← Eesti

1-07-4357\2

1-07-4357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-4357 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3548 (kolm tuhat viissada nelikümmend kaheksa) krooni ja 85 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.A , 1-07-4357, kaitsjatasu“. 10. P.

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusema: „P.A, 1-07-4357, sundraha“. 11. P.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi SS-0126-06/1067 tegemisega tekkinud kulu 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusema: „P.A, 1-07-4357, ekspertiisitasu“. 12. P.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi GE-0450-06/1100 tegemisega tekkinud kulu 13 140 (kolmteist tuhat ükssada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusema: „P.A, 1-07-4357, ekspertiisitasu“.

  1. I. U esitatud tsiviilhagi 9700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.A-lt I. U kasuks 9700 (üheksa tuhat seitsesada) krooni.
  2. K. K esitatud tsiviilhagi 8025 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.A-lt K. K kasuks 8025 (kaheksa tuhat kakskümmend viis) krooni.
  3. P. B esitatud tsiviilhagi 11 700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.A-lt P. B kasuks 11 700 (üksteist tuhat seitsesada) krooni.
  4. A. M esitatud tsiviilhagi 800 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.A-lt A. M kasuks 800 (kaheksasada) krooni.
  5. Asitõendid: sõidukite registreerimismärgid XXX XXX ja XXX XXX edastada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
  6. Asitõendid: nokkmüts ja mobiiltelefon №kia 3210 välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule P.A-le.
  7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, ajavahemikul 08.02.2006 kella 21.30-st kuni 09.02.2006 kella 08.00-ni, varastas tagumise juhipoolse klaasi lõhkumise teel ja avades ukse maja juures pargitud I. U-le kuuluva sõiduauto Saab 900 registreerimismärgiga XXX XXX maksumusega 30 000 krooni, samuti autos olnud ja I. U-le kuuluvad esemed: kasutatud lapse turvatool CAM maksumusega 100 krooni, nahast dokumendimapp maksumusega 200 krooni, tekitades vargusega I. U-le varalist kahju kogusummas 30300 krooni; Samuti P.A ööl vastu 25.03.2006, muukides lahti juhipoolse esiukse, seejärel keerates üle rooliluku, tõmmates lahti süütejuhtmed ja käivitades mootori, varastas maja juurde pargitud K N tuba OÜ-le kuuluva ja K. K kasutuses oleva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX maksumusega 20 000 krooni, milles olid järgmised K. K-le kuuluvad esemed: 4 audiokassetti kogumaksumusega 200 krooni, eripäikeseprillid maksumusega 150 krooni, kirjutustahvel maksumusega 350 krooni, 4 metallist lauajalga üldmaksumusega 600 krooni, pukseerimisköis maksumusega 100 krooni, käivitusjuhtmed maksumusega 100 krooni, tulekustuti maksumusega 500 krooni, tõkiskingad maksumusega 150 krooni, ohukolmnurk maksumusega 250 krooni, autoapteek maksumusega 150 krooni, lapikvõtmete komplekt maksumusega 75 krooni, 3 auto kõlarit üldmaksumusega 500 krooni ja materiaalse väärtuseta vana aku ning erinevad kannatanu nimele välja antud auto dokumendid: registreerimistunnistus, tehnoülevaatuse dokumendid, liikluskindlustuse poliis, tekitades vargusega K. K-le varalist kahju kogusummas 23 125 krooni; Samuti P.A 26.04.2006 kella 06.00 paiku, muukides lahti juhipoolse esiukse, seejärel keerates üle rooliluku, tõmmates lahti süütejuhtmed ja käivitades mootori, varastas maja juurde pargitud V. L nimele registreeritud ja faktiliselt P. B-le kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga XXX XXX maksumusega 8500 krooni, milles oli autoraadio koos kõlaritega maksumusega 1500 krooni, tekitades vargusega P. B-le varalist kahju kogusummas 10 000 krooni. Seega P.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod; Samuti P.A detsembri lõpus 2005 isikuna, kes on varem toime pannud varguse, leidis J. T-le kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 3310 maksumusega 300 krooni, mille omastas ning kasutas kuni 05.01.
  8. Seega P.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pöörates enda kasuks valduses oleva võõra vallasasja, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Samuti P.A 14.02.2006 kella 18.00 paiku, valdaja tahte vastaselt ja ukseluku lõhkumise teel ebaseaduslikult tungis oma naabri A. M korterisse ja tõstis korterist välja korteri omaniku asju. Seega P.A valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Samuti 29.10.2005 P.A ostis 3000 krooni eest A. K-lt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, maja juurest varastatud P. P-le kuuluva sõiduauto Saab 900 registreerimismärgiga XXX XXX maksumusega 25 000 krooni, kasutas seda ja parkis Wismari tänaval. 3 Seega P.A, omandades ja hoides kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav P.A seletas, et süüdistus on arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süütegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 29.10.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas P. P, et ajavahemikul 28.10.2005 kella 23.50st kuni 29.10.2005 kella 08.45ni on maja juurest on varastatud avaldajale kuulunud sõiduauto Saab 9000 registreerimismärgiga XXX XXX ja vargusega on tekitatud varalist kahju 25800 krooni. (kd 1 t/l 2-3) 29.10.2005 koostatud kannatanu P. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt parkis kannatanu 28.10.2005 kella 23.50 ajal oma sõiduauto Saab 9000 registreerimismärgiga XXX XXX maja ette ja juhipoolne uks jäi lukustamata, kuivõrd ukselukk oli katki. 29.10.2005 hommikul kella 08.45 ajal avastas, et autot enam ei ole. Sõiduki pakiruumis oli raadio Blaupunkt, väärtusega 800 krooni, sõiduki VAZ 2105 võtmed, maamaja kinnistu dokumendid. Sõiduki väärtus 25 000 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 25 800 krooni. (kd 1 t/l 4-5) 09.11.2005 koostatud P. P avaldus, mille kohaselt on ta kätte saanud sõiduauto Saab 9000 registreerimismärgiga XXX XXX. (kd 1 t/l 6) 17.11.2005 koostatud kannatanu P. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt puudusid auto tagasisaamisel mõlemad registreerimismärgid, mille komplekti maksumus on 225 krooni. Autost olid kadunud auto CD-magnetoola Clarion, millel puudus esipaneel, magnetoola maksumus 1500 krooni, auto VAZ 2105 võti maksumusega 20 krooni, pagasiruumist magnetoola Blaupunkt maksumusega 800 krooni, mapis olnud dokumendid. Autos oli katki tehtud juhipoolne peegliraam maksumusega 2000 krooni, Kokku tekitati varalist kahju 4545 krooni. (kd 1 t/l 7-8) 16.11.2005 koostatud tunnistaja T. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 04.11.2005 autopatrullis koos konstaabel T. V-ga. Kella 22.50 ajal märkas maja hoovis sõiduautot Saab 9000 registreerimismärgiga XXX XXX ja see koht oli auto jaoks imelik. Kontrollis andmebaasist sõiduki numbrit ja avastas, et number kuulub Ford Sierrale. Läks auto juurde ja avastas, et uks oli lahti. Kontrollis VIN koodi ja sai teada, et VIN kood kuulub sõidukile Saab 9000 registreerimismärgiga XXX XXX ja et sõiduk oli 29.10.2005 ärandatud. Autost leidis passi P.A nimele ja mobiiltelefoni. T. V hakkas kontrollima ümbruskonda ja pidas kinni P.A ja M. F. P.A tunnistas, et on autos istunud ja auto kuulub tema tuttavale, kelle nime ei osanud nimetada. (kd 1 t/l 11-13) Tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt uuriti sõidukit Saab 9000 06.11.2005 ning sõidukist avastati EV kodaniku pass, meeste rahakott, meeste nokamüts, mobiiltelefon №kia, tuhatoosist koni. Roolilt ja käigukangilt võeti DNA proovid. Juhiistmelt võeti mikroosakesed. Auto kere ja ukseklaasid töödeldi daktopulbriga ja avastati naha papillaarkurrustiku jäljed. (kd 1 t/l 15-24) 10.11.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi EV kodaniku passi P.A nimele, rahakotti ja selle sisu, sõiduautot Opel Rekord registreerimismärgiga XXX XXX ja sõiduki registreerimistunnistust, sõidukit Saab 900 registreerimismärgiga XXX XXX ja selle registreerimistunnistust, pandimaja M. ja O. lepingut nr 9996 mobiiltelefoni №kia 3510 pantimise kohta P.A poolt 04.11.2005, pandimaja K lepingut nr 5103027 mobiiltelefoni №kia 5210 BZ pantimise kohta P.A poolt, pandimaja K lepingut nr 5102301 Samsung TV puldi 4 pantimise kohta P.A poolt, mobiiltelefoni №kia 3210, nokamütsi embleemiga T. (kd 1 t/l 27-37) 04.11.2005 koostatud M. F puhtsüdamlik ülestunnistus, milles M.F märgib, et 01.11.2005 paigutas P.A tema juurde maja hoovi auto Saab ja samal päeval öeldi talle, et auto on ärandatud. Pärast seda tema koos P.A-ga sõitis selle autoga ja viimane kord ööl vastu 04.11.
  9. (kd 1 t/l 41-42) 04.11.2005 koostatud kahtlustatava M. F ülekuulamisprotokollist nähtuvalt umbes nädal varem tuli tema juurde koju P.A ja ütles, et ostis uue auto. Läksid P.A juurde koju ja P.A näitas sinist värvi Saabi. Aitas autot seest puhastada. Autol olid lukud terved, ainult vasakpoolne tagauks ei avanenud. P.A avas auto ja käivitas võtmega. Sõitsid autoga ringi.
  10. kuupäeval palus P.A luba paigutada auto tema juurde hoovi. Siis tekkis kahtlus, et auto võib olla ärandatud. 01.11.2005 küsis otse, kas auto on ärandatud. P.A algul kõhkles, kuid siis ütles, et on ärandatud. Sõitsid autoga ringi ja 04.11.2005 läksid Statoili mahla ostma ning jätsid auto garaažide juurde. Kui tagasi tulid, siis peeti kinni. (kd 1 t/l 43-47) 04.11.2005 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tegi M. nimeline tuttav 29.10.2005 hommikul ettepaneku osta Saab varuosadeks 1500 krooni eest. M. tegeleb varastatud asjade kokkuostu ja müügiga. M. võttis ühendust müüjaga ja andis telefoni kahtlustatavale ning lepiti kokkusaamine kokku. Autosse istus Pelgulinna haigla juures isik, kes pidi olema S. ja kes ütles, et auto saab 3000 krooni eest ning kahtlustatavat juhatati Olümpia hotelli juurde. ühes hoovis oli sinine Saab registreerimismärgiga XXX XXX. Lukud olid terved, süütelukk terve, võti S. käes. S. ütles, et ärandas selle auto kuskilt kesklinnast ja auto registreerimismärgid on vahetatud. Hakkasid kauplema ja ostis 2000 krooni eest ära. S. sõitis autoga kahtlustatava juurde koju hoovi. Hoovis andis ka raha üle. Samal päeval näitas autot M. F-le, kes aitas auto ära pesta. Paar päeva hiljem viis auto M.F hoovi ja M.F küsis kas auto on ärandatud. Sõitsid selle autoga ringi ja 04.11.2005 parkis auto hoovi ja läksid sigarettide järele. Autosse jäid pass ja rahakott. Kui tagasi tulid, peeti kinni. (kd 1 t/l 56-61) 04.11.2005 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lisas kahtlustatav eelnenud ülekuulamisele, et ostis selle auto Saab 9000 edasimüümise eesmärgil. Nägi A-t enne seda varem kui tahtis M-lt osta autole CD karpi. (t/l 62-66) 10.11.2005 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lisas kahtlustatav oma eelmistele ütlustele, et autosse Saab registreerimismärgiga XXX XXX jäid