Obsah (5)

§ 209§ 424§ 74§ 75§ 66

1-11-2700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2011.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-2700 (09700000932) Kohtunik Julia

§ 209

lg 2 p 1,2 järgi, I.N süüdistuses

§ 209

lg 3 järgi, kokkuleppemenetluses Maria Sutt H.V Isikukood xxx, elukoht Xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel-eesti keel, töökoht OÜ P , varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 1) 14.06.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 11 - § 17 lg 4, § 1481 lg 1 ja § 204 lg 3 alusel; 2) 16.11.2004 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

alusel ja 3) 21.12.2005 Rapla Maakohtu poolt

§ 424alusel.

Kaitsja Tõkend – elukohast lahkumise keeld Veljo Viilol Süüdistatav I.N Kaitsja RESOLUTSIOON registrikood xxx, asukoht xxx, esindaja juhatuse liige Erik V , varem kriminaalkorras karistamata Owe Ladva Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi H.V

§ 209

lg 2 p 1,2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75lg 1 ja 2 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustust.

2

§ 75

lg 1 alusel kohustub H.V käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub H.V hüvitama katseaja jooksul tema poolt kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 10 000 eurot. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 29.06.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Tunnistada süüdi I.N

§ 209

lg 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 4000 (neli tuhat) eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi neljas võrdses osas 1000 eurot 12 kuu jooksul. Välja mõista H.V-lt ja I.N solidaarselt UAB L ano kasuks 63 375 eurot. Süüdimõistetutelt välja mõista riigituludesse menetluskulud: mõlemalt eraldi H.V-lt ja OÜ´ilt I.N II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, OÜ’ilt I.N määratud kaitsjale makstud tasu 345 (kolmsada nelikümmend viis kaheksa) eurot ja 12 (kaksteist) senti. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.V/I.N , 1-11-2700, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud: H.V süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, mille eest ta on karistatud 14.06.2002, alustas 28.01.2009 I.N (registrikood xxx, asukoht Xxx, Tallinn) nimel elektronposti vahendusel läbirääkimisi Leedu äriühinguga UAB „L“ viimasele ravimi HERCEPTIN tarnimise küsimuses. Läbirääkimiste käigus teatas H.V , et tema juhitaval I.N on võimalus tarnida ravimite edasimüüja R E OÜ 3 pakutavaid ravimeid, muuhulgas ravimit HERCEPTIN. 17.02.2009 tegi H.V I.N nimel äriühingule UAB „L“ hinnapakkumise ravimi HERCEPTIN tarnimise osas, pakkudes REOÜ müüdavat ravimit hinnaga 603 eurot ühik, partii kogus 250 ühikut, tarnimise tähtajaga 10 päeva jooksul. Samal päeval esitas H.V I.N nimel äriühingule UAB „L“ tasumiseks arve nr 2009109 summas 150 750 eurot. Vastavalt läbirääkimiste käigus saavutatud kokkuleppele kuulus nimetatud summast 50% ehk 75 375 eurot tasumisele ettemaksuna, ülejäänud 50% kuulus tasumisele peale ravimi kättesaamist äriühingu UAB „L“ poolt. Nõustudes H.V pakutud tingimustega, esitas äriühing UAB „L“ 20.02.2009 I.N ravimi HERCEPTIN tarnetellimuse nr KVPR-02-02-
2. Vastavalt kokkuleppele kohustus H.V I.N nimel tarnima äriühingule UAB „L“ nimetatud ravimi hiljemalt 02.03.
3. Ülalkirjeldatud tegevusega lõi H.V äriühingule UAB „L“ teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et tema juhitav I.N kavatseb tõepoolest äriühinguga UAB „L“ saavutatud kokkulepet täita ning tarnida viimasele ravimit HERCEPTIN kokkulepitud tingimustel ning tähtaja jooksul. Eksimusse sattunud äriühing UAB „L“ tasus 23.02.2009 I.N ettemaksu 50% ulatuses arves nr 2009109 näidatud summast, s.t 75 375 eurot. Tegelikult ei olnud H.V algusest peale kavatsust ravimi HERCEPTIN äriühingule UAB „L“ tarnimise kohustust täita. H.V oli teadlik, et tema juhitaval I.N puudub leping ravimite edasimüüjaga ERE OÜ-ga, mille olemasolu on REOÜ poolt pakutavate ravimite, sealhulgas ravimi HERCEPTIN, saamise eelduseks. Samuti oli H.V teadlik, et nimetatud lepingu puudumise tõttu ei pidanud tema I.N nimel ravimi tarnimise teemalisi läbirääkimisi REOÜ-ga ega saavutanud viimasega kokkulepet ravimi ühiku hinna ega tarnimise tähtaja osas. Seega ei vastanud H.V poolt äriühingule UAB „L“ antud teave selle kohta, et tema juhitav I.N tarnib äriühingule UAB „L“ 10 päeva jooksul REOÜ poolt pakutavat ravimit HERCEPTIN koguses 250 ühikut hinnaga 603 eurot ühik, tegelikkusele. Nendel tingimustel nimetatud ravimi tarnimine I.N poolt ei olnud reaalselt võimalik. Hoides äriühingut UAB „L“ eksimuses, teatas H.V äriühingule UAB „L“ 25.02.2009 eposti teel tema juhitava I.N poolt väidetavalt tarnitava ravimi HERCEPTIN partii numbri, milleks oli 0776, ning ravimi kehtivusaja, milleks oli 14.05.
4. Need andmed ei vastanud tegelikkusele. H.V ei ole I.N nimel äriühingule UAB „L“ ravimit HERCEPTIN tarninud. Äriühingu UAB „L“ poolt nimetatud ravimi eest tasutud raha summas 75 375 eurot (1 179 362,48 krooni) kulutas H.V I.N tarbeks. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas H.V äriühingule UAB „L“ varalist kahju summas 75 375 eurot (1 179 362,48 krooni). Seega sai H.V isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalist kasu suures ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o pani toime

