Obsah (5)
§ 238§ 173§ 126§ 318§ 371-11-4386 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4386 (10230121654) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär
§ 238lg 2 alusel vangistus 4 kuud, Kar
S § 65 lg 2 alusel vangistus 8 kuud 11 päeva;
- Harju Maakohtu 22.02.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 7 kuud. Vabanes 07.05.2010 pärast karistuse ärakandmist. Kaitsja Advokaat Toomas Bekker 1 RESOLUTSIOON
- V.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2.
§ 238
lg 2 kohaselt vähendada V.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.
- KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates V.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 14.12.
- V.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
- V.P-lt välja mõista
§ 173
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 59 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.P, 1-11-4386, kaitsjatasu“. 6. V.P-lt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.P, 1-11-4386, sundraha“. 7. V.P-lt välja mõista
§ 173
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu 7 (seitse) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.P, 1-11-4386, koopiate tegemise kulu“.
- Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- ONesitatud tsiviilhagi 3083,47 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.P-lt ONkasuks 3083 (kolm tuhat kaheksakümmend kolm) eurot ja 47 (nelikümmend seitse) euro senti, mis tuleb tasuda ONarveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxSwedbank.
- Prisma Peremarket AS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 0,82 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 välja mõista V.P-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks 82 (kaheksakümmend kaks) euro senti, mis tuleb tasuda AS Prisma Peremarket arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxSwedbank.
- TKi esitatud tsiviilhagi 44,74 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 välja mõista V.P-lt TK kasuks 44 (nelikümmend neli) eurot ja 74 (seitsekümmend neli) euro senti, mis tuleb tasuda TK arveldusarvele xxxxxxxxxxxxx Swedbank.
- MK´i esitatud tsiviilhagi 964,27 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 välja mõista V.P-lt MK´i kasuks 964 (üheksasada kuuskümmend neli) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) euro senti, mis tuleb kanda MK arveldusarvele xxxxxxxxxxxx Swedbank.
- IB esitatud tsiviilhagi 284,62 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 välja mõista V.P-lt IB kasuks 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot ja 62 (kuuskümmend kaks) euro senti, mis tuleb tasuda IB arveldusarvele xxxxxxxxx Swedbank.
- SP esitatud tsiviilhagi 216,92 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 välja mõista V.P-lt SP kasuks 216 (kakssada kuusteist) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) euro senti, mis tuleb tasuda SParveldusarvele xxxxxxxxxx 2 Swedbank.
- Asitõendid: 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
16. Asitõendid: DNA proovid, mis on pakendatud valgesse ümbrikusse ja 19.10.2010 antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
§ 318
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: V.P süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu poolt 22.02.2010 karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti 16.10.2010 kell 12.00 kuni 12.40 Tallinnas, Madara 33/2 asuvas Madara saunas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära jope taskust ONle kuuluva sularaha 3083.47 eurot ( 2700.00 eurot ja 6000.00 krooni). Samuti tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu poolt 22.02.2010 karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti 16.10.2010 a kella 21.34 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist jäätise „Premia“ maksumusega 0.82 eurot (12.90 krooni), silmapliiatsi „Lumene“ maksumusega 5.05 eurot (79.00 krooni) ja suitsupaki „Red&White“ maksumusega 2.05 eurot (32.00 krooni), kaupa kogumaksumusega 7.92 eurot (123.90 krooni), peitis kauba kaasas olnud kotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Osaliselt rikutud kaup tagastati kauplusele. Samuti tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu poolt 22.02.2010 karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti 26.11.2010 kell 11.00 kuni 14.00 Tallinnas, Sütiste tee 42 asuvas 53 Keskkooli kabinetis , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära TK’le kuuluva rahakoti maksumusega 31.96 eurot (500 krooni), milles oli kaks ID-kaarti, Swedbank