tema isiklikud asjad. Esiistmete vahele tema pass, samuti rahakott, tuttavale Katrinile kuuluv mobiiltelefon №kia 3210, nokkmüts auto tagaistmel. (kd 1 t/l 68-72) 04.11.2005 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis P.A fotol nr 2 kujutatud M. J-s ära M., kes oli Saabi ostu-müügi vahendaja. (kd 1 t/l 74-77) 29.11.2005 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lisas kahtlustatav oma varasematele ütlustele, et tahtis auto varuosadeks müüa, raha auto eest ei andnud, lubas anda alles siis, kui on auto müünud. Autost mingit magnetoolat ei võtnud, auto VAZ võtit seal ei olnud. Autos oli palju prügi ja mingid paberid, mille viskas minema. Vanad numbrid auto eest viskas samuti minema. Uued numbrid leidis M. J maja vastast hoovist kus on vanade autode prügila. Juhipoolne küljepeegel oli mõranenud, kogu auto oli avariilises seisus, paljud detailid oli lõhutud. (kd 1 t/l 78-82) 29.11.2005 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas P.A hoovis kohta, kus seisis Saab
  11. Wismari tänaval maja nr 47 hoovis näitas koha, kust leidis registreerimismärgid ja millised kinnitas autole. (kd 1 t/l 83-88) 04.11.2005 koostatud kahtlustatava M. J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ligikaudu nädal tagasi küsis A., ega ta ei tea inimest, kes tahab osta Saab 9000, mille ta ärandas. A. 5 teadis, et Konstantinil on Saab. Siis meenud kahtlustatavale Konstantin, sest tal võib varuosi vaja minna. Andis Konstantinile A. telefoninumbri ja nad leppisid kokku kohtumise kasiino juures. Kas Konstantin auto ära ostis, seda ei tea. (kd 1 t/l 89-93) 04.11.2005 koostatud fotode järgi äratundmise protokollist nähtuvalt tundis M. J fotol nr 1 kujutatud K.L ära Aleksandri, kes palus huvi tunda, kas kellelgi on vaja ärandatud autot Saab. (kd 1 t/l 97-100) 14.11.2005 koostatud kahtlustatava K.L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 29.10.2005 öösel läks mööda tänavat ja nägi seismas Saab 9000 ja märkas, et uksed ei ole lukustatud. Istus autosse ja vaatas kindalaekasse ning leidis sealt autovõtme. Käivitas auto ja sõitis tänavale. Järgmisel päeval tõmbas autost välja magnetoola Blaupunkt ning peitis selle hoovi. Rohkem midagi autost ei võtnud. Mõne aja pärast kohtus M. J-ga ja palus küsida tuttavatelt ega kellelgi pole vaja ärandatud Saabi. Mõne aja pärast helistas P.A ja leppis temaga kohtumise kokku. Konstantinile auto meeldis ja lepiti kokku 3000 krooni peale. Millal tasuma pidi, selles kokkulepet ei olnud. Andis võtme P.A-le ja näitas auto asukoha. Auto andis üle koos registreerimisnumbritega XXX XXX. Tegi kriipsukese peale numbrile ja see paistis nagu XXX XXX. Mõne aja pärast ütles Konstantin, et viis auto oma hoovi ja vahetas numbrid. Ta ei ole autost võtnud mappi dokumentidega. (kd 1 t/l 101-106) 09.02.2006 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas I. U, et ajavahemikul 08.02.2006 kella 21.30st kuni 09.02.2006 kella 08.00ni on varastatud temale kuulunud Saab 900 registreerimismärgiga XXX XXX. Auto oli pargitud maja juurde. Varaline kahju 30 000 krooni. (kd 1 t/l 113-114, 115-116) 11.02.2006 koostatud kannatanu I. U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitas ta 09.02.2006 politseile avalduse auto kadumise kohta. 11.02.2006 helistati talle politseist ja teatati, et auto on leitud Väo tee garaažide taga. Kohale jõudes avastas, et autolt on varastatud originaalvaluveljed koos naelrehvidega Master maksumusega kokku 4000 krooni. Autost on varastatud ka laste turvaiste maksumusega 1000 krooni. Vasakult tagaukselt oli varastatud klaas maksumusega 500 krooni ja uksel lahti lammutatud uksevooder. Samuti lõhutud juhipoolse ukse lukk ja süütelukk. Varaline kahju 9000 krooni. (kd 1 t/l 117-118) 11.02.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Väo teel Tallinnas seisvat sõiduautot Saab 900 registreerimismärgiga XXX XXX. Auto seisab vanade rehvide peal, autol rattad puuduvad. Juhiukse lukul vigastused, samuti süütelukul. Puudub vasaku tagaukse klaas ja avavus kaetud vaibaga. Ukse vooder lahti kangutatud ja asemel ajalehed. Esiistmel töökindad. Kindad võetud kaasa, roolilt ja käigukangilt võetud DNA proov ja juhiukse klaasilt sõrmejälg. (kd 1 t/l 119-129) 11.02.2006 koostatud I. U avaldus, millest nähtuvalt on avaldaja kätte saanud temale kuulunud sõiduauto Saab 900 registreerimismärgiga XXX XXX. (kd 1 t/l 130) 15.02.2005 koostatud kannatanu I. U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli auto tagasisaamisel autolt ära võetud kõik rehvid, tagumise juhipoolse ukse klaas katki, uksepolster eemaldatud ja visatud tagaistmele, ukse siseplekid ja klaasitõstuki süsteem painutatud, juhiukse lukk lõhutud, lõhutud ka süütelukk. Varastatud lapse turvaiste CAM väärtusega 100 krooni ja dokumendimapp väärtusega 200 krooni. Auto kordategemiseks on kulunud 3000 krooni uute velgede ja rehvide ning ukseklaasi peale. Lukkusid ei ole jõudnud vahetada. (kd 1 t/l 131-132) 08.03.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr SS-0126-06/1067 nähtuvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et aknaklaasi siseküljelt võetud naha papillaarkurrustiku jäljefragmendid moodustavad isiku identifitseerimiseks piisava tunnustekogumi ja jälgede võrdlemisel on jõutud järeldusele, et seda sõrmejälje fragmenti ei ole jätnud I. U. (kd 1 t/l 134-135) 11.05.