,
lg 3,
,
S § 263 p 1,2,4 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada B.I KarS § 275 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks B.I-le mõista 1 (üks) aasta vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata B.I eelvangistuses 14.-16.10.2006.a kahtlustatavana viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui B.I 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. B.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 alusel välja mõista B.I-lt riigituludesse menetluskuludena: • 101 eurot 71 eurosenti kannatanule (O.R. ; II,120) ja tunnistajatele (E.H., T.T. II,145-146) hüvitatud kulu (
lg 1 p 2), • 183 eurot 75 eurosenti ekspertiisikulu (I,28;
lg 1 p 3), • 6 eurot 71 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,125;
lg 1 p 5), • 417 eurot 03 eurosenti sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 2) • 14 eurot 41 eurosenti kutsete saatmise kulu (I,129,130;
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „B.I, 1-09-8285, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „B.I, 1-09-8285, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „B.I , 1-09-8285, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole. Käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest lõpetada kannatanu A.R. i ja tunnistaja K.K. tagaotsimine ning edastada käesolev kohtuotsus tagaotsimise lõpetamist käsitlevas osas viivitamatult teadmiseks Lõuna Prefektuurile, kus on täitmisel Tartu Maakohtu 13.juuni 2011.a määrus tunnistaja K.K. tagaotsitavaks kuulutamise kohta ja Tartu Maakohtu 14.06.2011.a määrus kannaatnu A.R. i tagaotsitavaks kuulutamise kohta. 2 3
lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele – K.H. ´le, A.R. ´le (tema sõbra E.J. i kaudu edastamiseks A.R. ile) , E.J. ´le, O.R. ´le ja S.N. ´le. Kohtuotsuse koopia edastada Lõuna Prefektuurile (K.K. ja A.R. i tagaotsimise lõpetamist käsitlevas osas), Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas), prokurörile ja kaitsjale ning allkirja vastu süüdistatavale. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 04.juulil 2011.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
S § 263 p 1,2,4 ja KarS 275 järgi. Kohus menetles kriminaalasja nr 1-09-8285 Tartu Maakohtus avalikul kohtuistungil 13.-17.06.2011.a süüdistatav B.I suhtes järgmises süüdistuses: 3 4 Kohtulikul uurimisel B.I tunnistas ennast süüdi osaliselt. B.I avaldatu kohaselt ei tunnista ta süüdistusest ennast süüdi turvatöötaja solvamises, kuigi bussis oli; süüdi ei tunnista ka süüdistuses, milles kannatanuteks on E.J ja A.R, väites, et ei olnud kannatanute juures süüdistuses märgitud ajal ja kohas kohalgi; süüdistuses, milles kannatanuteks S.N ja O.R, tunnistab enda süüd osaliselt – oli mingi kähmlus, kuid peksmist ei olnud. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et B.I käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning B.I süü süüdistustes KarS § 263 p 1,2,4 ja KarS § 275 järgi on tõendatud. Süüdistus avaliku korra raske rikkumise toimepanemises 14.10.2006.a öösel Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse teokirjeldusest on tõendatud, et B.I 14.10.2006.a. öösel Tartus Vanemuise 7 juures tänaval grupis koos kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale E.J. ile (end. V) ja A.R. ile, lüües E.J. i ja A.R. it jalgadega ja rusikatega keha ja pea piirkonda, millega tekitas E.J. peaaju põrutuse, koljupõhimiku murru, ülahuule põrutushaava, nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumi kuklapiirkonnas ning A.R. ile pea põrutuse. Selle süüdistuse kohta on kriminaalasjas olemas järgmised tõendid: kannatanu A.R. i ütlused (I,14-17), A.R. ile isikute äratundmiseks esitamise kohta protokollid (I,5254,55-56), E.J. ile isikute äratundmiseks esitamise kohta protokollid (I,57-58,59-60), kannatanu E.J. i (end V ; I,61) ütlused (II,164p-167p), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatis (I,20) ja traumakaart patsient A.R. i kohta (I,21-23), eksperdiarvamus E.V. (praegune J) kohta (I,26-27), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatis (I,29) ja traumakaart patsient E.V. kohta (I,30-34), tunnistaja K.K. ütlused (I,35-36), tunnistaja R.K ütlused (II,170-171p), tunnistaja R.P. ütlused (II,172-173), tunnistaja E.U. ütlused (II,173p-176), tunnistaja T.T. ütlused (II,176p178p), tunnistaja H.K. ütlused (II,184p-185p), tunnistaja R.K. ütlused (II,191p-194p), B.I kahtlustatavana 14.10.2006.a kinnipidamise kohta protokoll (I,62-63), AS SEB Eesti Ühispank 12.01.2007.a teatis (I,67), AS Hansapank 17.01.2007 teatis (I,68), joobeseisundis K.K. kainenemisele toimetamise 14.10.2006.a protokoll (I,69), joobeseisundis B.I kainenemisele toimetamise 14.10.2006.a protokoll (I,70), Swedbank AS-i 28.09.2010.a teatis (II,72) ja sellele lisatud R.K. pangakonto väljavõte 13.-14.10.2006 kohta (II,73), süüdistatav B.I ütlused (II,197p203). Tunnistajate E.U. (II,173p-176) ja T.T. ütlustega (II,176p-178p) on tõendatud, et seonduvalt kannatanute suhtes 14.10.2006.a öösel füüsilise vägivalla tarvitamisega otsisid nad politseiametnikena enda töökohustusi täites kannatanute peksjaid taga. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt avaldas neile üks kannatanutest (kelleks ülejäänud tõenditest nähtuvalt oli A.R. ), et peksjaid oli rohkem kui üks isik. 4 5 Joobeseisundis isikute kainenemisele toimetamise protokollidega (I,69,70) ning tunnistajate E.U. (II,173p-176) ja T.T. ütlustega (II,176p-178p) on tõendatud, et K.K. ja B.I toimetati politseiametnike T.T. ja E.U. poolt 14.10.2006.a kella 04:15 ajal kainenema aadressilt Rüütli 1, Tartu asuvast pubist Pool kuus. Joobeseisundis B.I kainenemisele toimetamise 14.10.2006.a protokolliga (I,70) ja B.I kahtlustatavana 14.10.2006.a kinnipidamise protokolliga (I,62-63) on tõendatud, et kainenemiselt vabanemisel peeti B.I 14.10.2006.a kella 14:15 ajal kinni kahtlustatavana kahtlustuses KarS § 263 p 1,4 järgi; kahtlustatavana kinnipidamiselt vabanes 16.10.2006.a kell 13:10 (I,63). Ka tunnistajate R.K. (II,170-171) ja R.K. (II,191p-194p) ütluste kohaselt viibisid nad koos B.I-ga 14.10.2006.a pubis Pool kuus. Tunnistajate R.K. (II,170-171) ja R.K. (II,191p-194p) ütluste kohaselt olid nad sellel ajal elukaaslased ja lahkusid pubist koos ning B.I nendega koos pubist ei lahkunud. Eelnimetatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja K.K. ütlused (I,35-36). Tunnistaja K.K. ütluste (I,35-36) kohaselt läks ta 13.10.2006.a õhtul umbes kella 21:00 paiku koos venna sõpradega baari Pool kuus, kus ta istus kuni politsei tulekuni, umbes kella 04-ni; baarist