§ 209lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.N (registrikood xxx, asukoht Xxx, Tallinn) süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme H.V tegevuse läbi alustas 28.01.2009 elektronposti vahendusel läbirääkimisi Leedu äriühinguga UAB „L“ viimasele ravimi HERCEPTIN tarnimise küsimuses. Läbirääkimiste käigus teatas I.N , et temal on võimalus tarnida ravimite edasimüüja REOÜ pakutavaid ravimeid, muuhulgas ravimit HERCEPTIN. 17.02.2009 tegi I.N äriühingule UAB „L“ hinnapakkumise ravimi HERCEPTIN tarnimise osas, pakkudes REOÜ müüdavat ravimit hinnaga 603 eurot ühik, partii kogus 250 ühikut, tarnimise tähtajaga 10 päeva jooksul. Samal päeval esitas I.N äriühingule UAB „L“ tasumiseks arve nr 2009109 summas 150 750 eurot. Vastavalt läbirääkimiste käigus saavutatud kokkuleppele kuulus 4 nimetatud summast 50% ehk 75 375 eurot tasumisele ettemaksuna, ülejäänud 50% kuulus tasumisele peale ravimi kättesaamist äriühingu UAB „L“ poolt. Nõustudes I.N pakutud tingimustega, esitas äriühing UAB „L“ 20.02.2009 I.N ravimi HERCEPTIN tarnetellimuse nr KVPR-02-02-

1. Vastavalt kokkuleppele kohustus I.N tarnima äriühingule UAB „L“ nimetatud ravimi hiljemalt 02.03.
2. Ülalkirjeldatud tegevusega lõi I.N äriühingule UAB „L“ teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et I.N kavatseb tõepoolest äriühinguga UAB „L“ saavutatud kokkulepet täita ning tarnida viimasele ravimit HERCEPTIN kokkulepitud tingimustel ning tähtaja jooksul. Eksimusse sattunud äriühing UAB „L“ tasus 23.02.2009 I.N ettemaksu 50% ulatuses arves nr 2009109 näidatud summast, s.t 75 375 eurot. Tegelikult ei olnud I.N algusest peale kavatsust ravimi HERCEPTIN äriühingule UAB „L“ tarnimise kohustust täita. I.N oli teadlik, et temal puudub leping ravimite edasimüüjaga Eestis REOÜ-ga, mille olemasolu on REOÜ poolt pakutavate ravimite, sealhulgas ravimi HERCEPTIN, saamise eelduseks. Samuti oli I.N teadlik, et nimetatud lepingu puudumise tõttu ei pidanud tema ravimi tarnimise teemalisi läbirääkimisi REOÜ-ga ega saavutanud viimasega kokkulepet ravimi ühiku hinna ega tarnimise tähtaja osas. Seega ei vastanud I.N poolt äriühingule UAB „L“ antud teave selle kohta, et I.N tarnib äriühingule UAB „L“ 10 päeva jooksul REOÜ poolt pakutavat ravimit HERCEPTIN koguses 250 ühikut hinnaga 603 eurot ühik, tegelikkusele. Nendel tingimustel nimetatud ravimi tarnimine I.N poolt ei olnud reaalselt võimalik. Hoides äriühingut UAB „L“ eksimuses, teatas I.N äriühingule UAB „L“ 25.02.2009 eposti teel tema poolt väidetavalt tarnitava ravimi HERCEPTIN partii numbri, milleks oli 0776, ning ravimi kehtivusaja, milleks oli 14.05.
3. Need andmed ei vastanud tegelikkusele. I.N ei ole äriühingule UAB „L“ ravimit HERCEPTIN tarninud. Äriühingu UAB „L“ poolt nimetatud ravimi eest tasutud raha summas 75 375 eurot (1 179 362,48 krooni) kulutas I.N enda tarbeks. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas I.N äriühingule UAB „L“ varalist kahju summas 75 375 eurot (1 179 362,48 krooni). Seega pani I.N toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses, s.o

§ 209lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.V ja I.N on põhjustanud UAB-le L varalise kahju summas 75 375 (1 179 362,48 krooni). 12 000 eurot (187 759,2 krooni) on I.N kannatanule hüvitanud. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi solidaarselt H.V ja I.N vastu summas 63 375 eurot. Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokurör Maria Sutt, süüdistatav H.V ja tema kaitsja Veljo Viilol käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava H.V karistamist

§ 209

lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

§ 74

lg 1 alusel tuleb määrata vastavalt kokkuleppele, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 5 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub H.V hüvitama katseaja jooksul tema poolt kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 10 000 eurot. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokurör Maria Sutt, süüdistatav I.N ja tema kaitsja Owe Ladva käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava I.N karistamist

§ 209lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 4000 eurot.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkulepete kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub H.V

§ 209

lg 2 p 1,2 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt ning I.N kuulub

§ 209

lg 3 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova