§-st 337 lg 1 p 4, 338 p 1,2; 340 lg 2 p 1 ringkonnakohus otsustas : - tühistada Tartu Maakohtu 8. veebruari 2006 otsus kriminaalasjas nr 1-05-301 osaliselt, so - Oleksii Gaievoi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi, sundraha, menetluskulude ning J.S. ´i kasuks tsiviilhagi väljamõistmises. Mõista Oleksii Gaievoi õigeks süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi. Kannatanu J.S. ´i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
30 krooni riigi kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Oleksii Gaievoi apellatsioon rahuldada, H.V kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
lg 1 alusel jätta advokaat Heiki Kuninga poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 4248 krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28.novembrist
Seega ei saa kannatanu selliseid ütlusi käsitleda isiku äratundmisena, seda enam, kui isik tunti ära tema nahavärvi tõttu. Tõmmu nahavärv ei ole selline eritunnus, mida esineks vähestel. Sama kehtib ka tunnistaja L.P. kohta, kes kirjeldas eeluurimisel tema poolt nähtud isikut, kes on 175 cm pikk, lühikeste juustega, tõmmu nahavärviga. Iseenesest võis tõmmu nahavärv viidata süüdistatavale, kuid samas ei lange tunnistaja poolt antud kirjeldus kokku süüdistatava välimusega. Tunnistaja möönis istungil, et otseselt ei tunne süüdistatavat ära. Seega ei viita tunnistaja L.P. ütlused O. Gaievoile. 5 Asjaolu, et süüdistatav on tumedat verd, ei saa olla aluseks väitele, et ta on toime pannud kuriteo. Tunnistaja S.K. ütlustest selgub, et süüdistatavat O. Gaievoid on kirjeldatud lühikeste juustega isikuna. Äratundmiseks esitatud fotol on isik ära tuntud lühikeste juuste järgi, kuigi fotol oleval isikul on pikad juuksed. Teades, et süüdistatavaks on samuti O. Gaievoi, ei olnud tunnistajal raske kohtus O. Gaievoile viidata. Kannatanu M.K. , kes eeluurimisel O. Gaievoid ära ei tundnud ning tundis ära vaid H.V , viitas kohtus hoopis O. Gaievoile. Miks kannatanu viitas isikule, keda ta ära ei tundnud ja sellest tulenevalt ka ei näinud, jääb selgusetuks, sest ajavahemik toimunu ja kohtuistungi vahel ei saa mõju avaldada isiku äratundmise osas. Ülekuulamisel ja äratundmiseks esitamisel politseis oli kannatanu adekvaatses olekus, mistõttu tema eeluurimisel antud ütluste tõesuses ei saa kahelda. Kannatanu kohtuistungil antud ütlused annavad alust kahelda, kas ta üldse kedagi ära tundis, kui ta kaks inimest ära vahetab. H.V kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 8. veebruari 2006 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus ebaseaduslik ja põhjendamatu, kohus on hinnanud asjas olevaid tõendeid ühekülgselt ja erapoolikult. Kohus on lähtunud tõendite hindamisel ainult kannatanute J.S. ja M.K. ning tunnistajate L.P. ja S.K. ütlustest, mis on äärmiselt vastuolulised ja väheusutavad (kannatanud ega tunnistajad ei suutnud isegi ära tunda süüdistatavaid kui väidetavaid peksjaid). Nimetatud kannatanute ja tunnistajate ütlustest tuleneb, et toimunud konfliktis osalesid nn ründajate poolel vähemalt kolm isikut ning ühel nendest oli käes golfikepiga sarnane ese. Kannatanute ja tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kes oli see esemega isik ning kes konkreetselt võis kannatanutele tekitada vigastusi. Samuti kohtueelse ja kohtuliku menetluse käigus jäi tuvastamata kolmas Andrei nimeline isik, kes osales konfliktis ning kellele osutasid H.V, O. Gaievoi, tunnistajad V.S. ja A.D. . H.V ei eita enda osalemist toimunud