200 lg 2 p 7 järgi Lühimenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav N.K Ik: xxx Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav E.R Ik: xxx Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON 1. N.K süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 1 3.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 25.06.2004 kuni 17.12.2004, so 5 kuud ja 23 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta N.K-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 aastat ja 7 päeva N.K suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.K emale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada N.K järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada N.K-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.08.
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 9. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada E.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. 10.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 25.06.2004 kuni 17.12.2004, so 5 kuud ja 23 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 7 (seitse) päeva. 11.
lg 1 ja 3 alusel jätta E.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 aasta 10 kuud ja 7 päeva E.R-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.R temale määratud 2 aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 12.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.R-i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 13.
p 1 alusel arvestada E.R-ile määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.08.
E.R-i süüdistatakse selles, et tema 25.06.2004 kella 00.30 ajal grupis ning ühtse tahtlusega koos N.K ja S. R-ga tungis Tallinnas Pika ja Oleviste tn nurgal kallale L. M. R. W-le ja K. H. L-le. Nimelt lõid nad grupis L. M. R. W-i eeluurimisel 3 tuvastamata esemega vastu pead, mille tagajärjel L. M. R. W kukkus. Kui kannatanu tahtis püsti tõusta, siis löödi teda korduvalt jalaga pea-ja rindkerepiirkonda ning võeti löökide vahel L. M. R. W-i jope taskust rahakott, millest võeti välja sularaha 550 eurot ning 450 rootsi krooni. Peale rahakotist raha väljavõtmist tõmmati L. M. R. W-i käelt ära käekell Seiko väärtusega 200 eurot. K. H. L-i suud hoiti käega kinni ning suruti ta vastu maad, hoides teda kinni nii, et K. H. L ei saanud end liigutada. Samal ajal võeti K. H. L-i käekotist ära 50 maroko dirhamit. Kinnihoidmise käigus rikuti K. H. L-l seljas olnud jope väärtusega 1500 rootsi krooni ning tekitati talle kätele verevalumid. Röövitud eurod, rootsi kroonid ja maroko dirhamid leiti kurjategijate kinnipidamisel N.K-lt , kes politseipatrulli märgates raha maha viskas. Seega E.R pani isikute grupis toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Kohtuistungil süüdistatav N.K tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, selgitades, et ta tõepoolest võttis ära raha, kuid andis selle hiljem edasi R-le. Tema ise midagi maha ei visanud. Käesoleval ajal on töötu. Kuivõrd jalgadega on probleem seetõttu, et luud on pärast murdu valesti kokku kasvanud, siis ilmselt saab invaliidsuse. Peale selle on seljas valud pärast kallaletungi. On olemas elukoht, elukaaslane ja tütar. Pärast hiljutist isa surma on tema hooldada jäänud ka aiamaa. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. E.R tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja selgitas, et tema hoidis kinni L-i kui sellelt asju ära võeti. Käesoleval ajal töötab ametlikult ehitusel, midagi uut toime pannud ei ole. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 25.06.2004 koostatud suulise avalduse protokollist nähtuvalt avaldas L. M. R. W, et 25.06.2004 kella 00.30 ajal väljus koos naistuttava K. H. L-ga pubist ja suundus Viru ja Pikka tänavat pidi ööbimispaika. Oleviste ja Pika tänava nurgal oli kolm tundmatut noormeest, kellest üks lõi teda mitu korda jalaga pähe, mille käigus lööja võttis tema rahakotist 350 eurot, 200 rootsi krooni ning seejärel käelt käekella Seiko väärtusega 200 eurot. Kallaletungija viskas tühja rahakoti talle tagasi. Kõik põgenesid mööda Pikka tänavat Rannavärava suunas. (t/l 3) • 25.06.2004 koostatud konstaabli V. B ettekandest nähtuvalt teatas konstaabel, et oli autopatrullis koos nooremkonstaabli T.T-ga ja kell 00.43 kuulis, et patrull 212 sai väljakutse Pikk 50 maja juurde, kus kahelt välismaalaselt oli röövitud raha ja sealt jooksis ära kolm tumedates riietes noormeest Linnahalli suunas. Olid läheduses ja sõitsid Linnahalli poole ning Rannamäe teel nägid kolme sarnaste tundemärkidega isikut, keda otsustasid kontrollida. Neid nähes viskasid nad midagi maha. Turvakontrolli käigus avastati ühe kontrollitava taskust mobiiltelefon Siemens, mis pidi kontrollitava sõnade kohaselt olema tema oma. Paigutasid isikud bussi ja kontrollisid kohta, kus midagi maha visati. Avastasid sealt käekella Seiko ja välisriikide paberraha: 500 eurose rahatähe, kolm kümne eurost, neli viie eurost, neli saja kroonist rootsi krooni, viiskümmend rootsi krooni ja viiskümmend türgi drahmi. Kahtlustatavateks osutusid E.R, kelle taskust leiti telefon Siemens, mida ta politseiosakonnas enam enda omaks ei tunnistanud, S. R ja N.K, kes kõik olid alkoholijoobe tunnustega. (t/l 5) • 25.06.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Pika ja Oleviste tänavate ristmikul kannatanu näidatud sündmuskohta. (t/l 6-8) 4 • • • • • • 25.06.2004 koostatud tunnistaja L. M. R. W ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et väljus kella 00.30 ajal sõbranna K. H. L-ga pubist ning suundusid Raekoja platsi poole ning edasi mööda Pikka tänavat et minna ööbimiskohta. Olid jõudnud Oleviste nurgale kui sellelt tänavalt tulid nende suunas kolm noormeest. Kõik kolm tulid nende ümber ja üks neist lõi teda millegagi vastu pead. Kui tahtis tõusta, siis löödi jalaga pähe ja mõned korrad rindkeresse. Löömise ajal võttis lööja tema taskust rahakoti ning võttis sellest välja kviitungi ja sularaha 350 eurot, 200 rootsi krooni. Kogu selle aja küsis lööja temalt mobiiltelefoni, mida tal üldse kaasas ei olnud. Pärast raha võtmist tõmbas sama isik tema käelt kella Seiko hinnaga 200 eurot. Pärast raha kättesaamist viskas kallaletungija rahakoti tema poole ja kõik kolm põgenesid Pika tänava kaudu Rannavärava suunas. Hiljem kuulis naistuttava K. L-i käest, et teda oli üks kallaletungijatest kinni hoidnud, hoides kätt suu ees ja seejärel surus põlvili, rebis katki tema jaki, kiskus käekotist välja pangakaardi, juhiloa, hotelli magnetkaardi, ja 50 maroko dirhamist. Pärast topiti kaardid tagasi. (t/l 10) 25.06.2004 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi käekella Seiko, 500 eurost rahatähte, nelja 10 eurost rahatähte, nelja 5 eurost rahatähte, nelja rootsi 100 kroonist rahatähte, ühte rootsi 50 kroonist rahatähte, ühte maroko 50 dirhamist rahatähte. (t/l 14-18) 25.06.2004 koostatud kannatanu L. M. R. W ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu oma ütlusi, et tegelikult varastati tema rahakotist 550 eurot, 450 rootsi krooni, ja 50 maroko dirhamit. Kõik varastatud raha ja käekella on saanud kätte ja rahalisi pretensioone ei ole. Vaevalt, et suudab kallaletungijaid ära tunda, oli natuke šokis, kuid teda lõi kõige tugevama kehaehitusega noormees. (t/l 19) 29.06.2004 koostatud tunnistaja V. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 25.06.2004 autopatrullis koos nooremkonstaabel T.T-ga. Kella 00.43 ajal kuulsid, et patrull 212 sai väljakutse Pikk 50 maja juurde, kus kahelt välismaalaselt rööviti raha ja sündmuskohalt jooksis ära kolm noormeest Linnahalli suunas. Olid läheduses ja sõitsid Linnahalli poole ning Rannamäe teel nägid kolme saranaste tundemärkidega noormeest ja otsustasid neid kontrollida. Tunnistajat ja tema paarimmest nähes viskas kõige pikem noormees midagi selja taha maha. Teostades turvakontrolli avastasid ühe isiku taskust mobiiltelefoni Siemens, mis pidi kuuluma temale. Ülejäänud noormeeste taskust midagi kahtlast ei leitud. Paigutasid isikud politseibussi ja läksid kontrollima kohta, kuhu üks noormeestest oli midagi maha visanud. Avastasid käekella Seiko, ühe viiesaja eurose rahatähe, kolm kümneeurost rahatähte, neli viie eurost rahatähte neli rootsi sajakroonist rahatähte ja ühe viiekümne drahmise türgi rahatähe. Kinni peetuteks osutusid E.R , kelle taskust leiti mobiiltelefon, N.K, kes midagi maha viskas ja mis osutus paberrahaks ja S.R. Kuna käekell oli paberrahadest teises suunas, ei saa öelda, et selle oleks visanud samuti N.K. (t/l 23) 29.06.2004 koostatud tunnistaja T. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja autopatrullis koos konstaabel V. B-ga ning kella 00.43 ajal kuulsid, et patrull nr 212 sai väljakutse Pikk 50 maja juurde, kus oli kahelt välismaalaselt röövitud raha ja sündmuskohalt jooksid ära kolm tumedates riietes noormeest Linnahalli suunas. Olid läheduses ja sõitsid Linnahalli poole ning Rannamäe teel nägid kolme sarnaste tundemärkidega noormeest. Teda ja paarimeest nähes viskas kõige pikem noormees midagi maha. Turvakontrolli teostades leidsid ühe isiku taskust valge mobiiltelefoni Siemens, mis pidi kuuluma temale. Ülejäänud noormeeste taskutest midagi kahtlast ei leidnud. Paigutasid isikud politseibussi ja läksid ise sündmuskohta kontrollima. Leidsid käekella Seiko, ühe viiesaja eurose rahatähe, kolm kümneeurost rahatähte, neli viie eurost rahatähte neli rootsi sajakroonist rahatähte ja ühe viiekümne drahmise türgi rahatähe. Kinni peetuteks osutusid E.R , kelle taskust leiti mobiiltelefon, N.K , kes viskas midagi maha ja mis osutus paberrahaks ning S. R. (t/l 24) 23.07.2004 koostatud tunnistaja J. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja juuni lõpus sõbranna juures külas Pikk 50 majas ja nägi aknast umbes kella 01 või 02 ajal, et mööda teed läks kaks välismaalast, kes suhtlesid omavahel inglise keeles. Järsku jooksis nende juurde 4-5 noormeest Kõik käis väga kiiresti ja siis järgmisel hetkel nägi, kuidas 5 • • • • • välismaalased olid asfaldil pikali ja noormehed jooksid minema. Kuidas nad asfaldile pandi ja kas neilt midagi ära võeti, seda ei näinud. Välismaalased olid mees ja naine. №ormehi otseselt ei näinud ja seetõttu ei ole võimalik neid ära tunda. Ise politseisse ei helistanud, seda tegi sõbranna. Rünnanud noormehed jooksid Paksu Margareeta poole, rünnak ise toimus Pikk 50 maja juures Oleviste kiriku juures. (t/l 25-26) 31.08.2004 koostatud kannatanu K. H. L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu M. W-ga Tallinna vanalinnas oma hotelli suunas. Vasakult lähenesid kolm musta värvi riietes noormeest. Üks neist pani käe kannatanu suu peale ning surus teda vastu maad. Teine mees lõi M-t, üks neist oli juht, hüüdis ja rääkis. Löömisest kukkus M. maha ja ta nägi, et M-t löödi pähe ja keha ülaosasse. Püüdis noormeestega rääkida soome keeles, kuid see ei aidanud. Mehed ütlesid kogu aeg, et tahavad raha ja mobiiltelefone. Ml oli rahakott kaasas ja nad võtsid tal jope seljast. Kannatanul oli käekott, mille mees tühjendas. M-lt võeti ära käekell ja raha. Kui mehed said mida tahtsid, siis kadusid nad ära. Eestlastest paarike läks mööda ja üks naine karjus aknast, et kutsub politsei. Avastas, et osa asju, mis enne olid käekotis, olid nüüd jope vasakus taskus. Hetke pärast tuli politsei ja paluti autosse, et minna neid otsima. Varsti oli kuulda