.-20.06.2005.a., s.o. kaks päeva karistusaja hulka ning lugeda tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm
(3)aastat üksteist
(11)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust. Jätta tõkend – vahistamine –Deniss ZLATOUSTOV´i suhtes muutmata.
§68
lg.1 alusel arvata Deniss ZLATOUSTOV´i poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda tema ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks 30.juuni 2005.a (30.06.2005.a.). Välja mõista alaealiselt kohtualuselt Deniss ZLATOUSTOV’ilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt N.Z ´ilt kuni Deniss ZLATOUSTOV’i täisealiseks saamiseni kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend viis
(8735)krooni M.V. kasuks. 2
(14)Välja mõista alaealiselt kohtualuselt Deniss ZLATOUSTOV’ilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt N.Z ´ilt kuni Deniss ZLATOUSTOV’i täisealiseks saamiseni kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas seitse tuhat viissada (7500.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874). Välja mõista alaealiselt kohtualuselt Deniss ZLATOUSTOV’ilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt N.Z ´ilt kuni Deniss ZLATOUSTOV’i täisealiseks saamiseni riigi tuludesse – ekspertiisitasu summas kuus tuhat kaheksasada
(6800)krooni. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874). Välja mõista alaealiselt kohtualuselt Deniss ZLATOUSTOV’ilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt N.Z ´ilt kuni Deniss ZLATOUSTOV’i täisealiseks saamiseni menetluskulu – ekspertiisitasu summas nelisada kaheksakümmend
(480)krooni AS Valga Haigla kasuks (SEB EÜP 10202000543009; Hansapank 221013799080). Välja mõista alaealiselt kohtualuselt Deniss ZLATOUSTOV’ilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt N.Z ´ilt kuni Deniss ZLATOUSTOV’i täisealiseks saamiseni riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017 Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049874) menetluskulu – toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulu summas kakssada kolm
(203)krooni 20 senti. Välja mõista alaealiselt kohtualuselt Deniss ZLATOUSTOV’ilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt N.Z ´ilt kuni Deniss ZLATOUSTOV’i täisealiseks saamiseni menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar´i osaluse eest asja eeluurimises - summas kaks tuhat viissada nelikümmend kaheksa
(2548)krooni 80 senti ( sh. käibemaks 388.80) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874). Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Süüdi mõista L.S
§ 209lg. 2 p.3 järgi ja karistada teda ühe
(1)aasta vangistusega. Süüdi mõista L.S
§ 263p. 1 järgi ja karistada teda kuue
(6)kuu vangistusega. Süüdi mõista L.S
§ 200lg. 1 järgi ja karistada teda kahe
(2)aasta vangistusega. 3
(14)
§64kohaselt mõista L.S-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lugeda L.S-ile liitkaristuseks kolm
(3)aastat vangistust. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendada L.S-ile mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku ( 1/3 ) võrra, s.o. ühe
(1)aasta võrra, mõistes seega talle karistuseks kaks
(2)aastat vangistust.
§ 74alusel jätta mõistetud karistus osalisele täitmisele, karistades L.S seitsme
(7)kuu reaalse vangistusega ning üks
(1)aastat viis
(5)kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui L.S kolmeaastase
(3)katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks
§ 75
lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1 ) elama alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- ja töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata L.S katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§68
lg.1 alusel arvata L.S poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda tema ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks 06.juuli 2005.a (06.07.2005.a.) ning vabastada L.S vahi alt kohtusaalis. Välja mõista alaealiselt kohtualuselt L.S-ilt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt V.T. ´ilt kuni L.S täisealiseks saamiseni kolmkümmend
(30)krooni Ü.K. ´i kasuks. Välja mõista alaealiselt kohtualuselt L.S-ilt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt V.T. ´lt kuni L.S täisealiseks saamiseni kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas seitse tuhat viissada (7500.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874). Välja mõista alaealiselt kohtualuselt L.S-ilt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt V.T. ´lt kuni L.S täisealiseks saamiseni riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017 Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049874) menetluskulu – 4
