p 1 ja § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Savtšenkova Süüdistatav I.Z Ik: xxx Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. I.Z süüdi tunnistada
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 2. I.Z süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. 5.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest ärakandmisele tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ning ülejäänud tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud jäetakse I.Z suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.Z temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada I.Z järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.
p 1 alusel arvestada I.Z-ile määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.05.2007. 8.
lg 5 kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 9.
lg 2 alusel koheselt ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ärakandmist arvestada alates I.Z kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 22.01.
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. I.Z süüdistatakse selles, et tema lõi 21.01.2006 eeluurimisel tuvastamata kellaajal korteris L. S-t vähemalt kolmel korral haamriga pea piirkonda, millega tekitas pindmisi haavu. Seega pani I.Z
Kohtuistungil süüdistatav I.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end süüdi selles, et tekitas L.S-le raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest hetkel kui ta leiba lõikas. Naist haamriga tahtlikult löönud ei ole, vaid võis kogemata haamriga naise pead riivata kui ta tüüblit seina lõi ja naine tema taga seisis. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu L. S seletas, et tema ise on kõiges süüdi, tal ei ole I.Z vastu mingeid pretensioone ning palub I.Z lahti lasta kohtusaalist. Kohtueelsel menetlusel saadi temalt ütlused pettuse teel ja neid ei tohiks arvestada. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 21.01.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi maja teise trepikoja neljandal korrusel asuvat korterit nr
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis ekspert jõudnud arvamusele, et L. S-le oli tekitatud tervisekahjustus, so kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav peensoole ja peensoolekinnisti vigastusega ja verikõht vasakul keskkõhul, kusjuures kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu on vältinud ütluste andmist tervisekahjustuse tekitamise põhjuste kohta, seletades, et ta ei mäleta tervisekahjustuse tekitamise põhjust. Samas on süüdistatav ise seletanud, et ta ainult vehkis noaga hirmutamise eesmärgil ning vigastus tekkis juhuslikult. Teisalt on kannatanu esialgselt väitnud seda, et süüdistatav võttis tal ühe käega õlast ja teises käes olnud noaga lõi kõhtu ilma et oleks noaga vehkinud. Tunnistajale N.S-le aga ütles kannatanu enne kannatanu äraviimist haiglasse, et tervisekahjustus on tekitatud armukadedusest. Seega kannatanu enese esialgsetest ütlustest ja tunnistajale antud selgitustest võib järeldada, et tervisekahjustus on tekitatud isikike suhete pinnalt tekkinud tülist. Kohtuistungil loobus kannatanu kõigist oma ütlustest, väites, et talle ei öeldud, et ta võib loobuda ütluste andmisest abikaasa vastu. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd kannatanut on korduvalt üle kuulatud ning talle on selgitatud ka tema õigusi kannatanuna, millist asjaolu on ta allkirjaga korduvalt kinnitanud. Samas riimuvad kannatanu ütlused kohtueelsel menetlusel üle kuulatud tunnistajate ja teiste dokumentaalsete tõenditega, mistõttu asub kohus seisukohale, et kannatanu püüab kohut eksitusse viia eesmärgiga välistada I.Z karistamist vangistusega. Sellisele järeldusele saab tulla seetõttu, et kannatanu elas süüdistatava korteris ning elatusvahendid tulid talle süüdistatava sissetulekust. Süüdistatava pikaajaline vangistus aga jätaks kannatanu ilma nii sissetulekust kui ka eluasemest. Seetõttu peab kohus vajalikuks lugeda usaldusväärsemaks kannatanu poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlusi kohtuistungil esitatud väidetest. Peale selle rääkis kannatanu välja ka kogemata selle, et süüdistatav saatis talle vanglast kirja koos süüdistusaktiga, mis viitab sellele, et kannatanu hakkas sellest tulenevalt ka oma ütlusi muutma ja seejärel loobus nendest üldse. Sellest saab järeldada, et süüdistatav on kannatanut enne kohtuliku arutamise algust mõjutanud. Tunnistaja V.T seletuste kohaselt viibis ta tervisekahjustuse tekitamise ajal tualetis ning kuulis tualetti seda, kuidas tekkis sõnavahetus ja sellele järgnes karjatus. Taolistest tõenditest saab järeldada, et tervisekahjustuse on tekitanud süüdistatav. Tervisekahjustuse tekkemehhanism on tuvastatud kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega, mille kohaselt on tekitatud torke-lõikehaav suunaga eest taha, milline arvamus ühtib kannatanu enese esialgselt antud ütlusega selle kohta, et süüdistatav võttis tal õlast kinni ja teise käega, milles hoidis nuga, torkas noa kõhtu. Taolised asjaolud välistavad võimaluse, et tervisekahjustus oleks tekitatud