← Eesti

1-09-18545/47

Obsah (10)§ 200§ 199§ 184§ 209§ 65§ 201§ 64§ 74§ 68§ 213

Kriminaalasi 1-09-18545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-18545 Kohtukooss

§ 200

lg.2 p.7 järgi; K.Z süüdistuses

§ 199

lg.2 p.7,8,9, § 200 lg.2 p.4,7 järgi; F.D süüdistuses

§ 200

lg.2 p.7 järgi; A.M süüdistuses

§ 199

lg.2 p.9, § 200 lg.2 p.7 järgi; N.P süüdistuses

§ 199

lg.2 p.8,9; § 213 lg.1 järgi Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatavad T.A , isikukood xxx, elukoht Xxx; viibib vahi all vanglas; kodakondsus määratlemata; 9 klassi haridusega; emakeel vene keel; ei tööta, ei õpi, varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 22.04.2009.a. Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 184

lg.2 p.2 järgi 3 aastase vangistusega, millest koheselt ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus tähtajaga 2 aastat 6 kuud jäeti tingimuslikult kohaldamata katseajaga 3 aastat. Koheselt ärakandmisele kuulunud vangistus 6 kuud kantud ajavahemikul 11.12.2008.a. kuni 10.06.2009.a. Kandmata karistus 2 aastat 6 kuud; katseaja lõpp 21.04.2012. Tõkend – vahistamine K.Z , isikukood xxx, elukoht Xxx; kodakondsus määratlemata; põhiharidusega; emakeel vene keel; ei tööta, ei õpi; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, 11.11.2008.a. Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 199

lg.2 p.4 järgi 1 aastase vangistusega; karistus täielikult kantud ajavahemikul 13.05.2008.a. kuni 12.05.2009.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld F.D , isikukood xxx, elukoht Xxx, viibib vahi all vanglas; EV kodakondsusega; 7.klassi haridusega; emakeel vene keel; ei tööta, ei õpi; varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati 21.06.2007.a. Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 199

lg.2 p.4,8;

§ 209

lg.2 p.1 - § 25 lg.2 järgi lühimenetluses 8 kuud vangistust;

§ 65

lg.2 alusel mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust; Karistus täielikult kantud, vabanes 03.12.2008.a. Tõkend – vahistamine A.M , isikukood 384110060305, elukoht Xxx; kodakondsus määratlemata; põhiharidusega; emakeel vene keel; töökoht OÜ BP; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 17.09.2008.a. Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 201

lg.2 p.1 järgi 6 kuulise vangistusega;

§ 65lg.1 alusel liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

Karistus täielikult kantud. Tõkend – vahistamine N.P , isikukood xxx, elukoht XXX; EV kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ei tööta, töövõimetust 50%; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati 13.04.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 199

lg.2 p4,8 alusel vangistusega 6 k,

§ 200

lg.2 p.7 alusel vangistusega 3 a,

§ 64lg.1 alusel vangistusega 3 a 3 k, Krm

S § 238 lg.2 ja

§ 74aluse tingimisi vangistusega 2 a 2 k katseajaga 3 a.

Tõkend – vahistamine. Kaitsjad Menetluse liik RESOLUTSIOON Merike Allikmäe, Milvi Söörd, Liis Toomsalu, Nadežda Kikkas, Arina Liskman lühimenetlus Süüdi tunnistada T.A

§ 200lg.2 p.7 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 22.04.2009..a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 aastat ja 6 kuud ning mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 22.07.2010.a.

2 T.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada K.Z

§ 199lg.2 p.7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.Z

§ 200

lg.2 p.4,7 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka K.Z-i eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2009.a. kuni 14.10.2009.a. s.o. 3 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 07.12.2009.a.

K.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada F.D

§ 200lg.2 p.7 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 30.09.2009.a.