politseieetri kaudu, et teine politseiauto pidas need mehed kinni. Vanalinna lähedal oli park. Seal oli tema ja M. raha, vaatas ja nägi, et see on tõesti tema raha. Kannatanut hoiti küll kinni, kuid teda ei löödud. Jope rebiti katki, verevalumid tekkisid kätele, kust kinni hoiti. Temalt varastati 50 drahmi. Ainuke, keda ära tunneks oleks see, kes teda kinni hoidis. Neid mehi, kes kinni peeti ja politseiautos olid, ei näinud. (t/l 37-38, 45-46) 30.08.2004 koostatud kannatanu L. M. R. W-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et kolm vene rahvusest meest tungisid kallale ja röövisid teda. Sõbranna K. kuulis, et mehed rääkisid vene keeles. Arvab, et tunneks ära teda peksnud mehe. Seljas oli musta värvi T-särk, jalas mustad teksased, spordijalatsid. Ülejäänud kaks olid lühemat kasvu. (t/l 39, 47) 10.12.2004 koostatud kannatanu K. H. L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tungis temale kallale kaks mees kolmest. Sellel, kes teda kinni hoidis, oli ümmargune nägu, lühikesed tumedad juuksed. Arvatavasti mees jooksis verd, sest kannatanu jope oli pärast verine. Mees surus peopesa kannatanu suule, et ta ei saaks karjuda või rääkida. Mees surus ta vastu maad ja hoidis kinni. Üks käsi oli kannatanu suul, teine pea peal. Hoiti peast kinni, et ei saaks midagi näha. Teine mees haaras kotist kinni ja tõmbas. Kott oli ümber käe ja pea. Alguses katsuti seda ära tõmmata, kuid siis jäi kott rippuma ja jäeti maha. Esimene mees lasi kannatanu suu lahti kui nägi, et ta ei karju. Nägi, et kolmas mees lõi maas lamavat M-t. Mehed ütlesid, et tahavad mobiiltelefone ja raha. Neil ei olnud mobiiltelefone kaasas. Nad võtsid M. rahakoti ja jooksid minema. Kannatanu kotis olid visa kaart, juhiluba ja 50 maroko drahmi. Ta sai kindlustuselt 1600 rootsi krooni materiaalse kahju eest. Kindlustuselt tuli kiri, kus teatati, et isikukahju eest rahalise hüvitise küsimust uuritakse edasi. (t/l 62-63, 66-67) 14.12.2004 koostatud kannatanu L. M. R. W ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tungisid temale ja K-le kallale kolm vastu jooksnud noormeest. Üks neist lõi või peksis teda vastu pead. Löök oli suunatud oimu piirkonda. Kaotas hetkeks teadvuse ja kui teadvusele tuli, siis oli pikali maas. Üks meestest lõi teda 10-15 korda sel ajal kui ta pikali oli. Löögid olid pähe ja kehasse. Ta rohkem kuulis kui nägi, et teine mees surus K-t vastu maad. Sai aru, et kolmas mees oli valves, vaatas ringi. Teda löönud mehel olid tumedad riided ja arvatavasti pehmed jalatsid, vastasel korral oleks saanud raskemaid vigastusi. K-t kinni hoidnud mees oli lühemat kasvu. Ei saa vastata, kes meestest võttis ära tema asjad. Varastati käekell ja sularaha, need asjad sai päev hiljem tagasi. Materiaalset kahju ei saanud, kuivõrd sai rahalise hüvituse oma kindlustusseltsilt. (t/l 64-65, 68-69) 02.05.2006 koostatud tunnistaja A. G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on tunnistajal sellised tuttavad nagu N.K ja E.R. E.R-i tunneb umbes 5 aastat, N.K ajast, mil ta esimest korda vanglast vabanes. Tundis ka S. R-t. 2004 suvel suhtles E.R-iga tihedamalt, sest elasid koos korteris. Seal elasid veel A. G ja D. P. Mäletab, et suvel tulid külla Kohtla-Järvelt N.K ja S. R. Nad jõudsid külas olla 1 või 2 päeva kui nad kinni peeti. Tähistasid koos karjääris jaanipäeva kella 6 • • • • üheni öösel ning läksid üürikorterisse. Läks koos oma tüdrukuga esimesena magama ning kui üles tõusis, siis olid E.R, S.R ja N.K korteris ning ei saanud aru, et nad oleks vahepeal ära käinud. Võõraid asju korteris ei näinud. Järgmisel päeval oli samuti vist koos nendega ning nad öösel kuhugi jalutama ei läinud. Mäletab, et enne jaanipäeva oli neil rahadega kitsas ja panid rahad kokku, et saaks jaanipäeva tähistada. Mis kell jaanipäeval magama läks, seda ei mäleta, kuid kaks korterikaaslast juba magasid sel ajal. Korter oli kahetoaline. (t/l 80-83) 02.05.2006 koostatud tunnistaja J. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ta sõbranna A. S juures, kes elab maja keldrikorrusel. Välismaalased, kelle röövimist pealt nägi, olid mees ja naine. Ei usu, et A. seda röövimist nägi, sest ta oli teises toas arvuti taga. №ormehed, kes röövisid, jooksid mööda Pikka tänavat Paksu Margareeta poole. Ei näinud kannatanute ega röövijate välimust kuna püüdis varju hoida. (t/l 84-85) 17.05.2006 koostatud tunnistaja J. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei mäleta tunnistaja enam täpsemalt seda aega mil röövimine toime pandi. Oli öine aeg, ja oli sõbranna J-ga tema elukohas. J. oli ühes toas, tema teises hoovipoolses toas arvuti taga. J. kutsus teda vaatama teise tuppa, et tänaval röövitakse. Läkski vaatama ja nägi, et tõesti röövitakse. Kui palju röövleid oli, seda ei mäleta, kuid on meeles, et ühel röövlil oli peas valge nokamüts. Akna juurde jõudes jooksid röövlid juba Paksu Margareeta poole. Jooksjaid oli 3 või
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena vägivallaga selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt eitavad süüdistatavad kuriteo toimepanemist. Samas on üle kuulatud kaks kannatanut, kes on kirjeldanud neile kallale tunginud isikuid, kes ka 9 vahetult kohtusid kallaletungijatega. Kirjelduse järgi oli kallaletungijaid kolm ning neil olid seljas tumedad riided. Kaks kallaletungijatest olid lühemat kasvu ja üks pikemat kasvu. Kannatanult L.M.R.W-lt rööviti käekell Seiko ning sularaha eurodes ja rootsi kroonides, K. H. L-lt 50 dirhamit. Kannatanu L.M.R.W sõnade kohaselt löödi teda jalgadega ning kallaletungijal olid jalas spordijalatsid. Kannatanute ja tunnistajate J. T (P) ja J. S ütlustest nähtuvalt jooksid kuriteo toimepannud isikud mööda Pikka tänavat Rannavärava suunas. Politseiametnike V.B ja T.T ütlustest nähtuvalt kuulsid nad väljakutset Pikk 50 maja juurde ning teadet selle kohta, et kolm kahtlustatavat jooksid Rannavärava suunas. Sõites mööda Rannamäe teed Rannavärava poole nägid mõlemad tunnistajad kolme saadud kirjeldusele vastavat isikut jooksmas Rannavärava poolt üle Rannamäe tee. Tunnistajad pidasid isikud kinni ning enne kinnipidamist viskas üks isikutest midagi maha. Kinnipidamise koha juurest leiti põõsastest kolme erinevat välisvaluutat, mis nii valuuta kui ka summa poolest riimus kannatanute kirjeldusega neilt röövitud sularaha eritunnuste kohta. Samuti leiti samast kinnipidamise koha lähedusest kannatanult röövitud käekell. Kahtlustatavatena peeti kinni N.K , E.R ja S. R. Seejuures olid kõik kinnipeetud tumedates riietes ja spordijalatsites. Tunnistaja J.S ütluste kohaselt oli ühel isikutest peas hele nokamüts. Kinnipidamisel oli N.K sinine nokkmüts. Tunnistaja T.T ütluste kohaselt viskas kõige pikem kinnipeetutest midagi põõsasse, mis osutus sularahaks. Kinnipidamisel tehti kindlaks, et kõige pikem neist oli N.K . Samas kohtuistungil tunnistas N.K küll röövimise toimepanemist, kuid eitas röövitu mahaviskamist. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et kahtlustatavate kohtueelsel menetlusel esitatud süüd eitavad ütlused ei ole usaldusväärsed ning need ütlused on esitatud kaitseversioonina vältimaks süüditunnistamist ja karistamist. Kohus loeb usaldusväärsemaks süüdistatavate kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kannatanute ja tunnistajate ütlusi, mis omavahel kallaletungijate kirjelduse ja kallaletungijate arvu osas on riimuvad. Samuti riimuvad nende ütlustega objektiivsed tõendid, so kannatanutelt röövitud sularaha ja käekella leidmine kahtlustatavate kinnipidamiskoha lähedalt. Arvestades väga lühikest ajavahemikku kuriteo toimepanemise ja kahtlustatavate kinnipidamise vahel ei saanud röövitud esemed ise sattuda kinnipidamiskohta ning need esemed jõudsid sinna vaid süüdistatavatega, kes püüdsid röövitust vabanemisega välistada enda seostamist kuriteo toimepanemisega. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavad E.R ja N.K on neile inkrimineeritud kuriteo toime pannud. Süüdistatavate käitumine on kvalifitseeritud