vahepeal ei lahkunud, baaris istus ühe laua taga koos venna sõpradega ja jõi õlut; kui politsei tuli, siis võtsid nad ühe pikka kasvu meesterahva endaga kaasa; ka see pikka kasvu meesterahvas istus samas lauas, pikka kasvu noormeest ei tunne, nägi teda esimest korda; see pikka kasvu noormees, kes hiljem politsei poolt kaasa võeti, tuli samasse lauda istuma üksinda umbes kella 01:00 ja 02:00 vahel; umbes tund aega istus samas lauas ja jõi õlut. K.K. ütluste kohaselt ei oska ta öelda, miks see meesterahvas nende lauda tuli, vast oli tal igav; pärast tund aega lauas istumist ja õlu joomist see pikka kasvu noormees lahkus; kuid seda, kas noormees lahkus baarist või mitte, ei näinud, kuid umbes tund kuni poolteist hiljem tuli see pikka kasvu meesterahvas lauda tagasi ja jätkas õlle joomist; pärast noormehe lauda tagasitulekut tuli ka politsei baari; see pikka kasvu noormees peeti politsei poolt kinni ja viidi baarist välja. K.K. ütluste kohaselt läks ta uudishimust välja vaatama ja siis võttis politsei ka tema politseiautosse ja viis arestimajja. K.K ütluste kohaselt ei näinud ta öösel ühtegi kaklust ja ei võtnud ühestki kaklusest osa ning ka ei kuulnud kaklusest. Süüdistatav B.I ei ole vaidlustanud joobeseisundis isikute kainenemisele toimetamise protokollidest (I,69,70) ja 14.10.2006.a kahlustatavana kinnipidamise protokollist (I,62-63) ning tunnistajate E.U. (II,173p-176) ja T.T. ütlustest (II,176p178p) ning tunnistajate R.K. (II,170-171) ja R.K. (II,191p-194p) ütlustest ning tunnistaja K.K. ütlustest (I,35-36) kogumis nähtuvat selle kohta, et ta viibis 14.10.2006.a Tartu linnas Rüütli 1 asuvas pubis Pool kuus ja ta peeti politsei poolt kinni 14.10.2006.a öösel aadressil Rüütli 1, Tartu asuvast pubist Pool kuus ja toimetati kainenema ja seejärel peeti kinni kahtlustatavana. Süüdistatavana ütlusi andes kinnitas B.I enda allkirju 14.10.2006.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollil (II,202p all). Tunnistajate E.U. (II,173p-176) ja T.T. kohtulikul uurimisel antud ütluste (II,176p178p) kohaselt täitsid nad politseiametnikena oma tööülesandeid 2006.a oktoobrikuus, 14.10.2006.a, kui pidasid samal ööl peksa saanud vene nimega kannatanu, kelleks oli A.R. , ütluste ja näitamise peale kinni kannatanut samal ööl eelnevalt peksnud B.I; kannatanu teatas peksja olevat pubis Pool kuus ja kannatanu näitamise peale pidasid seal pubis kinni kannatanut eelnevalt samal ööl peksnud B.I; 5 6 B.I pidasid kinni koos temaga samas lauas pubis Pool kuus istunud K.K; kuna mõlemad isikud olid alkoholijoobes, siis esmalt paigutati kinnipeetud isikud kainenema. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisel (I,20) ja traumakaardil patsient A.R. i kohta (I,21-23) kajastatu kohaselt tuvastati A.R. traumapunktis 14.10.2006.a kella 03:40 ajal pea põrutus. Traumakaardil märgitu kohaselt lõi tundmatu A.R. it samal ööl, 14.10.2006.a, klubi Maasikas juures tänaval vastu pead (I,21). Traumakaardil kajastatu kohaselt tuvastati A.R. il lisaks veel ka vasakul pool kiirupiirkonnas marrastus ja vasaku silma all vähene verevalum (I,22). Kannatanu E.J. i (end V ; I,61) kohtulikul uurimisel antud ütluste (II,164p-167p) kohaselt oli ta 2006.a oktoobris koos sõbraga A.R. iga Tartu linnas, Ülikooli tänaval asuvas klubis Maasikas; klubist väljus esimsena ja jäi klubi välja ette suitsu tegema, kõrval oli noorte seltskond, kellel käis jutt venelastest selle kohta, et kui halvad on venelased. E.J ütluste kohaselt ütles keegi seltskonnast talle, et rääkigu vene keels, mispeale ütles neile rahulikult, et jälgigu endid; edasi jätkus dialoog vene keeles; dialoog oli lühike. E.J. ütluste kohaselt ei olnud tema enda käitumises midagi sellist, mis oleks konflikti tõuganud; konflikti ta ei soovinud; seda dialoogi ei pidanud ta süüdistatavaga B.I; isik, kellega oli dialoog, oli keksmist kasvu, umbes 175-176 cm. Kohtuistungil avaldas B.I, et on 2 meetrit pikk (II, 184 keskel). Kohtul ei ole selles alust kahelda, sest kohtusaali ukseavast sisenemiseks ja väljumiseks kallutas B.I ennast ette ja allapoole, et pead kaitsta ja seda mitte vastu ukseava ülemist osa ära lüüa; ilma kummardumata läbis B.I ukseava napilt ilma ukseava ülemist serva riivamata. B.I püsti seistes ei ole kahtlust selles, et välimuselt on teda iseloomustavaks tunnuseks tavapärasest ja harjumuspärasest inimeste pikkusest oluliselt suurem pikkus, mis torkab tema juures ka esimesena silma. E.J. i ütluste kohaselt olid pärast dialoogi võib-olla mingid kõrgendatud toonid, aga kui A.R. ööklubist Maasikas väljus, siis läks A.R edasi, ja ta ise järgnes A.R. E.J ütluste kohaselt oli tal vahe A.R võib-olla 2-3 meetrit. E.J ütluste kohaselt oli neil A.R kavas minna klubist ära ja võtta takso. E.J ütluste kohaselt sai ta kohas, kus enne oli postimaja, postimaja peasissekäigu juures, kus allapoole jääb taksopeatus, enda selja tagant tugeva hoobi näkku. E.J ütlustse kohaselt püüdis A.R teda küll hoiatada, hõigates nimepidi „Erik“, aga kuna tagant tulevat inimest ei näinud, siis juhtus järsk löök näkku tulema tugev ja kaotas sellest löögist teadvuse; huul ja pea olid lõhki, jope verine, huulehaavast jooksis verd; kiirabi tuli kohale; Maarjamõisas õmmeldi huul kinni ja tuvastati peapõrutus ning arstid ütlesid, et pärast hakkab mingi perioodi vältel pea ringi käima ning nii 2-3 nädalat oligi, küll mitte pidevalt. E.J. ütluste kohaselt teab ta edasisi sündmusi A.R. ütluste kohaselt ja A.R. sõnul oli A.R püüdnud teda kaitsta ja vahele jõuda, aga tema ka kukkus ja ta peksti läbi, temal trauma väiksem, tema suutis ennast kätega kaitsta. E.J. sõnul kohtus ta järgmisel päeval A.R ja A.R. sõnutsi oli nii, et kui ta meelemärkusele tuli, siis hakkas ta peksjaid otsima ja leidis selle inimese baarist Pool kuus ja siis kutsus politsei ja näitas politseile seda inimest. 6 7 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatise (I,29) ja sellele lisatud traumakaardi (I,30-34) kohaselt tuvastati E.V. (praeguse perekonannimega J – I,61) 14.10.2006.a ülahuule põrutushaav, aju põrutus, koljupõhimiku murd; trauma põhjusena kajastatud, et ööklubi Maasikas ees lõi tundmatu rusikaga näkku; ravi algusena kajastatud 14.10.2006 kell 05:34; lisaks nähtub traumakaardilt veel, et paremal pool ülahuulel ligikaudu 2,0 sentimeetrine läbiv haav, haav õmmeldud; vasakul pool kukla piirkonnas marrastus, nahaalune verevalum; 16.10.2006 kaebab pearinglust, vajalik säästlik režiim; 30.10.2006 kaebab ebamugavustunnet vasakus kõrvas, kuulmislangust. Eksperdiarvamuse (I,26-27) kohaselt esinesid ekspertiisiks esitatud ravidokumendi (traumakaart) andmetel R.V. (praegune J) peaajupõrutus, koljupõhimiku murd, ülahuule põrutushaav, nahamarrastus ja nahaalune verevalum kuklapiirkonnas; vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löögist kõva tömbi esemega (rusikaga, jalaga); E.V. esinenud vigastused ei ole eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid mitte üle 4 kuu. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistajate R.P. i (II,172-173) ja H.K. ütlused (II,184p-185p) selle kohta, et nägid Kaubahalli küljel, mis jääb vana kaubamaja poole, parklas, kioski lähedal 2006.aastal, nädala lõpu poole öösel rüselemist ja kaklust, ning hiljem samal ööl pidas politsei kinni, kuid kuna kannatanu vaatas nad üle ja ütles politseile, et need ei ole peksjad, siis lasi politsei nad lahti. Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt oli sellel kannatanul, kes nad üle vaatas, nägu verine, kannatanu oli noor mees. R.P. i ütluste (II,172-173) kohaselt olid kakluses olevad inimesed, kõik need 5,6,7 inimest suhteliselt lähestikku, nende tegevus oli agressiivne ja nad kaklesid, lõid rusikatega, karjuti segamini eesti ja vene keeles, üks inimene oli pikali maas, vast oli löögi tagajärjel kukkunud; kakluse ajal politseid kohal ei olnud. Ka tunnistaja H.K. ütluste (II,184p-185p) kohaselt oli üks noormees pikali maas. R.P. i ütluste (II,172173) kohaselt, kui ta hiljem kannatanut nägi, siis see kannatanu oli venelane. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka kannatanule A.R. ile isiku äratundmiseks esitamise 29.03.2007.a protokollis (I,52-54) kajastatu selle kohta, et A.R. tundis talle näidatud 3-e isiku hulgast keskel seisvas noormehes (s.o B.I ) ära noormehe, kes 14.10.2006.a öösel Tartus, Postimaja kõrval parklas tuli koos mitme noormehega talle ja E.V. kallale ning sama noormees koos teistega peksis teda jalgade ja rusikatega kuklasse, näopiirkonda ja kehasse; noormehe tunneb ära näo ja välimuse järgi – pikka kasvu, peaaegu kiilakas. A.R. ile isiku äratundmiseks esitamise protokollis (I,52-54) kajastatu kohaselt toimus äratundmiseks esitamine tõlgi osavõtul ja mitte isikute fotode järgi äratundmiseks esitamisena, vaid isik (B.I ) esitati äratundmiseks koos kahe teise talle sarnase meesisikuga elavisikutena; B.I valis enda asukohaks: keskel; äratundmiseks esitamisel osales ka B.I kaitsja advokaat Rene Varul ning menetlustoimingu alguses hoiatati A.R. it KarS § 318 ja KarS § 320 järgi ning tõlki KarS § 318 ja KarS § 321 järgi; hoiatustest teadlikuks olemise kohta andsid kannatanu A.R. ja tõlk äratundmiseks esitamise protokolli allkirjad; äratundmiseks esitamise ja selle menetlustoimingu kohta koostatud protokolli kohta keegi avaldusi ja märkusi ei esitanud. Äratundmiseks esitamise protokolli juurde kuulub ühel lehel ka fototabel kahe fotoga – ülemisel 7 8 seisavad 3 isikut kõrvuti ning neist B.I asub keskel; alumisel fotol osutab kannatanu ette väljasirutatud käega ja sama käe sõrmega keskel seisvale noormehele (s.o B.I; fototabel: I,54). A.R. ile isiku äratundmiseks esitamise 02.09.2008.a protokollis (I,55-56) kajastatu kohaselt ei tundnud A.R. talle esitatud kolme isiku fotode hulgast ära ühtegi isikut; A.R esitati fotode järgi äratundmiseks K.K. koos kahe teise sarnase isiku fotodega. Asjaolu, et 02.09.2008.a äratundmiseks esitamisel ei tundnud A.R. teiste isikute hulgast ära K.K., on kooskõlas K.K. tunnistajana antud ja eelnevas kohtuotsuses juba käsitletud ütlustega selle kohta, et K.K. ei ole kannatanute suhtes vägivalda tarvitanud. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka kannatanu A.R. i ütlused (I,14-17). Kannatanu A.R. i ütluste kohaselt väljus ta 14.10.2006.a kuskil kella 03:00 paiku Tartus asuvast ööklubist Maasikas ja sai väljas kokku oma tuttava E.V.; nägi, et E.V räägib mingite eestlastest noormeestega juttu, kutsus Erikut ära. A.R. i ütluste kohaselt ei oska ta eesti keelt, noormehed hakkasid temaga eesti keeles rääkima ja ütles neile noormeestele, et ta eesti keelt ei oska, mispeale noormeestest pikemat kasvu ja kiila soenguga hakkas rääkima vene keeles. A.R. ütluste kohaselt kutsus ta E.V. uuesti ja liikusid ööklubi Maasikas eest ülikooli tänavalt Postimaja kõrval olevasse parklasse, kuid noorukid järgnesid ja parklas tungisid nii talle endale kui ka E.V kallale; E.V. tungiti kallale kahe või kolmekesi, E.V kukkus maha ja teda peksti. A.R. ütluste kohaselt liikusid noormehed siis tema juurde ja üritasid ka teda peksta, kuid A.R. ütluste kohaselt õnnestus tal enamus lööke tõrjuda. A.R. ütluste kohaselt peksid talle kallale tulnud isikud teda jalgade ja rusikatega ning nende löögid tabasid talle kuklasse, nöo piirkonda ja kehasse; kaklus võis kesta umbes 5 minutit, kui noormehed lahkusid ja kohe peale neid tuli kohale ka politsei, kes hakkas peksjaid otsima, kuid ei leidnud esialgu kedagi; kohale tuli ka kiirabi. A.R. ütluste kohaselt toimetas politsei ta traumapunkti ja tema vigastused fikseeriti traumapunktis; peale traumapunktis käimist läks tagasi kesklinna, et ise otsida peksjaid; pubis Pool kuus nägi teda peksnud pikka kasvu ja kiila soenguga isikut ning kustus kohale politsei, kes pidas isiku kinni ja toimetas politseisse. A.R. ütluste kohaselt tundis ta pubis Pool kuus ühe enda ja sõber E.V. peksja ära, kuna peksja nägu jäi hästi meelde, peksja oli kasvult teistest peksjatest tunduvalt pikem ja ta oli peaaegu kiilakas; kohe kutsus politsei, kes selle isiku pubis kinni pidas. Kõikidest eeltoodud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt B.I-le esitatud süüdistuse tõendatust selle kohta, et 14.10.2006.a, öisel ajal, B.I koos vähemalt kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga tungis kallale E.J. ile ja A.R. ile, lüües E.J. i ja A.R. it jalgade ja rusikatega keha ja pea piirkonda, tekitades E.J. ile peaaju põrutuse, koljupõhimiku murru, ülahuule põrutushaava, nahamarrastuse janahaaluse verevalumi kuklapiirkonnas ning A.R. pea põrutuse. B.I käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Teisele inimesele jalgade ja rusikatega pea piirkonda ja kehasse löömine on tahtlik tegevus ja kuna B.I koos vähemalt kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga järgnes Ülikooli tänaval asuva ööklubi Maasikas eest lahkunud kannatanutele ning kannatanutele järele jõudes hakkas B.I koos kahe eeluurimisel 8 9 tuvastamata isikuga kannatanuid rusikate ja jalgadega kehasse ja pea piirkonda peksma, siis pani B.I kannatanute löömise avalikus kohas Tartu kesklinnas, Kaubahalli vahetus läheduses, endise postimaja kõrval asuvas parklas, kus asub ka taksopeatus, mis