Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Iisaku konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kalle Kuusiku 28.12.2010 otsusega väärteoasjas nr.2440,10,010430 määrati H.M-ile
ja §218 lg.1 järgi
summas 6000 krooni. H.M esitas 14.01.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus prefektuuri otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada või vähendada karistuse suurust mõistliku suuruseni ja hüvitada kaitsjale makstud tasu. Kaebuse kohaselt ei selgitatud menetlusalusele isikule joobeseisundi kontrollimisel tema õigusi; karistamine
lg.1 järgi ei ole võimalik, kui kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, millise
13.peatükis nimetatud süüteo on menetlusalune isik toime pannud; väärteoprotokolli alusel ei ole võimalik tuvastada, missugust normi on menetlusalune isik rikkunud, kas toimepandud tegu vastab mingile süüteokoosseisule, kas tegu on õigusvastane ja kas isik on selle toimepanemises süüdi; menetlusaluse isiku karistamine
järgi on välistatud, kuna tegusõnal „häirima“ on väga palju tähendusi; menetlusaluse isiku joobeseisund ei ole tõendatud; menetlusalune isik soovis kaitsja osalemist väärteomenetluses, kuid kohtuväline menetleja ei taganud seda. Kaebuse esitaja palus kaebuses muuhulgas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist üksnes kaebuse põhjal ja kui kohus ei pea seda võimalikuks, siis oli kaebuse esitaja nõus kirjaliku menetlusega. Ida Prefektuuri 10.03.2011 kirjalikus vastuses kaebusele paluti jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kirjaliku menetlusega. Vastuse kohaselt oli menetlusaluse isiku joobe tuvastamisel järgitud Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.3. Kuna menetlusaluse isiku näol ei olnud tegemist liiklusvahendi juhiga, siis ei pidanud politseiametnik muude tõendite kogumist vajalikuks ning menetlusalune isik ei soovinud ka ise joobe tuvastamist täiendavalt kas tõendusliku alkomeetriga või tervishoiuasutuses; kohtuvälise menetleja seisukohalt on väärteoprotokollis välja toodud rikkumise kirjeldus seebidosaatori lõhkumise osas piisav arusaamaks, et teoga on lõhutud võõrast vara; menetlusalusele isikule oli antud võimalus võtta ühendust kaitsjaga, menetlusalune isik seletas, et soovib vaid seda, et kaitsja tegeleb hiljem kõigi paberitega; menetlusaluse isiku toimetamisel arestimajja tegi viimane mitu kõnet Ida Prefektuuri juhtimiskeskusesse, mis viitab sellele, et tal oli samamoodi võimalik ühendust võtta oma kaitsjaga. 2 Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja seletas lisaks, et tal oli võimalus minna väärteoprotokolli koostamiseks politseijaoskonda koos oma kaitsjaga, seda võimalust ta ei kasutanud. Muus osas ei soovinud kaebuse esitaja midagi seletada. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusaluse isiku, leidis, et H.M-i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub maakohtule esitatud kaebusest (t.l.4-6), et selle esitaja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses ning Ida Prefektuuri vastusest kaebusele (t.l.32-33), et nad on samuti nõus kirjaliku menetlusega. Kuna kaebuses oli viide menetlusnormide rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt, ei pidanud maakohus asja arutamist kirjalikus menetluses võimalikuks. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et H.M-ile
on karistus määratud
lg.1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.
Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas H.M varavastase süüteo ja rikkus avalikku korda. pani toime Väärteoprotokolli ja sellele lisatud materjalide kohaselt lõhkus menetlusalune isik mõisahotelli suplusmajas ära seebidosaatori hinnaga 568,90 krooni.
lg.1 näeb ette vastutuse väheolulise varavastase süüteo kui väärteo toimepanemise eest. Asi on väheväärtuslik, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära, s.o. 1000 krooni. 3 Tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab maakohus, et H.M on 20.11.2010 toime pannud väärteo
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteo toimepanemine on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Väärteoprotokolli ja sellele lisatud materjalide kohaselt häiris menetlusalune isik mõisahotelli suplusmajas teisi külalisi. Avaliku korra rikkumise objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Seega tuleb tuvastada, et teoga häiriti juhuslikke, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab maakohus, et H.M on 20.11.2010 toime pannud väärteo
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteo toimepanemine on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti,
Vastavalt
lg.1 kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt
lg.1 kohaldamisega määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse 4 karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud H.M-i süü kahe väärteo toimepanemises, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on antud asjas karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et
ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata ja H.M-i kaebus rahuldamata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Kaebuse väide selle kohta, et joobeseisundi tuvastamisel ei selgitatud menetlusalusele isikule tema õigusi, ei ole õige. Indikaatorvahendi kasutamise 20.11.2010 protokollist (t.l.27) nähtub, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi joobeseisundi tuvastamisel vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.3 ja menetlusalune isik on selle kohta ka andnud oma allkirja. Kaebuse esitaja viited Liiklusseadusele ei ole käesoleval juhul asjakohased. Kaebuse väited selle kohta, et tuvastamata on jäetud, missuguse süüteo on menetlusalune isik toime pannud, ei ole õige. Väärteoprotokollist on üheselt mõistetavalt võimalik aru saada, missuguseid norme on menetlusalune isik rikkunud, milles rikkumine seisnes ning missuguste materjalidega on süü tõendatud. Tegusõna „häirima“ sisu tuleneb käesolevas asjas väärteoprotokollile lisatud materjalidest, millele on protokollis ka viidatud. Kaebuse väide selle kohta, et menetlusaluse isiku joobeseisund ei ole tõendatud, ei ole õige. Nagu nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, tuvastati joobeseisund kuni 07.01.2011 kalibreeritud indikaatorvahendiga Alco Quant 6020, nr.J
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.