Obsah (10)

§ 121§ 214§ 61§ 64§ 65§ 74§ 75§ 78§ 120§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.jaanuar 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-11615 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teevee

§ 121

ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning B.I (B.I) süüdistus

§ 121

ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav S.M isikukood: xxx, kohaldatud tõkend: vahistamine 23.05.2006.a. (kinni peetud 22.05.2006.a.); varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu Süüdistatav B.I isikukood: xxx, kohaldatud tõkend: vahistamine 25.05.2006.a. (kinni peetud 23.05.2006.a.; kannab karistust Tartu Maakohtu 03.01.2007.a. kohtuotsuse järgi); varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Süüdi tunnistada S.M

§ 121järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.M

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks

§ 61

lg 1 sätteid kohaldades 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista S.M-ile liitkaristuseks 3 (kolm ) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.08.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 (seitse) kuud vangistust võrra ja mõista S.M-ile lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada S.M-i kinnipidamisest alates 22.maist 2006.a. Süüdi tunnistada B.I

§ 121järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm ) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.I

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks

§ 61

lg 1 sätteid kohaldades 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista B.I-le liitkaristuseks 3 (kolm ) aastat vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.I ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on B.I kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata B.I Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Tartu Maakohtu 03.01.2007.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-5777 jätta iseseisvakas täitmiseks Tõkend-vahistamine- jätta S.M-i suhtes muutmata. Tõkend- vahistaminetühistada B.I suhtes, arvestades aga asjaolu, et ta kannab hetkel karistustvangistust- alates 22.maist 2006.a. Tartu Maakohtu 03.01.2007.a. kohtuotsuse järgi. 8 kuud KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p1, 180 lg 1 alusel mõista välja KRISTJAN 2 S.M-ilt menetluskulu järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 722 (seitsesada kakskümmend kaks) krooni 16 senti; kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu summas 86 (kaheksakümmend kuus) krooni 40 senti. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p1, 180 lg 1 alusel mõista välja B.I-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 722 (seitsesada kakskümmend kaks) krooni 16 senti; kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu summas 86 (kaheksakümmend kuus) krooni 40 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või arveldusarvele Hansapangas nr 221023778609, Tartu Maakohtu viitenumber

1. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 02.veebruaril 2007.a. kell 14.
2. Süüdistuse sisu B.I süüdistatakse selles, et tema 25.04.2006.a. kella 23.00-24.00 vahel Tartumaal Konguta vallas K. külas D.S. maja hoovis isiklikul pinnal asetleidnud konflikti käigus lõi D.S. rusikaga kahel korral ja jalaga vähemalt kaheksal korral pea piirkonda. Samal ajal lõi S.M D.S. vähemalt neli korda rusikaga ja vähemalt kaheksal korral jalaga pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas B.I ja S.M D.S. füüsilist valu. Seega pani B.I toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese peksmise. B.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, ajavahemikul 1.-18.mai 2006.a. pressis isikute grupis koos S.M-iga Tartumaal Konguta vallas K. külas vägivallaga ähvardades U.L. ja R.L. välja sularaha, kummaltki 250 krooni, kusjuures nende väljapressimisele suunatud tegevus kulges järgmiselt: - ööl vastu 01.05.2006.a. S.M helistas R.L. ’ile ja nõudis tema ja U.L. ’i käest 250 krooni maksmist, lubades vastasel korral kõiki tema perekonnaliikmeid maha lüüa. Samal öösel kella 02.30 ajal tuli S.M koos B.I-ga Tartumaal Konguta vallas K. külas asuva A.L. ’i maja juurde, nõudis teisel korrusel elavate U, R ja I. L. korterisse sisselaskmist ja seejärel nõudis esimesel korrusel elava A.L. ’i korterisse sisselaskmist, 3 lubades tuua kirvest, millega ust maha lõhub; - 02.05.2006.a. kella 23.15 ajal tuli S.M koos B.I-ga Tartumaal Konguta vallas K. külas asuva A.L. ’i maja juurde, nõudis teisel korrusel elavate U. R. ja I. L. ’i korterisse sisselaskmist, pildus kividega aknasse ja nõudis U. ja R.L. ’ilt 250 krooni maksmist, vastasel korral lubas maha lüüa, seejärel lubades tulla tagasi järgmisel päeval koos meestega, kes peksa annavad; - 05.05.2006.a. helistas S.M R.L. ’ile ja nõudis 250 krooni maksmist, lubades tulla koos mitme mehega, kes löövad teda maha. Raha nõudmist toetas kõrvalt B.I; - 12.05.2006.a. S.M ja B.I kohtusid R.L. ’iga Elvas, staadioni juures ning S.M nõudis jälle R.L. ’i käest 250 krooni maksmist, lubades teda maha lüüa, kui tema politseis midagi räägib; - 13.05.2006.a. kella 19.00 paiku tuli S.M koos B.I-ga Tartumaal Konguta vallas K. külas asuva A.L. ’i maja juurde, nõudis teisel korrusel elavate U. R. ja I. L. ’i korterisse sisselaskmist ja nõudis U. ja R.L. ’ilt 250 krooni maksmist, ähvardades A.L. ’i sellega, et linna minnes ei pruugi ta elavana tagasi tulla ning nõudis ka tema käest 250 krooni, mida pidid temale U. ja R.L. id maksma; - 14.05.2006.a. helistas S.M R.L. ’ile ja soovitas kõigil kolmel vennal kirstud muretseda ning lubas tulla tagasi suure grupiga, kui raha ei maksta. - 18.05.2006.a. helistas S.M U.L. ’ile ning ähvardas teda ja R.L. ’it maha lüüa ja lubas linnas kokkusaamisel panna teda küüntega endale hauda kaevama. Seega pani B.I toime

§ 214lg.