(14)toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulu summas kakssada kolm
(203)krooni 20 senti. Välja mõista alaealiselt kohtualuselt L.S-ilt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt V.T. ´lt kuni L.S täisealiseks saamiseni menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja eeluurimisest - summas üks tuhat kakssada seitsekümmend neli
(1274)krooni 40 senti ( sh. käibemaks 194.40) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 28000 49874). Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Valga Maakohtu kaudu, teatades kohtule kirjalikult seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 07.02.2006.a.). Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast (08.03.2006.a.), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatavatel ja nende kaitsjatel on õigus esitada apellatsioon süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne
(15)päeva jooksul. Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse puutuva apellatsiooni. Selgitada, et KrMS § 315 lg. 6 alusel on õigus koheselt loobuda apellatsiooniõigusest. Prokuratuur ei saa lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse Deniss ZLATOUSTOVIT selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud pisivarguse, 14.04.2005.a. kella 23 paiku, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, grupis koos M.R. , Valgas asuvas parklas, tungisid valevõtmega juhiukse luku avamise teel autosse, mis kuulus A.A. ile, kus valevõtmega käivitasid sõiduki ja sõideti minema. Ärandatud autoga sõideti kuni Priimetsa, kus sõiduk jäi mudasse kinni. Kuriteoga tekitasid A.A. ile varalist kahju 3000 krooni. … olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ööl vastu 19.05.2005.a. ( kellaaeg tuvastamata) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse 5
(14)luku avamise teel autosse Opel Omega, mis kuulub L-O.S.ja lükati sõiduk parkimiskohast eemale, kus jõuga murti puruks roolivarras ja juhtmete ühendamise teel püüdsid käivitada sõidukit, mis aga ei õnnestunud. Kuriteoga tekitasid L-O.S.varalist kahju 2250 krooni. …olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ööl vastu 19.05.2005.a. (kellaaeg tuvastamata) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse luku avamise teel autosse, mis kuulus J.P. ja juhtmete ühendamise teel püüdsid käivitada sõidukit, mis aga ei õnnestunud. Kuriteoga tekitasid J.P. varalist kahju 500 krooni. …olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ööl vastu 19.05.2005.a. (kellaaeg tuvastamata) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse luku avamise teel autosse, mis kuulus M.S. ja juhtmete ühendamise teel püüdsid käivitada sõidukit, mis aga ei õnnestunud ning seejärel lahkuti. Vahepeal üritasid ärandada teisi sõidukeid ja seejärel naastes samal ööl tagasi auto juurde lükkasid koos sõiduki parkimiskohast Valgas maja juurest eemale Valgas, kus püüdsid uuesti sõidukit käivitada, mis aga ei õnnestunud ning seejärel lahkuti sõiduki juurest. Kuriteoga tekitasid M.S. varalist kahju 1300.00 krooni. …olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ööl vastu 19.05.2005.a. (kellaaeg tuvastamata) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse luku avamise teel autosse, mis kuulus A.V. ja lükkasid sõiduki parkimise kohast eemale, kus juhtmete ühendamise teel käivitasid sõidukit, kuid majaelanike vahelesegamise tõttu põgeneti ja jäeti sõiduk maha. Kuriteoga tekitasid A.V. varalist kahju 700.00 krooni. …olles isik, kes on varem oime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ööl vastu 19.05.2005.a. (kellaaeg tuvastamata) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse luku avamise teel autosse Opel Ascona, mis kuulus A.V. kus juhtmete ühendamise teel käivitasid sõiduki ja sõideti kuni liiklusõnnetuse tekkimiseni Valgas elamu juures. Peale liiklusõnnetust põgeneti koos sündmuskohalt ja sõiduk jäeti maha. Kuriteoga tekitasid A.V. varalist kahju 14 764,00 krooni. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, grupi poolt, pani Deniss ZLATOUSTOV toime
§ 215lg.2 p.1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
…. selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud pisivarguse, 14.04.2005.a. kella 23 paiku, võõra vara omastamise eesmärgil, grupis koos A.K. , M.R. ja M.G. , olles omavoliliselt kasutanud võõrast vallasasja omastamise eesmärgita, s.o. Valgas maja taga asuvas parklas seisnud autoga, mis kuulus A.A. ile, sõitnud Priimetsa, kus auto jäi mudasse kinni, varastasid sõidukist makk-raadio Philips väärtusega 500 krooni, kõlari Radiotehnika S-25 väärtusega 50 krooni, 20 liitrilise bensiinikanistri koos bensiiniga mille koguväärtus oli 340 krooni, kaks halogeenlampi väärtusega 50 krooni. Kuriteoga tekitasid A.A. ile varalist kahju 940 krooni. …olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 19.05.2005.a. (kellaaeg tuvastamata) võõra vara omastamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse luku avamise teel autosse Opel Omega, mis 6