intsidendis, kuid eitab kategooriliselt golfikepi (või muu eseme) kasutamist kannatanute suhtes. Samuti välistab H.V füüsilise valu tekitamist kannatanutele. Tema osavõtu intensiivsus nimetatud konfliktist on sama kui tunnistaja V.S. , kes ise kinnitas osalemist konfliktis kannatanutega. Apellandile jäi täiesti arusaamatuks kohtu järeldus selle kohta, et H.V ütlused tunnistaja V.S. poolt kakluses osalemises ei vasta tõele ning et V.S. ütlused kinnitavad seda, et tema kakluses ei osalenud. H.V osavõtt nimetatud konfliktis sai alguse sellest, et tugevas alkoholijoobes olev J.S. lõi H.V näkku. Seega H.V puudus ega saanud olla isegi kaudset tahet avaliku korra rikkumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. 6 Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, kannatanud, tunnistajad ja prokuröri, leiab, et süüdistatava Oleksii Gaievoi apellatsioon kuulub rahuldamisele, süüdistatava H.V kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, so Oleksii Gaievoi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ning Oleksii Gaievoilt J.S. ´i kasuks tsiviilhagi väljamõistmises. Süüdistatav Oleksii Gaievoi tuleb süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi õigeks mõista ja kannatanu J.S. ´i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Apellatsioonides taotleti maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. Põhimotiivina on leitud, et kogutud tõendid sisaldavad vastuolusid ja polnud küllaldased süüdistatavate süü tuvastamiseks ja nende süüditunnistamiseks. Süüdistatava Oleksii Gaievoi apellatsioonis esitatud asjaolusid kontrollides leidis ringkonnakohus, et tema vastuväited süüdistusele on põhjendatud. Vastavalt
§-le 60 lg 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Ringkonnakohtus isikulisi tõendeid kontrollides ei kujunenud ega kinnistunud kohtus veendumus, et süüdistatav Oleksii Gaievoi väljus kindlasti autost ja osales süüdistuses märgitud ajal ja kohas kuriteo, so avaliku korra raske rikkumise toimepanemises. Vastavalt
§-le 61 lg 2 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ringkonnakohtu arvates on süüdistatava O.Gaievoi osas tõusetunud olemasolevatest tõenditest lähtuvalt kahtluste kogum sedavõrd kaalukas, mis ei võimalda isiku süüditunnistamist.
lg 3 kohaselt aga kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdistatava H.V osas kogutud tõendeid kontrollides leidis ringkonnakohus, et süüdimõistmine oli põhjendatud, kuna tema osalusest kuriteo toimepanemises on kogutud kindlad ja vastuvaidlematud tõendid, milliseid kogumis kohtu siseveendumuse kohaselt ei saa kõrvale heita ning neid tõendeid käsitleb ringkonnakohus otsuse motiveerivas osas allpool. 10.03.2006 esitatud apellatsioonis märkis O.Gaievoi, et pärast maakohtu otsust kohtas ta Tallinnas Selveri kaupluses juhuslikult Andrei nimelist isikut, kellega nad olid tutvunud 14.08.2004 Tartu ööklubis XS ja kes oli nendega süüdistuses märgitud sündmuste toimumise ajal sõidukis. Täpsemad andmed tal Andrei kohta aga varasemalt puudusid. Kohtumisel selgus, et Andrei tõeline nimi on D.Š. , kes elab Tallinnas XXX. Avaldanud D.Š. lühivestluses, et teda süüdistatakse 14.08.2004 sündmustes kuriteo toimepanemises nõustus D.Š. tulema ringkonnakohtusse ja teatama, et tema oli isikuks, kes koos H.V-ga väljus sõidukist. D.Š. saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ka nn. puhtsüdamliku ülestunnistuse (tl 230-232), kus kirjeldab enda tegevust 14.08.2004 asetleidnud sündmusega. 