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0450-06/1100 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et roolilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles on võimalik eristada peamist DNA profiili, milline on kokkulangev P.A 6 võrdlusproovist määratletud DNA prooviga. Käigukangi nupult võetud proov on segaproov, mille analüüsil ei saa välistada P.A-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis kuna kõigis analüüsitud lookustes esinevad kõik P.A DNA alleelid. (kd 1 t/l 139-140) 19.05.2006 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas P.A oma süüd selles, et 29.10.2005 omandas K.L-ilt sõiduauto Saab 9000 registreerimismärgiga XXX XXX, samuti varastas ajavahemikul 08.02.2006 kella 21.30st kuni 09.02.2006 kella 08.00ni maja juurest I.U sõiduauto Saab 900 registreerimismärgiga XXX XXX ja ajavahemikul 24.03.2006 kella 16.00st kuni 25.03.2006 kella 10.00ni maja juurest OÜle K N t kuulunud ja K. K kasutuses olnud sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX ning ajavahemikul 25.04.2006 kella 18.00st kuni 26.04.2006 kella 10.00ni maja ette pargitud V. L-le kuulunud sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga XXX XXX. (kd 1 t/l 143-146) 26.03.2006 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvald avaldas K. K, et ajavahemikul 24.03.2006 kella 16.00st kuni 25.03.2006 kella 10.00ni varastati maja juurest sõiduauto Opel Astra Universaal registreerimismärgiga XXX XXX koos autos olnud dokumentidega. Sõiduki väljalaskeaasta 1992, väärtus 20 000 krooni. (kd 1 t/l 149) 26.03.2006 koostatud kannatanu K. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt parkis kannatanu reedel 24.03.2006 kella 16.00 paiku sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX maja ette ja lukustas uksed ning sõitis teise autoga Tartusse. 26.03.2006 tagasi tulles autot enam ei olnud. Naabrite sõnul ei olnud autot juba 25.03.2006 kella 10.00 paiku. Tema on kasutaja, sõiduk kuulub firmale. Sõiduki mõlemad võtmekomplektid on tema käes. Bensiini võis paagis olla 7 liitrit. Sõidukisse jäid registreerimistunnistus ja liikluskindlustuse poliis. Sõiduki maksumus 20 000 krooni. (kd 1 t/l 150-152) 28.03.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi maja vastas üle tee seisvat sõiduautot Opel Astra. Sõidukil küljes registreerimismärk XXX XXX. Välisel vaatlusel on sõiduk komplektne. Parem esitiib kergelt muljutud. Esiuste lukud muukimisjälgedega. Süüteluku kate puudub, käigukangi juures sahtlis valge peaga kruvikeeraja, käsipiduri all tangid, kassetikarp, kaks patareid. (kd 1 t/l 153-155) 05.04.2006 koostatud K. K avaldus, millest nähtuvalt avaldaja teatab, et on kätte saanud sõiduauto Opel Astra ilma registreerimismärkideta. (kd 1 t/l 156) 07.04.2006 koostatud kannatanu K. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt olid auto tagasisaamisel autos esemed, mis ei kuulunud temale: kaks kirvest, jope, kampsun, bensiinikanister, sinine kott, voolik, haamer, kruvikeerajad, näpitsad, kassetid, õhurõhu mõõtja, magnet ja väiksemad esemed kilekotis. Tema asjadest on kadunud kindalaekast 4 audiokassetti, maksumusega 50 krooni tükk, kokku 200 krooni, eripäikeseprillid, mis käivad prillide peale maksumusega 150 krooni, auto dokumendid, millised tagastati politseist, materiaalse väärtuseta vana aku, pagasiruumist läksid kaduma kirjutustahvel maksumusega 350 krooni, veoköis maaksumusega 100 krooni, tulekustuti maksumusega 500 krooni, tõkiskingad maksumusega 150 krooni, ohukolmnurk maksumusega 250 krooni, lapikvõtmete komplekt maksumusega 75 krooni, 4 osaline lauajalagade komplekt maksumusega 600 krooni, registreerimismärgid maksumusega 200 krooni, auto kõlarid Pioneer maksumusega 500 krooni. Autos on rikutud kesklukustuse süsteem, süütelukk ja roolivõimendi. (kd 1 t/l 158-160) 28.03.2006 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 24.03.2006 läks Koplis ühest baarist jala koju, takso jaoks raha ei olnud ning väljas oli libe ning ta kukkus. maja juures nägi Opel Astrat registreerimismärgiga XXX XXX. Otsustas selle ära varastada. Oma vana sõiduauto Saabi võtmega avas ukseluku ning keeras puruks rooliluku ning võttis maha süüteluku. Autost leitud kruvikeerajaga käivitas mootori. Järgmisel hommikul vaatas auto üle ning leidis vana autoaku, autost kõlarid, autodokumendid, lauajalad. Aku, mõned pisiasjad, tungraua viskas minema, lauajalad viis koju. Kruvikeeraja jäi autosse, kõlarid müüs maha. Üritas 7 autot maha müüa, kuid ei õnnestunud. Tahtis kalmistule minna ja võttis oma vana ja registrist maha võetud Volkswageni registreerimismärgid ning paigaldas Opelile. Originaalnumbrid pani salongi. Politsei pidas teda kinni. On valmis tagastama lauajalad, dokumendid. (kd 1 t/l 165-171) 20.03.2006 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt juhatas P.A maja juurde, kust varastas sõiduauto Opel Astra, seejärel juhatas korterisse, kust andis välja lauajalad ja auto dokumendid. (kd 1 t/l 174-182) 30.03.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõiduautot Opel Astra, sõiduki registreerimistunnistust, liikluskindlustuse tavalepingu poliisi, sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaarti, rohelist värvi paberit saksakeelse tekstiga sõiduki kohta ning paberit sõiduki esistange pildi ja skeemiga, samuti nelja lauajalga. (kd 1 t/l 183-188) 17.05.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõiduki registreerimismärke XXX XXX. (kd 1 t/l 189-190) 30.03.2006 koostatud K. K allkiri selle kohta, et K. K on kätte saanud sõiduki dokumendid. (kd 1 t/l 191) 31.05.2006 koostatud kannatanu K. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et on kätte saanud registreerimismärkideta sõiduki ja metallist lauajalad. Sõiduki ärandamisega tekitati kahju 5300 krooni. Remont on tehtud, kuid dokumente kulutuste kohta ei ole veel kätte saanud. Remondi kulule lisandub muude esemete vargusest tekkinud kahju 2725 krooni, kokku varaline kahju 8025 krooni. (kd 1 t/l 192193) 26.04.2006 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas P. B, et ajavahemikul 25.04.2006 kella 18.00st kuni 26.04.2006 kella 10.00ni ärandati maja eest OÜle O G kuulunud sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga XXX XXX. (kd 2 t/l 2) 26.04.2006 koostatud kannatanu P. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga XXX XXX registreeritud V. L nimele ja täna pidid sõiduki ümber vormistama OÜ O G nimele. Sõiduki eest on tasutud 6000 krooni. Parkis auto 25.04.2006 kella 18.00 ajal maja ette ja järgmisel hommikul kella 10.00 ajal avastas auto kadumise. Mõlemad võtmekomplektid on tema käes. Autos midagi väärtuslikku ei olnud. Vargusega tekitati varalist kahju 8500 krooni, millest 2500 krooni kulutas auto remondile. (kd 2 t/l 3-4) 30.04.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi maja juures Kristiine Keskuse parklas seisvat sõiduautot Ford Sierra. Sõidukil on registreerimismärgid XXX XXX. Sõidukil puuduvad bensiinipaagi kork ja luuk. Sõiduki vasakpoolsel ukselukul ja pakiruumil murdmisjäljed. Tagumise istme ees maas tungraud ja rattavõti. Puudub magnetoola, august paistavad juhtmed. Puudub roolisamba alumine kate ja süütelukk on lõhutud. Mootoriruumis puudub tehasetähis, on näha värsked värvikahjustused. Istme juures polstri all on kriipimisjäljed ja VIN kood ei ole nähtav. (kd 2 t/l 6-8) 03.05.2006 koostatud P. B avaldus, millest nähtuvalt on P. B kätte saanud registreerimismärkideta sõiduauto Ford Sierra. (kd 2 t/l 11) 30.04.2006 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 26.04.2006 kell 06 ajal jalutama ja otsis kadumaläinud kassi. Jõudis 5 maja juurde ja nägi Ford Sierrat ning otsustas selle varastada, osadeks võtta ja maha müüa. Kuna auto oli vana, siis selle avamine käib lihtsalt ning avas luku Vasara tüüpi võtmega. Autos võttis maha roolikatte, keeras rooliluku maha ja käivitas autost leitud kruvikeerajaga mootori. Oma maja juures pani autole teised registreerimismärgid. Siis sõitis Betooni tänavale lootuses leida metalli kokkuostu juurest mõne auto numbrid. Leidis sealt sõiduauto Peugeot kere ja sellel olid registreerimismärgid XXX XXX. Pani need Fordile ja Fordi numbrid viskas seal minema. Fordist võttis endale kaks kõlarit, mis on tal kodus. Mittevajalikud asjad autost viskas minema. Kavatses endale uue auto osta ja mõtles seni kasutada Fordi, hiljem see aga osadena maha müüa. Sõitis autoga ringi ning 8 30.04.2006 hommikupoole otsustas jätta auto Kristiine Keskusesse. Seal kohtus tuttavaga ning koos sõitsid parklasse. Politsei pidas kinni. (kd 2 t/l 17-23) 30.04.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kahte kõlarit. (kd 2 t/l 24-25) 03.05.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõiduki registreerimismärke XXX XXX. (kd 2 t/l 26-27) 22.05.2005 koostatud kannatanu P. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et sõiduautos Ford Sierra olid seoses ärandamisega rikutud süütelukk, mille uue maksumus koos paigaldusega on 1600 krooni, sumbuti maksumus koos paigaldamisega 1100 krooni, pakiruumi luuk, mille puhastamine ja poleerimine maksab 800 krooni, 4 ilukilpi, millised maksavad 200 krooni tükk, bensiinipaagi lukustatav kork maksumusega 400 krooni, istmekatted maksumusega 1500 krooni, autoraadio koos kõlaritega maksumusega 1500 krooni, iluliistud, millised uued maksavad 900 krooni, pakiruumi ja salongi vaheline kate maksumusega 400 krooni, uued registreerimismärgid 600 krooni. Sõiduk oli kriimustatud, mistõttu tuleb ta üle värvida, mis maksab 4000 krooni. Kokku varaline kahju 11 700 krooni. (kd 2 t/l 33-34) 11.05.2006 koostatud eelkalkulatsioon, mille kohaselt oleks Ford Sierra taastamismaksumus 11 700 krooni. (kd 2 t/l 36) 15.02.2006 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas A. M, et 14.02.2006 ajavahemikul kella 18.00st kuni 19.00ni tungis P.A avaldaja valduses olevasse korterisse avaldaja tahte vastaselt ning vahetas ära ukseluku ning valdajale võtit ei andnud. Sama päeva kella 10-11 paiku viskas P.A korterist välja avaldaja asju. (kd 2 t/l 43) 15.02.2006 koostatud kannatanu A. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 14.02.2005 kella 18 ajal viibis kannatanu oma endises korteris, mida kasutab panipaigana ning tema juurde tuli P.A korterist nr 7 ja teatas, et täna kolib lapsed kannatanu korterisse nr 6 ja parem tehku kannatanu ise uks lahti, siis ei pea ta seda lõhkuma hakkama. Kannatanu läks koeraga jalutama ning tagasi tulles läks pesu pesema ja kohvi keetma korterisse nr
