10

Väärteoasi 4-11-243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Tõlk Julia Griškova Vaidlustatud lahend Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna 16.12.2010.a. otsus väärteoasjas nr: 2330,10,010023 S.O 22 karistamiseks Liiklusseaduse § 74 lg.2 alusel Kaebuse esitanud isik S.O, isikukood XXX, elukoht XXX Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja S.O ja tema esindaja Anatoli Pahmurko. Kohtuväline menetleja – Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna esindaja Irina Reino LÕPPOSA Jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna 16.12.2010.a. otsus väärteoasjas nr: 2330,10,010023 S.O 22 karistamiseks Liiklusseaduse § 74 lg.2 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 13.05.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik S.O karistati Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna 16.12.2010.a. otsusega väärteoasjas nr. 2330,10,010023 Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2,4 järgi rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400 krooni (345,12 eurot) ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 18.11.2010.a. kell 22.30 Tallinna mnt.7, Narva linnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 79+/- 6km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 124 p.1 nõuded ning pani toime Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb S.O kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et kiiruse fikseerimine ei saanud olla õige, kuna kaebaja auto ees sõitis teine auto Opel, kes oligi kiiruse ületaja. Ning kuna pole esitatud kiirusemõõtja tulemusi, siis eeltoodu alusel on väärtegu tõendamata ning menetlus kuulub lõpetamisele. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema esindaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja palus jätta kaebus rahuldamata, kuna rikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud kõigi väärteoasja materjalidega. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seiskohtadega ning kirjalike toimiku materjalidega, jõudis järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ning põhjendatud. Tunnistaja Nadežda Liiv andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et oli 18.11.2010.a. patrullis koos Aleksandr Morozov’iga. Tunnistaja istus politseiautos kõrval, Morozov oli roolis ning mõõtis kõigi vastutulevate sõidukite kiirust. Vastu sõitis neile tumedat värvi Peugeot ning Morozov fikseeris kiiruse. Seejärel pidasid nad juhi kinni. Kui algselt kaebaja tunnistas rikkumist ning ütles, et tõepoolest ületas kiirust, kuna kiirustas kellelegi dokumente edastama, siis peale seda, kui politsei tutvustas kiirusenäitu ja asus protokolli koostama, keeldus ta igasugusest koostööst ning ütluste andmisest. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kiirusemõõtmisel on koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl. 15), millest nähtuvalt on kiirust mõõdetud Stalker II MDR AS004106 mõõteseadmega. Mõõtmise tehiolude kirjeldusest on tuvastatud, et nähtavus oli mõõtmise hetkel hea, oli pimeaeg, kuid tehisvalgustus põles, ilmastik sademeteta, mõõtmine toimus asulasisesel teel, mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal üksinda lähenedes vastassuunaliselt patrullautole. Segavaid faktoreid ei ole tuvastatud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadme näit ning seadme lugem oli 79 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääratus: +/- 6 km/h ning seega ületas kaebaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Kohtu hinnangul on nimetatud protokoll kooskõlas tunnistaja ütlustega ning piisav tõendamaks kaebaja rikkumist. Kaebaja selgitas kohtus, et temale kiirusenäitu ei tutvustatud ning seetõttu tekkiski tal põhjendatud kahtlus, et kiirus tuvastati hoopis sõiduautol Opel. Samas pole kaebaja tõendanud ning pole andnud ka kohtul võimaluse tuvastada, et samal ajal oleks koos kaebaja sõiduautoga sõitnud koos ka sõiduauto Opel. Tunnistaja Nadežda Liiv on selgitanud, et kaebaja sõiduauto liikus sõidurajal üksi ning samasugust olukorda kinnitab ka kiirusmõõtmiseseadme kasutamise protokoll. 2 Mootorsõiduki juhile kiirusemõõteseadme näidu tutvustamise kohustus tuleneb süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03). Näidu tutvustamine juhile on vajalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta, millise õiguse peab kohtuväline menetleja V™S § 5 p 2 kohaselt menetlusalusele isikule tagama. Lisaks vähendab mõõtmistulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud (vt RKKKo nr 3-1-1-29-05, p-d 6.1 ja 6.2). Siiski ei tähenda mõõteseadme näidu tutvustamata jätmine seda, nagu oleks kirjalikult fikseeritud kiiruse mõõtmise tulemus tõendina lubamatu, vaid mõõtetulemuse näitamise kohta märke tegemine väärteoprotokolli aitab hilisema vaidluse korral hinnata tõendi usaldusväärsust. (RK lahend 3-1-1-73-08) Väärteoprotokollist (lk. 13) nähtub, et juhti on kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. Tunnistaja ütlusest nähtub ka, et algselt kaebaja möönis oma rikkumise fakti, kui peale seda, kui teda oli tutvustatud kiirusemõõtja näiduga, hakkas ta rikkumist vaidlustama ning keeldus edasistest ütluste andmisest. Samas pole kaebaja ka kasutanud oma õigust esitada vastulause, andmaks politseile otsuse koostamisel võimaluse kaaluda kõiki asjaolusid. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja välja toonud politseipoolseid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua otsuse tühistamise. Ühtegi tõendit, et sõidukiirust võidi mõõta sõiduautol Opel, kaebaja esitanud ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna 16.12.2010.a. otsus väärteoasjas nr: 2330,10,010023 S.O karistamiseks Liiklusseaduse § 7422 lg.2 alusel on seaduslik ning põhjendatud. Kuna S.O ei ole taotlenud ka alternatiivina talle mõistetud karistuse kergendamist, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
2. Piret Liivo Kohtunik 3