7 Süüdistatavad O.Gaievoi ja H.V jäid ringkonnakohtus varemantud ütluste juurde. Süüdistatav Oleksii Gaievoi kinnitas, et 14.08 2004 öösel Tartus Laial tänaval toimunud intsidendi ajal tema sõidukist ei väljunud ning istus sõiduki (Mazda väikebuss) rooli taga. Sõidukist väljusid H.V, D.Š. ja V.S. . A.D. jäi sõidukisse, sest oli joobes ja magas tagaistmel. O.Gaievoi väitis, et teda aeti kannatanute ja tunnistajate poolt segamini teise isikuga, so D.Š. (maakohtu otsuses käsitletud kui Andrei), kellega on tal ka väline sarnasus. Maakohtus ( tl 153-155) selgitas O.Gaievoi, et kannatanud ja tunnistajad ajavad teda Andrei nimelise isikuga segi. Sõidu ajal istus tema kõrval Andrei. Pärast tänaval kõndinud noortekambaga tüli tekkimist väljusid sõidukist H.V, V.S. ja Andrei. Põhjuseks oli asjaolu, et H.V küsis möödujatelt tänavanimetust ning sellest kambast üks poiss hakkas imelikult käituma ja kätega vehkima kui H.V veel sõidukis oli. Süüdistatav sõidukist ei väljunud ja intsident toimus sõiduki taga öisel ajal, ning seetõttu ta täpselt ei näinud mis toimus. Kuna sõiduk ei kuulu talle, siis ta ei teadnud selle sisu ning tal on kahtlused, kas mingeid golfikeppe sõidukist väljunute poolt kannatanute suhtes kasutati. O.Gaievoi kirjeldas Andreina isikut, kes oli nahavärvilt tõmmu, mustad lühikesed juuksed ja põhimõtteliselt sama kehaehitusega nagu tema. Süüdistatav on maakohtus selgitanud, et olles sattunud ebatavalisse situatsiooni kohtueelsel uurimisel arvas ta pikka aega, et on tunnistaja, mitte süüdistatava staatuses. Süüdistatav H.V avaldas ringkonnakohtus, et D.Š. isikut nägi ta pärast 14.08.2004 sündmusi esmakordselt ringkonnakohtus. Tema jaoks oli ta varasemalt isikuks nimega Andrei. Nad olid eelnevalt tutvunud Tartus ööklubis XS ja pärast sealt lahkumist läksid otsima ühiselamut, kus pidi toimuma mingi sünnipäev. Oli soov jätkata pidutsemist. Kui nad sõidukiga peatusid Laial tänaval, siis lühikese sõnavahetuse käigus keegi tänaval viibinud hilisemast kannatanust lõi teda. Arvab, et oli poole kehaga sõidukist väljas löögi hetkel ja löödi kas jala või käega. Tüli algatajaks olid seega kannatanud. Seepeale ta väljus sõidukist. Tema järel väljusid ka D.Š. ja V.S. . H.V ütluste kohaselt istus D.Š. juhi kõrval esiistmel. H.V peab tänaval toimunut pigem tõuklemiseks, mitte kakluseks. D.Š. osales samuti selles. „Ma ainult tõukasin ja lõin kellelegi vastu selga, aga ei tea kellele. See pidi olema see inimene, kellega hakkasin vestlema. Mina ei tea kurikast midagi“ ( tl 239). Maakohtus ( tl 157) andis H.V ütlusi selles, et ööklubist lahkudes oli väikebussi rooli taga O.Gaievoi. Andrei, kellega nad olid tutvunud klubis, istus juhi kõrval. Tagaistmel istusid tema ja V.S. . Tartu linnas sõites otsisid nad mingit tänavat ning nähes ühel tänaval seltskonda, otsustasid teed küsida. Ta pöördus läbi autoakna tänaval viibinud seltskonna poole inglise keeles. Üks noormees seltskonnast hakkas hüppama, kätega vehkima ja lõi teda seejuures näkku. Pärast seda nad peatusid ja ta väljus sõidukist koos V.S. ja Andreiga ning läks tõuklemiseks ja rüseluseks. Süüdistatav väitis, et tema kedagi millegagi ei löönud, vaid lihtsalt tõukles, küll löödi teda ennast kaks korda selga. Samas möönab, et ta paar korda võis lüüa, kuid nimetab seda ise „haardeks“ ja kergeks löögiks. Ta ei näinud kuidas Andrei konkreetselt kakles. Nende väikebussis viibinud isikud mingeid märgatavaid vigastusi ei saanud, samuti ei märganud ta vigastusi 8 kannatanutel. Sündmuskohalt lahkuti kiiresti ning mõni minut hiljem lasid nad Andreil sõidukist väljuda. Kannatanu J.S. jäi maakohtus antud ütluste juurde. Kannatanu arvas, et sõidukist väljus kaks isikut ja see kes teed küsis, sellega tekkis tal kuraasikas ütlemine, mida tuli kaaskannatanu M.K. lahutama. Kannatanu kinnitas, et väljujaid oli kaks, kuid ta ei tea tõsikindlalt kinnitada, millisest uksest väljuti. Kannatanu väitis, et kui ta maakohtus O.Gaievoid esimest korda nägi tundus ta talle sarnane isikuga, kes väljus sõidukist golfikepp käes ja ründas M.K. ning võimalik, et ka teda. Kannatanu väitis, et kindlasti oli ühe isiku käes golfikepp, mis oli poolenisti must ja poolenisti niklist ning otsast kumerusega. Kannatanu selgitas, et teda löödi selga ja ta kukkus pikali. Ta ei osanud kindlalt väita, et lööjaks oli H.V, kuid kui ta seda kinnitab, siis võis see nii olla. Alguses oli ründajaid kindlasti kaks, kuid kui ta oli pikali löödud, võis olla neid rohkem. Kannatanu väitis, et nemad esimesena sõidukis viibinud isikuid ei rünnanud. Maakohtus ( tl 126-129) on kannatanu J.S. väitnud, et pole kindel juhipoolsest uksest kellegi väljumises. Samas avaldub vastuolu kannatanu ütlustes samas protokollis tl 128. Ta selgitab, et sõidukil avati ainult tagumine uks, mitte juhiuks ja sealt väljus inimene golfikepiga. Siis aga väidab, et O.Gaievoi meenutab golfikepiga meest. Ringkonnakohus leiab, et siinkohal avaldub J.S. ´i ütlustes vastuolu, sest on tuvastamist leidnud, et konflikti puhkemise hetkel oli juhiroolis O.Gaievoi ja ta ei saanud golfikepiga väljuda sõiduki tagauksest. Mittejuhiuksest sai golfikepiga olla üheks väljujaks H.V. Kannatanu M.K. jäi maakohtus antud ütluste juurde ja kinnitas, et tema kedagi esimesena ei löönud ja mõistetamatutel asjaoludel löödi teda. Ta oli sel hetkel kainem kui J.S. . Esimene ründaja tuli selja tagant ja teda tõmmati pikali ning hakati mingite kaigastega peksma. Ründajaid oli kaks. Ründajad väljusid väikebussist ilmselt kõnnitee poolt, tagauksest. Kannatanu jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde selles, et ühes ründajas tundis ta ära H.V. Samas kinnitas ta maakohtus ja ringkonnakohtus avaldatud äratundmiseks esitamise protokolli ( tl 10-12) õigsust, milles ta oli avaldanud, et tunneb lööjas ära H.V isiku näo kuju ja juuste järgi. Maakohtus on kannatanu ( tl 131) väitnud, et tema mälu järgi oli juht autos sees kogu aeg, sest nii kui kallaletungijad sõidukisse tagasi istusid, sõitis see kohe minema, sest mootor kogu aeg töötas. Kannatanu on seletanud, et „nägin ainult ühte peksjat, kes oli minust eespool. Aga ma tundsin, et teine peksis tagapool ka. Ma ei jõudnud end ümber pöörata, et näha, kes tagapool on.“ Nii kannatanud J.S. ( tl 128) kui M.K. (tl 129) on maakohtus antud ütlustes nimetanud, et O.Gaievoi „meenutab“ neile isikut, kes väljus sõidukist. Samas on mõlemad kannatanud kinnitanud, et peksmise käigus kasutati ründajate poolt löömiseks metallist eset, millist J.S. on osanud detailsemalt kirjeldada. Kannatanu M.K. on ühes ründajas ja peksjas ilmselgelt äratundnud H.V. 9 Tunnistaja D.Š. andis ringkonnakohtus ütlusi selles, et kohtus süüdistatavatega esmakordselt Tartus 14.08.2004 ööklubis XS. Ta oli baaris, kuhu tuli H.V, kes tellis midagi, neil tekkis vestlus ja ta küsis mis edasised plaanid neil on. Tunnistaja seletas, et tal ei olegi plaane. H.V tegi ettepaneku, et lähme teise klubisse või kuhugi edasi ja D.