on käidav koht ka öisel ajal (peksmist nägid pealt öisel ajal kesklinnas liikunud R.P. ja H.K.), toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2 tähenduses). Tunnistajate E.U. (II,173p-176) ja T.T. ütlustega (II,176p-178p) selle kohta, et otsisid 14.10.2006.a peksmisega seoses kannatanult saadud info alusel taga kannatanute peksjaid, kannatanu E.J. i (end V ; I,61) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (II,164p-167p) selle kohta, et tal tekkis sõnavahetus talle võõraste isikutega, kes talle ja A.R järgnesid ning sellele järgnevalt sai ootamatult selja tagant löögi näkku, tunnistaja R.P. i ütlustega (II,172-173) selle kohta, et kakluses oli 5-7 inimest pluss 1 oli pikali maas ja tunnistaja H.K. ütlustega (II,184p-185p) selle kohta, et nähtud kakluses oli peksjaid rohkem kui kaks, on tõendatud, et B.I pani kuriteo toime vähemalt koos kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga. Kuna tõenditest nähtuvalt tegutses B.I koos vähemalt 2-e eeluurimisel tuvastamata isikuga kannatanute suhtes samal ajal ja samas kohas ühel ja samal viisil – tarvitasid neile täiesti võõraste kannatanute suhtes avalikus kohas füüsilist vägivalda, s.o tegutsesid kannatanute suhtes ühtse eesmärgiga, siis on B.I käitumine kvalifitseeritav grupis ja vägivallaga avaliku korra raske rikkumisena. Kuna noorte seltskond, milles oli B.I, ja kes kasutas koos B.I-ga kannatanute suhtes füüsilist vägivalda, olid kannatanutele täiesti võõrad ning mingeid isiklikke suhteid ja kontakte kannatanutel nende suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud isikutega ei olnud, ning kannatanud ise mingilgi määral B.I ja teisi isikuid enda käitumisega ei provotseerinud ja B.I koos vähemalt kahe teise isikuga ise valisid vabatahtlikult käitumisviisi – järgnesid ööklubi Maasikas ja nende juurest lahkunud kannatanutele ja neile järgi jõudes hakkasid kannatanute suhtes vähimagi põhjuseta füüsilist vägivalda tarvitama, siis kvalifitseerub B.I kuritegelik käitumine avaliku korra raske rikkumisena (mitte KarS § 121 järgi), mis on toime pandud isikute gupis ja füüsilise vägivallaga. Seonduvalt B.I väitega selle kohta, et teda ei olnud kannatanute peksmise juures kohalgi, peab kohus vajalikuks täheldada, et need väited ei ole usutavad ja veenvad ning on usaldusväärselt ümber lükatud eelkäsitletud tõenditega kogumis. Kuna eelkäsitletud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel loogilises kooskõlas ja sisulisi vastuolusid nende vahel ei ole, ning B.I ütlused on ainukesed, mis ülejäänud tõenditega ei haaku, siis hindab kohus usaldusväärseteks B.I ütlustest ülejäävad tõendid ja rajab otsuse neile tõenditele. Kuna tunnistajate R.K. ja R.K. ütlustest nähtuvalt läksid nad pubisse Pool kuus küll koos B.I-ga, kuid pubis toimus ka liikumisi – leti juures ja WC-s käimisi, suitsetamisi ning kogu aeg ei olnud seltskonnal omavahel silmsidet ja ei olnud teada, kuskohas keegi täpselt viibib ning ka pubist lahkusid tolleaegsed elukaaslased R.K. ja R.K ilma B.I-ta ja B.I-ga hüvasti jätmata, teadmata kuskohas sellel ajal B.I asus, siis ei kinnita tunnistajate R.K. ja R.K. ütlused B.I väiteid selle kohta, et B.I oli alibi - viibis kannatnute peksmise ajal pubis Pool kuus. Ka R.K. pangakonto väljavõttelt (II,72,73) nähtuv selle kohta, et 14.10.2006.a kella 03:51 ajal võeti R.K. kontolt Annelinnas (Anne 36/40, Tartu) asuvast sularahaautomaadist välja 100.- krooni, ei kinnita B.I väiteid selle kohta, 9 10 et B.I oli alibi - viibis kannatnute peksmise ajal pubis Pool kuus, kuna tunnistajate R.K. ja R.K. ütluste kohaselt lahkusid nad pubist Pool kuus B.I-ga hüvasti jätmata ja siis nad ei teadnud, kuskohas B.I nende pubist lahkumise ajal viibis. Kuna kannatanu E.J. i ütluste kohaselt sai tema endale löögi näkku talle täiesti ootamatult ja selja tagant ning enda lööjat ta seetõttu ei näinud, siis ei välista asjaolu, et E.J. talle äratundmiseks esitatud isikutest (s.h B.I : I,59-60) isikute äratundmiseks esitamise protokollidest (I,57-58,59-60) nähtuvalt kedagi ära ei tundnud, B.I vastutust. Tulenevalt E.J. ile pea piirkonda löönud isiku asukohast puudus E.J. il võimalus enda lööjat näha ja tal polnudki äratundmiseks esitamisel võimalik enda lööjat ära tunda. Seonduvalt asjaoluga, et ajalises mõttes kellaajalise täpsusega esineb lahknevusi tõenditest nähtuva vahel, peab kohus vajalikuks täheldada, et samas on kõikidest tõenditest üheselt tuvastatav, et kannatanute suhtes füüsilise vägivalla tarvitamine toimus 14.10.2006.a öösel, s.o selle päeva esimestel tundidel ja enne sama päeva varahommikut ja võimalik, et süüdistuses märgitud ajal kella 03:00 paiku. Asjaolu, et kõikidest isikulistest tõendiallikatest nähtuv info kellaajalises mõttes ei lange omavahel täpselt kokku, ei anna põhjendatud alust seada tõendite usaldusväärsust kahtluse alla, kuna sündmuse toimumisest ligi 5 aasta möödudes ei ole usutav, et isikud saavad mäletada sündmusi kellaajalises mõttes ülima täpsusega. Selles osas, et süüdistuses märgitud sündmus toimus 14.10.2006.a öösel, selle kuupäeva esimestel tundidel, kuid enne sama päeva varahommikut, on tõenditest nähtuv info omavahel kooskõlas. Usalduväärselt on tõendatud, et kannatanute suhtes kasutati füüsilist vägivalda 14.10.2006.a öösel, selle kuupäeva esimestel tundidel, kuid enne varahommikut ning on võimalik, et see võis toimuda süüdistuses märgitud ajal kella 03:00 paiku. Seonduvalt Lõuna Prefektuuri teatiste alusel (II,96,111-112,127,148-149) ja prokuröri taotlusel tagaotsitavaks kuulutatud kannatanu A.R. i (II,129-131,111-112,113-115,121-122,125126,127) ja prokuröri taotlusel tagaotsitavaks kuulutatud K.K. (II,103-104,96,94-95) ütluste prokuröri taotlusel avaldamisega