(14)kuulub L-O.S.ja varastasid sõidukist autoraadio Sony maksumusega 800 krooni. Kuriteoga tekitasid L-O.S.varalist kahju 800 krooni. …olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 19.05.2005.a. (kellaaeg tuvastamata ) võõra vara omastamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse luku avamise teel autosse, mis kuulus J.P. ja varastasid sõidukist noa väärtusega 50 krooni. Kuriteoga tekitasid J.P. varalist kahju 50 krooni. …olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 19.05.2005.a. (kellaaeg tuvastamata) võõra vara omastamise eesmärgil, grupis koos M.V. ja A.K. , Valgas maja juures, tungisid kääridega juhiukse luku avamise teel autosse Opel Ascona, mis kuulus A.V. ja varastasid sõidukist autoraadio väärtusega 500 krooni. Kuriteoga tekitasid A.V. varalist kahju 500.00 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi, grupi poolt, pani Deniss ZLATOUSTOV toime
§ 199lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
… selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 19.06.2005.a. kella 02 paiku varalise kasu saamiseks pettuse teel grupis L.S-iga Valga linnas asuva külalistemaja esisel platsil said K.K 90 krooni alkoholi ostmiseks, kuid tegelikult lahkusid tänava suunas koos saadud rahaga, et raha omastada, millega lõid teadvalt ebaõige ettekujutuse K.K. tema raha kasutamisest. Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, grupi poolt, pani Deniss ZLATOUSTOV toime
§ 209lg.2 p.1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
…selles, et tema 19.06.2005.a. kella 02 paiku, Valga linnas maja ees tänaval tungis kallale K.K ile, kus lõi teda tugevasti rusikatega rindkerre ja pähe mille tulemusena viimane kukkus. Peksmise ja kukkumise tagajärjel sai K.K. tervisekahjustuse mis põhjustas ohu elule, s.o. pea kinnine tömp trauma kõvakelmepealse verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tulemusena tekkis peaajuturse. Raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustati oht elule, pani Deniss ZLATOUSTOV toime
§ 118p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
… selles, et tema, 19.06.2005.a. kella 02 paiku, Valga linnas maja ees tänaval, olles kallale tunginud K.K ile ja tekitanud talle peksmisega eluohtliku kehavigastuse, põhjustas ettevaatamatusest K.K i surma. K.K suri 24.06.2005.a. eluohtliku tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud peaaju turse tõttu. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 269 nähtub, et K.K i surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma kõvakelmepealse verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Kuriteoga tekitas M.V. varalist kahju 8735 krooni. Teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest pani Deniss ZLATOUSTOV toime
§ 117järgi kvalifitseeritava kuriteo.
… selles, et tema, 19.06.2005.a. kella 02 paiku, Valga linnas tänaval teadvalt kuritegelikul teel saadud vara - sularaha 30 krooni, mille oli L.S eelnevalt röövinud Ü.K. ilt. 7
(14)omastas L.S-ilt Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega ZLATOUSTOV toime
§ 202lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
pani Deniss Kriminaalasjas süüdistatakse L.S selles, et tema,19.06.2005.a. kella 02 paiku varalise kasu saamiseks pettuse teel grupis Deniss Zlatoustoviga Valga linnas asuva külalistemaja esisel platsil said K.K 90 krooni alkoholi ostmiseks, kuid tegelikult lahkusid tänava suunas koos saadud rahaga, et raha omastada, millega lõid teadvalt ebaõige ettekujutuse K.K ile tema raha kasutamisest. Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupi poolt, pani L.S toime
§ 209lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
…selles, et tema, 19.06.2005.a. kella 02 paiku, Valga linnas maja ees tänaval, rikkudes avalikku korda tungis kallale M.K. , kus lõi teda jalaga näkku, tekitades talle kehavigastusi ja moraalset kahju. Avaliku korra rikkumisega vägivallaga pani L.S toime
§ 263p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
…selles, et tema, 19.06.2005.a. kella 02 paiku tungis Valga linnas maja ees tänaval kallale Ü.K. ile, kus lõi teda rusikaga näkku, mille tulemusena viimane kukkus ja seejärel istus kannatanule peale ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõi rusikatega korduvalt näkku Ü.K. ile ja võttis ära taskust sularaha 30 krooni. Kuriteoga tekitas Ü.K. ile kehavigastusi ja varalist kahju 30 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, pani L.S toime