Š. oli sellega nõus. Seejärel kutsus H.V enda sõbrad ja sõideti nende autoga ning siis oli juttu ka mingist sünnipäevast, et sinna sõita. Sõidu ajal eksisid nad linnas ära. Seejärel nägid ühte noortekampa. Tunnistaja istus autos juhi kõrval paremal. Keegi tegi ettepaneku, et peatuda seltskonna kõrval ja küsida, kus diskoteek asub. H.V istus tagaistmel, avas tagumise akna ja hakkas poistelt midagi küsima. H.V keha oli pooleldi auto aknast väljas ja siis tunnistaja kuulis, et talle löödi näkku, aga ise seda ei näinud. Seejärel ta tuli autost välja ja läks auto taha. Seal oli suurem seltskond, 5-6 inimest. H.V esialgu seisis, rääkis nendega, siis jooksis bussist välja sõber, keda kohtuistungil pole. Tunnistaja istus autos ja vaadates aknast taha, oli näha, et väljasolijad hakkavad teineteist tõukama. Seejärel ütles tunnistaja autos istuvatele poistele „ lähme välja vaatama, et rüselust ei tekiks“. Ta nägi, et poisid väljusid tagaistmelt paremalt pool külje pealt . See oli nagu kõrvalistuja poolest paremal. Ta ei näinud, et neil oleks midagi käes olnud. D.Š. väitis, et tema kedagi ei löönud kui autost väljus ja läks teisi lahutama. Ta isegi ei tea, kellelt ta sai löögi. Mõlemad pooled olid talle võõrad. Seal oli üks pikkade juuste ja musta nahktagiga mees. Tolle lükkas eemale, aga ta kakles kellegagi ning kukkus pikali ka. Automootor töötas kogu aeg. Süüdistatav O.Gaievoi ei tulnud tema juuresolekul autost välja. Mingeid golfikeppe ta ei näinud. Tema taga istus H.V ja veel üks inimene. H.V istus vist tunnistaja selja taga, ta oli esimene, kes autost väljus. Kõige tagumisel istmel istus üks suur poiss, kes magas seal. Tunnistaja ütles autojuhile, et „lähme välja“, aga autojuht jäi istuma, ja ei öelnud midagi. Tunnistaja väljus autost, läks auto taha, kus oli rüselus ja hakkas kõiki eemale lükkama ja rahustama. Seejärel istus autosse tagasi, esiistmele, poisid tulid autosse ja nad hakkasid sõitma. Sõidu ajal palus ta auto peatada ja väljus. Seejärel võttis takso ja sõitis sõprade juurde tagasi klubi XS-i juurde. Kuskil kella 5.30 paiku läks klubist sõpradega välja, jalutasid linnas, käisid söömas ja läksid ära Tallinna. H.V oli ta enne kohtuistungit näinud kahel korral, O.Gaievoid kolmel korral. O.Gaievoid nägi pärast sündmusi hiljem Tallinnas kaupluses, ning ta tuli tema juurde ja kutsus teda Andreiks. Seejärel oli tunnistaja talle seletanud, et ta pole Andrei ning nimetanud oma õige nime. Seejärel oli O.Gaievoi käinud isaga tunnistaja juures ja rääkinud tekkinud situatsioonist. Tunnistaja kirjutas ka märtsis 2006 avalduse, kuid avaldus tagastati prokuratuurist ning vastuses väideti, et tema käekirjast ei saada aru. Ringkonnakohtus avaldas kannatanu J.S. , et tunnistaja D.Š. sarnaneb selle isikuga, kes tuli autost välja ja ründas golfikepiga. Kannatanu M.K. väitis tunnistaja D.Š. osas, et tema ei mäleta enam nägusid. Tunnistaja S.K. jäi maakohtus antud ütluste juurde. Tunnistaja väitis, et mõlemad süüdistatavad osalesid vägivalla kasutamisel. Tunnistaja D.Š. isiku osas arvas S.K. , et ta ei välista seda, et ta seal sündmuses kuskil oleks olnud. Samas arvas, et kui politsei näitas isikuid, keda ära tunda, siis oli mälu ja sündmused värskemad. 10 Tunnistaja kinnitas, et kui kohtueelsel uurimisel oli äratundmine, siis tundis ta O.Gaievoi ära näojoonte, silmade ja ka soengu järgi. Samas jällegi ei osanud tunnistaja öelda, kas oleks saalis oleva tunnistaja D.