  12. Sinna tuli ukse taha V., kes on P.A 14 aastane kasutütar ja küsis millal ta koera ära viib. Varsti tuli K. ise ja ütles, et hommikul matad oma koera, sest ta lööb koera maha. Viis oma koera panipaika ja kutsus politsei ja nägi et Kostja pani tema korteris tuled põlema. Läks politseiga majja ja tahtis ust lahti teha, kuid uks oli lukus ning tema võti seda ei avanud. Kostja ütles, et tal on korteri nr 6 võti ja keeras korteri ukse lahti, kuid sisse ei lasknud. Kuna pidi tööle minema, siis jättis asja sinnapaika. 15.02.2006 hommikul kella 10 ajal koju jõudes ei pääsenud enam koridori, sest vaheuksele oli riiv ette pandud. Kutsus politsei ning kui sisse pääsesid, siis nägi, et tema korterist tuli välja Kostja tütar ja ütles, et nemad elavad seal. Kannatanu asjad olid aga koridori tõstetud. Politsei küsis dokumente, mis tõendaks elamist selles korteris. Kannatanul oli sissekirjutus alates 04.02.1985, kuid Kostjal dokumente ei olnud. Läks Rahvastikuregistrisse ja võttis tõendi ning läks politseisse. Sealt läks üürilepingu järele ning viis selle politseisse. Korteris nr 7 elavad Kostja õetütred ning Kostja asus sinna elama pärast oma õe surma. (kd 2 t/l 44-46) Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on A. M kantud Rahvastikuregistrisse. (kd 2 t/l 48) Tallinna Kesklinna Valitsuse 15.02.2006 teatisest nähtuvalt tõendatakse, et A. M on üürnik ning ta kasutab eluruumi suulise üürilepingu alusel. (kd 2 t/l 50) Koopiad A. M passist, millest nähtuvalt on A. M registreeritud elukohaks. (kd 2 t/l 51-52) 15.02.2006 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei tunnista ta end süüdi ja seletas, et elab korteris 7 juba teist aastat. Elab teisel korrusel ühes toas koos lastega ja teises teeb remonti. Korteris nr 5 elab A. Korrusel on veel korterid 6 ja
  13. Kuuendas elas mingi noormees, kuid seal hakkasid peod ja asjad hakkasid kaduma. Ütles 13.02.2006 noormehele, et see lahkuks ning noormees võttis oma koti ja läks minema. Siis tuli purjus A. ja tassis sinna oma koera ja ämbrid ning ütles, et 9 see on tema korter ja ta toob sinna teised inimesed. Järgmisel päeval viis sinna elama oma lapsed ja tõstis välja võõrad asjad. Lapsi sinna õigust panna ei olnud, kuid tahtis lastele inimlikke tingimusi. Aime on kogu aeg elanud korteris nr
  14. (kd 2 t/l 53-57) Tallinna Kesklinna Valitsuse teatis, mille kohaselt puudub P.A seaduslik alus kasutada eluruume elamus. P.A hõivas eluruumid omavoliliselt. (kd 2 t/l 64) 19.05.2006 koostatud tunnistaja J. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt võivad Tallinna Kesklinna Valitsuse andmetel majas elada korteris 1 L. K, korteris 2 M. J, korteris 3 S. I, korteris 4 J. T, korteris A. M, korteris 8 P. P. Korterid 5 ja 7 peaksid olema vabad, kuid on hõivatud. Nende andmetel asus P.A majja pärast tema õe J. S surma 2005 aasta veebruaris. Kevadel 2005 käis P.A soovi avaldamas asuda elama korterisse nr
  15. Vastas, et kui ta saab laste eestkostjaks, siis on tal võimalik elamispinda taotleda. Dokumente ta ei vormistanud ja talle selgitati suuliselt, et ta peab leidma endale teise elukoha. Kesklinna Valitsus mingeid meetmeid tema väljatõstmiseks ette ei võtnud, kuna seal elavad ka alaealised lapsed. Nüüd kui lapsed on viidud turvakodusse, siis on esitatud ka hagi kohtusse P.A vastu eluruumide vabastamise nõudes. (kd 2 t/l 71-72) 22.05.2006 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt asus kahtlustatav omavoliliselt elama korterisse pärast oma õe J. S surma veebruaris 2005, saamata selleks luba Tallinna Kesklinna Valitsuselt. 14.02.2006 õhtul tungis omavoliliselt A. M tahte vastaselt korterisse, kust viskas välja A. M asju ja pani uksele uue luku, takistades oma tegevusega kannatanul korterisse pääseda. (kd 2 t/l 104105) 26.05.2006 koostatud kannatanu A. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt asus P.A korteris alates õe surmast 2005 aasta alguses. Mõne aja pärast hakkas P.A end ülal pidama selliselt nagu kuuluks kogu korrus temale. Kannatanu elamispind oli korter 6 ja oma asju hoidis korteris 5, mida kasutas panipaigana. Seal hoidis ka oma koera ja uksel oli tabalukk. Seda ust P.A ei puutunud, ta kartis koera. sotsiaalmajas elab kannatanu alates 2006 aasta aprillist. Sissetungimisega tekitas P.A kannatanule varalist kahju 800 krooni, mis tulenes lukkude vahetusest. Kviitungit alles ei ole. (kd 2 t/l 106-107) 27.12.2005 koostatud suulise kuriteoteatest ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas J. T, et samal päeval kella 04 ajal tungiti avaldajale maja juures kallale ja võeti ära telefon №kia 3310, rahakott ja hõbekett kokku 1200 krooni väärtuses. (kd 2 t/l 114-115, 116-118) 25.01.2006 koostatud kahtlustatava M. Š ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav seda, et talvel, enne uut aastat liikus öösel koos A. P-ga Kristiine Keskuse poole Mustamäele ja Tedre peatusest möödudes nägi noormeest, kes keeras eramajade poole. Jooksis noormehele järele. №ormees hakkas jooksma ja peatus aiavärava juures. Lasi noormehele gaasi näkku ja võttis noormehelt ära mobiiltelefoni №kia ja rahakoti. A. jõudis ka kohale ning jooksid majade vahele. Seal andis A-le mobiiltelefoni, A. kasutas seda ja müüs kellelegi maha. (kd 2 t/l 119-122) 25.01.2006 koostatud kahtlustatava A. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks koos M. Š-ga Kristiine Keskuse poolt Mustamäele. Jõudsid viiekorruseliste majade juures olevate eramajade juurde ja M. kiirendas sammu. Läks järele ja sai aru, et M. jookseb noormehele järele. Tankla juurde jõudes nägi kuhu nad jooksevad. 