F.D suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada A.M

§ 199lg.2 p.9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A.M

§ 200

lg.2 p.7 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe 3 kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka A.M-i eelvangistuses viibitud aeg 16.12.2009.a.kuni 16.12.2009.a. s.o. 2 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 18.06.2010.a. A.M-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada N.P

§ 199lg.2 p.9 järgi ning mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada N.P

§ 213

lg.1 järgi ning mõista talle karistuseks 30 päeva vangistust.

§ 64

lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 2 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 08.10.2010.a. N.P suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada karistuse ärakandmisel. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista K.Z-ilt ning F.D-lt solidaarselt RMkasuks 1600 krooni. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista K.Z-ilt solidaarselt GGkasuks 325 krooni. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista A.M-ilt ning K.Z-ilt solidaarselt VKkasuks 9411 krooni. Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista N.P-lt ning A.M-ilt solidaarselt: • TA kasuks 34 500 krooni; • PA kasuks 1349 krooni; • IK’i kasuks 1400 krooni. Asitõendid - Videosalvestis CD-plaadil – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista Antonas 4 T.A-lt menetluskulud: sundraha 10 875 kaitsjatasu 2400 krooni riigi tuludesse. krooni ja KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta kaitsjatasu summas 2032.70 krooni riigi kanda. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista K.Z-ilt menetluskulud: sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu 2400 krooni riigi tuludesse. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta kaitsjatasu summas 4412.70 krooni riigi kanda. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista F.D-lt menetluskulud: sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu 1066.60 krooni riigi tuludesse. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista A.M-ilt menetluskulud: sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu 3370 krooni riigi tuludesse. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista N.P-lt menetluskulud: sundraha 3262.50 krooni ja kaitsjatasu 1410 krooni riigi tuludesse. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta sundraha summas 3262.50 krooni ja kaitsjatasu summas 1410 krooni riigi kanda. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-0918545, sundraha/kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.11.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik: 5 T.A süüdistatakse selles, et tema, koos K.Z-iga , 20.07.2009.a kella 19:00 ajal Tallinnas Tulika 64 maja vastas asuval haljasalal olevate pinkide juures, tungis isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale SP’le, seejuures T.A lõi kõigepealt kannatanut ühel korral rusikaga näo piirkonda ning peale seda kui kannatanu püüdis põgeneda ja kukkus, ründasid teda koos, pekstes SP’t jalgadega õla, kaela ja pea piirkonda, lüües kokku vähemalt kaheksa korda, millega põhjustasid kannatanule füüsilist valu. Kui kannatanu lamas kõhuli maas ja kestis veel tema suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalla mõju, surus K.Z ta vastu maad ning samal ajal võttis T.A kannatanu riiete taskutest omastamise eesmärgil ära paki sigarette Marlboro Frost, maksumusega 42.00 krooni ja mobiiltelefoni №kia 5140, maksumusega 700.00 krooni, mille omastasid. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - nahamarrastused otsmikul ja kaelal, õlaliigese põrutuse ning varalist kahju kokku summas 742.00 krooni. Seega T.A , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.Z süüdistatakse selles, et tema, koos T.A-ga , 20.07.2009.a kella 19:00 ajal Tallinnas Tulika 64 maja vastas asuval haljasalal olevate pinkide juures, tungis isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale SP’le, seejuures T.A lõi kõigepealt kannatanut ühel korral rusikaga näo piirkonda ning peale seda kui kannatanu püüdis põgeneda ja kukkus, ründasid teda koos, pekstes SP’t jalgadega õla, kaela ja pea piirkonda, lüües kokku vähemalt kaheksa korda, millega põhjustasid kannatanule füüsilist valu. Kui kannatanu lamas kõhuli maas ja kestis veel tema suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalla mõju, surus K.Z ta vastu maad ning samal ajal võttis T.A kannatanu riiete taskutest omastamise eesmärgil ära paki sigarette Marlboro Frost, maksumusega 42.00 krooni ja mobiiltelefoni №kia 5140, maksumusega 700.00 krooni, mille omastasid. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - nahamarrastused otsmikul ja kaelal, Õlaliigese põrutuse ning varalist kahju kokku summas 742.00 krooni. Samuti süüdistatakse K.Z selles, tema, olles varem toime pannud röövimise, koos F.D-ga, 14.09.2009.a. kella 23:30 paiku, Tallinnas Luha ja Kristiina tänava ristmiku kandis tungis isikute grupis kallale RM’le, seejuures F.D lõi kõigepealt kannatanut ühel korral rusikaga nina piirkonda ning peale seda K.Z tõmbas RM’lt käest ära lillat värvi käekoti selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, väärtusega 250.00 krooni, milles oli rahakott, väärtusega 50.00 krooni koos spordiklubi Reval Sport klubikaardiga, väärtus 450.00 krooni, materiaalse väärtuseta dokumentidega (SEB deebetkaart, ID kaart, kliendikaardid, raamatukogukaart, üliõpilaspilet), samuti materiaalse väärtuseta võtmed 3 tk, sularaha 50.00 krooni, mobiiltelefon №kia 6111, väärtusega 800.00 krooni, kalendermärkmik, kaustik, vedru-massaažisõrmus. Samal ajal F.D tõmbas kannatanult käest ära kilekoti, milles oli üks lilleõis. Kannatanult äravõetud käekoti ja kilekoti F.D ja K.Z omastasid, joostes koos nendega minema. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - lahtise haava ninal ja ninaluude murru ning varalist kahju kokku summas 1600.00 krooni. Seega K.Z , isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg.2 p.4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6 Samuti süüdistatakse K.Z selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja röövimise, ajavahemikus 13.11.2009.a. kell 16:30 kuni 14.11.2009.a. kell 09:55 tungis isikute grupis koos Vladimir Kolessov’iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna kaudu akna purustamise teel VKkorterisse aadressil XXXTallinnas ja varastasid GG’le kuuluvad järgmised esemed: sülearvuti HP Paviljon koos toitejuhtmega väärtusega 7000.00 krooni, peegelkaamera Nikon T40 koos objektiiviga väärtusega 7000.00 krooni ja mälukaardiga väärtusega 325.00 krooni - kokku kannatanule kuuluvat vara 14 325.00 krooni väärtuses. Seega K.Z , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega, pani toime varguse, s o