2 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud rikkuda vara ja kasutada vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja mis on toime pandud grupi poolt. S.M-i süüdistatakse selles, et tema - 25.04.2006.a. kella 23.00-24.00 vahel Tartumaal Konguta vallas K. külas D.S. maja hoovis isiklikul pinnal asetleidnud konflikti käigus lõi D.S. rusikaga vähemalt neljal korral ja jalaga vähemalt kaheksal korral pea piirkonda. Samal ajal lõi B.I D.S. kaks korda rusikaga ja vähemalt kaheksal korral jalaga pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas B.I ja S.M D.S. füüsilist valu. - 04.05.2006 .a. kella 14.00 ajal Elvas Tartu mnt 3 Elva Gümnaasiumi algkooli hoone hoovis isiklikul pinnal asetleidnud konflikti käigus lõi V.B. kaks korda jalaga näo piirkonda. Oma tegevusega tekitas S.M V.B. ile füüsilist valu, verevalumi vasakul näopoolel ja haava suunurgas. Seega pani S.M toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. S.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 1.-18.mai 2006.a. pressis isikute grupis koos B.I-ga Tartumaal Konguta vallas K. külas vägivallaga ähvardades U.L. ja R.L. välja sularaha, kummaltki 250 krooni, kusjuures nende väljapressimisele suunatud tegevus kulges järgmiselt: - ööl vastu 01.05.2006.a. S.M helistas R.L. ’ile ja nõudis tema ja U.L. ’i käest 250 krooni maksmist, lubades vastasel korral kõiki tema perekonnaliikmeid maha lüüa. Samal öösel kella 02.30 ajal tuli S.M koos B.I-ga Tartumaal Konguta vallas 4 K. külas asuva A.L. ’i maja juurde, nõudis teisel korrusel elavate U. R. ja I. L. ’i korterisse sisselaskmist ja seejärel nõudis esimesel korrusel elava A.L. ’i korterisse sisselaskmist, lubades tuua kirvest, millega ust maha lõhub; - 02.05.2006.a. kella 23.15 ajal tuli S.M koos B.I-ga Tartumaal Konguta vallas K. külas asuva A.L. ’i maja juurde, nõudis teisel korrusel elavate U. R. ja I. L. ’i korterisse sisselaskmist, pildus kividega aknasse ja nõudis U. ja R.L. ’ilt 250 krooni maksmist, vastasel korral lubas maha lüüa, seejärel lubades tulla tagasi järgmisel päeval koos meestega, kes peksa annavad; - 05.05.2006.a. helistas S.M R.L. ’ile ja nõudis 250 krooni maksmist, lubades tulla koos mitme mehega, kes löövad teda maha. Raha nõudmist toetas kõrvalt B.I; - 12.05.2006.a. S.M ja B.I kohtusid R.L. ’iga Elvas, staadioni juures ning S.M nõudis jälle R.L. ’i käest 250 krooni maksmist, lubades teda maha lüüa, kui tema politseis midagi räägib; - 13.05.2006.a. kella 19.00 paiku tuli S.M koos B.I-ga Tartumaal Konguta vallas K. külas asuva A.L. ’i maja juurde, nõudis teisel korrusel elavate U. R. ja I. L. ’i korterisse sisselaskmist ja nõudis U ja R.L. ’ilt 250 krooni maksmist, ähvardades A.L. ’i sellega, et linna minnes ei pruugi ta elavana tagasi tulla ning nõudis ka tema käest 250 krooni, mida pidid temale U ja R.L. id maksma; - 14.05.2006.a. helistas S.M R.L. ’ile ja soovitas kõigil kolmel vennal kirstud muretseda ning lubas tulla tagasi suure grupiga, kui raha ei maksta. - 18.05.2006.a. helistas S.M U.L. ’ile ning ähvardas teda ja R.L. ’it maha lüüa ja lubas linnas kokkusaamisel panna teda küüntega endale hauda kaevama. Seega pani S.M toime

§ 214lg.

2 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud rikkuda vara ja kasutada vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud grupi poolt. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused B.I süüdistatakse

§-de 121 ja 214 lg 2 p 1,4 järgi. B.I tunnistab oma süüd küll raha nõudmises, kuid mitte selles, et ta oleks raha väljapressinud. S.M-ile on esitatud süüdistus