kaart, kliendikaardid ja sularaha 44.74 eurot (700 krooni), vara koguväärtusega 76.69 eurot (1200 krooni). Samuti tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu poolt 22.02.2010 karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti 03.12.2010 a kell 14.00 kuni 18.30 Tallinnas, Sõle 16 asuvast lukustamata töökabineti riidekapist, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära MK’le kuuluva rahakoti maksumusega 6.39 eurot (100 krooni), mille sees oli Swedbank deebetkaart, Swedbank krediitkaart, Hansapanga visa deebetkaart, Hansapanga Marevek OÜ deebetkaart, nimekaardid ja sularahaga 9.59 eurot (150 krooni). Peale varguse toimepanemist oli kannatanule kuuluva Swedbank krediitkaardiga kannatanu kontolt välja võetud sularaha 954.68 eurot (
- 50 krooni): 03.12.2010 a kell 16.29 võeti sularaha 639.12 eurot (10 000 krooni); 03.12.2010 a kell 16.31 võeti sularaha 287.60 eurot (4500 krooni); 03.12.2010 a kell 17.53 teenustasu infopäringu eest 0.32 eurot (5 krooni); 03.12.2010 a kell 17.56 teenustasu infopäringu eest 0.32 eurot (5 krooni); 03.12.2010 a kell 18.41 teenustasu infopäringu eest 0.32 eurot (5 krooni); 03.12.2010 a Summaarne teenustasu 27 eurot (422.50 krooni). Kannatanule tekitati kahju koguväärtusega 970.66 eurot (15187.5 krooni). 3 Samuti tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu poolt 22.02.2010 karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti 09.12.2010 kell 15.00 kuni 16.00 Tallinnas, Vilde tee 72 asuvas Eurogümnaasiumi puhvetis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära käekotist IB’le kuuluva rahakoti maksumusega 100.34 eurot (1570 krooni), selle sees olevad dokumendid, Tallinna ühistranspordi piletid 10 tk kogumaksumusega 5.11 eurot (80 krooni) ning erinevas valuutas sularaha 379.51 eurot (4373.39 krooni). Vara koguväärtusega 384.96 eurot (6023.39 krooni) Samuti tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu poolt 22.02.2010 karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti 11.12.2010 a kell 14.00 kuni 14.30 Tallinnas, Kopli tn 8 asuva Päästearmee hoone teisel korrusel asuvast lukustamata riietusruumist, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära SP’le kuuluva rahakoti maksumusega 6.39 eurot (100 krooni), dokumendid, ühistranspordi sõidupiletid kogumaksumusega 2.56 eurot (40 krooni), sularaha 2.88 eurot (45 krooni). Peale vargust on SP’le kuuluva Swedbank deebetkaardiga välja võetud kannatanu kontolt sularaha kogusummas koos teenustasudega 205.09 eurot (3209.00 krooni): 11.12.2010 a kell 14.36 võeti sularaha 127.82 eurot (2000 krooni); 11.12.2010 a kell 14.37 võeti sularaha 70.30 eurot (1100 krooni); 11.12.2010 a summaarne teenustasu 7.00 eurot (109.5 krooni); Kannatanule tekitati kahju koguväärtusega 216.92 eurot (3394 krooni). Seega V.P olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav V.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Tõendid 16.10.2010 a kell 12.00-12.40 episoodis: 16.10.2010 koostatud kannatanu ON ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 16.10.2010 kella 12.00 paiku läks ta Tallinnas Madara 33/2 asuvasse Madara sauna tööle. Jõudes tööle pani oma jope piljardisaali nurka wc ukse ette nagisse. Jope taskus oli tal sularaha 2700 eurot ja 33000 krooni. Raha oli lukuga taskus, lukk oli kinni ja tasku jäi väljapoole. Seejärel läks välisukse juures asuvasse tuppa. Kannatanu kogus sünnipäevaraha, raha andis ka ATja ka seal olnud administraator LM, kes koristas sauna ruume. Vahepeal käis ATwc-s. Sauna ruumides olid ainult kannatanu, A ja L , kannatanu ega ka L ei kuulnud ega näinud, et keegi oleks veel käinud, kuid A ütles, et ta midagi kuulis, et keegi nagu oli käinud. Sauna välisuks ei olnud lukustatud. Seejärel umbes kella 12.40 paiku avastas, et jope taskus oli vähem raha, varastatud oli 2700 eurot ning 6000 krooni ning alles jäi 27000 krooni. Nii A kui ka L teadsid, et tal on taskus sularaha, kuid nad ei teadnud, et niipalju on. Sauna ees on kolm valvekaamerat, mis näitavad sauna ette, need kaamerad kuuluvad OÜ Vanaviru TT-le, mis asub Madara 33 hoones. Eurod olid erinevates rahatähtedes, viiesajased, sajased ja viiekümnesed, eesti kroonid olid viiesajastes ja 1500 krooni oli sajastes. (t/l 2-3) 16.10.