Obsah (5)

§§ 266§ 65§ 69§ 82§ 5

KOHTUMÄÄRUS sissenõude aegunuks tunnistamise taotluse kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2011.a. Rapla Kriminaalasja number 1-07-9733 Kriminaalasi G

§§ 266

lg 2 p 1 ja 274 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 2 kuud,

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.aprilli 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 9 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust, mille hulka arvestati kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva.

§ 69alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 654 tunni ulatuses.

Samuti mõistis kohus välja sundraha 172.56 eurot ja kaitsjatasu 237.88 eurot, millede sissenõudmiseks on kohtutäitur Igor Prigoda alustanud menetluse täiteasjas nr 132/2007/1036. G.R esitas taotluse 03.märtsil 2011 Tartu Maakohtule (Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale edastatud 21.aprillil 2011) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 132/2007/1036 seoses täitmise aegumisega. Kohtutäitur on seisukohal, et aegumistähtaeg ei ole saabunud, kuna

§ 82

lg 5 alates 01.jaanuarist 2010 kehtiva redaktsiooni kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõue juhul, kui karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ja täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Kohtutäitur palub jätta avaldus rahuldamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 alusel kohaldatakse kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele nimetatud seadustiku §-s 207 sätestatut. ™S § 207 lg 1 järgi lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud

§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 5

lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis raskendab karistust või muul viisil isiku olukorda raskendab, tagasiulatuvat jõudu. Alates 01.jaanuarist 2010.a. kehtiv

§ 82lg.

5 raskendab süüdimõistetu olukorda, kuna näeb rahalise karistuse sissenõude aegumise tähtajaks ette seitse aastat ja peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Seepärast tuleb avalduse lahendamisel lähtuda kuni 31.detsembrini 2009.a. kehtinud regulatsioonist, mis ei näinud ette eraldi rahalise karistuse sissenõude aegumise tähtaega, vaid aegumine olenes

§ 82lg.

1 p.p. 1 ja 2 kohaselt kuriteo raskusastmest ja aegumine peatus

§ 82lg.

2 p. 1 ja 2 kohaselt ajaks, mil isik hoidus kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest ja katseajaks. Seepärast tuleb avalduse lahendamisel lähtuda

§ 82lg.

1 ette nähtud kolmeaastasest tähtajast. G.R tunnistati süüdi 03.augustil 2007.a. teise astme kuriteo toimepanemises ja kohtuotsus jõustus 13.augustil

1. 08.augustil 2007.a. vahistati G.R seoses teise kuriteoga ja ta vabanes
2. mail 2008.a. Pärast seda ei reageerinud G.R kriminaalhooldaja poolt saadetud kutsetele ega võtnud ka ise kontakti, et oleks võimalik üldkasulikku tööd tegema asuda. 20.juunil 2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus G.R-i tagaotsitavaks.
3. septembril 2008.a. peeti G.R kinni ja 08.septembril 2008.a. pööras kohus vangistuse täitmisele. Seega hoidus G.R kohtuotsuse täitmisest kõrvale
4. maist kuni
5. septembrini 2008.a. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest möödus kolm aastat
6. augustil 2010.a. ja peatunud oli aegumine kolm kuus ja kakskümmend üheksa päeva. Seega on menetluskulude sissenõudmise osas kohtuotsuse täitmine aegunud. Indrek Saar Kohtunik