§ 200lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
L.S ja Deniss Zlatoustov on esitanud taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, millega prokuratuur ka nõustus. Kohtuistungil L.S kinnitas, et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistas end täies mahus süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Samuti oli tema kaitsja Mart Sikut nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Kohtualune L.S enda ülekuulamist ei taotlenud ning kinnitas, et on oma tegudest aru saanud. Kohtuistungil Deniss Zlatoustov kinnitas, et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistas end osaliselt süüdi (ei tunnista ennast süüdi
§117, §118 p.1 ja §202 järgi) ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
Samuti oli tema kaitsja Andres Simson nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Kohtualune D.Zlatoustov enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungile ilmunud kannatanud A.A., M.S., A.V., A.V., M.K., Ü.K. ja M.V. olid nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Kohus, olles hinnanud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse järgi, leiab, et kohtualuse D.Zlatoustovi süü võõraste vallasasjade omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita grupis isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, samuti D.Zlatoustovi süü võõraste vallasasjade äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, D.Zlatoustovi süü varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis, isikuna, kes 8
(14)on varem toime pannud varguse ja omastamise, D.Zlatoustovi süü kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, D.Zlatoustovi süü raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule ning D.Zlatoustovi süü teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, on täielikku tõendamist leidnud. Kohus, olles hinnanud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse järgi, leiab et kohtualuse L.S süü varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupis, samuti L.S süü avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga ja L.S süü võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, on täielikku tõendamist leidnud. D.Zlatoustovi süü võõraste vallasasjade omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita grupis isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, samuti D.Zlatoustovi süü võõraste vallasasjade äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, on tõendatud tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega /II kd. tl.175-176; 181-182/, sündmuskoha vaatlusprotokollides ja fototabelitel fikseerituga /I kd, tl.25-28; 37-39, 45, 50, 55, 59/, kannatanute A.A., L.-O. S., J.P., M.S., A.V., A.V. avalduste ja ütlustega /I kd. tl.2324, 29-30, 31, 33-34, 35, 43, 46, 48, 49, 51, 53-54, 56, 58, 61/ ning tsiviilkostja N.Z. ütluste ja fototabeliga /I kd, tl.40-42/. L.S süü on tõendatud tema poolt süü täies mahus tunnistamise, samuti tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega /II kd tl. 219-220, 229-230/. D.Zlatoustovi süü varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule ning D.Zlatoustovi süü teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest ja D.Zlatoustovi süü kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises on täielikku tõendamist leidnud. D.Zlatoustovi süü on tõendatud tema poolt 01.07.2005.a. eeluurimisel antud ütlustega /II kd. tl.187-188/, mille kohaselt kohtusid nad kolme mehega, kes tahtsid viina osta. D.Zlatoustov ja L.S ütlesid neile, et andke raha me ostame. Mehed andsid D.Zlatoustovi kätte 90 krooni. Ta seletab, et mõne aja pärast tulid mehed raha tagasi küsima ja siis tekkis meeste ning tema ja L.S vahel kaklus. Ta seletab, et tema kakles ühe mehega ja L.S teise mehega. D.Zlatoustov lõi meest 2-3 korda rusikaga näkku. Tema löökide tulemusena mees kukkus. Ta läks eemale ja nägi, et see mees, keda ta peksis, tõusis üles. Peksmise järel olid tema riided ja käed puhtad, verd nendel ta ei näinud. Samuti ei näinud ta verd ohvril. D.Zlatoustov seletab, et mees keda peksis L.S oli pikali ja ei liigutanud ennast, mees lebas selili ja pea oli kuklas. Ta sai aru, et mees oli teadvuseta. Ära minnes andis L.S tema kätte 30 krooni, mille D.Zlatoustov pani endale taskusse. D.Zlatoustovi poolt eeluurimisel antud ütluste kohaselt: „Sain loomulikult kohe aru, et L.S võttis selle raha mehe taskutest, keda ta peksis. Ega ma nii loll ole, et sellest mitte aru saada.