§ 199lg2 p.4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse K.Z selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, koos A.M-iga, 14.11.2009.a. kella 02:00 paiku, Tallinnas Kiili 10 asuva Tallinna 32. Keskkooli lähedal tungis isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale LK’le, seejuures haaras K.Z jõuga kannatanul ümbert kinni ja paiskas ta pikali ja võtsid koos kannatanult pükste taskust LK kasutuses oleva ja OÜ-le Gevatex kuuluva mobiiltelefoni №kia E71, väärtusega 5090.00 krooni ja käekella A.Lange Söhne, väärtusega 1000.00 krooni. Kannatanult äravõetud esemed A.M ja K.Z omastasid, joostes koos nendega minema. Antud teoga tekitati LK’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – peapõrutuse ja ajuvapustuse, marrastuse kulmul ning varalist kahju kokku summas 1000.00 krooni ning OÜ-le Gevatex varalist kahju summas 5090.00 krooni. Seega K.Z , isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg.2 p.4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D süüdistatakse selles, et tema, koos K.Z-iga , 14.09.2009.a. kella 23:30 paiku, Tallinnas Luha ja Kristiina tänava ristmiku kandis tungis isikute grupis kallale RM’le, seejuures F.D lõi kõigepealt kannatanut ühel korral rusikaga nina piirkonda ning peale seda K.Z tõmbas RM’lt käest ära lillat värvi käekoti selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, väärtusega 250.00 krooni, milles oli rahakott, väärtusega 50.00 krooni koos spordiklubi Reval Sport klubikaardiga, väärtus 450.00 krooni, materiaalse väärtuseta dokumentidega (SEB deebetkaart, ID kaart, kliendikaardid, raamatukogukaart, üliõpilaspilet), samuti materiaalse väärtuseta võtmed 3 tk, sularaha 50.00 krooni, mobiiltelefon №kia 6111, väärtusega 800.00 krooni, kalendermärkmik, kaustik, vedru-massaažisõrmus. Samal ajal F.D tõmbas kannatanult käest ära kilekoti, milles oli üks lilleõis. Kannatanult äravõetud käekoti ja kilekoti F.D ja K.Z omastasid, joostes koos nendega minema. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - lahtise haava ninal ja ninaluude murru ning varalist kahju kokku summas 1600.00 krooni. Seega F.D, võttes ara võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.M süüdistatakse selles, et tema, koos K.Z-iga , 14.11.2009.a. kella 02:00 paiku, Tallinnas Kiili 10 asuva Tallinna 32. Keskkooli lähedal 7 tungis isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale LK´le, seejuures haaras K.Z jõuga kannatanul ümbert kinni ja paiskas ta pikali ja võtsid koos kannatanult pükste taskust LK kasutuses oleva ja OÜ-le Gevatex kuuluva mobiiltelefoni №kia E71, väärtusega 5090.00 krooni ja käekella A.Lange Söhne, väärtusega 1000.00 krooni. Kannatanult äravõetud esemed A.M ja K.Z omastasid, joostes koos nendega minema. Antud teoga tekitati LK’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – peapõrutuse ja ajuvapustuse, marrastuse kulmul ning varalist kahju kokku summas 1000.00 krooni ning OÜ-le Gevatex varalist kahju summas 5090.00 krooni. Seega A.M , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse A.M selles, et tema 23.06.2009 öösel vastu 24.06.2009 aitas kaasas varguse toimepanemisele N.P poolt, kes tungis sisse Tallinn linnas XXXasuvasse korterisse, kust ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära TA’le kuuluvad LG televiisori väärtusega 10 000.00 krooni, DVD mängija Samsungi väärtusega 4500.00 krooni, tolmuimeja Lux 1 Royali väärtusega 15 500.00 krooni, lauaarvuti komplekti väärtusega 4500.00 krooni, mis seisnes selles, et kutsus Õle 12 maja juurde oma tuttava, kelle auto peale aitas panna eelnimetatud N.P poolt varastatud esemed. Samuti süüdistatakse A.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt varguse toime pannud, 16.09.2009 kella 20.00 ja 21.00 vahelisel aja sisenes Tallinna linnas Õle tn 34 asuva maja koridori, kust ta PMR’le kuuluvast panipaigast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära PMR’le kuulunud 6 elektripirni väärtusega kokku 30.00 krooni, 15 suitsuandurit väärtusega kokku 1350.00 krooni, pildiraami väärtusega 75.00 krooni ning GK’le kuulunud kuus puidust matrjoškat ja kolm puidust kaussi. Samuti süüdistatakse A.M selles, et tema isikuna, kes on eelneva aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 22.03.2010 kella 12.45 paiku Tallinna linnas Sütiste tee 28 asuvast Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis ära võtta 50 grammi komme Golden Tofee väärtusega 7.50 krooni, kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani A.M oma tahtliku tegevusega toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, so