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus Tallinnas Madara 33/2 hoones, kuhu pääses Madara tänava poolt läbi suletava autovärava ja tõkkepuu, mille kohal vasakul valvekaamera, mis näitab suunaga Madara tänava poole. Otse ees oli beeži värvi saunahoone, mille välisukse kohal üleval valvekaamera, mis näitas autovärava poole. Saunahoone vastas oleva kollast värvi hoone peal valvekaamera, mis näitas sauna välisukse poole. Saunahoone välisuks halli värvi 4 metallist, murdmisjäljed puudusid, uks lukustamata, ukse taga paremal lett, otse ees avatud uks, mille taga puhkeruum. Välisuksest vasakul piljardisaal, kus ruumi keskel piljardilaud, ning parempoolses seinas nurgas riidenagi, mille küljed ripuvad erinevad riideesemed, nagis paremalt esimene jope sinist värvi ning mille alumise tasku luku käepidemelt võetud DNA proov kahel tikul. (t/l 6-11) 15.12.2010 ja 02.03.2011 koostatud kahtlustatava V.P ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 16.10.2010 käis ta Madara tn 33/2 Tallinnas vargil, varastas sularaha ning raiskas selle isiklikul otstarbel. (t/l 106-108, 155-162) Tõendid 16.10.2010 a kell 21.34 episoodis: 15.11.2010 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr: 2317,10,007876, mille kohaselt 16.10.2010 aadressil Endla 45 toimepandud Prisma Peremarket AS-i episoodis lõpetati väärteomenetlus seoses kriminaalasja tunnuste ilmnemisega V™S § 75, § 29 lg 1 p 4 alusel. (t/l 15) 16.10.2010 koostatud kannatanu Prisma Peremarket AS avaldus nr 4738, mille kohaselt 16.10.2010 kell 21:34 kaupluses Kristiine Prisma aadressil Endla 45, Tallinn peeti kinni isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa (jäätis „Preemia“, silmapliiats „Lumene“, suitsupakk Red ja White) 123,90 krooni väärtuses. Kaup summas 12,90 krooni oli rikutud, samas summas esitab Prisma Peremarket AS tsiviilhagi. (t/l 17) 16.10.2010 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 16.10.2010 kell 21:34 kaupluses Kristiine Prisma aadressil Endla 45, Tallinn peeti kinni V.P, kes läbis kassad Prisma Peremarket AS-ile kuuluva kauba (jäätis „Preemia“, silmapliiats „Lumene“, suitsupakk Red ja White) eest maksmata 123,90 krooni. Kaup summas 12,90 krooni oli rikutud. (t/l 18) 16.10.2010 koostatud tunnistaja VZ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 16.10.2010 Kristiine Prismas (aadressil Endla 45, Tallinn) nägi kaamerast kuidas naisterahvas võttis kosmeetika riiulist silmapliiatsi, külmletist jäätise, avas jäätise pakendi ja pani selle külmletti tagasi, seejärel võttis uue jäätise. Kassa juures võttis naisterahvas suitsupaki, mille asetas kaasas olnud kilekotti. Kassas maksis naisterahvas ainult jäätise eest. Isik peeti kinni turvatöötaja poolt. (t/l 19) 16.10.2010 koostatud tunnistaja RG´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 16.10.2010 Kristiine Prismas (aadressil Endla 45, Tallinn), sai keskuselt teate musta/valge dressipluusiga, siniste teksade ja halli/pruuni kirju kotiga naisterahva kinnipidamise kohta. Tunnistaja pidas naisterahva kinni ning tema juurest leiti Prisma Peremarket AS-ile kuuluv silmapliiats „Lumene“ ning suitsupakk Red ja White. Samuti selgus, et isik oli rikkunud müügisaalis jäätise „Preemia“ pakendi. (t/l 20) 16.10.2010 koostatud V.P menetlusaluse isiku ütlused, millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 16.10.2010 kella 21:30 paiku läks Kristiine Prismasse jäätise leti juurde, võttis külmutusest jäätise, vaatas millega see on ning lõhkus selle pakendi, peale mida pani jäätise külmikusse tagasi ning võttis teise jäätise. Seejärel suundus kosmeetika leti juurde, kust võttis silmapliiatsi. Kassas maksis jäätise eest, hoides samal ajal käes kassa juurest võetud suitsupakki. Peale kassade läbimist peeti ta kinni turvatöötajate poolt. (t/l 21) 06.12.2010 koostatud kannatanu esindaja JA ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.10.2010 asukohaga Tallinn Endla 45, naisterahvas võttis Prisma Peremarket AS'ile kuuluvast kauplusest Kristiine Prisma müügisaalist kosmeetikaosakonnast silmapliiatsi Lumene maksumusega 79 krooni, seejärel suundus külmiku juurde, kust võttis 1 jäätise Premia maksumusega 12,90 krooni, millel rikkus pakendi, kuna rebis pakendi katki, misjärel pani jäätise tagasi külmikusse, seejärel võttis külmikust teise jäätise ning suundus kassade poole. Kassas võttis sigaretiriiulist 1 paki sigarette Red&White maksumusega 32 krooni, mille pani endale kilekotti. Käes oleva silmapliiatsi pani samuti kilekotti. Kassas maksis naisterahvas ainult jäätise eest. Peale kassadest möödumist kella 21:34 paiku pidas naisterahva kinni turvatöötaja. Silmapliiats ja sigaretipakk Red&White tagastati kauplusele rikkumata. Seoses rikutud jäätisega Premia soovib Prisma Peremarket esitada tsiviilhagi summas 12,90 krooni. Antud toote kohta on koostatud Prisma Peremarket AS'i poolt