“ 24.10.2005.a. eeluurimisel antud ütluste /II kd. tl. 198-199/ kohaselt nägi D.Zlatoustov, et L.S kakleb kahe mehega. Ta jooksis tagasi ja lõi ühte meestest rusikaga näkku. Peale lööki meesterahvas kukkus pikali. Kuidas ta kukkus, seda ta ei näinud. Nägi seda, kuidas meesterahvas tõusis püsti ja lahkus. Deniss Zlatoustovi poolt antud ütlused on kooskõlas L.S ütlustega /II kd tl.220/, mille kohaselt tulid nende juurde kolm meest, kes andsid neile raha, et nad viina ostaksid. Kuna nad viina neile ei ostnud, tulid mehed raha tagasi küsima. L.S lõi midagi ütlemata raha tagasi küsima tulnud meest käega näo piirkonda, mille peale meest kukkus põlvili maha. Löömine toimus sõiduteel. L.S pööras ümber ja sel hetkel tahtis teda lüüa teine mees, 9
(14)kuid L.S lõi ka teda käega näo piirkonda, mille tulemusena kukkus mees selili asfaldi peale peaga vastu asfalti. See mees lamas selili ning L.S istus tema peale ning lõi teda veel paar korda näkku. D.Zlatoustov ütles, et lähme ära ning seepeale jättis L.S mehe maha lamama. L.S avaldab, et seda mida sel ajal tegi D.Zlatoustov, ta ei näinud. 13.10.2005.a. eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitab L.S, et esmalt lõi ta üht meest ja siis hakkas kaklema teise mehega. Selle mehega, keda ta esimesena lõi, kakles edasi D.Zlatoustov. Mõlemad mehed jäid pikali lamama. Ta täpsustab, et kui nad pärast tagasi tulid, lamas maas endiselt mees, kellega L.S oli kakelnud /II kd tl.229 pöördel - 230). Kannatanu M.K. ütlustest /I kd, tl.95-96/ nähtub, et 19.06.2005.a.umbes kella 00.30 ajal tulid nad koos Ü. ja K.K iga hotelli juurde, et hotelli baarist viina osta. Kuna hotelli baar oli suletud, siis ütles keegi hotelli juures viibinud noortekambast, et andku nende kätte raha ja nad lähevad toovad neile viina. K. andiski raha. №ored läksid ära, aga viina neile ei toodud. Mõne aja pärast otsustati vaatama minna, kuhu noored koos viinaga jäid. Nad hakkasid kolmekesi liikuma tänava poole. Järsku tulid pargist välja vene rahvusest noormehed, kes hakkasid neid peksma. M.K. seletab, et osad läksid K. ja Ü. kallale ning üks noormees tuli talle kallale. See, kes talle kallale tuli, lõi teda jalaga näkku, mille peale M.K. jooksis koheselt minema. Ta seletab, et 05.00 ajal tuli koju vend Ü., kelle riided olid verised ja nägu paistes ning silmad sinised. 11.10.2005.a. eeluurimisel antud ütluste kohaselt /I kd tl.98/ on M.K. täpsustanud, et Ü on nägu paistes ja nina piirkonnas nägu verega koos. Samuti seletab M.K., et Ü.l pidi olema 25-30 krooni taskus, kuid hommikul koju tulles seda raha tal polnud. Kannatanu Ü.K. i poolt antud ütlustest /I kd tl.103/ nähtub, et esmalt kõnetati K, keda ka koheselt pärast seda rünnati, lüües talle jalaga näkku. Ü.K. otsustas venda kaitsta ning läks vahele. Edasi kakles ta K.K it rünnanud noormehega, mis K. edasi sai ta ei tea. Kui ta hommikul pargis ärkas, siis nägi, et tema särk on verega koos ja ka käed olid verised. Ta seletab, et kuna oli alkoholijoobes, siis täpselt ta sündmuste järjekorda ei mäleta. Tunnistaja M.V. poolt eeluurimisel antud ütlustest /I kd, tl.109-110/ nähtub, et 19.06.2005.a. umbes kella 04.45 ajal helistas talle M.H., kes palus K.K haiglasse viia, kuna viimane oli läbi pekstud. Kohus, hinnates süüdistatavate ja kannatanute ütluseid koosmõjus, asub seisukohale, et D.Zlatoustovi süü K.K raskete kehavigastuste tekitamisest ja ettevaatamatusest surma põhjustamises on täielikku tõendamist leidnud. Kohus asub seisukohale, et D.Zlatoustovi süüd tõendavad tema poolt antud ütlused koosmõjus L.S ütlustega, kannatanute ja tunnistajate poolt antud ütlustega. D.Zlatoustovi enda ütluste kohaselt nägi ta, et L.S kakleb kahe mehega. Ta ühines kaklusega ning lõi ühte meest rusikaga näkku, mille tõttu viimane kukkus selili maha peaga vastu asfaldi. D.Zlatoustov on oma ütlustes seletanud, et see mees, keda tema lõi, tõusis püsti ja läks minema. Kohus, hinnates L.S 06.juuli 2005.a. antud ütluseid /tl.220/, tunnistaja I.K. ütluseid ning kannatanute M.K. ja Ü.K. i ütluseid, leiab, et L.S ja Zlatoustov hakkasid kaklema kolme mehega s.o. M., Ü. ja K.K iga. L.S on avaldanud, et lõi esmalt ühte meest näkku, mille peale viimane vaarus ja kukkus põlvili maha. Sama on kinnitanud ka tunnistaja I.K., kes nägi, kuidas L.S lõi ühte meest näkku, see vaarus, kuid ei kukkunud. V.T. on oma ütlustes avaldanud, et nägi kuidas üks mees hakkas kakluskohalt ära jooksma, teda aeti taga, kuid kätte ei saadud. Eesjooksval mehel oli seljas roheline särk. Samuti on ta avaldanud, et hiljem läks neist mööda ka teine mees, kellel oli seljas must teksajakk /I kd., tl.144/. Kannatanu M.K. on avaldanud, et teda löödi näkku, mille peale ta koheselt sündmuskohalt ära jooksis. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka teised tunnistajad, kes nägid, et üks meestest läks neist mööda, kuid samal ajal jätkus kaklus kahe mehe ning L.S ja D.Zlatoustovi vahel. Kohus, hinnates tõendeid leiab, et süüdistatavate endi poolt antud ütlustega on tõendamist leidnud, et L.S peksis meest, kes kukkus maha ning kellele ta hiljem veel selga istus ning peksmist jätkas, lüües pekstavat näkku. See mees jäi ka pärast kaklust sõiduteele 10