i ja K.K. ütlused ei ole kriminaalasjas ainukesed tõendid 14.10.2006.a süüdistusega seonduvalt ning kohus on enda otsuse rajanud ennekõike teistele tõenditele kogumis (kui süüdistatava ütlused välja jätta). Samas asetuvad K.K. ja A.R. i ütlused loogiliselt tõendite kogumisse (kui süüdistatava ütlused välja jätta) ning koos ülejäänud tõenditega kinnitavad veenvalt süüdistuse paikapidavust. Kohus ei ole enda otsust rajanud ainult ja üksnes A.R. i ja K.K. ütlustele. Kohus ei pidanud põhjendatuks Soome Vabariigi pädevale õigusasutusele A.R. i isikuga seonduvalt õigusabipalve tegemist ja kohtuliku arutamise edasilükkamist olukorras, kus A.R. i Soome Vabariigis ametliku töötamise kohta andmeid ei ole ja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt A.R. il Soome Vabariigis ametlikku töökohta ja sissetulekuallikat ei ole (II,148-149, 153p-154p,167p,168-168p,111-112,113-115,121-122,125-127,191191p). Lõuna Prefektuuri 16.06.2011.a edastatud teatise kohaselt on tagaotsitavate A.R. i ja K.K. asukoha tuvastamiseks ja tabamiseks info sisestatud politsei menetluse infosüsteemi MIS; isikute piiriületuse kohta on tehtud päringud Maksu- ja Tolliameti andmebaasist Suspect 2; tagaotsitavate isikute kohta informatsiooni kontroll 10 11 andmebaasidest ja isikute asukoha tuvastamiseks läbiviidud meetmed ei ole isikute tabamisele kaasa aidanud; käesoleval hetkel puuduvad andmed A.R. i ja K.K. kohta (II,148-149). Neil asjaoludel ei pidanud kohus kohaseks kohtuliku arutamise edasilükkamist rahvusvahelise õigusabi korras A.R. i isikuga seonduvalt Soome Vabariigile taotluste esitamiseks. Süüdistus avaliku korra raske rikkumise toimepanemises 01.12.2006.a kella 23:00 paiku Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse teokirjeldusest on tõendatud, et B.I 01.12.2006.a. kella 23.00 paiku Tartus, Vabaduse puiesteel asuva taksopeatuse lähedal grupis koos Vladimir Mosolainen’iga (surnud, suri 02.02.2008.a – II,24 surmaakt; kriminaalmenetlus lõpetatud osaliselt 21.09.2010.a – II,56-58) rikkus rahu ja avalikku korda, kasutades füüsilist vägivalda S.N. ’e ja O.R. ’i suhtes, mille käigus Vladimir Mosolainen lõi jalaga korduvalt S.N. ’t keha piirkonda ja B.I lõi O.R. ’i, kes läks Vladimir Mosolaineni poolt S.N. e peksmist tõkestama, rusikaga näkku; peale seda lõi Vladimir Mosolainen maha kukkunud O.R. ile jalaga pea piirkonda, millega tekitas S.N. ’ele parema sääre ja puusa marrastusi ning O.R. ile füüsilist valu. Selle süüdistuse kohta on kriminaalasjas olemas järgmised tõendid: kannatanu O.R. ütlused (II,156-158p), kannatanu S.N. ütlused (II,158p-162p), tunnistaja E.H. ütlused (II,178p-181), tunnistaja M.M. ütlused (II,187p-190), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatis (I,80) ja traumakaart patsient S.N. ’e kohta (I,81-82), politseiametnik T.T. ettekanne prefektile (I,91), tunnistaja T.T. ütlused (II,176p-178p), kahtlustatav Vladimir Mosolaineni ütlused (I,99-102; surmaakt: II,23,24 – suri 02.02.2008.a; 21.09.2010.a määrusega on kriminaalmenetlus osaliselt lõpetatud ja seda seoses V.Mosolaaineni surmaga V.Mosolainenile esitatud süüdistust käsitlevas osas – II,56-58; V.Mosolaineni ütlused on prokuröri taotlusel
p 1,
p 2,
alusel kohtulikul uurimisel avaldatud – II,186p all), süüdistatav B.I ütlused (II,197p-203). Süüdistatav B.I ütluste kohaselt läks ta süüdistuses märgitud ajal, s.o 01.12.2006.a kella 23 paiku koos Vladimir Mosolaineniga ja tema noorema vennaga Raekoja platsi poolt Atlantise poole, kus ülekäiguraja ja valgusfoori juures, ning kus lähedal asub ka taksopeatus, kohtasid tudengeid, kellel olid teklid peas, ning ütlesid enda seltskonnast teklite kohta midagi pilavat ja läks tudengitega vastastikuseks sõnasõjaks. Süüdistatav B.I ütlustega on kooskõlas ka kahtlustatav Vladimir Mosolaineni ütlused. Vladimir Mosolaineni kahtlustatavana antud ütluste kohaselt kõndisid nad kolmekesi – ta ise, tema noorem vend Juri Mosolainen ja tuttav B.I Raekoja platsil, et minna ööklubisse Atlantis, kõik olid natuke alkoholi joonud, kui kaarsilla juurest vastu tulnud üliõpilasega ja tema sõpradega läks vastastikuseks sõnavahetuseks üliõpilasmütsi teemal. Vladimir Mosolaineni ütluste kohaselt alustas teklite teemal suhtlust ta ise, öeldes, et kas mütsi ei taha ära müüa. Eeltoodud süüdistatav B.I ja kahtlustatav Vladimir Mosolaineni ütlustega on kooskõlas ka kannatanute S.N. e ja O.R. i ütlused ning tunnistajate E.H. ja M.M. ütlused. 11 12 Kuid vastastikune sõnasõda kasvas üle füüsiliseks vägivalla tarvitamiseks ja seda alustatuna ja initsieerituna B.I ja Vladimir Mosolaineni poolt. Vladimir Mosolaineni ütluste kohaselt hakkas B.I sõnasõja käigus muutuma ülbeks ja agressiivseks, mistõttu ütles B.I-le, et rahunegu maha, et lähme minema; korraks rahunes B.I maha, kuid vaidlus läks edasi. Vladimir Mosolaineni ütluste kohaselt lõi ta jalaga ühte tudengit, kellel olid pudelid ja kellega vaidles, tahtes pudeleid ära lüüa. Vladimir Mosolaineni ütluste kohaselt läks igatahes üks pudel katki. Vladimir Mosolaineni ütluste kohaselt jooksis ta seejärel sinna, kus veidi eemal ühe takso taga olid pikali maas B.I ja üks tudeng, et neid lahutada, kuid seejuures riivas pikali olnud tudengit jalaga vastu pead. Vladimir Mosolaineni ütluste kohaselt toimetas kohaletulnud politsei tema ja B.I Tartu arestimajja. Üldjoontes on need Vladimir Mosolaineni ütlused kooskõlas teiste isikute ütlustega. Ka süüdistatav B.I ütluste kohaselt tudengitest keegi nende seltskonda füüsilise vägivallaga ei ähvardanud (II,201 all); Vladimir Mosolainen lõi ühte tudengitest jalaga (II,201p); füüsiline vägivald sai alguse V.Mosolaineni jalalöögist (II,201p), misjärel olukord muutus ja kõik hakkasid liikuma (II,201p). B.I ütluste kohaselt haaras seejärel keegi tal kätega ümber tagant kinni, millega ta ei leppinud ja rabeles vastu ning rabelemise käigus kukkusid mõlemad kinnihoidjaga maha, misjärel teda hoiti kahe isikuga kuni politsei tulekuni kinni. Siit edasi lahknevad B.I ütlused kannatanute ja tunnistajate ütlustest – B.I ütluste kohaselt tema teda kinni hoida püüdnud ja kinni hoidnud isikut (O.R. i) ei löönud, kuna väidetavalt ei olnud selleks tal võimalustki, kuna teda hoiti selja tagant kinni, kuid kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt lõi B.I O.R. ile ajal, kui O.R. üritas B.I kinni hoida, vasturabelemise käigus rusikaga näkku. Ütluste hindamisel lähtub kohus sellest, et sõnavahetus ja ka füüsiline vägivald ei saanud alguse tudengitest kannatanutest ja tunnistajatest, vaid mõlemal juhul, s.o nii verbaalsel tasandil konfliktiga kui füüsilise vägivalla kasutamisega alustati kolmeliikmelisest seltskonnast, kuhu kuulusid ka B.I ja Vladimir Mosolainen, kes olid kannatanute ja tunnistajate sõnul sellest 3-liikmelisest seltskonnast ka kõige konfliktsemad ja agressiivsemad. Oluline on täheldada, et esialgselt oli B.I ja Vladimir Mosolainenil soov ja kavatsus koos Juri Mosolaineniga minna Raekoja platsilt ööklubisse Atlantis, kuid pärast seda, kui nad ise olid alustanud sõnavahetust ja sõnalist konflikti tundengitega, nad 180 kraadi muutsid enda liikumissuunda ja järgnesid 4-liikmelisele tudengite seltskonnale (s.o S.N. ele, O.R. ile, E.H. ja M.M.), ei lasknud tudengitel taksoga lahkuda ning ründasid tudengeid ka füüsiliselt. Tudengitest õnnestus B.I ja Vladimir Mosolainenil füüsiliselt rünnata ainult S.N. t ja O.R. i, kuna O.R. i aktiivsest käitumisest tulenevalt õnnestus tal sellest 3-liikmelisest