ettevaatamatusest või noaga vehkimisel juhuslikult. Kohtuistungil hakkas süüdistatav esitama kohtule uut versiooni sellest, et tegelikult lõikas ta leiba ja naine tõusis ootamatult püsti ja käes olnud nuga läks kannatanu vastu. Kohus suhtub sellisesse versiooni kriitiliselt, kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest võib järeldada, et süüdistatav ei saanud sellist torkehaava tekitada kannatanule leiba lõigates, kuivõrd fotol fikseeritud laual on leib viilutatud ja korralikult taldrikul. Leiva lõikamise ajal tervisekahjustuse tekitamise puhul pidanuks jääma lauale viilutamata leib ja viilutamine pooleli. Pealegi seletas süüdistatav, et kannatanu oli tema juures toolil ja tema püsti. Viidatud tool ja tumba on aga ühel pool ovaalset lauda ja viilutatud leivad teises laua otsas. Seega on süüdistatava versiooni kohane tervisekahjustamise viis ja asjaolud välistatud ning kohus hindab süüdistatava versiooni kui katset end päästa vastutusest. Arvestades eelmärgitut on välistatud võimalus, et süüdistatav olnuks ka hädakaitseseisundis, kuivõrd televiisorit vaatav naisterahvas ei saanud olla süüdistatavale ohtlik ning mingit rünnet ei saanud kannatanu poolt olla. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate A. D ja L. D, samuti süüdistatava ja kannatanu enese ütlustest nähtuvalt olid kannatanu ja süüdistatava vahel pidevalt tülid, millised tekkisid ühise alkoholi tarvitamise ajal. Samade tunnistajate ütluste kohaselt on neile teada ka asjaolu, et nad on ka varem näinud kannatanut verisena või siis korduvalt verd ühiskoridoris. Seega olid alkoholi tarvitamisest tekkinud joobe tõttu süüdistatava ja kannatanu vahel suhted pingelised, mis lahendati vastastikuse vägivalla teel. Arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid süüdistatava ja kannatanu varasemate konfliktide kohta ja V.T ütlusi, võib teha järelduse, et ka käesoleval juhul oli tegemist järjekordse tüliga, mille lõpetas süüdistatav vägivallaga, lugedes sõnavahetuse lõppenuks, lõpetades sõnavahetuse temale omasel moel. Kannatanule tekitatud tervisekahjustuste lokalisatsioonist ja tuvastatud tekkemehhanismist võib järeldada, et süüdistatav tegutses vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd süüdistatav kasutas pika teraga kööginuga ja lõi sellega naisterahvast kõhtu. Oma senise hariduse ja elukogemuse põhjal pidi süüdistatav olema väga hästi teadlik millist inimese keha piirkonda vigastades tekitatakse raske tervisekahjustus ja millised vigastused on elule ohtlikud. Kasutatud vahend ja torkelõikehaava sügavus ning selle tekitamiseks kasutatud jõud viitavad otseselt selle, et süüdistatav teadis mida ta teeb. Pärast tervisekahjustuse tekitamist kannatanu juurde istuma jäämine ja seejärel noa pesemine aga viitab sellele, et ta suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt. Ta ei pidanud vajalikuks ka kutsuda kiirabi ning seda tegi sündmuskohale ilmunud tunnistaja. Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so tervisekahjustuse tekitamises kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
S-t vähemalt kolmel korral haamriga pea piirkonda. Süüdistatav ei ole end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning on seletanud, et kui selline asi toimus, siis sai see olla vaid juhuslikult ja remondi tegemise käigus, kuid tahtlikult ei ole tervisekahjustusi tekitanud. Kohtuistungil esitas ta juba versiooni sellest, et lõi tüüblit seina ja naine võis vastu pead saada ja solvuda ning naine läks kodust ära. Samuti selgitas süüdistatav, et kuna sel päeval oli ta ema surnud, siis ta oli sellest šokis ja endast väljas, mistõttu otsis tegevust ning hakkas remonti tegema. Rohkem ei tea tema asjast midagi. Kohus suhtub sellisesse versiooni ema surma kohta kriitiliselt, kuivõrd kannatanu selgitustest nähtuvalt oli sel päeval taas tegemist ema surma-aastapäevaga, mille tõttu oli taas alkoholi tarvitamine ja tüli. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on oma kaitseversioonide väljamõtlemisel üle pingutanud, kuivõrd süüdistatava ema K. H suri juba 21.01.2005, seega aasta varem ega saanud surra päeval, mil süüdistatav kannatanule süüdistuse kohaselt remonti vastu pead lõi, so 21.01.2006. Seevastu on kannatanu L. S kohtueelsel menetlusel korduvalt seletanud seda, et süüdistatav lõi teda haamriga pähe mitmel korral ja seda järjekordse tüli tõttu. Seejuures on kannatanu seletanud ka seda, et peahaavu käis ta õmblemas P. N juures, mida kinnitas oma ütlustes ka P. N. Arvestades taolisi kannatanu ütlusi ja tunnistaja P.N ütlusi asub kohus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud teise inimese tervise kahjustamine 22.01.2006 on tõendamist leidnud. Kannatanu ja tunnistaja P.N ütlustest nähtuvalt oli kannatanul mitu haava peas ning tunnistaja õmbles kinni mitte ühe haava, vaid samuti mitu haava. Selliseid asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava versioon võimalikust ühest juhuslikust löögist haamriga remondi tegemise käigus ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd juhuslikult ei ole võimalik lüüa naisterahvast haamriga kolm või neli korda järjest. Kohus ei pea tõsiseltvõetavaks seda, et kannatanu oleks oodanud kuni süüdistatav on oma tüüblid seina sisse tagunud ja iga kord vastu pead saanud ning alles siis kui mees on töö lõpetanud, läinud endise elukaaslase juurde pead õmblema. Selline löökide hulk pähe viitab kohtu arvates sellele, et süüdistatav on tegutsenud vähemalt otsese tahtlusega. Vaatamata sellele, et kannatanul jooksis haavadest verd ei kutsunud süüdistatav ka arstiabi, vaid kannatanu läks oma tuttava juurde, kes tal haavad kinni õmbles. Taoline süüdistatava suhtumine tagajärgedesse viitab otseselt tema ükskõiksele suhtumisele tekitatud tagajärge. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav on toime pannud teise inimese löömise. Süüdistatav asus seisukohale, et kuna kannatanu ei ole politseisse avaldust esitanud kehalise väärkohtlemise kohta ja ei ole tehtud ka kohtuarstlikku ekspertiisi, siis ei ole süü tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kehalise väärkohtlemise faktis menetluse alustamiseks ei pea esitama avaldust politseisse, kuivõrd kriminaalmenetluse ajendiks on ka kuriteole viitav muu teave, milleks käesoleval juhul oli kannatanu korduvatest ütlustest tulenev informatsioon kuriteo toimepanemise kohta.
ettenähtud kuriteo sisustamiseks ei pea olema tingimata määratud ka kohtuarstlikku ekspertiisi, kuivõrd sama sätte järgi on karistatav igasugune tegevus, millega põhjustatakse füüsilist valu, samuti löömine või peksmine. Seega piisanuks ka käega löömisest, mille tuvastamine ekspertiisiga ei ole võimalik. Arvestades kannatanu ja süüdistatava elulaadi ja suhtlemisviisi võib eeldada, et nende omavahelistes suhetes on
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav ei ole tervisekahjustuste tekitamise järgselt kannatanule abi osutanud, loeb kohus siiski karistust kergendava asjaoluna süüdistatava poolt korduvalt väljendatud kahetsust toimepandus. Süüdistatavale
p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 4st kuni 12 aastani. Süüdistatav tekitas isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti tõttu oma abikaasale eluohtliku tervisekahjustuse ning kannatanu elu päästeti operatiivse sekkumisega haiglas. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskust ja süüdistatava enese suhtumist toimepandusse vahetult pärast teo toimepanemist, asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei saanud rasket tervisekahjustust tekitades veel aru mida ta on toime pannud, kuivõrd süüdistataval tuvastati raske alkoholijoove. Käesolevaks ajaks on ta aga teo raskusest aru saanud ja püüab võimalikust vastutusest pääseda.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni kolm aastat. Karistuse liigi valikul
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub peale invaliidsuspensioni alaline ja legaalne sissetulek ning varasem sissetulek tulenes juhutöödest valvurina, mistõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada sanktsioonis ette nähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd inkrimineeritud kuriteod on toime pandud eraldi tahtlusega leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses ning kohus ei pea võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskemaga. Karistuse määra valikul lähtub kohus karistust kergendava asjaolu, so kahetsuse olemasolust, mis annab kohtule aluse mõista vangistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas lähtub kohus ka tunnistaja P. N ütlustest ilmnevatest asjaoludest, millistest nähtuvalt võib jõuda järeldusele, et konfliktide põhjustajaks on ilmselgelt olnud kannatanu oma provokatiivse ja agressiivse käitumisega, milline asjaolu on kohtu arvates karistuse määra ja täitmisele pööramise osas olulise tähtsusega. Arvestades inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja põhjusi, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras.
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse määramisel peab kohus vajalikuks arvestada vigastuste hulka, mistõttu ei pea kohus võimalikuks selle teo eest karistust mõista alammääras, vaid peab vajalikuks selle mõista alammäärast raskemana. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kahel korral karistatud, kusjuures viimane karistus on talle mõistetud üle kahekümne aasta tagasi. Seega saab süüdistatavat lugeda isikuks, kes on varem karistamata. Sellist asjaolu arvestades, vaatamata toimepandu raskusele ja süü suurusele, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
lg 1, 2 ja 3 sätteid, määrates koheselt ärakandmisele vaid osa karistusest ning vabastades süüdistatava teise osa karistuse ärakandmisest tingimisi. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib teha järelduse süüdistatava alkoholilembusest, siis peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, mis annaks talle võimaluse kõrvalise abiga aru saada oma senise eluviisi sobimatusest ja sellest, et ta peab oma eluviisi ja elukorraldust oluliselt muutma, vältimaks ärakandmata jääva karistuse täitmisele pööramist ja liitkaristuse mõistmist. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.