Š. ka äratundmisel ära tundnud, kui oleks see toiming kohtueelsel uurimisel teostatud. Ringkonnakohtus tunnistaja enam ei mäletanud, palju isikuid sõidukist välja tuli. Tema mäletamist mööda juhipoolsest uksest ei väljunud keegi. Tunnistaja arvab, et oli keskmiselt alkoholijoobes, aga mitte nii purjus, et mitte mäletada. Maakohtus ( tl 147-148) on tunnistaja S.K. kinnitanud, et kallaletungijad väljusid väikebussi külguksest, kuid võis olla ka juhi kõrvaluksest. Peksjaid võis olla kakskolm. Ta nägi nii J.S. ´i kui M.K. peksmist. Tunnistaja kinnitas, et H.V oli isikuks, kes esimesena lõi J.S. ´i. Kes aga oli teine isik, kes lõi M.K. tunnistaja täpselt ei mäleta ( tl 150). Peksjad kasutasid ka golfikeppi. Seega on ka tunnistaja S.K. H.V. kannatanu J.S. ´i peksjana nimetanud kindlalt Tunnistaja L.P. jäi samuti maakohtus antud ütluste juurde Ka tunnistaja L.P. ei välistanud, et ringkonnakohtu istungil viibinud tunnistaja D.Š. kuriteo toimepanemise kohas viibis. Tunnistaja mäletas, et kaklusesse astus kõigepealt tumeda peaga noormees. Praegu ta seda enam kinnitada ei oska, missugune see isik olla võis. Tumeda peaga poiss väljus mikrobussist, ja kõnnitee poolsest uksest. Seda, et keegi oleks juhi kohalt väljunud tunnistaja ei mäleta. Maakohtus ( tl 133-134) on tunnistaja L.P. väitnud, et kõigepealt tuli sõiduki tänavapoolsest, juhi kõrvaluksest välja tumeda peaga noormees. Samas on tunnistaja seletanud, et ta otseselt ei tunne O.Gaievois seda isikut ära, kes väljus sõidukist. Kannatanuid löödi golfikeppidega ja lööjaid pidi olema kaks inimest ning sõidukist tuli veel keegi välja. Tunnistaja on nimetanud, et kui talle politseis fotosid isikutes näidati, juba siis ta ei mäletanud, et nendelt oleks keegi talle meelde jäänud. Tunnistaja V.S. väitis, et ta ei mäleta enam, mida maakohtus täpselt rääkis, kuid seal ta ei valetanud. Ringkonnakohtus viitas tunnistaja saalis viibinud tunnistaja D.Š. ja väitis, et viimane osales nendega intsidendis, sest viibis koos nendega autos. Siis teadis ta, et tegemist oli Andrei nimelise isikuga. Kaklus oli väikebussist väljunute ja kannatanute vahel. Autost väljusid H.V, tema ja see isik, keda tundis Andrei nime all. O.Gaievoi oli roolis. Üks isik oli veel autos ja magas sel hetkel. See oli A.D. . Tänaval olevas seltskonnas oli kuskil kolm inimest, rohkem ta ei näinud. Käesolevajal ajal ta enam täpselt ei mäleta, kes mida tegi. Tunnistaja ei näinud, millega löödi, temal oli oma kokkupõrge ühega tänaval viibinutest ja ta ei vaadanud, mis teistel toimus. Ta väidab, et ei näinud hiljem autos kaaslaste käes mingeid metallist esemeid. Tunnistaja väitis, et D.Š. võis istuda ka O. Gaievoi kõrval eesistujana. Võimalikud vastuolud maakohtus antud ütlustega võrreldes võisid olla ka asjaolude täpse mittemäletamisega seoses. 11 Maakohtus ( tl 137-138) on tunnistaja kinnitanud, et klubis XS tutvusid nad Andrei nimelise isikuga. Pärast klubist lahkumist istus O.Gaievoi väikebussi rooli, tema, Andrei ja H.V istusid tagaistmel ning A.D. kõige tagumisel istmel. Et teada saada kuidas edasi sõita, avas H.V akna ja küsis mööduvalt noortekambalt teed ning üks neist tuli lähemale, hakkas vehkima ja lõi vist H.V näkku. Seejärel väljusid Andrei, tema ja H.V sõidukist ja toimus kähmlus. Seega osales nende poolelt, so bussist väljunute hulgas kähmluses-kakluses kolm isikut ( tl 140). Tunnistaja on väitnud, et mingeid esemeid, so lisavahendeid kähmluses ei kasutatud. Eelloetletud isikuliste tõendite alusel on tekkinud põhjendatud kahtlused, et väikebussi roolis istunud O.Gaievoi ei väljunud süüdistuses märgitud tegevuse ajaks Tartus Laiale tänavale. Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et O.Gaievoi süü süüdistuses märgitud kuriteos pole tõendamist leidnud, tuleb siiski nõustuda H.V-le esitatud süüdistusega ja selle tõendatusega. Siinkohal on olulised kannatanu M.K. ja tunnistaja S.K. sellekohased ütlused, milliseid ei saa nende sisus kõrvale heita ja teised kriminaalasjas kogutud tõendid ei lükka ümber nende süüstavat sisu. Seega tuleb H.V süüdistusest välja jätta kuriteo toimepanemine grupis O.Gaievoiga. Samas aga pole alust kõrvale heita ja mitteusaldusväärseks pidada süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate sellekohaseid ütlusi, kes kinnitavad, et väikebussist väljujaid ja ründajaid oli mitu ja kuna see asjaolu on tõendamist leidnud, siis tuleb H.V poolt kuriteo toimepanek lugeda tõendatuks grupis tundmatu isikuga. Seega H.V süüdistus isikute grupi poolt avaliku korra raskes rikkumise toimepanemises vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega jääb sisuliselt muutmata. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses esitatud järeldus, mille kohaselt Andrei nimeline isik oli süüdistatava O.Gaievoi kaitsetaktika ja väljamõeldis, on alusetu. Maakohtu otsuses esitatud järeldused süüdistatava kaitsetaktika leidlikkusest ja ütluste mitteusaldusväärsusest seoses tema õpingutega õigusteaduskonnas pole siinkohal asjakohased. Samaselt ei saa ka kaassüüdistatava H.V sellekohaseid ütlusi pidada väljamõeldiseks ja mitteusaldusväärseteks, millisele seisukohale maakohus asus. Ringkonnakohus leiab, et D.Š. osalemine nimetatud vägivallaintsidendis pole kummutatud, süüdistatava O.Gaievoi ütlused juhiroolis olekust on usaldusväärsed ning muude tõendite olemasolu kriminaalasjas ja riikliku süüdistaja selgitused ei lükka ümber väidetut. Pärast ringkonnakohtus ülekuulatud D.Š. ütlusi, kes kinnitas, et väljus sõidukist ja „osales rüseluses“, leidis prokurör endiselt, et süüdistatava O.Gaievoi süü on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus märgib, et istungil osalenud süüdistatav O.Gaievoi ja tunnistaja D.Š. olid märgatavalt sarnased oma väliste isikutunnuste tõttu (kasv, kehaehitus, tumedad juuksed). Seetõttu ei saa kahtlusteta välistada võimalust, et kui kohtueelsel uurimisel kannatanutele ja tunnistajatele oleks fotode järgi 12 äratundmiseks esitamisel esitatud foto D.Š. , oleks teda äratuntud ründajana ja kuriteos osalejana. Ringkonnakohus leiab seega, et isikulistest tõenditest (süüdistatavate, kannatanute, tunnistajate ütlused) ei saa kindlalt järeldada, et süüdistatav O.Gaievoi väljus juhirooli tagant sõidukist ja osales kannatanute suhtes toimepandud vägivallas. O.Gaievoi juhi kohalt väljumist kinnitavad tõendid saaks olla aluseks tema osaluse ja võimaliku vägivaldse tegevuse kindlakstegemiseks järgnevas kuriteos. Usaldusväärsed tõendid aga selles puuduvad ja edasine süüteokoosseisu analüüs seega ainetu. Olemasolevate kahtluste ja ebamääraste oletuste pinnalt ei saa aga süüdistatavat süüdi tunnistada. Siinkohal tuleb möönda asjaolu, et tajumistingimused polnud kohalviibinute jaoks ideaalsed objektiivselt (öine aeg) ega subjektiivselt (alkoholijoobe olemasolu). Samuti oli sündmuse ja tegevuse kulg kiire, mistõttu ei suudetud süüdistuse seisukohalt olulisi asjaolusid kindlalt teadvuses ja mälus fikseerida. Ebakindlad oletused aga ei saa kanduda O.Gaievoi süüdistuse sisusse. Tunnistajana üle kuulatud S.K. mäletamise järgi sõiduki juhipoolsest uksest ei väljunud kedagi. S.K. arvas, et tundis kohtueelsel uurimisel O.Gaievoi isikus ära ründaja, kuid samas möönis, et ei oska öelda kas oleks äratundnud ka saalis viibinud tunnistaja D.