(14)lamama. Samuti on D.Zlatoustov oma ütlustes avaldanud, et mees, keda L.S peksis jäi maha lamama ning tundus et ta oli teadvuseta, kuna pea oli kuklas. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka Ü.K., kes avaldas, et pärast kaklust oli ta lamanud mitu tundi teadvuseta maas. Asjaolu, et D.Zlatoustov peksis meest, kes pärast kukkumist püsti tõusis ja ära läks ning, et L.S peksis meest, kes pärast peksmist jäi maha lamama ning kelle seljas ta istus jätkates peksmist, on kinnitamist leidnud ka tunnistajate I.L. /I kd tl.139/, V.T. /I kd tl.144/ ja I.K. /I kd tl.157/ ütlustega. I.K. ütluste kohaselt tekkis L.S ja Zlatoustovi ning kolme võõra meesterahva vahel kaklus. Ta nägi, kuidas L.S lõi ühte meest näkku, see vaarus, kuid ei kukkunud. Nad kõndisid edasi. Natuke hiljem tagasi vaadates oli üks mees maas pikali, teine seisis kõnniteel. L.S ja Zlatoustov läksid maaslamaja juurde tagasi ja keegi lõi teda veel jalaga. Mõne aja pärast jõudis kõnniteel seisnud mees, keda Zlatoustov oli peksnud neile järele ning M. ja selle mehe vahel tekkis sõnavahetus, mille tulemusena lõi M. meest rusikaga. A.M.i ütlustest /I kd tl.168/ nähtub, et hotelli juurest tänava poole tulles nägid nad, et üks mees lamab sõiduteel, kelle juurest eemaldusid L.S ja Zlatoustov. Minnes maaslamavast mehest mööda nägid nad, et L.S ja Zlatoustov läksid tagasi maaslamava mehe juurde ning lõid teda jalaga. Minnes edasi nägid nad, et eemal seisis veel üks mees, kes oli vist maaslamaja sõber ning ütles neile midagi halvasti. Kuna viimane tahtis M.i lüüa, lõi ta seda meest ühe korra rusikaga kõhu piirkonda. Seejärel lõi A. meest jalaga tagumikku. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et L.S lõi M.K. jalaga näkku, mille peale viimane lahkus kohapealt. Seega on tõendamist leidnud L.S poolt avaliku korra rikkumine vägivallaga. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et pärast M.K. lahkumist sündmuskohalt peksid L.S ja D.Zlatoustov edasi kahte meest s.o. Ü. ja K.K it, kellest üks tõusis pärast D.Zlatoustovi poolt näkku löömisest tingitud kukkumist püsti ja läks ära, aga teine mees jäi pärast peksmist sõiduteele lamama. Asjaolu, et sündmuskohalt lahkunud mees oli K.K on tõendatud M.H. ütlustega /I kd tl.147/, mille kohaselt 02.30 paiku tuli tema korteri ukse taha vend K.K . Ta nägi, et K oli pea tagaosas haav ning sellest oli tulnud verd, kuna K kael oli verine. M.H seletab, et K oli riietatud musta värvi teksadesse. Samuti on tõendatud asjaolu, et Ü.K. jäi teadvuseta maha lamama, nii süüdlaste endi ütlustega, kui ka tunnistajate ja kannatanu Ü.K ütlustega. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus veendunult seisukohale, et D.Zlatoustov peksis K.K it ning lüües teda tugevalt rusikaga näkku, kukkus K.K peaga vastu asfalti, millega tekitas D.Zlatoustov K.K raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule. Ekspertiisiaktist nr.269 nähtub, et K.K i surma põhjus on pea kinnine tömp trauma kõvakelmepealse verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Antud vigastus on eluohtlik. Ekspertarvamuse kohaselt võivad vigastused olla tekitatud määruse näidatud ajal – 19.06.2005.a.. Puudulike eelandmete tõttu pole vigastuse täpne tekkemehhanism kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav, kui võttes arvesse vigastuste lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi, on alust arvata, et vigastused on saadud kukkumisel oma kasvu kõrguselt pea löögiga vastu tömpi ebatasast pinda, kuid ei saa ka täielikult välistada, et vigastused võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et D.Zlatoustov tekitades peksmisega K.K ile eluohtliku kehavigastuse, põhjustas ettevaatamatusest K.K i surma. Deniss Zlatoustov tekitas oma tegevusega kannatanule raske tervisekahjustuse, põhjustades ohu kannatanu elule. Vägivalla ohtlikkuse üle elule ja tervisele otsustatakse füüsilise vägivalla korral nii faktiliselt saabunud kui ka vägivalla kasutamise ajal reaalselt võimaliku tagajärje alusel.