mahakandmise akt. (t/l 22-23) 5 15.12.2010 ja 02.03.2011 koostatud kahtlustatava V.P ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 16.10.2010 õhtul kella 21:34 ajal käis ta Endla 45, Tallinn, asuvas Prisma kaupluses üksinda, püüdis varastada silmapliiatsi, suitsu ja jäätist, ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Varastada püütud asjad tagastati kauplusele. Jäätise pakend läks katki. Varastas enda tarbeks. (t/l 106-108, 155-162) Tõendid 26.11.2010 a episoodis: 26.11.2010 koostatud kannatanu TK`i ülekuulamisprotokolli kohaselt 26.11.2010 umbes kella 13.00 ajal 53 Keskkoolis kabinetist nr 304, mis asub aadressil Sütiste tee 42, Tallinnas, varastati kannatanule kuuluv rahakott. Rahakott oli kotis aga kott asus laua juures. Kott lukk ei olnud kinni. Kabineti uks oli kinni kuid mitte lukus. Viimati nägi enda rahakotti kell 11.00, kui võttis raha. Varguse avastas kella 14.00 ajal. Varguse aeg oli kindlaks tehtud see oli kell 13.00, videosalvestuse järgi. Videosalvestuselt oli näha, kuidas kell 13.00 kabinetti sisenes naine ja mõne minuti pärast kohe väljus. Tema õlal oli kott. Ta oli umbes 20 aastane. See neiu nende koolis ei õpi ega tööta. Rahakott oli nahast, pruuni värvi jääkväärtusega 500 krooni, rahakotis oli 700 krooni /l-500 ja peenraha/, ID kaart kannatanu nimele, ID kaart kannatanu poja nimele - KK, Swedbank kaart, mitmesugused kliendikaardid. Umbes kella 14.00 ajal helistas kooli naisterahvas ja teatas, et tema käes on rahakott dokumentidega. Kannatanu läks aadressile Õismäe tee 105A, Tallinnas, see oli klubi, seal naisterahvas andis rahakoti dokumentide ja kaartidega, mis oli temalt varem varastatud. Rahakotis puudusid ainult raha summas 700 krooni. Seoses vargusega esitab kannatanu hagi summas 700 krooni. (t/l 27-30) 15.12.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli 53 Keskkoolis asukohaga Sütiste tee 42, Tallinn olevatelt turvakaameratelt videosalvestus CD plaadil. Videosalvestuselt nähtus, et 53 Keskkoli hoones Emakeele kabineti uks oli lahti. Kabinetist väljus naisterahvas, pani kabineti ukse kinni. Sellelajal koridori fuajeest ilmus neiu, kellel seljas roosat värvi varrukatel valget värvi triibud džemper, jalas sinist värvi teksad ja tumedad jalatsid, heledad juuksed, üle parema õla tumedat värvi kott. Neiu jäi seisma Emakeele kabineti nr 304 ukse ette, liikus edasi tagasi. Seejärel, valides sobiva momendi, sisenes lukustamata kabinetti nr 304, pani enda järgi ukse kinni. Neiu viibis kabinetis mõnda aega, väljus, pani enda järel ukse kinni ja lahkus hoone treppide vahekoridori. (t/l 34-37) 15.12.2010 ja 02.03.2011 koostatud kahtlustatava V.P ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 26.11.2010 kella 11:00-14:00 vahel läks ta 53 Keskooli, mis asub Sütiste tee 42, Tallinnas. Läks kolmanadal korrusel klassi, kus õpetaja laua juures olevast käekotist võttis rahakoti. Varastatud rahakotiga lahkus koolist ning seal sees olnud raha raiskas isiklikul otstarbel. Ülejäänud asjad viskas minema. (t/l 106-108, 155162) Tõendid 03.12.2010 episoodis: 04.12.2010 koostatud kannatanu MK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta LääneTallinna Keskhaigla ortopeediaosakonna juhatajana. Ortopeedia osakond asub Sõle 16 kolmandal korrusel. 03.12.10 ilmselt haigete külastusajal kl 14-16 vahel varastati kannatanu töökabinetist riidekapist jope sisemisest rinnataskust rahakott. Rahakoti maksumus: 100 krooni, seal sees oli: sularaha 150 krooni. Rahakotis oli Swedbank deebetkaart, Swedbank krediitkaart, Hansapanga visa deebetkaart, firma Hansapanga Marevek OÜ deebetkaart, kõik kannatanu nimele. Avastas varguse 03.12.10 kl 18.30 paiku, kui hakkas koju minema. Hoidis pin–koode rahakoti vahel. Deebetkaartidega polnud kurja tehtud, küll aga oli Swedbanki krediitkaardiga raha välja võetud: 03.12.10 kl 16.29 10000 krooni; 03.12.10 kl 16.31 4500 krooni, 03.12.10 kl 17.53 teenustasu infopäringu eest 5 kr, 03.12.10 kl 17.56 teenustasu infopäringu eest 5 kr ja 03.12.10 kl 18.41 teenustasu infopäringu eest 5 kr (nimetatud toimingute kohta on kannatanu esitanud oma Swedbank AS-i konto 221048757741 väljavõtte). Veel läks kannatanu arvelt maha summaarne teenustasu
- Automaadinumbri järgi oli 10000 kr raha välja võetud Mustamäe 16 ja 4500 krooni oli välja võetud üle tee Marja poe juurest Mustamäe tee 45 ja siis on veel kolm pärinut tehtud. Rahakott ise leiti Sõle 41 üheksakorruselise maja juurest ja kõik kaardid oli rahakoti vahel alles. Kannatanule 6 tekitati kahju 14937.50 krooni + rahakotis olnud 150 kr = 15087.
