11

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 21.07.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-7492 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks U.U sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.04.2009 ja lõpp 26.05.2012 Jätta U.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt U.U-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista U.U-lt kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 09.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav U.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu 17 päeva alates 10.04.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kõik karistused on mõistetud isikuvastaste kuritegude eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav osales Tartu Vanglas AA grupitöös, vestluses pere ja lastega seonduvatel teemadel ja läbis sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Kinnipeetava elukaaslane ja lapsed käisid kokkusaamisel viimati Tartu Vanglas, Viru Vanglas ei ole kokkusaamisi toimunud. Vangistuse jooksul omandas kinnipeetav Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise ja ehitustöölise erialad. K-raha andmetel on kinnipeetaval jooksvaid nõudeid summas xxx eurot. Vanglas toetavad kinnipeetavat majanduslikult ema ja õde. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta vangistuses ema, õe, elukaaslase ja lastega. Kinnipeetaval on vabaduses nii õiguskuulekaid kui ka varem kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Kinnipeetav on introvertse isiksuse joontega, suhtlemisel viisakas ja norme arvestav. Riskihindamise andmetel on isik ühiskonnale ohtlik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ning on seisukohal, et arvestades kinnipeetava senist elukäiku, katseajal toimepandud uut kuritegu ja vangistuse jooksul saadud 2 distsiplinaarkaristust, ei ole vabastamine otstarbekas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde 2-toalisesse üürikorterisse, kus käesoleval ajal elab ema üksinda. Ema on lubanud kinnipeetavat võimaluste piires materiaalselt toetada. Kinnipeetava elukaaslane on kodune. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht ja ta soovib end arvele võtta Töötukassas. Kinnipeetav vabanes 2008 vangistusest tingimisi enne tähtaega ja pani veidi enam, kui 3 kuu möödudes toime uue isikuvastase kuriteo. Pingelistes olukordades on kinnipeetaval kalduvus tarvitada alkoholi, mille tagajärjel muutub probleemilahendus ebaadekvaatseks ning esineb agressiivset käitumist. Suurt rolli mängib kinnipeetava puhul suhtlusringkond. Pöördumine vanade tuttavate juurde võib taas esile kutsuda alkoholiprobleemi teravnemise ja võimalikud konfliktid. Kinnipeetava poolt on uue kuriteo riskid järgmised: alkohol, suhtlusringkond ja alkoholijoobes vägivalla kasutamine. Maakohtu istung Kinnipeetav U.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et alkoholi enam tarvitama ei hakka. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses korduvkaristuste, distsiplinaarkaristuse olemasolu ja töökoha puudumisega. 2 Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja tema käitumine vangistuses kinnitab järelduste tegemist. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. 12.12.2008 vabanes ta vangistusest tingimisi enne tähtaega 1 aasta 9 kuud 17 päeva. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime 4 kuu möödumisel vabanemisest, 10.04.
2. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, mõlemad on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Maakohus peab vajalikuks märkida, et distsiplinaarkaristuste sisu ja olemus ei ole olulised. Kinnipeetava seaduskuulekat käitumist näitab vangistuses distsiplinaarkaristuste täielik puudumine. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane lühikese aja möödumisel toime taas uut kuritegu. Korra oli kinnipeetavale juba antud võimalus näidata, et ta on edaspidise elu suuteline elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav seda võimalust ei kasutanud. Maakohus ei pea võimalikuks ja põhjendatuks anda kinnipeetavale taas uue võimaluse. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, lisaks on tal tasumata rahalisi kohustusi summas 1020 krooni. Sotsiaalprogrammide läbimise, elukoha olemasolu ja kinnituse, et kinnipeetav laseb endale vabanemisel teha alkoholivastase süsti, peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Kinnipeetava käitumine peale eelmist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemist ja käitumine vangistuse ajal on sellised negatiivsed asjaolud, mis kaaluvad üles ülalnimetatud positiivsed asjaolud. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava taotluse rahuldamata. 3 Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4