100 meetri kauguselt nägi, et M. oli kükakil või istus noormehe peal. Kui kohale jõudis nägi M-l käes rahakotti ja andis noormehele ID kaardi. Siis jooksid minema ja majade vahel andis M. talle mobiiltelefoni №kia 3310, mis oli varastatud, sest M-l telefoni ei olnud. Kasutas seda telefoni ja müüs selle E. nimelisele noormehele 200 krooni eest. (kd 2 t/l 123-127) 16.10.2006 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt kasutati mobiiltelefoni, mille endine abonent kuni 27.12.2005 oli XXXXXXXX, 01.01.2006 kella 03.07st kuni 05.01.2006 10 kella 01.09ni abonendi 58076813 poolt, milline Polisi andmebaasi järgi kuulub P.A-le . (kd 2 t/l 128) 13.01.2006 koostatud tunnistaja P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt umbes 2005 aasta detsembri lõpus nägi Wismari Haigla trepi juures teel mobiiltelefoni №kia 3310, mille tagakaane ja telefoni IMEI koodid olid erinevad. Võttis telefoni endale. Kasutas telefoni lühikest aega. (kd 2 t/l 130-132) 15.01.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni №kia
  16. (kd 2 t/l 133-134) 21.07.2006 koostatud kannatanu J. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai kannatanu telefoni tagasi ja esitab varalise nõude 800 krooni. (kd 2 t/l 135-136) 26.09.2006 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kahtlustatav end temale KarS § 201 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, sest peab paragrahvi sõnastust absurdseks, et ei tohi hoida leitud asja, seda enam, et telefon ei oma mingit väärtust. (kd 2 t/l 137-139) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kohtueelsel menetlusel kogutud kirjalikke tõendeid, sealjuures P. P suulise kuriteoteate protokolli, P. P kannatanuna ülekuulamise protokolle, P. P avaldust sõiduauto kättesaamise kohta, tunnistaja T. P ülekuulamisprotokolli, sõiduauto Saab 9000 tehnilise uuringu protokolli, asitõendite, so sõiduautost Saab 9000 leitud ja ära võetud P.A passi ja rahakotti ning selle sisu, kahtlustatava M. F puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolle, fotode järgi P.A poolt M. J äratundmise protokolli, P.A ütluste olustikuga seostamise protokolli, kahtlustatava M. J ülekuulamisprotokolli, fotode järgi M. J poolt A. K äratundmise protokolli, kahtlustatava A. K ülekuulamisprotokolli; I. U suulise kuriteoteate protokolli, I. U kannatanuna ülekuulamise protokolle, sõiduki Saab 900 vaatluse protokolli, I. U avaldust sõiduki kättesaamise kohta, trassoloogiaekspertiisi aktis antud eksperdi arvamust, DNA ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamust, kahtlustatava P.A ülekuulmisprotokolle; K. K suulise kuriteoteate protokolli, kannatanu K. K ülekuulamisprotokolle, sõiduauto Opel Astra vaatlusprotokolli, K. K avaldust sõiduki kättesaamise kohta, kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli, P.A ütluste olustikuga seostamise protokolli, asitõendite, so sõiduauto Opel Astra dokumentide ja lauajalgade vaatlusprotokolli, K. K allkirja sõiduki dokumentide kättesaamise kohta; P. B suulise kuriteoteate protokolli, P. B kannatanuna ülekuulamise protokolli, sõiduki Ford Sierra vaatlusprotokolli, P. B allkirja sõiduki kättesaamise kohta, kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli, asitõendite, so kõlarite ja registreerimismärkide vaatlusprotokolle, sõiduki Ford Sierra taastamisremondi kalkulatsiooni; A. M suulise kuriteoteate protokolli, A. M kannatanuna ülekuulamise protokolle, rahvastikuregistri väljavõtet, Tallinna Kesklinna Valitsuse tõendit A. M elukoha kohta, A. M passi koopiaid, P.A ülekuulamisprotokolle, Tallinna Kesklinna Valitsuse teatist selle kohta, et P.A puudub seaduslik alus majas eluruumi kasutamiseks, tunnistaja J. L ülekuulamisprotokolli; koopiat J. T suulise kuriteoteate protokollist, koopiat kahtlustatava M. Š ülekuulamisprotokollist, koopiat kahtlustatava A. P ülekuulamisprotokollist, jälitusprotokolli, tunnistaja P.A ülekuulamisprotokolli, asitõendi, so mobiiltelefoni №kia 3310 vaatlusprotokolli, kannatanu J. T ülekuulamisprotokolli, millest nähtuvalt on ta mobiiltelefoni kätte saanud, kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega on süüdistatavale P.A-le inkrimineeritud süütegude toimepanemine tõendamist leidnud kõigis süüdistatavale inkrimineeritud süüteoepisoodides. P.A süüdistatakse kolme sõiduki varguses ning tema käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt õnnestus süüdistataval kõigil kolmel juhul vargused lõpule viia ning kuivõrd süüdistatav on varem varguse toimepanemise eest karistatud ning menetlusesekeks olevad vargused pani ta toime lühikese aja jooksul ning teda ei olnud nende varguste eest karistatud, 11 siis oli P.A süütegude puhul tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega. Seetõttu leiab kohus, et P.A käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. P.A süüdistatakse ka selles, et tema leidis võõra, so J. T-le kuulunud mobiiltelefoni väärtusega 300 krooni ning omastas selle, pannes seega toime tema valdusesse sattunud võõra vallasasja enda kasuks pööramise. Kohus asub seisukohale, et teo toimepanemise ajal ja süüdistusakti koostamise ajal oli taoline käitumine tõepoolest karistatav KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, kuid käesoleval ajal, so alates 15.03.2007 kehtima hakanud seadusemuudatusest on alla 1000 kroonise väärtusega vallasasja vastu suunatud süütegu hinnatav väärteona KarS § 218 lg 1 mõttes. Seetõttu kuulub P.A süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeksmõistmisele KrMS § 274 lg 1 ja 199 lg 1 p 1 alusel P.A käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti süüdistatakse P.A KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so valdaja tahte vastaselt A. M eluruumi tungimises. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on veenvalt tõendamist leidnud asjaolu, et A. M ei ole andnud P.A-le luba siseneda tema kasutuses olevasse eluruumi ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud ka asjaolu, et P.A puudus igasugune seaduslik alus eluruumides viibimiseks. Taolistel asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et eluruumi tungimine oli toime pandud valdaja tahte vastaselt ja selline tungimine oli ebaseaduslik, mistõttu on P.A käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumiebaseadusliku tungimisena. Samuti süüdistatakse P.A kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises ja hoidmises, so KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et P.A oli teadlik sellest, et P. P-le kuulunud sõiduk oli varastatud, kuivõrd süüdistataval endal oli samuti registreeritud sõiduauto ning ta oli teadlik, et sellisel viisil ei ole võimalik seaduslikul viisil sõidukeid omandada. Seda näitas ka asjaolu, et süüdistatav vahetas ära ka registreerimismärgid, välistamaks võimalust, et registreerimismärgi järgi oleks võimalik sõidukit ära tunda. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteona, so kuriteo tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisena. I. U on esitanud tsiviilhagi 9700 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas kannatanu sõidukilt varastatud rehvide ja velgede maksumust ning sõiduki taastamisremondile tehtud kulutusi. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja kahju tekitajalt, so P.A-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele, tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise olukorda, milline see oli enne P.A poolt kuriteo toimepanemist ja varalise kahju tekkimist. K. K on esitanud tsiviilhagi 8025 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas sõiduki taastamisremondile ning uute registreerimismärkide saamisele tehtavaid kulutusi ning sõidukist varastatud ja kaotsiläinud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja kahju tekitajalt, so P.A-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele, tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise olukorda, milline see oli enne P.A poolt kuriteo toimepanemist ja varalise kahju tekkimist. 12 P. B on esitanud tsiviilhagi 11 700 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas sõiduki taastamisremondile ning uute registreerimismärkide saamisele tehtavaid kulutusi ning sõidukist varastatud ja kaotsiläinud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja kahju tekitajalt, so P.A-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele, tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise olukorda, milline see oli enne P.A poolt kuriteo toimepanemist ja varalise kahju tekkimist. A. M on esitanud tsiviilhagi 800 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas ukse luku vahetamiseks tehtud kulutusi. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja kahju tekitajalt, so P.A-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele, tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise olukorda, milline see oli enne P.A poolt kuriteo toimepanemist ja varalise kahju tekkimist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat P.A süüdistatakse kolme varguse toimepanemises, millistega tekitati kõigil juhtudel varalist kahju. Seejuures peeti ta peagi pärast kuriteo toimepanemist kinni ning vabastati, millele järgnevalt peeti ta taas uue kuriteo toimepanemiselt kinni. Seega ei teinud süüdistatav ei eelmistest karistustest ega varguste toimepanemiste järgselt kinnipidamistest mingeid järeldusi ning jätkas varguste toimepanemist. Taolised asjaolud annavad kohtule aluse mõista süüdistatavale varguste toimepanemise eest karistuse, milline võiks jääda ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kuivõrd aga sõidukid saadi kätte ja tagastati kannatanutele ning tekkinud varaline kahju ei olnud kuigi suur, siis peab kohus võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Mis puudutab karistuste mõistmist KarS § 266 lg 1 ja KarS § 202 lg 1 järgi, siis leiab kohus, et kuivõrd inkrimineeritud kuriteod olid üksikud kuriteod ega sisaldanud endas süstemaatilisust ning ei tekitanud ka olulist varalist kahju, leiab kohus, et nende kuritegude toimepanemise eest võib mõista karistused ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Liitkaristuse mõistmisel peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 64 lg 1 ettenähtud võimalust lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega. Arvestades kuritegude rohkust ei pea kohus võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetavat karistust tingimisi kohaldamata, kuivõrd süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta tõestas ja järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemisega. Seetõttu kuulub mõistetav liitkaristus reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd aga eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on käesolevaks ajaks ära kantud ja kohus ei saa suurendada mõistetavat karistust, sest eelmine otsus samas kriminaalasjas oli tühistatud menetlusnormide rikkumise tõttu, siis tuleb süüdistatavale mõistetav karistus lugeda kantuks. Märt Toming kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.