- Kannatanu esitab tsiviilhagi 15087.50 krooni. (t/l 42-46) Vastus taotlusele, millega on №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal esitanud aadressil Sõle 27, Tallinn asuva A™-i videosalvestiste koopiad. (t/l 55) 28.12.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt esitatud videosalvestus pangautomaadist asukohaga Sõle 27 Tallinn. Videosalvestuselt nähtus, kuidas 18:40:49 naisterahvas seisis pangautomaadi ees ja kuidas kell 18:41:36 - 18:41:42 naisterahvas seisis näoga pangaautomaadi poole, hoidis käes pangakaarti. (t/l 56-60) Vastusest järelepärimisele koos fototabeli ja päringutega, millest nähtub turvakaamerate piltidel MK AS-i Swedbank pangakaardiga sularahaautomaadist EYP00306 03.12.2010 kell 17:52:27-17:55:38 päringuid teostanud ja sularaha väljavõtnud naisterahvas. (t/l 61-69) 20.12.2010 koostatud vastusest päringule koos fototabeliga nähtub, et 03.12.2010 kasutati NK pangakaarte järgmistes sularahaautomaatides: kaarte nr XXX ja XXXkell 16.19 ja 16.22 sularahaautomaadis HAN00034 (Paldiski mnt 44, Tallinn) ja kell 18.42-18.43 Sampo Panga sularahaautomaadis FRX00142 (Sõle 27, Tallinn) - üritati vaadata konto jääki; kaarti nr XXX kell 16.29 sularahaautomaadis HAN00387 (Mustamäe tee 16, Tallinn) - vaadati konto jääki ja võeti välja sularaha summas 10000 krooni, kell 16.31 sularahaautomaadis HAN00180 (Mustamäe tee 45, Tallinn) - üritati välja võtta sularaha summas 5000 krooni, vaadati konto jääki, võeti välja sularaha summas 4500 krooni, kell 17.50 Sampo Panga sularahaautomaadis FRX00142 - üritati välja võtta sularaha summas 10000 krooni, kell 17.53-17.56 SEB Panga sularahaautomaadis EYP00306 (Sõle 27, Tallinn) - vaadati kontojääki, üritati välja võtta sularaha summades 5000, 4000, 2000, 1000 ja 500 krooni ning vaadati kontojääki, kell 18.41 Sampo Panga sularahaautomaadis FRX00142-vaadati kontojääki. Koos vastusega esitati sularahaautomaatide HAN00034 ja HAN00387 videokaamerate 03.12.2010 salvestused Margus Kelgu pangakaarte kasutanud isikust. (t/l 71-75) 21.12.2010 koostatud tunnistaja SH´i ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes kolm nädalat tagasi helistas talle ema N H ja rääkis, et leidis oma maja eest rahakoti. Ema elab aadressil: Tallinn, Sõle
- Ema leidis rahakotist visiitkaardi, ütles telefoninumbrid ja meili aadressi. Mille järgi tagastasid rahakoti meesterahvale. (t/l 76-78) 16.10.2010 koostatud tunnistaja N H ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes kolm nädalat tagasi, peale tööd läks poodi ja oli teel koju. Kella 19.00 Sõle tn. 14 asuva maja trepikoja ees nägi lume sees vedelevat rahakotti. Tõstis selle maast üles ja kui jõudis koju, siis vaatas rahakoti läbi. Rahakotis oli palju pangakaarte ja paroolikaart, kliendikaardid. Helistas pojale SHile, hiljem andis rahakoti poja kätte peremehele edastamiseks. (t/l 80-82) 02.03.2011 koostatud kahtlustatava V.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 03.12.2010 läks ta üksinda Haigla hoonesse aadressil Sõle 16, Tallinn, teisele korrusele, sisenes ühte lukustamata kabinetti, kus kedagi ei olnud, võttis kappis rippunud jope taskust rahakoti ning väljus sellega haiglast. Olles eemal võttis rahakotist sularaha. Rahakotis olid pangakaardid ja pin-koodid, millega võttis arvelt välja 14 500 krooni. Peale raha võtmist viskas kaardid minema. (t/l 155-162) Tõendid 09.12.2010 episoodis: 14.12.2010 ja 08.03.2011 koostatud kannatanu IB ülekuulamisprotokollide kohaselt varastati temalt 09.12.2010 töökohas Eurogümnaasiumi puhvetist (aadressilt Vilde tee 72, Tallinn) rahakott maksumusega (1570 krooni) -100,34€, mille sees oli isikutunnistus IB nimele, MAXIMA kliendikaart, Partnerkaart, Meistrid Teie Teenistuses kliendikaart, Tallinna Keskraamatukogu kaart, Postifoto kliendikaart, Photopoint kliendikaart, Tallinna ühistranspordi sõidupiletid 10 tk. kokku maksumusega (80.00 krooni)-5,ll€, 5 USA dollarit (09.12.2010 valuutakursiga) (59.18 krooni) - 3,78€, 500 Eesti krooni -31,96€, 10 Valgevene rubla, mis ei oma väärtust, 10 000 Venemaa rubla - (09.12.2010 valuutakursiga) 3814.21 krooni - 243,77€. Kannatanu on tagasi saanud rahakoti maksumusega (