Š. , kes viibis ringkonnakohtus. Tunnistaja L.P. kinnitas samuti, et kaklusse astus kõigepealt tumeda peaga noormees ja see ei väljunud juhipoolsest uksest. Ringkonnakohtus tunnistaja ei osanud enam täpselt nimetada, kes see isik võis olla. Samas ei saanud tunnistaja välistada, et saalis viibinud tunnistaja D.Š. kuriteo toimepanemise juures ei viibinud. Tunnistaja V.S. kinnitas, et süüdistatav O.Gaievoi oli sõiduki roolis ja varem Andreina nimetatud D.Š. istus ilmselt juhi kõrval. Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et tunnistaja V.S. väljus samuti kuriteo toimepanemise ajal väikebussist tänavale. Väljumist kinnitas ringkonnakohtu istungil ka V.S. ise, samuti H.V ja D.Š. . Ka kannatanute ja tunnistajate ütlustest ei nähtu kategoorilises vormis, et V.S. ei olnud kuriteosündmuse ajal konfliktsituatsioonist osavõtjate hulgas. Tema tegevuse osas pole aga süüdistust esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu motiveeringuga, et olemasolevad tõendid ei kinnita kannatanute J.S. ´i ja M.K. rünnakut ning kallaletungi väikebussis viibinud isikutele, mida on väitnud süüdistatavad. Samuti pole alust kahelda kannatanute ja tunnistajate ütlustes, et avaliku korra rikkumise käigus kasutati kannatanute peksmisel golfikeppe. Süüdistatavad ja nendega ühes väikebussis viibinud tunnistajad on püüdnud kaitseversioonina golfikeppide olemasolu ja kasutamist eitada või mittemäletada. Väitega, et kannatanud ründasid neid (mida esitavad kaitseversioonina väikebussis viibijad ja eelkõige H.V) püütakse esitada käitumissituatsioon, kus nad olid õigustatud väikebussist väljuma ja tänaval viibinud J.S. i ja M.K. ründama ja vägivalda kasutama. Riigkohtu lahendis nr 3-1-1-95-06 on märgitud, et KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt 13 olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Üldisemas tähenduses tuleb hädaseisundi all mõista vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile (asjassepuutumatu kolmanda isiku õigushüvedele) kahju tekitamisega. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisund puudub, kui isikul oli võimalus põgeneda või abi kutsuda. Käesolevas kriminaalasjas oli väidetava hädaohu korral tervisele või elule väikebussis viibinutel võimalik turvaliselt kohapealt lahkuda (ära sõita), uksed sulgeda jms. Kuid seda ei tehtud. Kasutades lihtsakoelist noorte sõnavahetust ja arusaamatust ettekäändeks vägivallatseda, tungis H.V tundmatu isikuga avalikku korda rikkudes huligaansel ajendil ja ründas Tartu kesklinnas Laial tänaval asunud noori, kus kannatanuteks osutusid J.S. ja M.K. . Ühise tahtlusega rünnates tungis H.V tundmatu isikuga neile kallale ja lõi käte, jalgade ja golfikepiga J.S. ´i ja M.K. keha piirkonda, millega tekitati neile füüsilist valu. Kuna süüdistatav Oleksii Gaievoi kuulub talle esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele, siis ei kuulu temalt väljamõistmisele maakohtu otsuses märgitud menetluskulud summas 5733.30 krooni, samuti tsiviilhagi kannatanu J.S. ´i kasuks summas 200 krooni. Nimetatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Määratud kaitsja advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 4248 krooni tuleb jätta
lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi
§-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Tiit Lõhmus Mati Kartau 14 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.