§-de 121 ja 214 lg 2 p 1,4 järgi. S.M tunnistab oma süüd D.S. ja V.B. i löömises, kuid ei tunnista oma süüd väljapressimises. Kohus, uurinud kõiki kriminaaltoimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära kannatanute ja tunnistajate ning süüdistatavate ütlused, on seisukohal, et S.M-i ja B.I süü nii kehalises väärkohtlemises kui ka väljapressimises on tõendatud järgmiste tõenditega. I D.S. peksmine S.M-i ja B.I poolt Kannatanu D.S. ütluste kohaselt tulid S.M ja B.I 25.04.2006.a. õhtul kella 23.00 paiku ühe autoga tema maja juurde. Telefoni teel kutsus S.M kannatanu välja ja kohtuti kannatanu maja ees. Kannatanu sõnul tulid süüdistatvad rääkima temaga seoses konfliktiga, mis oli tekkinud kannatanul oma tüdruksõbra G.S. . S.M ja B.I heitsid D.S. ette seda, et viimane on G.S. petnud ja talle sellega haiget teinud. Kannatanu kinnitas kohtus, et süüdistatavatega oli kaasas ka G.S. , kes samuti tuli autost välja, kuid kes vestlusest osa ei võtnud ja jäi rääkijatest eemale. Rääkimise käigus hakkasid S.M ja B.I kannatanut 5 viimase sõnul peksma. Kannatanu kinnitab, et teda löödi nii rusikate kui ka jalgadega, mille tulemusena sai vigastada tema lõug. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal lõual verevalum. Kannatanu kinnitas kohtus, et kohtueelsel uurimisel räägitu, mille kohaselt B.I lõi teda 2 korda rusikaga näkku ja S.M 3-4 korda rusikaga näkku ning mõlemad süüdistatavad 7-8 korda jalaga pähe, on õiged ja kinnitas, et peksmine toimus just selliselt. Kannatanu rääkis kohtus ka sellest, et peale peksmist saatis B.I talle telefoni teel sõnumi. Tunnistaja G.S. kinnitas kohtus, et ta oli sõber nii D.S. kui ka B.I ja S.M-iga . Tunnistaja sõnul sõideti ühel 2006.a. aprillikuu päeval autoga ringi ja mindi D.S. maja juurde, kus üks süüdistatavatest kutsus D.S. välja. Tunnistaja kinnitas, et teema, millest rääkima hakati, oli kannatanu poolt tema petmine ja ta ei välistanud, et ettepaneku D.S. juurde minna võis teha ka tema ise. Tunnistaja ütluste kohaselt D.S. ainult irvitas B.I ja S.M-i jutu peale. Kuna tunnistaja telefon helises, siis läks tema seltskonnast eemale, kuid hiljem kuulus B.I ja S.M-i käest , et D.S. oli nende käest peksa saanud.. Süüdistatavad olid põhjendanud peksmist asjaoluga, et D.S. oli nende jutu peale vaid naernud. Tunnistaja kinnitas, et mingi aeg hiljem ta nägi, et D.S. oli lõua peal väike arm. S.M kinnitas kohtus, et 25.04.2006.a. läks tema koos B.I ja G.S. D.S. maja juurde ja keegi neist kutsus D.S. välja. S.M kinnitas kannatanu ja tunnistaja ütlusi väljakutsumise põhjuse osas ja ka selles osas, mis puudutab D.S. poolset reaktsiooni süüdistatavate jutule. S.M-i ütluste kohaselt oli D.S. ülbe hoiakuga. S.M kinnitas kohtus, et ta lõi D.S. paar korda keha piirkonda käega ja jalaga. Ta kinnitas ka seda, et B.I lõi D.S. käega rindkeresse. S.M-i sõnul lõi ta D.S. selle eest, et viimane oli ülbe. Süüdistatav B.I ütlused 25.04.2006.a. õhtu sündmuste osas on kooskõlas kannatanu ja tunnistaja ning S.M-i ütlustega osas, mis puudutavad kannatanu D.S. maja juurde minemist ja seal toimunud kohtumist. B.I kinnitas, et tema lõi D.S. kaega keha piirkonda paar korda ja jalaga vastu puusa. Süüdistatav kinnitas kohtus, et ta võis lüüa alguses lahtise käega ja hiljem rusikas käega. Süüdisttava sõnul rääkis ta pärast peksmist telefoni teel kannatanud ja saatis talle ka sõnumi.. Kohus on seisukohal, et kannatanu ja süüdistatavate ütlused löökide asukoha kohta on teatud osas vastuolus, sest süüdistatavad väidavad, et löögid läksid keha piirkonda. Kannatanu on kinnitanud, et teda löödi aga pea piirkonda. Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses. Ka tunnistaja G.S. kinnitas, et nägi hiljem vigastust just D.S. lõual. Seega peab kohus tõeseks asjaolu, et süüdistatavate löögid tabasid kannatanu pea piirkonda, kuid kohus ei välista, et mõned löökidest võisid tabada kannatanu keha piirkonda, nii nagu on rääkinud süüdistatavad.

§ 121

näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud mu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus on seisukohal, et nii kannatanu kui ka tunnistaja G.S. e ning süüdistatavate endi ütlustega on tõendamist leidnud, et 25.04.2006.a. kella 23.00-24.00 vahel Tartumaal Konguta vallas K. külas D.S. maja hoovis isiklikul pinnal asetleidnud konflikti käigus lõid B.I ja S.M D.S. rusikaga ja jalaga pea piirkonda. Oma tegevusega tekitasid B.I ja S.M D.S. füüsilist valu. Kohus on veendumusel, et S.M-i ja B.I tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 121järgi.