- krooni 10,34€, MAXIMA kliendikaardi, Partnerkaardi, Meistrid Teie Teenistuses kliendikaardi, Tallinna Keskraamatukogu kaardi, Postifoto kliendikaardi, Photopoint kliendikaardi. Vargusega tekitati kannatanule kokku kahju summas 284,62€ ja selles summas soovib esitada 7 hagi. Peale nimetatud varguse avastamist vaatas kannatanu koos teiste koolitöötajatega üle videosalvestuse ning nägi, et tema äraolekuajal käis kannatanu kabinetis neiu roosas mütsis, tumehallis jopes, kes ei olnud nende kooli õpilane. 14.12.2010 kell 15:00 nägi kannatanu sama neiut puhvetisse sisenemas, mis peale pidasid ta koos õpetajaga kinni ja kutsusid kohale politsei. (t/l 87-91, 122-124) Eesti Panga valuutakursside väljavõttest seisuga 15.12.2010 a nähtub, et Valgevene rubla kurss oli 0,0039176100 ja Venemaa rubla 0,
- (t/l 94-96) 15.12.2010 ja 02.03.2011 koostatud kahtlustatava V.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 09.12.2010 läks ta Ed.Vilde tee 72, Tallinn asuva gümnaasiumis puhvetisse esimesel korrusel. Puhveti uks oli lahti, kedagi sees ei olnud, toolil oli käekott, kust ta võttis rahakoti ning lahkus. Rahakotis oli 150 krooni mitte 500 krooni. 10 Valgevene rubla ja 10 000 Vene rubla rahakotis ei olnud. Ülejäänud esemed koos rahakotiga viskas minema. (t/l 103-105, 106-108, 155-162) 15.12.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldud objektiks Eurogümnaasiumi puhvetis olevate turvakaamerate videosalvestused. Videosalvestuselt nähtus, et 09.12.2010 Euroülikooli hoones, asukohaga Ed.Vilde tee 72 Tallinnas liikus neiu, kellel seljas musta-kirju värvi jope, peas roosakat värvi müts, jalas tumedad püksid, käes tumedat värvi kott, kõhna kehaehitusega, pikkus umbes 160cm. Neiu läks hoone esimesele korrusele, avas ukse ja sisenes kooli puhvetisse. Puhvetis suundus vasakul pool olevasse kabinetti. Neiu väljus kabinetist ja suundus puhveti välisukse poole. (t/l 109-113) Tõendid 11.12.2010 episoodis: 19.12.2010 koostatud kannatanu SPülekuulamisprotokolli kohaselt 11.12.2010 läks ta kella 13:00 paiku tööle Päästearmeesse, aadressil Kopli 8, Tallinn, riietusruumis pani käekoti pingi peale, ust ei lukustanud, uks võis õrnalt lahti jääda. Maja esimesel korrusel peetakse narkomaanidele loenguid ja eraldi peetakse loenguid narkomaanide sugulastele, kuna loeng pidi algama alles kell 16.00, siis ta teadis, et majas kedagi võõrast ei ole ja sellepärast ust ei lukustanud. Maja välisuks on alati lukus, peab koputama, siis läheb keegi ust avama. Kella 14.00 kuni 14.30 paiku märkas majas esimesel korrusel ühte võõrast naisterahvast, küsis selle naisterahva käest, kuhu ta läheb, ta ütles, et läheb narkomaanide klubisse. Siis kui kannatanu köögis oli, tuli ta juurde üks nende maja pensionär ja ta ütles, et üks naine üleval katsub mantlite taskuid, kannatanu läks kohe trepist üles ja seesama naisterahvas, kes ootas klubi tuli talle trepi peal vastu ja hakkas kiire sammuga ukse poole minema. Kannatanu jooksis kiiresti ülesse oma kotti vaatama. Rahakotti ei olnud. Naisterahvast pärast enam ei näinud. Temalt varastati musta värvi kunstnahast rahakott väärtusega 100 krooni, rahakotis oli sularaha 45 krooni ja 4 10-ne kroonist bussipiletit, kokku siis bussipiletite väärtus 40 krooni, 2 Swedbanki krediiitkaarti ja 1 deebetkaart. Swedbanki deebetkaardiga võeti välja sularaha kokku 3100 krooni ja teenustasu 109 krooni, lisab ka konto väljavõtte, rahakoti vahel olid tal ka kõik paroolid, rahakotis olid veel poekviitungid. Kannatanule on tekitatud vargusega materiaalset kahju kokku 3394 krooni.