süüdistus
lg 2 p-de 7,9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav M.K. Seaduslik esindaja XXXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 11 korral Tõkend: ei ole kohaldatud S.T. Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint Süüdistatav Liis Luik Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: Tartu XXX XX Isikukood või sünniaeg: 49209022767 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral; väärteokorras karistatud 6 korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 23.05.2011.a. Riigi poolt määratud korras advokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.K.
3 (kolm) kuud
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.K. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:
Süüdi tunnistada LIIS LUIK
lg 2 p-de 7,9 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista Liis Luigele liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt Liis Luigele Tartu Maakohtu
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et 2 (kahe) kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Liis Luik ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul, mis
lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt. Tsiviilhagid: 1) Kannatanu M.O. on esitanud tsiviilhagi summas 127,18 eurot (kuritegu toime pandud M.K. a poolt); 2) Kannatanu A-Selver AS on esitanud tsiviilhagi summas 39,30 eurot (17.11.2010.a. kuritegu) ja 26,20 eurot (27.11.2010.a. kuritegu) – kokku summas 65,50 eurot (kuriteod toime pandud M.K. a ja Liis Luige poolt). Menetluskulud: - advokaat Aivar Hint´i poolt osutatud õigusabi teenus summas 115,05 EUR (eeluurimisel 57,53 eurot; ning prokuratuuris 57,52 EUR).
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.K. ale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4 Liis Luik´e süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, - 17.11.2010.a. kella 17.10 ajal grupis koos M.K. aga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Kalda tee 43 asuvast Selver AS kauplusest Anne Selver kolm 1 l pudelit viina Viru Valge, kogumaksumusega 615 krooni (39.30 eurot), ühe 1 l pudeli Viru Valge maksumus oli 205 krooni (13.10 eurot). Kokku tekitasid M.K. ja Liis Luik Selver AS-ile varalist kahju 615 krooni (39.30 eurot); - 25.11.2010.a. 17.08 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Kalda tee 43 asuvast Selver AS kauplusest Anne Selver ühe 1 l pudeli viina Viru Valge maksumusega 205 krooni (13,10 eurot). Sellise tegevusega tekitas Liis Luik Selver AS-le varalist kahju 205 krooni (13,10 euro) suuruses summas; - 27.11.2010.a. kella 17.42 ajal grupis koos M.K. aga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Kalda tee 43 asuvast Selver AS kauplusest Anne Selver kaks 1 l pudelit viina Viru Valge, kogumaksumusega 410 krooni (26.20 eurot), ühe 1 l pudeli Viru Valge maksumus oli 205 krooni (13.10 eurot). Kokku tekitasid M.K. ja Liis Luik Selver AS-ile varalist kahju kokku 410 krooni (26.20 eurot); - 28.11.2010.a. kella 16.26 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Kalda tee 43 asuvast Selver AS kauplusest Anne Selver kaks 1 l pudelit viina Viru Valge, kogumaksumusega 410 krooni (26,20 eurot), ühe 1 l pudeli Viru Valge maksumus oli 205 krooni (13,10 eurot). Sellise tegevusega tekitas Liis Luik Selver AS-le varalist kahju kokku 410 krooni (26,20 euro) suuruses summas. Sellega pani Liis Luik toime
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt. Tsiviilhagid: Kannatanu Selver AS on esitanud tsiviilhagi summas 104,80 eurot. Tsiviilhagi nõue koosneb järgmistest nõuetest: 1) Tsiviilhagi 65,50 eurot (39,30 eurot 17.11.2010.a. kuritegu ja 26,20 eurot 27.11.2010.a. kuritegu) kuriteod toime pandud Liis Luige ja M.K. a poolt; 2) Tsiviilhagi 39,30 eurot (13,10 eurot 25.11.2010.a. kuritegu ja 26,20 eurot 28.11.2010.a. kuritegu) kuriteod toime pandud Liis Luige poolt. Menetluskulud: - advokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi teenus summas 38,35 EUR (prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimised).
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Liis Luigele karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista Liis Luigele liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt Liis Luigele Tartu Maakohtu 24.03.2011.a. kohtuotsusega nr 1-11-3400 mõistetud karistust, s.o 4 kuu pikkust vangistust käesolevaga mõistetava vangistuse võrra ja mõista Liis Luigele liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jääb Liis Luige karistus 4 kuu vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 24.03.2011 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-3400 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 2 kuud vangistust jätta Liis Luige suhtes
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et 2 kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Liis Luik ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul, mis
lg 1 alusel hakkab kulgema alates 5 kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Asitõendid: 4 CD plaati asuvad kriminaaltoimiku juures. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepped oli süüdistatavale arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et nii M.K. a kui ka Liis Luige, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.K. ja Liis Luik süüdi tunnistada
M.K. a ema kinnitas, et tema tütar on sõlminud kokkuleppe oma tahte kohaselt. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et nii Liis Luik kui ka M.K. on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanutele-tsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagid õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas M.K. a ja Liis Luige kaitsjad on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks, kumbki summas 38,35 eurot. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 6 2 ja 21 rahuldada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha KrMS § 175 lg 1 p-de 9 alusel, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peaks kohus KrMS § 175 lg 1 p 4, 10 alusel süüdimõistetult välja mõistma kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja postikulu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et nii M.K. al, tema emal kui ka Liis Luigel puudub sissetulek, siis on põhjendatud nende osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda neile ka võimalus tasumisele kuuluv menetluskulu hüvitada 1 aasta jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.