§118
kommentaari 3.1 kohaselt seisneb §118 sätestatu kuriteo objektiivne koosseis raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu 11
(14)häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st. tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist.
§118
kommentaari 3.3.2 kohaselt on oht elule põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust, s.t. tegemist peab olema eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Käesoleval juhul esinesid kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt K.K il pea kinnine tömp trauma kõvakelmepealse verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Antud vigastus on eluohtlik. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a. määrusega nr.266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ (edaspidi Korra) §-s 7 lg.2 p.3 on märgitud, et eluohtlik tervisekahjustus on raske peaajupõrutus või muu raske peaajukahjustus. Arvestades seda, et peavigastus oli tekitatud tugevast löögist näkku, mille tulemusena kannatanu kukkus peaga vastu asfalti, millises vigastuste tekkemehhanismis kahtlemiseks kohtul puudub alus, kuivõrd see riimub süüdistatava ja tunnistajate kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, siis asub kohus seisukohale, et purjus inimesele rusikaga näkku löömine on selline tegevus, mis keskmise elukogemusega inimese arusaama kohaselt on ohvri elule ohtlik, rääkimata sellest, et see on ohtlik tervisele, kuivõrd peas asub inimese jaoks olulise tähtsusega elutähtis organ peaaju.
§117koosseisu iseloomustab subjektiivsest küljest ettevaatamatus.
Surma põhjustamine kergemeelsusest eeldab, et süüdlane peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, kuid tähelepanematuse või kohustundetuse tõttu loodab seda vältida. Surma põhjustamisel hooletusest ei tea aga süüdlane, et tema tegu põhjustab inimese surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Kohus aktsepteerib täielikult Riigikohtu seisukohta selles, et lüües alkoholijoobes kannatanut jõuga, mis põhjustas kukkumise peaga vastu asfalti, võis ja pidi süüdlane ette nägema surma saabumise võimalust. Eeltoodud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates, kohus leiab, et D.Zlatoustovi süü talle inkrimineeritud kuriteos
§118
p.1 ja §117 järgi, on leidnud täielikku tõendamist ja on kvalifitseeritud õigesti. Samuti on tõendamist leidnud D.Zlatoustovi süü
§202
lg.1 järgi, kuna D.Zlatoustov on eeluurimisel avaldanud, et pärast Ü.K ja K.K juurest eemaldumist andis L.S tema kätte 30 krooni ning, et ta sai aru, et L.S oli selle raha võtnud Ü.K. i taskust. Seega leiab kohus, et D.Zlatoustovi süü talle inkrimineeritud kuriteos
§202lg.1 järgi, on leidnud täielikku tõendamist ja on kvalifitseeritud õigesti.
L.S on toime pannud I ja II astme kuriteod, tõendamiseseme asjaolud on selged ja kuriteod on õigesti kvalifitseeritud
§ 209lg.
2 p. 3; §263 p.1 ja §200 lg.1 järgi. Deniss Zlatoustov on toime pannud I ja II astme kuriteod, tõendamiseseme asjaolud on selged ja kuriteod on õigesti kvalifitseeritud
§ 215lg.