(t/l 130-132) 07.01.2011 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis SP isiku fotol nr 1, sellel isikul on samasugune piklik nägu nagu oli naisterahval kellega ta suhtles 11.12.2010 Tallinnas, Kopli 8 asuvas Päästearmee ruumides. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli V.P. (t/l 135-137) 04.01.2011 koostatud SEB vastusest järelepärimisele koos fototabeliga nähtub, et pangakaarti nr XXXXXXXXX kasutati sularahaautomaadis EYP00222 11.12.2010 järgmiselt: kell 14:35:25 sisestati vale PIN, kell 14:35:38 tehti saldopäring, kell 14:36:09 püüti välja võtta 3500 krooni, kell 14:36:46 võeti välja sularaha 2000 krooni, kell 14:37:15 teostati saldopäring, kell 14:37:48 võeti välja sularaha 1100 krooni ning kell 14:38:13 teostati saldopäring. (t/l 140-147) 06.01.2011 ja 02.03.2011 koostatud kahtlustatava V.P ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 11.12.2010 kella 14:00 ajal ta läks üksinda Päästearmee hoonesse, mis asub Kopli tänav 8, Tallinnas. Läks teisele korrusele ning nägi lukustamata ruumi, kus kedagi ei viibinud. Sealt võttis käekotist rahakoti ja lahkus. Sularaha rahakotis ei olnud, olid kaardid ja pin- koodid, mille abil võttis kaardilt välja 3100 krooni, 8 raha raiskas enda otstarbeks. Kahetseb kõiki toimepandud vargusi, vargused pani toime, kuna vajas raha narkootikumide ostmiseks. (t/l 149-152, 155-162) Iseloomustavad tõendid 15.12.2010 koostatud vahistamistaotlus V.P suhtes. (t/l 116-117) Koopia Harju Maakohtu 11.09.2007 otsusest, millega V.P-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, § 238 lg 2, § 74 lg 2 järgi vangistus 2 kuud 9 päeva, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 4 kuud 11 päeva, katseaeg 1 aasta 6 kuud. (t/l 168-169) Koopia Harju Maakohtu 01.10.2008 otsusest, millega V.P-le mõisteti KarS § 201 lg 1, § 65 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 1, § 64 lg 1, § 238 lg 2, § 65 lg 2 järgi vangistus 8 kuud 11 päeva. (t/l 170-171) Koopia Harju Maakohtu 22.02.2010 otsusest, millega V.P-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 7 kuud. (t/l 172-174) Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2010 aastal oli 0 eurot. (t/l 176) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava V.P süüd tunnistavaid ütlusi, Prisma Peremarket AS-i avaldust, kannatanu ON, TK´i, MK´i, IB, SPja kannatanu esindaja JAütlusi, tunnistajate VZ´i, RG´i, SH´i, NH´i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, väärteomenetluse lõpetamise määrust, õigusvastase teo toimepanemise akti, asitõendi vaatlusprotokolle, vastust taotlusele, vastuseid päringutele, väljavõtet Eesti Panga valuutakursside kohta seisuga 15.12.2010, äratundmiseks esitamise protokolli, vahistamistaotlust, väljatrükke Harju Maakohtu 11.09.2007, 01.10.2008 ja 22.02.2010 otsustest, teatist süüdistatava keskmise päevasissetule ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli V.P eelmise kohtuotsusega 22.02.2010 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning karistatud vangistusega 7 kuud. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatav karistuse ärakandmisele järgnevalt jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist, pannes toime 6 vargust. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval aastate vältel puudunud legaalne sissetulek ning süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seetõttu, arvestades süüdistatava karistusandmeid ja süüdistusaktis inkrimineeritud varavastaseid kuritegusid ja nende rohkust ning toimepanemise tihedust, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mis on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav kuuest inkrimineeritud kuriteost viis kuritegu lõpule viinud ja varguste toimepanemisega tekitanud varalist kahju kuuele kannatanule. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on Olga №ormets esitanud tsiviilhagi 3083,47 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.P, kes seda on ka ise tunnistanud.