Kohus leiab, et süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega, sest lüües teist isikut pea piirkonda käte ja jalgadega pidid süüdistatavad soovima põhjustada kannatanule vähemalt füüsilist valu ja pidid mõistma, et nende tegevus seda ka tekitab. II V.B. i peksmine S.M-i poolt Kannatanu V.B. i ütluste kohaselt tuli S.M 03.05.2006.a. päevasel ajal Elva Gümnaasiumi algkooli juures talle kallale. Kannatanu sõnul oli tema raamatukogus ja S.M kutsus ta sealt välja. Kannatanu rääkis kohtus, et S.M süüdistas teda 6 politseisse avalduse esitamises, kuid sel hetkel ei olnud tema politseile veel avaldust teinud. Kannatanu ütluste kohaselt lõi S.M teda kaks korda jalaga näo piirkonda. Kannatanu selgitas kohtus, et siis kui nad omavahel juttu ajasid, tema kükitas. Esimesel korral lõi S.M teda jalaga hetkel kui ta oli kükkasendis ja teisel korral lõi jalaga siis kui kannatanu oli just püsti tõusmas. Kannatanu rääkis kohtus ka seda, et nende vestluse põhjuseks oli varasem laenu võtmine kannatanu poolt, milleks oli teda meelitanud S.M . Kannatanu sõnul oli ta S.M-i keelitamisel võtnud pangast 30 000.- krooni laenu, mille kannatanu oli andnud S.M-ile. Nimetatud raha eest organiseeriti grillipidu ja osteti selle tarbeks süüa ja juua. Konflikt kannatanu ja S.M-i vahel oli tekkinud aga sellest, et enne laenu võtmist lubas S.M anda raha igakuisete laenu tagasimaksete tasumiseks, kuid hiljem keeldus sellest. Kannatanu kinnitas, et ta pöördus saamal päeval kui peksmine toimus perearsti poole. OÜ Elva Kesklinna Perearstikekuse tõendist nähtub, et V.B. on 03.05.2006.a. pöördunud perearst Maarika Kuke poole ja viimane on tuvastanud vasaku näopoole punetuse ja turse koos suunurga juures oleva veritseva haavaga (lk 4). Süüdistatav S.M kinnitas kohtus, et kohtus V.B. iga süüdistuses märgitud ajal Elva Gümnaasiumi algkooli hoone juures. Süüdistatav selgitas, et ta nägi läbi akna, et kannatanu on raamatukogus ja kutsus viimase sealt välja, et temaga rääkida. Süüdistatav kinnitas kannatanu sõnu selle kohta, et räägiti pangalaenu võtmisest. S.M väitis kohtus, et kannatanu võttis laenu tulenevalt oma vabast tahtest ja asus seisukohale, et täiskasvanud inimest ei saavat käskida selliseid asja tegema kui ta ise ei soovi. S.M-i sõnul lõi ta kannatanut jalaga, kuid löök ei olevat olnud suunatud mitte näo piirkonda vaid hoopis keha piirkonda. Samas kinnitas süüdistatav seda, et löömise ajal kannatanu kükitas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus pidada tõeseks S.M-i väidet selle kohta, et ta ei tahtnud lüüa kannatanut pea piirkonda. S.M ründas kannatanut siis kui viimane kükitas, seega pidi süüdistatav jalaga lüües arvestama olukorraga, et löök võib tabada kannatanu pead. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et löögid tabasid just näo piirkonda ja neid ütlusi kinnitab ka perearsti poolt antud tõend. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S.M-i ütlused selle kohta, et ta ei tahtnud kannatanut lüüa pea piirkonda, on ennastõigustavad kantud eesmärgist vähendada oma süüd.

§ 121

näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud mu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus on seisukohal, et nii kannatanu kui ka süüdistatava S.M-i ütlustega on tõendamist leidnud, et 03.05.2006 .a. kella 14.00 ajal Elvas Tartu mnt 3 Elva Gümnaasiumi algkooli hoone hoovis isiklikul pinnal asetleidnud konflikti käigus lõi S.M V.B. kaks korda jalaga näo piirkonda, millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu, verevalumi vasakul näopoolel ja haava suunurgas. Kohus on seisukohal, et S.M-i tegevus süüdistuses märgitud viisil 03.05.2006.a. on kvalifitseeritud õigesti

§ 121järgi.

Kohus leiab, et tegu on S.M-i poolt toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, sest lüües kükitavat kannatanut pidi süüdistatav möönma, et selle tagajärjel peab kannatanu tundma füüsilist valu ja löömine võib põhjustada keha vigastamist. III S.M-i ja B.I poolt U.L. ja R.L. raha väljapressimine Kannatanu R.L. i ütluste kohaselt olid nad varem S.M-i ja B.I-ga sõbrad. Sõprussuhe muutus kannatanu sõnul siis, kui tema koos R.V. , D.S. ja A.K. varastasid metalli, mille järgselt hakkasid S.M ja B.I temalt ja tema vennalt nõudma kummaltki 250.- krooni. Kannatanu kinnitas kohtus, et nõude raha maksmiseks esitasid mõlemad süüdistatavad. Samas märkis kannatanu, et siis kui B.I ja S.M rahanõude esitasid, ei saanud ta aru, mille eest nad raha nõuavad. Kannatanu sõnul oli eelpoolkajastatud vargusega seotud ka tema vend U.L. , kuid viimane otseselt midagi ei vedanud. Kannatanu selgitas kohtus, et tema ema oli talle rääkinud, et kahel korral käisid B.I ja S.M nende maja juures ja ühel korral oli ema sõnul ähvardatud ka teda ennast. Kannatanu märkis, et nendest kahest korrast, 7 millest ema talle rääkis, oli esimesel korral tema kodus maganud ja ta ei tea sündmusest midagi ning teisel korral oli ta kodust ära olnud. R.L. kinnitas ka seda, et 02.05.2006.a. hilisõhtul tuli kindlasti S.M nende maja juurde Tartumaal Konguta vallas K. külas. S.M pildus kividega kannatanu akent ja nõudis taas raha üleandmist. Kannatanu kinnitas, et eeluurimisel räägitu, mille kohaselt S.M raha nõudes teda ka ähvardas, on õige. Ähvardus seisnes selles, et juhul kui kannatanu raha ei maksa, lubas S.M ta maha lüüa. Kannata nu on eeluurimisel mäletanud täpsemalt, et tema meelest võis sel korral olla maja juures ka B.I . Kohtus kinnitas R.L. seda, et S.M on talle telefoni teel helistanud ja nõudnud 250.- krooni üleandmist. Ühel korral helistas S.M talle 05.05.2006.a. ja nõudis 250.-krooni maksmist ning ähvardas, et juhul kui ei maksa, siis tulevad mitme vennaga kohale ja löövad maha. Teisel korral oli S.M helistanud 14.05.2006.a. ja rääkinud, et kui raha ei maksta siis tuleb kõigil kolmel vennal kirstud muretseda. Samuti oli sel korral juttu ka sellest, et kui raha ei maksta, siis tullakse kannatanu juurde juba suurema grupiga. R.L. kirjeldas ka sündmust, mille käigus tema olles ühes autos kohtus nende maja lähedal maanteel teise sõidukiga ja see sõiduk justkui ajas neid taga. Kannatanu U.L. i ütluste kohaselt nõudsid nii S.M kui ka B.I nii temalt kui ka tema vennalt R.L. kummaltki 250.- krooni maksmist. Kannatanu kinnitas, et ta kuulis oma ema käest, et süüdistatavad oli nende maja juures käinud kahel korral. Kohtus märkis kannatanu, et ühel korral oli ta kodus maganud ja ei kuulnud midagi ning teisel korral oli ta olnud ära sünnipäeval. Samas kinnitas U.L. , et 18.05.2006.a. helistas talle S.M ja ähvardas nii teda kui ka tema venda R maha lüüa. Kannatanu kinnitas kohtus, et eeluurimisel räägitu selle kohta, et S.M ütles selle helistamise korral, et kannatanu peab endale küüntega hauda kaevama hakkama, on õige. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta kartis, et S.M ja B.I võivad nende poolt lubatud ähvardused täide viia. Kannatanu põhjendas, et ta oli varem kuulnud, et S.M ja B.I on vägivaldsed. Kohtus kinnitas kannatanu asjaolu, et B.I ei ole teda konkreetselt telefoni teel ähvardanud ega konkreetselt temalt raha nõudnud. Kannatanu A.L. esitas 05.05.2006.a. Lõuna Politseiprefektuurile avalduse, milles kirjeldas noormeeste poolt, kelle hulgas oli ka B.I 02.05.2006.a. hilisõhtul Tartumaal Konguta vallas K. külas kannatanu elumajas elanike rahu rikkumist ja nii tema enda kui oma poegade ähvardamist (lk 23). Kannatanu A.L. i ütluste kohaselt käisid ööl vastu 01.05.2006.a. maja juures, kus eraldi korterites elasid 2006.a. mais nii tema (koos abikaasa ja väikese tütre ning vanema tütre ja viimase väikese lapsega) kui ka tema pojad, mingid poisid ukse taga. Esimesel korral olid kannatanu sõnul nende maja juures S.M, B.I ja veel üks poiss, keda kannatanu ei tundnud. A.L. i ütluste kohaselt nõudsid esimesel korral süüdistatavad, et nad tahavad sisse saada R., I. ja U. korterisse. Kui kannatanu poisse sisse ei lubanud, siis ähvardasid poisid kirvega kannatanu enda korteri ukse maha murda. Teine kord võis kannatanu meelest olla kas