seltskonnast kõige agressivseimat ja ka kõige pikemat, s.o B.I , vaatamata B.I aktiivsele ja jõulisele vastupanule, kinni hoida ja seda kuni politsei saabumiseni. Kahtlustatav Vladimir Mosolaineni ütlustest nähtuvalt kandus füüsiline vägivald nende esialgsest liikumissunast (suunaga Atlantise poole) risti vastupidises suunas, s.o tagasi lähedaloleva taksopeatuse juurde. Ka tunnistaja E.H. ütluste kohaselt tulid 3 isikut talle Raekoja platsi poolt esialgu vastu ja siis tulid talle järele ning sellest 312 13 liikmelisest seltskonnast löödi esimesena S.N. t jalaga (II,179 ülal). Ka tunnistaja M.M. ütluste kohaselt oli neil soov minna takso peale ja taksoga ära sõita, kuid see kolmeliikmeline seltskond pöördus ümber ja tuli nende juurde tagasi ja sellest 3liikmelisest seltskonnast rünnati neid füüsiliselt, S.N. t löödi jalaga ja see löök ei tabanud ainult selle pärast, et S.N. jõudis eest ära hüpata ja purunesid vaid S.N. el olnud pudelid. M.M. ütluste kohaselt oli aru saada, et sellest 3-liikmelisest seltskonnast ei piirduta asja lahendamisega sellisel viisil, et üks neist tuleb lööma ja teised seisavad käed taskus. M.M. ütluste kohaselt ei rünnanud O.R. ise kedagi, küll aga püüdis O.R. saada haardesse pikka kasvu noormeest; hiljem nägi, et O.R. i löödi jalaga, kui O.R. hoidis maas pikali kukkununa B.I kinni; jalaga lõi O.R. i sama isik, kes enne oli löönud S.N. ele jalaga (s.t Vladimir Mosolainen). Tunnistaja M.M. ütluste kohaselt olid neid füüsiliselt rünnanud isikud ülemääraselt ja põhjendamatult agressiivsed ning see võis olla põhjustatud sellest, et need isikud olid alkoholi tarvitanud. Ka kannatanu S.N. e ütluste kohaselt liikusid nendega sõnalist konflikti alustanud noormehed neile taksopeatuse juurde järele ja üks neist lõi talle jalgadega keha piirkonda, mille tulemusena 1 pudelitest purunes. S.N. e ütluste kohaselt ei teinud O.R. ise ühtegi lööki, kuid elimineeris karu moodi kallistades kohtualuse (B.I), kuid teine isik, s.o kadunuke Vladimir Mosolainen, ajal kui O.R. oli pikali maas, lõi jalgadega pähe O.R. ile. S.N. e ütluste kohaselt sai ajal, kui O.R. üritas B.I enne pikali mahakukkumist kinni hoida, teha B.I paar lööki. S.N. e ütluste kohaselt oli B.I O.R. i suhtes 100% agressiivne ja lõi O.R. i; teab seda sellest, et O.R. il oli sellest nina verine. S.N. e ütluste kohaselt sai O.R. neist kõige enam kannatada – löökidest pähe. S.N. e ütluste kohaselt lõi O.R. i esmalt, ajal kui ta oli püsti ja üritas B.I kinni hoida, B.I ning hiljem, kui O.R. oli koos B.I-ga maha kukkunud, lõi O.R. i Vladimir Mosolainen. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisega (I,80) ja selle juurde kuuluva traumakaardiga patsient S.N. ’e kohta (I,81-82) on tõendatud, et S.N. ele tekitati 01.12.2006.a kella 23 paiku parema sääre marrastused ja reie marrastused; kuna oli siis Tartus, raekoja platsi juures asuvas taksopeatuses peksa saanud; viga said veel ka käed, jalad, vasak puus; traumapunkti tuli ise. Kannatanu O.R. i ütluste kohaselt järgnes kohtualuse seltskond E.H ja M.M taksopeatuse juurde ning pärast seda kui S.N. e suunas jalgadega rapsimise tulemusena puruneisd pudelid, nägi, et oli juba reaalselt ohtlik olukord ja haaras kohtualusel ümbert kinni, rüseluse käigus sai nina veriseks ja mõned muhud pähe; kohtualusega mahakukkumise järgselt sai kohtualusega kaasasolnud isikult löögid pähe. O.R. i ütluste kohaselt sekkus ta alles siis, kui nägi, et vehiti jalgadega S.N. e suunas ja löödi tatlikult jalgadega S.N. t, kuid tabati pudelit. O.R. i ütluste kohaselt sai ta B.I-lt lööke pea piirkonda. O.R. i ütluste kohaselt lõppes kõik sellega, et kohapeale saabus politsei. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka politseiametnik T.T. ettekandest prefektile (I,91) ja tunnistaja T.T. ütlustest (II,176p-178p) nähtuv selle kohta, et T.T. täitis 01.12.2006.a kella 23 paiku politseiametnikuna enda tööülesandeid, kui kella 23:10 ajal märkasid Vabaduse pst asuvas taksopeatuses rüselust; kontrollimisel selgus, et alkoholijoobes üliagressiivne B.I koos Vladimir Mosolaineniga olid kätega kallale läinud taksopeatuses olnud tudengitele; S.Puuepa ja V.Mosolaineniga oli ka Juri Mosolainen, kuid tema ei olnud kakelnud ja tema suhtes pretensioone ei olnud. 13 14 Kannatanute S.N. e ja O.R. i ütlustest nähtub, et justkui kolmeliikmelisest seltskonnast ka kõige pikem, s.o süüdistatav B.I olevat löönud S.N. ele jalaga, kuid kuna ülejäänud tõendid selliseid kannatanute ütlusi otseselt ei kinnita (kuid ei lükka neid veenvalt ka ümber), sealhulgas ei kinnita neid ka kohtueelses menetluses üle kuulatud Vladimir Mosolaineni ütlused, kes kinnitab füüsilise konflikti alustamist sellega, et lõi ise S.N. t jalgadega keha piirkonda, siis jätab kohus kannatanute S.N. e ja O.R. i ütlustest nähtuva selle kohta, nagu oleks S.N. t jalaga löönud ka B.I , tähelepanuta. Pealegi ei sisalda ka süüdistus kannatanute kohtuistungil avaldatud väiteid selle kohta, et ka B.I lõi S.N. ele jalaga. Kohtul endal puudub seadusest tulenevalt võimalus süüdistuse sisustamiseks uute asjaoludega, sealhulgas kannatanute kohtuistungil avaldatuga selle kohta, nagu oleks lisaks Vladimir Mosolainenile ka B.I jalaga S.N. t löönud (kuigi jalaga löömist alustas V.Mosolainen). V.Mosolaineni ütluste kohaselt nägi ta takso taga maas olemas B.I ühe tudengiga (tõenditest nähtuvalt oli seal koos B.I-ga maas O.R. ). Seejuures ei nähtu ühestki tõendist, et keegi oleks sundinud kolmeliikmelist seltskonda, milles olid ka B.I ja Vladimir Mosolainen, tagasi minema ja takistama tudengitel taksoga ära sõitmast. B.I ja Vladimir Mosolainen ise ei lasknud tudengitel taksoga lahkuda ning alustasid tudengitega lisaks varasemalt alustatud sõnasõjale ka füüsilisse kontakti ja läksid tudengitele kallale – esmalt lõi Vladimir Mosolainen jalaga S.N. ele keha piirkonda, tabades S.N. el olnud pudeleid ja seejärel püüdis O.R. hoida S.N. e juurde minevat B.I kinni, et suuremat füüsilist konflikti ära hoida, mis õnnestus tal ainult osaliselt, kuna sai B.I-lt selle käigus vähemalt ühe löögi näkku ja kukkudes koos B.I-ga maha, sai Vladimir Mosolainenilt löögi jalaga pea piirkonda. Olukorras, kus initsiatiiv füüsilise jõu tarvitamiseks sai alguse seltskonnast, milles olid B.I ja Vladimir Mosolainen, ning lähtudes asjaolust, et just B.I ja Vladimir Mosoalinen ei lasknud neist eemalduvatel tudengitel takso peale minna, kuna järgnesid tudengitele ja läksid tudengitega sõnavahetuselt üle tudengitest S.N. e ja O.R. i suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisele, hindab kohus B.I ja Vladimir