§ 199lg.2 p.8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud vargused 25.05.2009 ja 26.05.2009, 23.06.2009 öösel vastu 24.06.2009 tungis sisse Tallinn linnas XXXasuvasse korterisse, kust ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära TA’le kuuluvad LG televiisori väärtusega 10 000.00 krooni, DVD mängija Samsungi väärtusega 4500.00 krooni, tolmuimeja Lux 1 Royali väärtusega 15 500.00 krooni, lauaarvuti komplekti väärtusega 4500.00 krooni Samuti süüdistatakse N.P selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargused 25.05.2009 ja 26.05.2009, 11.10.2009 öösel Tallinna linnas Nabara 4a-16 korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära PArahakoti väärtusega 149.00 krooni, koos selle sees olnud 1200.00 krooni sularaha ning ID-kaartidega PAnimele ja 8 AAnimele, Euroopa ravikindlustuse kaartidega PA, AAja KRAnimele ning IKSwedbank internetipanga koodikaardiga koos kasutajanime ja parooliga. Seega pani N.P isikuna, oma tahtliku tegevusega toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, so

§ 199lg.2 p.8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse N.P selles, et tema 11.10.2009 Tallinna linnas Swedbank pangakontoris Hobijaama 10/Narva mnt 5 varalise kasu saamise eest ebaseaduslikult sisenes IK’i pangakontole, kasutades selleks tema internetipanga kasutajanime, parooli ning koodikaardil asuvaid koode, mille järel ta kandis IK’i pangakontolt 1400.00 krooni LP pangakontole, kes nimetatud rahasumma välja võttis, mille tema elukaaslane JPseejärel N.P-le üle andis. Seega pani N.P oma tahtliku tegevusega toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamisel andmetöötlusprotsessi, so

§ 213lg.1 kvalifitseeritava kuriteo.

järgi Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: T.A ja K.Z põhjustasid kuriteoga kannatanule SP’le füüsilise ja varalise kahju summas 742 krooni (röövitud esemed). Kohtueelsel menetlusel sai kannatanu tagasi temalt röövitud mobiiltelefoni ja tsiviilhagi ei esitanud. K.Z ja F.D põhjustasid kuriteoga kannatanule RM’le füüsilise ja varalise kahju summas 1600 krooni (röövitud esemed). RMesitas tsiviilhagi summas 1600 krooni. A.M ja K.Z põhjustasid kuriteoga kannatanule GG’ile varalise kahju (varastatud esemed). Kohtueelsel menetlusel sai kannatanu osaliselt tagasi temalt varastatud esemeid. Kannatanu esitas tsiviilhagi hüvitamata kahju osas 2925 krooni [hüvitamata kahju summas 325 krooni põhjustasid K.Z ja Vladimir Kolessov ühiselt ning 2600 krooni Vladimir Kolessov üksi]. A.M ja K.Z põhjustasid kuriteoga kannatanule VKvaralise kahju (sissetungimisega tekitatud kahju). Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 9411 krooni (sissetungimisel lõhutud vara 4411 krooni + 5000 krooni moraalne kahju seoses üürniku kaotusest tingitud saamata jäänud tulu). K.Z ja A.M põhjustasid kuriteoga kannatanule LK’le füüsilise kahju ja varalise kahju (röövitud esemed). Kannatanu on eeluurimise käigus temalt röövitud esemed tagasi saanud, tsiviilhagi ei esitanud. A.M ja N.P põhjustasid kuriteoga kannatanule TA’le varalise kahju summas 34 500 krooni, millises summas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. N.P põhjustas kuriteoga kannatanutele PA’le varalise kahju summas 1349 krooni, IK’ile varalise kahju summas 1400 krooni ning PMR’le varalise kahju summas 1440 krooni, millises summas esitasid kannatanud ka tsiviilhagi. 9 Menetlus kohtus: Kohtuistungil T.A selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast kuritegudes süüdi täielikult ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist T.A ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Toimepandut kahetses ning oli nõus tsiviilhagide hüvitamisega. Kaitsja Nadežda Kikkas asus seisukohale, et vaidlust ei ole süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Tõendid on lubatavad ja asjakohased ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil K.Z selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast kuritegudes süüdi täielikult ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist K.Z ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Ta kahetses toimepandut ning nõustus tsiviilhagide hüvitamisega. Kaitsja Liis Toomsalu asus seisukohale, et vaidlust ei ole süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Tõendid on lubatavad ja asjakohased ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil F.D selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast kuritegudes süüdi täielikult ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist F.D ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Ta kahetses toimepandut ning nõustus tsiviilhagide hüvitamisega. Kaitsja Arina Liskmann asus seisukohale, et vaidlust ei ole süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Tõendid on lubatavad ja asjakohased ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil N.P selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast kuritegudes süüdi täielikult ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist N.P ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Ta kahetses toimepandut ning nõustus tsiviilhagide hüvitamisega. Kaitsja Merike Allikmäe asus seisukohale, et vaidlust ei ole süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Tõendid on lubatavad ja asjakohased ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil A.M selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast kuritegudes süüdi täielikult ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist A.M ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Ta kahetses toimepandut ning nõustus tsiviilhagide hüvitamisega. Kaitsja Milvi Söörd asus seisukohale, et vaidlust ei ole süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Tõendid on lubatavad ja asjakohased ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. • 10 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, samuti süüdistavate süü puhtsüdamliku tunnistamisega on F.D , K.Z-i, T.A, Vladimir Kolessov’i ja N.P süü tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega. T.A süüdistuses

§ 200

lg.2p.7 järgi, K.Z süüdistus

§ 199

lg.2p.7,8,9;§ 200 lg.2p.4,7 järgi, F.D süüdistus

§ 200

lg.2p.7 järgi, F.D süüdistuse

§ 199

lg.2p.9;§ 200 lg.2p.7 järgi N.P süüdistus

§ 199lg.2p.9;§ 213 lg.1 järgi on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuistungil tunnistasid kõik süüdistatavad, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidele nad vastu ei vaidle ning on nõus kahjude hüvitamisega. TsMS§ 440 lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ning seega kuuluvad kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele. Karistused: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. T.A on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, uue kuriteo pani ta toime kaitseajal. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Ja nimelt, taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning seetõttu tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Võttes arvesse, et süüdistav pani toime ühe kuriteoepisoodi, tema puhtsüdamlikku kahetsust, samuti soovi hüvitada kurteoga tekitatud kahjud, asub kohus seisukohale, et T.A tuleb karistada reaalse vangistusega, milline võib olla miinimumilähedane. Võttes arvesse, et kuritegu oli toime pandud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus arvestades

§ 65lg.2 sätteid.

K.Z on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning soovi hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud. Võttes arvesse K.Z-i lubadust asuda elama seaduskuulekalt ning tema sotsialiseerimisväljavaateid, asub kohus seiskohale, et süüdistatavat tuleb toimepandu eest karistada reaalse vangistusega, kuid mõistetav karistusmäär võib jääda miinimumilähedale. A.M on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning soovi hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud. Võttes arvesse A.M-i lubadust asuda elama seaduskuulekalt ning tema sotsialiseerimisväljavaateid, asub kohus seiskohale, et süüdistatavat tuleb toimepandu eest karistada reaalse vangistusega, kuid mõistetav karistusmäär võib jääda miinimumilähedale. F.D on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Viimati kandis F.D karistust 2008.a. F.D kahetses puhtsüdamlikult oma tegu ning nõustus kannatanutele kahju hüvitamisega. Kuivõrd suurem osa F.D karistustes on käesolevaks ajaks aegunud, 11 asus kaitsja seisukohale, et käesoleval juhul oleks mõistlik karistada teda tingimusliku karistusega. Kohu ei soostu sellekohase karistusettepaneku ning asub seisukohale, et vaatamata puhtsüdamlikule kahetsusele on F.D toime pannud I astme kuriteo ning varasemad karistused viitavad asjaolule, et F.D ei ole endale järeldusi teinud ning on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning eeltoodu alusel tuleb Pahhurin’i karistada reaalse vangistusega, kuid võttes arvesse kergendavaid asjaolusid võib karistusmäär jääda miinimumilähedale. N.P on varem kohtulikult karistatud 4-l korral. Ta on oma süüd tunnistanud ning puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti on ta nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahjud. Kohus leiab, et N.P tuleb karistada vangistusega, kuid võttes arvesse ka asjaolu, et kannatanuks oli N.P pereliige, kes on talle ka toimepandu eest andestanud, ei ole kohtu hinnangul toimepandu sedavõrd suure ühiskonnaohtlikkusega ning mõistetav vangistus võib jääda sanktsiooni miinimummäära lähedale. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313;§ 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.