Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 06.06.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-13037 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVN

§76lg.4 määrata L.T-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada L.T katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuda ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametni kult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada L.T katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle võ i õppima või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - alluma ettenähtud ravile - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata L.T kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada L.T karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt L.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.T on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 04.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §201 lg.2 p.1; §263 p.1, 4 ja §200 lg.2 p.7 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1; §65 lg.2; §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud 28 päeva alates 24.06.2009. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammides Agressiooni asendamise treening ja Karjääriplaneerimine ning on olnud hõivatud vangla majandustöödel. Kinnipeetav on vanglas avaldanud soovi õppida, kuid motiveeritus puudub. Vabaduses suhtles kinnipeetav peamiselt oma venna tutvusringkonnaga, kes enamuses on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 15-aastaselt. Kinnipeetav ei oska enda sotsiaalseid probleeme lahendada ning ootab, et keegi teine lahendab need. Ametnikega suheldes on kinnipeetav kinnine, kriminaalhooldusesse suhtus negatiivselt. Vestluse käigus ei ilmuta soovi oma käitumist muuta. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on 2/3 karistusest ära kandnud, tal on olemas elukoht vanemate juures ja viimased on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama isale kuuluvasse eramajja, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema ja noorem õde. Kinnipeetava ema on töötu, isa töötab Soomes. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, ta ei ole materiaalselt kindlustatud. Vanemad on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama ja ootavad, et ta läheks uuesti õppima või omandaks mingi elukutse. Eelmisel katseajal ei asunud ta kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid pani toime uued süüteod, et hankida raha alkoholi ostmiseks. Alkoholi mõjul muutub kinnipeetav vägivaldseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pöörduda 2 kuu jooksul peale vabanemist sõltuvusravi spetsialisti poole ja alluda ravile, kui arst määrab; asuda õppima või tööle 1 kuu jooksul peale vabanemist; mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav L.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist ning seletas, et peale viimast kohtuistungit on ta läbinud 2 sotsiaalprogrammi ja pottsepp-müürsepa kursused. Kinnipeetav seletas, et kavatseb vabanemise korral asuda õppima xxx xxx ja minna tööle naabri juurde puid pakkima. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega katseajaks. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toimepandud kuritegude eest. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud peaaegu 2 aastat ja kanda on veel ligikaudu 6 kuud. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus, kuid see oli 02.07.

1. Seega on kinnipeetav viimase 11 kuu jooksul käitunud vangistuses seadusekuulekalt. Maakohus leiab, et korduvkaristatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 6 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 6 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on suhteliselt väikese ja remontivajava elamispinnaga. Samas ei välista kriminaalhooldusametnik kinnipeetava sinna elama asumise. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja seega legaalne korrapärane sissetulek. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et vanemad on esialgu nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Maakohus leiab, et pottsepp-müürsepa kursuste läbimine ja lõpetamine vangistuses annab kinnipeetavale võimaluse konkureerida tööjõuturul ka erialasele tööle. Ka töötamine vangistuses, s.o. 4 tööharjumuse säilimine aitab kinnipeetaval vabaduses töö saamisel. Samuti tunnustab maakohus kinnipeetavat edasiõppimise plaanide osas vähemalt põhihariduse omandamiseks. Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval ja tema perel probleeme alkoholi tarvitamisega. Maakohus leiab siinkohal otstarbeka ja põhjendatud oleva kriminaalhooldusametniku ettepaneku kohustada kinnipeetavat vabanemise korral minna sõltuvusravi arsti juurde ja läbida vastav ravi. Kinnipeetav andis arsti juurde pöördumiseks ja vajadusel ravi läbimiseks maakohtu istungil ka nõusoleku. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks panna kinnipeetavale lisakohustusena läbida kriminaalhoolduse ajal ka sotsiaalabiprogrammid, eelkõige need, mis on seotud sõltuvusainete kuritarvitamisega. Siinhulgas peab maakohus silmas ka vägivaldsust, mis kaasneb kinnipeetava alkoholijoobega. Maakohus leiab, et sellisel juhul võivad sõltuvusainete kuritarvitamisest tingitud uute kuritegude toimepanemise risk olla vähendatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral karistati teda vangistusega tingimisi. Käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene. Tegemist on noore inimesega. Kinnipeetava probleemideta käitumine pea aasta jooksul vangistuses näitab selgelt, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. 2-aastane karistusaeg on selleks piisavalt pikk aeg. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või õppima või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - alluma ettenähtud ravile - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist. Tööle 5 või õppima asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna kinnipeetava isa ja vend on kriminaalkorras karistatud isikud ja viibivad käesoleval ajal samuti kriminaalhooldusel, tuleb sellest kriminaalhooldusametnikku teavitada ja saada vastav luba suhtlemiseks. Kuna kinnipeetaval on alates 15-ndast eluaastast probleeme alkoholi tarvitamisega ja ka peres on samalaadsed probleemid, peab maakohus vajalikuks, et kinnipeetav pöördub vabanemise järel sõltuvusravi arsti vastuvõtule. Tegemist on noore inimesega ja vajadusel ravi läbimine käesoleval ajal võib mõjuda positiivselt kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamise jätkamisele. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamise ja sellega seonduvalt käitumise muutumisega. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,34 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 17.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 6