Mosolaineni ütlustest usaldusväärseks ainult selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud tõenditega, s.h kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Osas, millises B.I ja Vladimir Mosolaineni ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, lähtub kohus asjas olemasolevatest teistest tõenditest, millised on omavahel kooskõlas, kuid selle reservatsiooniga, et jätab kannatanute ütlustest tähelepanuta selle osa, millises nad väidavad, et ka B.I (lisaks Vladimir Mosolaineile) lõi S.N. ele jalaga. B.I käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Teise inimese löömine on tahtlik tegevus ja kuna B.I koos Vladimir Mosolaineniga, olles Tartus asuvalt Raekoja platsilt teel ööklubisse Atlantis, hakkas sõnelema tudengitega ning muutis enda esialgset liikumissuunda 180 kraadi, pöördudes ümber ja järgnedes tudengitele Raekoja platsi juures Vabaduse puiesteel asuva taksopeatuse lähedusse ning tudengitele järele jõudes hakkas koos Vladimir Mosolaineniga kannatanute suhtes kasutama süüdistuses kirjeldatud füüsilist vägivalda, siis pani B.I avalikus kohas Tartu kesklinnas, Raekoja platsi 14 15 vahetuses läheduses asuva takspeatuse juures, mis on käidav koht ka öisel ajal (peksmist nägid pealt E.H. ja M.M.), füüsilise vägivalla tarvitamise toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2 tähenduses). Kuna tõenditest nähtuvalt tegutses B.I koos Vladimir Mosolaineniga kannatanute suhtes samal ajal ja samas kohas ühel ja samal viisil – tarvitasid neile täiesti võõraste kannatanute suhtes avalikus kohas füüsilist vägivalda, s.o tegutsesid kannatanute suhtes ühtse eesmärgiga, siis on B.I käitumine kvalifitseeritav grupis ja vägivallaga avaliku korra raske rikkumisena. Kuna kannatanud ja 3-liikmeline seltskond, milles olid ka B.I ja Vladimir Mosolainen, olid kannatanutele täiesti võõrad ning mingeid isiklikke suhteid ja kontakte kannatanutel nende suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud isikutega ei olnud, ning kannatanud ise mingilgi määral füüsilist vägivalda B.I ja Vladimir Mosolaineni suhtes ei kasutanud ja füüsilise vägivalla kasutamist B.I ja Vladimir Mosolaineni suhtes ei alustanud, ja B.I koos Vladimir Mosolaineniga ise valisid vabatahtlikult käitumisviisi – järgnesid kannatanutele ja neile järgi jõudes hakkasid kannatanute suhtes vähimagi põhjuseta füüsilist vägivalda tarvitama, siis kvalifitseerub B.I kuritegelik käitumine avaliku korra raske rikkumisena (mitte KarS § 121 järgi), mis on toime pandud isikute gupis ja füüsilise vägivallaga. Kuna O.R. i ainukeseks eesmärgiks B.I kinnihoidmisel oli püüd takistada B.I sekkumast S.N. e ja Vladimir Mosolaineni vahel toimuvasse, et takistada S.N. e peksmist ja hoida ära sellesse B.I lülitumist, siis on B.I käitumine lisaks eelkäsitletule kvalifitseeritav ka vasthakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Olukorras, kus O.R. ise ei olnud kellegi suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud ning juba oli Vladimir Mosolainen alustanud S.N. e löömist jalgadega, ning oli olemas reaalne oht, et ka S.N. ele lähenev B.I sekkub sellesse füüsilise vägivalla tarvitamisse ka omalt poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega, on põhjendatud kästleda O.R. i käitumist avalikku korda kaitsvana ning on tõendatud, et B.I pani avaliku korra raske rikkumise toime ka vasthakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Kannatnute ja tunnistajate ütlustest kogumis nähtuvalt oli ajaks, kui B.I soovis läheneda S.N. e ja Vladimir Mosolaineni juurde, selge, et B.I soovib neile isikutele läheneda ainult selleks, et ise lülituda juba puhkenud füüsilisse konflikti. Seetõttu ei ole eluliselt usutavad B.I väited selle kohta, et tema olevat soovinud minna üksnes V.Mosolainenit kannatanu juurest eemale kutsuma. Kohtu jaoks on veenvad ja usutavad kannatanu O.R. i ütlused selle kohta, et nende juurde tulnud seltskond oli tonaalsuseselt agressiivne ja S.N. e suunas jalalöökide tegemine ei olnud kindlasti tehtud kogemata, vaid taotluslikult ning selleks hetkeks oli selge, et konflikti ei olegi võimalik vältida, mistõttu võttiski kõige pikemal, st B.I, ümbert kinni, et rohkem ei saaks kahju tekkida. Süüdistus 09.05.2008.a avalikku korda kaitsnud turvatöötaja K.H. u solvamises Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse teokirjeldusest on tõendatud, et B.I 09.05.2008.a. õhtul kella 21 paiku Tartu linnas Jõe bussipeatuses linnaliinibussis nr 3 solvas avalikku korda kaitsvat ja ametikohustusi täitvat AS G4S Lõuna-Eesti turvatöötajat K.H. ’u sõimates viimast ebatsensuursete sõnadega. Selle süüdistuse kohta on kriminaalasjas olemas järgmised tõendid: kannatanu K.H. u ütlused (II,162p-164p), tunnistaja G.K. ütlused (II,181-184), tunnistaja I.K. ütlused 15 16 (II,169-170), tunnistaja A.P. ütlused (II,195-197), süüdistatav B.I ütlused (II,197p-203). Kannatanu K.H. u ja tunnistaja G.K. ütlustega on tõendatud, et nad mõlemad täitsid 09.05.2008.a õhtul kella 21 paiku AS G4S Lõuna-Eesti turvatöötajatena oma ametikohustusi Tartu linnas, Jõe bussipeatuses linnaliinibussis nr 3, kui seal piletikontrolli käigus sõimas bussi tagaistmel olnud B.I ebatsensuursete väljenditega K.H. u. Kohtuistungil kinnitas kannatanu K.H. , et just B.I oli see isik, kes piletikontrolli käigus, kui küsis B.I-lt sõidupiletit, teda ebatsensuurselt sõimas. Milliseid sõnu ja väljendeid B.I kasutas, on kajastatud kohtuistungi protokollis kannatanu ütlustes (II,163,163p,164p), kuid kahtlusteta on kohtu hinnangul need väljendid solvavad ja ebatsensuursed ning neid on kohane nimetada ebatsensuurseks sõimuks. Kannatanu ütluste kohaselt toimus see sõim räuskavas stiilis. Tunnistaja G.K. ütluste kohaselt kostus see sõim bussi tagant keskele välja; buss oli lühike buss, s.o ilma lõõtsata buss. Tunnistaja G.K. ütlustest nähtuvalt ei andud K.H. vähimatki põhjust enda sõimamiseks ning K.H. ust ebatsensuurseid väljendeid ja ametnikule ebakohast käitumist ei lähtunud. Ka tunnistaja A.P. ütluste kohaselt tulid Jõe peatuses 09.05.2008.a õhtul kella 20:30 – 21.00 paiku peale kontrollid. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt sisenes ta sellel korral bussi koos O.K. ja B.I; B.I läks tahapoole, ise jäi koos O.K. ettepoole, esimese ja keskmise ukse vahele; piletikontrolli käigus kasutas B.I jutu sees valju hääega, meesterahvale omase tugeva häälega, ebatsensuurseid, roppe sõnu, millised kostusid bussi keskele välja, kohale tuli turvafirma G4S patrull, politsei tuli natuke hiljem. Kannatanu K.H. u ja tunnistaja G.K. ning tunnistaja A.P. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja I.K. ütlused selle kohta, et oli 09.05.2008.a õhtul liinil nr 3 sõitva bussi bussijuht kui Jõe peatuses tehti piletikontrolli ning üheks kontrolli tegijaks oli K.H. . Süüdistatav B.I enda ütlustes ei vaildustanud kohtulikul uurimisel seda, et kasutas ebatsensuurseid väljendeid, kuid väitis neid mitte olevat kasutanud konkreetse isiku, s.h konkreetselt piletikontrolli teinud K.H. u suhtes; edasi tuli kohale G4S turvapatrull ja mõni aeg hiljem politseipatrull. Süüdistatav B.I ütluste kohaselt viis politseipatrull ta arestimajja. Kriminaalasjas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas selles suhtes, et B.I süüdistuses märgitud kohas ja ajal kasutas ebatsensuurseid sõnu ning kasutas neid piletikontrolli käigus. Kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas selles osas, et B.I kasutas ebatsensuurseid sõnu piletikontrolli tegeva K.H. uga suhtlemise käigus. B.I käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. B.I väited selle kohta, et ta ei adresseerinud enda ebatsensuurseid väljendeid konkreetselt piletikontrolli tegeva K.H. u aadressil, ei ole B.I käitumise õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Kuna B.I kasutas ebatsensuurseid väljendeid ajal, kui tal oli pooleli ja käimas suhtlus Tartu linna huvides, s.o avaliku korra ja võimu huvides, Tartu linna volitusel piletikontrolli teinud AS G4S Lõuna-Eesti turvatöötaja K.H. uga, siis oli kannatanul igati 16 17 põhjendatult alust lugeda ebatsensuursed väljendid öelduks tema aadressil ning sellistena K.H. , tema ütlustest nähtuvalt, B.I avaldatud ebatsensuurset sõimu ka tajus. B.I , lausudes ebatsensuurseid väljendeid ajal, kui ta suhtles Tartu linna huvides, s.o avaliku korra ja võimu huvides, Tartu linna volitusel piletikontrolli teinud AS G4S Lõuna-Eesti turvatöötaja K.H. uga, teadis, et need väljendid ei ole igapäevases suhtluses kohased ja on lubamatud ning solvavad, pidi vähemalt möönma, et paneb selliselt käitudes toime avalikku korda tagava isiku solvamise. B.I pani avalikku korda tagava isiku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamisega solvamise toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) ning B.I käitumine on kvalifitseeritav KarS § 275 järgi. Asjaolu, et Riigikohus on andnud teistes kohtuasjades seisukoha, mille kohaselt ei olnud kohalikul omavalitsusel vajalikku õiguslikku alust selleks, et volitada eraõiguslikku isikut kohaliku võimu nimel ja volitusel täitma avaliku võimu ülesandeid, ei ole B.I käitumise õigusvastasust välistavaks asjaoluks, kuna see ei tee olematuks B.I poolt turvatöötajast piletikontrolöriga suhtlemise ajal ebatsensuursete väljendite kasutamist ja ei muuda ära üldteadaolevat fakti, et selline volitus oli turvafirmadel kohalikelt omavalitsustelt olemas, s.h oli AS G4S Lõuna-Eesti turvatöötajatel olemas Tartu linnalt volitus ja pädevus Tartu linna avalikel linnaliinidel piletikontrolli teostamiseks. Seega oli sellel ajal olemas erafirma turvatöötajal avalikult võimult, kohalikult omavalitsuselt volitused kohaliku omavalitsuse volitusel teha avalikel linnaliinidel bussides piletikontrolli. Üldteadaolevalt oli ka turvafirmal G4S Lõuna-Eesti olemas vastav sellekohane leping Tartu linnaga. Seonduvalt tunnistaja A.P. ütlustega selle kohta, et piletikontrolör oli ise sõimanud B.I tagumiste bussiuste lahtitegemise eest ja piletita sõidu eest, peab kohus vajalikuks täheldada, et teised tõendid taolisi tunnistaja A.P. ütlusi ei kinnita ning on A.P ütlustega vastuolus (s.h on A.P ütlustega vastuolus ka süüdistatav B.I ütlused) , mistõttu kohus neist A.P. ütlustest ei lähtu. Näiteks tunnistaja G.K. iseloomustas enda tolleaegset kolleegi K.H. u tagasihoidliku ja küllaltki vaikse inimesena, kelle pingetaluvus on suur. G.K. ütluste kohaselt läks K.H. ebatsensuurse sõimamise peale küll endast välja ja muutus näost, kuid see ei väljendunud mitte milleski muus kui küsis jätkuvalt enda sõimajalt sõidupiletit. KarS §-s 175 sätestatu kohaselt on avalikku korda kaitsva isiku solvamise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 2-aastane vangistus. KarS §-s 263 sätestatu kohaselt on avaliku korra raske rikkumise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes B.I süü ulatusest – kuritegude toimepanemise asjaoludest, pani kavatsetult toime toime kaks (avaliku korra rasked rikkumised) ja otsese tahtlusega ühe (avalikku korda kaitsva isiku solvamine) avaliku rahu vastase süüteo; E.J. ile põhjustati 17 18 hulgaliselt raskema iseloomuga vaevusi - peaaju põrutus, koljupõhimiku murd, ülahuule põrutushaav, nahamarrastus ja nahaalune verevalum kuklapiirkonnas, ja A.R. ile põhjustati pea põrutus, kannatanutele S.N. ele ja O.R. ile põhjustati füüsilist valu ning S.N. ele parema sääre ja puusa marrastused, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt ei ole B.I kriminaalkorras karistatud, kuid on kriminaalmenetlus lõpetatud kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamisega ja Puiatu Erikooli paigutamisega, käesolevaks ajaks on 2-e kuriteo toimepanemisest möödunud peaaegu 5 aastat ja ühe kuriteo toimepanemisest 3 aastat, kriminaalasja toimiku andmetel uusi kuriteosündmusi B.I-le uute kahtlustuste näol lisandunud ei ole, B.I puudub kindel sissetulekuallikas (tema enda sõnul koondati 1 kuu tagasi ja ei tööta), peab kohus B.I suhtes põhjendatuks õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada B.I edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, karistada vangistusega – avaliku korra raskete rikkumiste eest maksimumist 1/5 ulatuses, s.o 1 aasta vangistusega ja solvamise eest 2 kuu vangistusega, lugedes kerema karistuse kaetuks raskeimaga ning kohaldada B.I suhtes KarS § 73 sätteid miinimumkatseajaga, s.o 3-aastase katseajaga. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks täheldada, et kuna süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb tasuda ka menetluskulud, kuid B.I kindel sissetulekuallikas hetkel puudub, siis ei pea kohus ka seetõttu põhjendatuks B.I karistamist rahalise karistusega. Kuna süüdistusi uute kuritegude toimepanemises ei ole B.I-le lisandunud ja käesolevaks ajaks on seetõttu alust eeldada, et B.I on olemasolevast kriminaalmenetlusest teinud enda jaoks järelduse enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks B.I suhtes reaalse vangistuse kohaldamist ning ka käitumiskontrolli ja kriminaalhoolduse kohaldamist ning peab küllaldaseks piirduda KarS § 73 sätete kohaldamisega miinimumkatseajaga. Heli Sillaots kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.