1. või 03.05.2006.a. Sel korral B.I ja S.M kolkisid teisel korrusel kannatanu poegade ukse taga. B.I ja S.M olid kannatanule väitnud, et R.I. ja U. peavad neile igaüks andma 250.- krooni. Samas olid nad kinnitanud, et kui poisid ei maksa, siis maksu ema ise nende eest. S.M oli ähvardanud kannatanut, et juhul kui tema pojad või tema ise raha ära ei maksa, siis vaadaku ta enda selja taha kui linna läheb. Kannatanu selgitas, et tema sai sellest nii aru, et võib-olla varitsevad noormehed teda metsas, kuid samas ta siiski lootis, et noormehed nii ei tee nagu nad ähvardasid. Samuti selgitas kannatanu, et tema väike tütar oli selliste intsidentide tõttu pikka aega väga hirmul ja kogu nende pere oli toimunust häiritud. Kannatanu märkis seda, et pojad R ja U rääkisid talle, et nende käest on telefoni teel raha nõutud. Kannatanu sõnul olid pojad nimetanud, et telefoni teel raha nõudja on S.M . B.I ei olnud pojad nimetanud. Kannatanu rääkis kohtuistungil ka sellest, et ühel korral kui noormehed maja juures käisid, oli keegi noormeestest 8 automaki vastu maja seina visanud ja tal tekkis hirm, et noormehed võivad ka aknad sisse visata. Tunnistaja E.N. ütluste kohaselt tuli B.I 2006.a mais ühel korral tema vendade korteri ukse taha koos kahe noormehega raha nõudma. Tunnistaja kinnitas kohtus esmalt, et tema koos oma emaga kutsus poisse korrale, sest viimased laamendasid, st kolkisid ukse taga. Ristküsitluse lõpus jäi aga tunnistaja selle juurde, et esimesel korral kui noormehed käisid vendade ukse taga, kutsus neid korrale vaid tema ema ja tema võis poisse korrale kutsuda mõnel teisel korral. Tunnistaja teadis seda, et tema vendade ukse taga on B.I käinud kahel korral ja mõlemal korral oli raha nõudjaks just tema. Samuti kinnitas tunnistaja ristküsitluse käigus, et tema S.M-i maja juures näinud ei ole. Samas möönis peale ütluste avaldamist (lk 24 esimese lõigu teine ja kolmas lause), et siiski võis ukse taga olla 01.05.2006.a. ka S.M (hüüdnimega Grüna“). Tunnistaja rääkis kohtus ka sellest, et tema teada oli S.M vendadele helistanud. Tunnistaja teada olid B.I ja S.M tema vendadelt U ja R nõudnud kummaltki 250.- krooni võla tagasimaksmist. Tunnistaja ütlused kohtus olid osaliselt vastuolus tema poolt eeluurimisel antud ütlustega ja kohati ka teiste nii kannatanute kui ka süüdistatavate ütlustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tunnistaja ei mäleta täpselt konkreetseid sündmuste toimumise asjaolusid, kuid ütlustega on siiski tõendamist leidnud, et 2006.a. mais on aset sündmused, mille käigus nõuti tema vendadelt raha ja ähvardati neid vägivallaga juhul kui nad raha ei maksa. Tunnistaja R.V. ütluste kohaselt käisid ühel päeva peale volbriööd B.I ja S.M L juures. Tunnistaja sõnul sõideti koos autoga ringi ja süüdistatavad käisid korraks L. maja juures. Tunnistaja kinnitas ka seda, et tema müüs maha metalli, mille ta oli koos R.L. i, D.S. ja A.K. varastanud. Tunnistaja sõnul sai tema metalli eest 300.- krooni ja selle raha jõi ta koos B.I ja S.M-iga maha. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tema valetas B.I-le ja S.M-ile, et R.L. ja U.L. on metalli ära varastanud ja palus, et viimased nõuaksid U ja R.L. raha varastanud metalli eest. Tunnistaja selgitas kohtus, et metalli eest oleks pidanud saama umbes 1000.- krooni ja seetõttu, et varastati neljakesi palus ta B.I ja S.M U ja R.L. kummaltki küsida 250.- krooni. Tunnistaja J.P. kinnitas kohtus, et tema ei ole B.I ja S.M-i ning L. vahelist konflikti ise pealt näinud. Konflikti kohta teab tema A.L. i käest. Tunnistaja sõnul oli A.L. temale rääkinud, et süüdistatavad olid talle öeldud, et vaadaku oma seljatagust. Samas kirjeldas tunnistaja ühte sündmust 2006.a. maikuu õhtul, mille raames ühes autos sõitvatel B.I ja S.M ning teises autos sõitvatel R.L. il ja U.L. il oli telefoni teel kokku lepitud, et minnakse kuskile omavahelisi asju klaarima. Tunnistaja sai R.L. i jutust aru, et taheti minna üksteisele peksa andma, kuid tema keeldus sellises tegevuses osalemisest. Süüdistatav S.M rääkis kohtus, et kuskil 2006.a. aprilli lõpus sai tema teada, et R, U ja D on R.V. le võlgu. Süüdistatava teada oli summa, mis pidi jagamisele minema 1000.