2 p. 1, 3, § 199 lg. 2 p. 4,7,8, §209 lg.2 p.1,3, §118 p.1, §117 ja §202 lg.1 järgi. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi: - M.V. kasuks kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend viis
(8735)krooni /I kd, tl.114-120/ - Ü.K. i kasuks kolmkümmend
(30)krooni Tsiviilhagide tagamiseks vara arestitud ei ole. Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Kriminaalasjas on menetluskulud: - Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr.269 28.06.2005 maksumus 6800.- krooni /I kd, tl.89 /; - Bioloogiliste vedelike uuringu nr.POL 04 maksumus 480.- krooni /I kd, tl. 206/ 12
(14)Karistust kergendavateks asjaoludeks L.S ja D.Zlatoustovi osas on kuritegude toimepanemine alaealistena. L.S osas on kergendavaks asjaoluks ka puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. L.S on varem kriminaalkorras karistamata. Deniss Zlatoustov on varem kriminaalkorras karistamata. Prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada Deniss Zlatoustov
§ 199lg.
2 p. 4,7,8 järgi ja karistada teda 1 aasta vangistusega, süüdi tunnistada
§ 215lg.
2 p. 1,3 järgi ja karistada 2 aasta vangistusega, süüdi tunnistada
§209
lg.2 p.3 järgi ja karistada 1 aasta vangistusega, süüdi tunnistada
§118
p.1 järgi ja karistada 4 aasta vangistusega, süüdi tunnistada
§117
järgi ja karistada 1 aasta vangistusega ning süüdi tunnistada
§202
lg.1 järgi ja karistada 3 kuu vangistusega.
§ 64lg.
1 alusel suurendada raskeimat karistust osaliselt ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kohus, pärast kõigi asjaolude kaalumist, leiab, et põhjendatud on küll prokuröri poolt nõutud karistuse liik, kuid põhjendamata on prokuröri poolt nõutud karistuse määr. Kuna lühimenetluse puhul vähendatakse karistust 1/3 võrra, siis jääks lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, mis on alla
§118p.1 sanktsiooni alammäära.
Kohus asub seisukohale, et alla sanktsiooni alammäära karistamise korral peavad asjas esinema erandlikud asjaolud. Kuna kohus ei ole asja menetlemisel tuvastanud erandlikke asjaolusid, milliste esinemise korral võiks kohus kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära, siis leiab kohus, et pärast karistuse vähendamist 1/3 võrra peab karistus jääma sanktsiooni alammäära piiresse. Arvestades kuriteo toime panemise asjaolusid ning, et tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mille tagajärjel saabus ettevaatamatusest isiku surm, tuleb D.Zlatoustovit
§118
p.1 järgi karistada 5 aasta vangistusega.
§64
lg.1 alusel suurendada raskeimat karistust osaliselt ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust. Kuna D.Zlatoustov on kuriteod toime pannud alaealisena ja osaliselt oma tegusid kahetsenud, samuti on ta varem kriminaalkorras karistamata esineb alus KrMS § 238 lg. 2 järgi D.Zlatoustovile mõistetava karistuse vähendamiseks 1/3 võrra. Seega jääks lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. Süüdi tunnistada L.S
§ 209
lg.2 p.3 järgi ja karistada 1 aastase vangistusega, süüdi tunnistada
§263
p.1 järgi ja karistada 6 kuu vangistusega ning süüdi tunnistada
§200
lg.1 järgi ja karistada 2 aastase vangistusega.
§ 64lg.
1 alusel suurendada raskemat karistust osaliselt ja liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.
§74
alusel jätta mõistetud karistus osalisele täitmisele, karistades L.S seitsme kuu reaalse vangistusega ning 1 aasta ja 5 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata kolme aastase katseajaga. Kohus, pärast kõigi asjaolude kaalumist, leiab, et on põhjendatud prokuröri poolt nõutud karistuse määr ja liik: tegemist on alaealisega, kes on end täies mahus süüdi tunnistanud ning puhtsüdamlikult oma tegusid kahetsenud, samuti on ta kriminaalkorras karistamata. Samas esineb alus KrMS § 238 lg. 2 järgi L.S-ile mõistetava karistuse vähendamiseks 1/3 võrra. Kohtualustelt D.Zlatoustovilt ja L.S-ilt, nendel vahendite puudumisel nende seaduslikelt esindajatelt kuni D.Zlatoustovi ja L.S täisealiseks saamiseni, kuulub väljamõistmisele kohtukulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milline I astme kuritegude puhul on 7500.- krooni, ja kaitsjatasu. 13
(14)Kohtualuselt D.Zlatoustovilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt kuni D.Zlatoustovi täisealiseks saamiseni, kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud – ekspertiisitasud. Kohus leiab samuti, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hele Ilisson Kohtunik 14
(14)