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena vägivallaga selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungisid kannatanutele kallale kolm isikut üheaegselt, kusjuures üks hakkas tegelema L.M.R.W-ga, üks hoidis kinni K.H.L-i ja kolmas tühjendas K.H.L-i käekotti, samal ajal ringi vaadates. Taolisest käitumisest saab järeldada, et kõik kolm tegutsesid ühise tahtlusega ning ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vara hõivamise nimel kooskõlastatult. Sellest järeldab kohus, et süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. Kannatanute ütlustest nähtuvalt peksti L.M.R.W-i pähe ja kehasse ning K.H.L-i hoiti kinni. Kohus asub seisukohale, et taolist peksmist tuleb hinnata vägivallana ning kannatanute ütlustest nähtuvalt alguses hakati L.M.R.W-i peksma ning kui kannatanu oli lamama jäänud, siis tühjendati tema rahakott ja võeti ära käekell, mistõttu leiab kohus, et kasutatud vägivald oli L.M.R.W-lt vara hõivamise vahendiks ja tema võimaliku vastupanu koheseks murdmiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate käitumisele kohtueelsel menetlusel antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub.
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates kolmest aastast kaheteistkümne aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatavate süü suurusest, karistust rakendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest ning süüdistatavate osavõtu astmest kuriteo toimepanemisel. Kriminaalasja materjalidest, sealhulgas kannatanu L.M.R.W-i ütlustest võib järeldada, et kannatanut peksis ja kannatanult hõivas vara just N.K ning teised kaastäideviijad, sealhulgas ka 10 E.R tegelesid samal ajal K.H.L-ga. Arvestades kannatanu L.M.R.W suhtes kasutatud vägivalla aktiivsust leiab kohus, et N.K süü on suurem võrreldes E.R-iga, mistõttu leiab kohus, et N.K-le mõistetav karistus peab olema rangem võrreldes E.R-ile mõistetava karistusega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuigi mõlemad süüdistatavad on varem kohtu poolt vangistusega karistatud, siis inkrimineeritav teo puhul on tegemist vaid ühe episoodiga ning seegi on toime pandud kolm aastat tagasi ja kannatanutele ei tekitatud olulisi tervisekahjustusi. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et karistuse võib süüdistatavatele mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et kannatanutele on neilt röövitud vallasasjad tagastatud ning neil varalisi nõudmisi ei olnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavaid ajavahemikul inkrimineeritud teo toimepanemisest kuni kohtuistungini uute süütegude toimepanemise eest karistatud, millest võib eeldada, et süüdistatavad on möödunud aja jooksul teinud vastavad järeldused. Kuivõrd E.R on alaline elukoht ja sissetulek ning N.K on samuti elukoht ja perekond ning terviseseisundist tingitult osaline töövõimetus, siis asub kohus seisukohale, et mõistetava karistuse kohaldamine ja täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatavatele mõistetava karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata. Arvestades aga teo raskust ja süü suurust ning toimepandu iseloomu, leiab kohus, et süüdistatavad tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavatele võimaluse käitumiskontrolli tingimustes näidata oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.