- krooni ja seetõttu oli vaja U ning R küsida kummaltki 250.- krooni. S.M-i ütluste kohaselt läksid seda raha U ja R.L. küsima tema ja B.I, sest R.V. oli seda palunud. Süüdistatava sõnul küsiti raha esmalt telefoni teel R.L. i käest ja küsijaks oli tema. Süüdistatav möönis, et telefoni teel võis juttu olla ka ähvardamisest vägivalda kasutada kui raha ära ei maksta. S.M-i sõnul lubas R.L. esmalt võla ära maksta, kuid hiljem keeldus. Süüdistatav avaldas kohtus, et kui ta telefoni teel R rääkis, siis võis juttu olla ka peksaandmisest. S.M-i ütluste kohaselt käidi L maja juures kahel korral. Esimesel korral tuli oma korterist välja A.L., kes käskis neil minema minna. S.M eitas kohtus, et tema oleks A.L. i sel korral kuidagi ähvardanud. Samas mäletas süüdistatav, et keegi vist viskas sel korral automaki autost välja. S.M kinnitas ka tunnistaja J.P. ütlusi sündmuse kohta, mil kahes eraldi autos sõitvad seltskonnad, sealhulgas ka B.I , süüdistatav ise ja R ning U.L. pidid minema omavahelisi arveid 9 klaarima. Süüdistatav möönis, et kuna L lubasid neile peksa anda, siis võis ka tema öelda, et kui nad on nii kõvad mehed, siis ta võib kohale minna ja eks siis vaadatakse, kes peksa saab. Süüdistatav küll kinnitas kohtus, et sellest on juttu olnud, et keegi peaks endale haua kraapima ja kirstu muretsema, kuid seda rääkis tema omavahel B.I-ga, mitte ei öelnud ähvardusena R või U.L. ile. Samas kinnitas süüdistatav kohtus, et siis kui R helistati, siis võis viimane sellist jutuajamist ka pealt kuulda. S.M kinnitas kohtus, et ka B.I käis L maja juures samadel kordadel kui tema ja kinnitas ka seda, et B.I on samuti U ja R.L. telefoni teel raha küsinud. Süüdistatav B.I ütluste kohaselt ei ole tema kellegi käest raha välja pressinud, vaid on U ja R.L. palunud R.V. raha. Süüdistatava sõnul ei uurinud tema R.V. käest, mis raha see on, mida viimane palus U ja R.L. idelt küsida, sest väidetavalt süüdistatav usaldas R.V. ja ei pidanud võla täpsustamist vajalikuks. B.I kinnitas, et tema teada oli nö rahaga sees R.V. le R.L. koos D.S. ja A.K. ega. B.I kinnitas kohtus, et raha küsimisega kaasnes ka ähvardusi, leides samas, et noorte vahel ikka tehakse nii, et lubatakse peksa anda. Süüdistatava sõnul oli sel korral kui tema R.L. ile helistas tema kõrval ka S.M . L maja juures oli süüdistatava sõnul esimesel korral koos temaga S.M . Süüdistatava ütluste kohaselt võisid nad L maja juures sel korral olla 10-15 minutit. B.I sõnul käis ta koos S.M-i ja võibolla ka R.V. ga ka teist korda L maja juures. Sel korral käskis L ema noormeestel ära minna ja lõpetada nende rahu rikkumine. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et sel korral võis keegi autost maki välja visata, kuid ta ei pidanud võimalikuks, et see visati vastu maja seina. B.I kinnitas S.M-i sõnu haua kaevamise ja kirstude muretsemise jutu kohta, korrates, et nad võisid sel teemal omavahel S.M-iga rääkida, kuid see jutt ei olnud räägitud R ja U.L. ile. Samas märkis süüdistatav, et R.L. võis seda juttu kuulda. B.I kinnitas kohtule, et eeluurimisel tema poolt räägitu selle kohta, et ta on ähvardanud raha mittemaksmisel R ja U lõuga anda, oli mõeldud nii, et kui nemad lubasid kambaga talle peksa anda, siis võis tema neile vastu öelda, et tema võib ka tervele kambale kesta peale anda. Tunnistaja R.V. ja kohtualuste ning kannatanute ütlusi seoses metalli varastamise ja müümise asjaoludega kinnitavad kriminaalasja juurde võetud Tartu Maakohtu 29.08.2006.a. kohtuotsusega 11.08.2006.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr
2. Kohus hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et tegu, mille S.M ja B.I perioodil 01.05.2006.a. kuni 18.05.2006.a. toime panid tuleb kvalifitseerida väljapressimisena aj on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud.