§ 37
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.P poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3083,47 eurot. Kohus asub 9 seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.P-lt O N ´a kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 0,82 euro nõudes, milline sisaldab endas varguse toimepanemise ajal rikutud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme rikkus V.P, kes seda on ka ise tunnistanud.
§ 37
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.P poolt kavatsetult toime pandud varguse katse käigus kauba rikkumisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 0,82 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.P-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on TK esitanud tsiviilhagi 44,74 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.P , kes seda on ka ise tunnistanud.
§ 37
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.P poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 44,74 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.P-lt TK´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on MK esitanud tsiviilhagi 964,27 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust ja kannatanu pangakontolt väljavõetud sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.P, kes seda on ka ise tunnistanud.
§ 37
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava 10 V.P poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 964,27 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.P-lt MK´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on IB esitanud tsiviilhagi 284,62 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.P , kes seda on ka ise tunnistanud.
§ 37
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.P poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 284,62 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.P-lt IB kasuks. Kohtueelsel menetlusel on SPesitanud tsiviilhagi 216,92 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust ja kannatanu pangakontolt väljavõetud sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.P, kes seda on ka ise tunnistanud.
§ 37
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.P poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 216,92 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.P-lt SPkasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil avaldanud kahetsust, kuid kohus ei saa võtta seda kahetsust siirana. Süüdistatavat süüdistatakse kuue varguse toimepanemises, mis on toime pandud kolme kuu jooksul ning esimese inkrimineeritud vargustest pani süüdistatav toime viie kuu möödudes viimase karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seega ei sundinud eelmised karistused süüdistatavat loobuma uute varguste 11 toimepanemisest, vaid süüdistatav jätkas pärast vabanemist endist eluviisi, so eesmärgipäraselt, sihikindlalt ja süstemaatiliselt kõrvalistele isikutele varalise kahju tekitamist enda jaoks elatusvahendite saamise eesmärgil. Selline süstemaatiline käitumine näitab objektiivselt kahetsuse puudumist ning kohus suhtub avaldatud kahetsusse kriitiliselt ega arvesta avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad legaalsed sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavale inkrimineeritud kuue varguse toimepanemine, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja kolme kuu jooksul, kusjuures varguste toimepanemist alustas süüdistatav lühikese aja möödudes eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. Süüdistatava suhtes on ühel korral mõistetud vangistus tingimisi jäetud kohaldamata, kuid järgmise otsusega pöörati see karistus täitmisele, kuivõrd süüdistatav jätkas kohtu määratud katseajal kuritegude toimepanemist. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Eelmise otsusega varasema karistuse täitmisele pööramine katseaja olulisema tingimuse rikkumise tõttu ja süstemaatiline õigusvastane käitumine viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida süüdistatav on juba tõestanud. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus episoodide rohkusest ning tekitatud varaliste kahjude rohkusest ning suurusest, samuti sellest, et ühele kannatanule tekitas süüdistatav ka olulise varalise kahju KarSRakS § 8 p 1 mõttes. Seejuures ei olnud viiel juhul süüdistatava ründed suunatud väheväärtusliku vallasaja vastu, vaid süüdistatava eesmärgiks oli saada võimalikult palju varalist kasu, mida näitab ka põhiliselt sularaha varastamine ja varastatud pangakaartidega raha väljavõtmine, kontodel olevate rahaliste vahendite korduv kontrollimine ning seejärel uuesti raha väljavõtmine ulatuses, mida kontoseis võimaldas. Seega oli süüdistatava käitumine süsteemne ja eesmärgipärane sooviga tekitada võimalikult palju varalist kahju ja saada võimalikult palju rahalist kasu võimalikult väheste jõupingutustega. Seetõttu ei pea kohus küll vajalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid mõningal määral kergemana, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 12