← Eesti

1-07-8134/22

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 25.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-07-8134 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.T sünd. xxx, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 06.04.2010 ja lõpp 06.09.2011 Jätta S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus, määrata tema poolt S.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, kohtulikus menetluses osalemine 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista S.T-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 07.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.09.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ja karistatud rahalise karistusega summas 16 000 krooni. Viru Maakohtu 20.07.2010 määrusega rahuldati kohtutäituri avaldus ja asendati mõistetud rahaline karistus vangistusega 3 kuud 16 päeva alates 20.07.

  1. Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega liideti S.T-le Viru Maakohtu 14.10.2008 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud vangistust ja Viru Maakohtu 20.07.2010 määrusega mõistetud karistus 3 kuud 16 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust alates 06.04.
  2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetaval on toimunud üks vestlus psühholoogiga teemadel: alkoholi tarbimine, selle seos kuritegudega, põhjus-tagajärg seose analüüs. Kinnipeetava suhted lähedastega on mittekonfliktsed, tasakaalukad ja head. Kinnipeetava suhtlusringi kuulusid ka kriminaalse minevikuga isikud. Kinnipeetav võib olla teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav mõistab oma probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad tema vanusele ja elutingimustele, agressiivset käitumist ei ole esinenud, oma tegude tagajärgedele ei mõtle, probleeme tunnistab, kuid ei hinda neid objektiivselt, mõtleb ennekõike enda heaolu peale. Ametnikesse suhtub kinnipeetav neutraalselt, probleeme ega konflikte ei tunnista. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kinnipeetaval on soovituslik osaleda sotsiaalprogrammis Õige hetk. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama 2-toalisesse korterisse, mille omanik on kinnipeetava ema ja sellega nõustunud. Kinnipeetav on olnud 2 korda abielus, kuid eelmiste abikaasadega ei suhtle. Praegu moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku ema, kes elab xxx ja elukaaslane, kes elab xxx Ema andmetel on nendevahelised suhted head, konflikte ja vastuolusid ei ole. Kinnipeetava ema ei osanud nimetada kedagi kinnipeetava suhtlusringkonnast. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töö- ega õppimiskohta. Esialgu on materiaalset toetust lubanud osutada perekond, kusjuures kinnipeetava ema on vanaduspensionär. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Olles 2008 kriminaalhooldusel, sooritas ta uue kuriteo katseajal, karistused liideti. Samuti pani kinnipeetav katseajal toime 7 väärtegu. Eeltoodu näitab, et kinnipeetava käitumine katseajal võib olla negatiivne, uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne ja uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Maakohtu istung Kinnipeetav S.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et vabanemisel leiab endale hooajalise töö, on läbinud ühel korral vestluse psühholoogiga ja osaleb sotsiaalprogrammis Convictus. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda. Uue kuriteo sooritas kehtival katseajal. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et katseaja jooksul pani kinnipeetav toime 7 väärtegu. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja seega legaalne regulaarne sissetulek. Arvestades seda, et kinnipeetav on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava pere sissetuleku moodustab ema pension. Kinnipeetava vabanemisel ilma iseseisva regulaarse sissetulekuta raskeneb pere majanduslik olukord veelgi. Kinnipeetav küll seletas, et kindlasti leiab ta vabanemisel hooajalise töö, kuid arvestades tema kriminaalset minevikku ja tööharjumuse puudumist ei pea maakohus seda väga tõenäoliseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kinnitanud, et kuriteod on ta sooritanud alkoholijoobes ja alkoholi mõju all. Kuigi kinnipeetav ei tarvitanud 4 aasta jooksul vabaduses alkoholi, toimus pärast seda tagasilangus. Käesoleval ajal osaleb kinnipeetav sõltuvusprobleemidega tegelevas sotsiaalprogrammis Convictus. Maakohus tunnustab kinnipeetavat ja peab vajalikuks, et kinnipeetav saaks nimetatud programmi lõpetada vangistuses. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav hakkab läbima programme vabaduses viibides. Lisaks peab maakohus ka vajalikuks, et sotsiaalprogrammis omandatu kinnistuks pikema aja vältel. Maakohus ei leia, et kinnipeetava poolt alkoholist loobumine oleks praegu veel pöördumatu. Kindla elukoha omamine on antud asjas positiivne, kuid ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Asja materjalide kohaselt oli tal sama elukoht ka kuritegude toimepanemise ajal. 3 Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Isik, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja sooritanud neid ka katseajal viibides, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 14.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.