§ 214näeb ette kriminaalvastutuse väljapressimise eest, so.

varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Sama paragrahvi teises lõikes sisaldub väljapressimise kvalifitseeritud koosseis. Seega koosneb väljapressimise objektiivne koosseis varalise kasu üleandmise nõudmisest, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanute U.L. i, R.L. i ja A.L. i ning süüdistatavate ja tunnistaja R.V. ütlustega tõendatud asjaolu, et alates 01.05.2006.a. kuni 18.05.2006.a. nõudsid S.M ja B.I koos tegutsedes korduvalt R.L. ja U.L. kummaltki 250.- krooni tasumist. Raha nõudmine süüdistatavate poolt oli esitatud selgelt väljendunud nõudena, mis oli esitatud nii R.L. ile kui ka U.L.. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu A.L. i ütlustes selle kohta, et nõue raha maksta koos ähvardusega ohule tema tervisele ja varale, esitati süüdistatavte poolt ka temale. Asjaolu, et süüdistatavad seda eitavad, ei anna veel alust oletuseks , et A.L. on andnud valeütlusi. A.L. i ütlusi kinnitavad ka tunnistajate E.N. ja tunnistaja J.P. ütlused. Raha nõudmisega kaasnes telefoni teel peetud vestlustes ähvardus nõudmise mittetäitmise korral peksa anda ja viidati ähvardusena asjaolule, et kui nõuet ei täideta, siis peavad kannatanud R ja U.L. ise endale küüntega 10 hauda kaevama ja peaksid endile kirstud muretsema. Kohus on seisukohal, et eelpool kajastatud ähvardused viitavad selgelt võimalusele, et kannatanud võisid aru saada, et juhul kui raha maksmise nõuet ei täideta, siis võib see kaasa tuua neile tervisekahjustuse, vara rikkumise või midagi enamat. A.L. i ähvardamine sellega, et ta vaataks enda selja taha, on tõlgendatav ähvardusena selle kohta, et temaga võib ootamatult midagi juhtuda. Kohus on veendumusel, et kõik süüdistatavate poolt avaldatud ähvardused olid esitaud eesmärgiga saada läbi sellise tegutsemise R.L. ja U.L. kummaltki 250.- krooni või 500.- krooni nende emalt A.L. ilt. Kohus on veendumusel, et süüdistatavate ähvardusi oli kannatanutel alus võtta tõsiselt. Kriminaalasjas on kannatanud avaldanud, et neile teadaolevalt oli S.M varemgi teistele isikute suhtes vägivalda kasutanud. Raha nõudmine ja ähvardamine toimus pea kolme nädala jooksul, seega oli tegemist kannatanute pideva mõjutamisega, mis pidi kannatanutele näitama, et nii raha nõudmise kui ka ähvardusega on tõsi taga. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vägivalla all tuleb väljapressimise raames mõista nii psüühilist kui ka füüsilist vägivalda ja see võib seisneda nii

§ 120

mõistes tapmise või kehavigastuse tekitamisega ähvardamises kui ka

§ 121mõttes reaalses kehalises väärkohtlemises.

Käesoleval juhul oli tegemist psüühilise vägivallaga. Samuti peab kohus vajalikuks viidata asjaolule, et väljapressimine kui kuritegu on lõpule viidud juba nõudmise esitamisega, kui sellega kaasneb ähvardus. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et nõudmiste esitamisega kaasnes korduvalt ähvardus. Väljapressimise subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Kohus on seisukohal, et S.M ja B.I tegutsesid otsese tahtlusega. Nende eesmärgiks oli kannatanuid ähvardades saada kätte 500.- krooni. Nad üritasid sel teel korduvalt raha saada ja pidasid reaalseks, et kui nad kannatanuid ähvardavad, siis võivad nad ka hirmust ähvarduste täideviimise ees raha üle anda. Kohus peab süüdistatavate ütlusi selle kohta, et ähvarduse näol, mis oli seotud haua kraapimise ja kirstu ostmisega, oli tegemist vaid süüdistavate omavahelise vestlusega, ennastõigustavateks. Süüdisttavad ei osanud esitada ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks nad pidid sellisel teema omavahel rääkima kannatanu (te) kuuldes. Arvestades süüdistatavate tegutsemist ja raha nõudmise järjekindlust, sai selline jutuajamine olla vaid eesmärgiga kannatanuid hirmutada ja süvendada nendes veendumust, et kui nad raha maksmise nõudmisel ei allu, siis võib nendega midagi halba juhtuda. Tuginedes eelpool kajastatud kannatanute, tunnistajate ja süüdistatavate endi ütlustele, on ilmne, et S.M ja B.I tegutsesid ühtse eesmärgi nimel koos. Ütlustest nähtub, et aktiivsem oli S.M, kuid kõikides süüdistuses kirjeldatud episoodides osales kas vähem või rohkem aktiivselt ka B.I. B.I ise kinnitab, et ka tema helistas R.L. ile ja nõudis temalt raha ning võis teda ka ähvardada. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et mõlemad süüdistatavad on esitanud nii raha nõude kui ka ähvardusi. Kohus on veendumusel, et on leidnud tõendamist, et väljapressimisel tegutseti eesmärgi saavutamiseks grupina, mistõttu tuleb tegevus kvalifitseerida

§ 214lg 2 p 4 järgi.

Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad seda, et S.M on enne käesoleva kuriteo toimepanemist toime pannud varguse ja B.I röövimise. Nimetatud asjaolu kinnitavad Tartu Maakohtu otsused 02.08.2005.a. S.M-i osas ja 03.01.2007.a. B.I osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb nende tegevus kvalifitseerida läbi

§ 214lg 2 p 1.

Kohus ei tuvastanud S.M-i ja B.I osas süüd välistavaid asjaolusid Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate S.M-i ja B.I osas karistust kergendavaid ja raskendavaid 11 asjaolusid

§ 57ja 58 mõttes ei esine.

Süüdistatavad on toime pannud tahtlikud kuriteod. S.M on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu poolt 02.08.2005.a.. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti S.M-ile karistuseks 6 kuud ja 1 päev vangistus, millist karistust ei pööratud

§ 74alusel täielikult täitmisele ning S.M-ile kohaldati 2 aasta pikkust katseaega.

Käesolevas kriminaalasjas kajastatud kuriteod on S.M-i poolt toime pandud eelpool nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse katseajal. B.I on samuti enne käesoleva kohtuotsuse tegemist karistatud kriminaalkorras ühel korral. Tartu Maakohtu 03.01.2007.a. kohtuotsusega mõisteti B.I süüdi tegude eest, millised olid toime pandud enne käesolevas kriminaalasjas käsitletavaid tegusid ja kohus mõistis B.I-le karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistus, millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud ning 2 aastat 3 kuud 28 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ning määrati katsejaks 3 aastat. B.I-ga tegelev kriminaalhooldusametnik pidas kohtueelses ettekandes võimalikuks B.I allutamist kriminaalhooldusele. S.M-i osas hindas kriminaalhooldusametnik uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks ja avaldas arvamust, et S.M ei ole mõistnud tingimisi mõistetud karistuse eesmärki. Kriminaalhooldusametnik viitas asjaolule, et kuivõrd S.M on katseajal toime pannud uued kuriteod, siis ei ole seadusandlusest tulenevalt võimalik tema tingimisi karistamine ja kriminaalhooldusele määramine.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus karistusena mõista vangistuse neljast aastast kuni kaheteistkümne aastani.

§ 61

lg 1 sätestab, et erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära.. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on olemas sellised erandlikud asjaolud, mis annavad aluse süüdistuses

§ 214

l g 2 p 1,4 järgi mõista nii S.M-ile kui ka B.I-le karistuse alla nimetatud sanktsiooni alammäära. Kohus peab sellisteks erandlikeks asjaoludeks järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavad olid nimetatud kuritegu toime pannes mõlemad alaealised. Süüdistatavate ka kannatanute suhted olid kuni konkreetsete sündmusteni 2006.a. maikuus head. Samas on nii süüdistatavad kui ka kannatanud ja tunnistaja J.P. oma ütlustes märkinud, et poiste erinevate seltskondade vahel oli konflikte, mida lahendati aeg-ajal ka kaklemise teel. Tunnistaja J.P. kinnitas kohtus, et kakluseks olid ühel korral 2006.a. maikuus valmis ka kannatanud R.L. ja U.L. . Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et alaealised ei pruugi süvitsi mõista väljapressimise kui teo ühiskonnaohtlikkuse astet, mistõttu raha nõudmine ja koos sellega esitatav ähvardus tehakse tihti kergekäeliselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate põhjendused selle kohta, miks nad 2006.a. mais niisugusel moel käitusid, tuvastas, et süüdistatavate arusaam võlasuhetest ja nõuete esitamise põhjendatusest oli kuriteo toimepanemise ajal mitte täiskasvanulik, vaid pigem lapselik. Kohus mõistab samas hukka noorte inimeste poolt süüdistuses kirjeldatud ja kohtus tõendamist leidnud käitumise, kuid leiab, et alaealisi isikuid tuleb karistuse mõistmisel kohelda erinevalt täiskasvanutest ja arvestada nende elukogemuste vähesust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavad ei andnud endale täie tõsidusega aru, et nad ületasid oluliselt piiri, mis eraldab poisilikku ärplevat käitumist raskest kuriteost. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et varasem karistus ei ole S.M-i suutnud mõjutada õiguskuulekalt käituma, tuleb teda käesoleval ajal karistada reaalse vangistusega ja kuivõrd ta on topime apnnud uued kuriteod katseajal, sis tuleb talle mõista lisakaristus. Kohus leiab, et

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on alus S.M-ile mõista karistuseks 6 kuud vangistust arvestades asjaolu, et S.M pani toime kaks nimetatud paragrahvi järgi kvalifitseeritavat kuriteoepisoodi ja B.I-le 3 12 kuud vangistust.

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest tuleb kohtu arvates eelpoolt toodud motiive arvesse võttes mõista mõlemale süüdistatavale karistus minnes 1 aasta võrra alla sanktsiooni almmäära. Samas peab kohus mõlema süüdistatava puhul põhjendatuks kohaldada liitkaristuse mõistmisel

§ 64lg 1 sätestatud võimalust lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga.

S.M on käesoleva kriminaalasja raames menetletavad teod toime pannud eelmise karistuse katseajal.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse varasem karistus täitmisele, kusjuures liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Seega peab kohus seaduslikuks liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 02.08.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 7 kuud vangistust, millise karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda S.M-i kinnipidamisest alates 22.05.2006.a. B.I puhul peab kohus põhjendatuks mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust ning kohaldades

§ 74

lg 1 sätestatud jätta vangistus reaalselt kohaldamata ning määrata talle 3 aasta pikkune katseaeg, mille jooksul B.I allutatakse kriminaalhooldusele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 10 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdimõistetutel väljamõistmisel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 9000.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ning KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 13