Obsah (4)
§ 2§ 32§ 33§ 56KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märtsil 2011.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-10-1443 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekr
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus L.N liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 124 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kaebuse põhiseisukohad on, et L.N ei ületanud kiirust. Ta sõitis autokolonnis, millest oli vahetult teinud möödasõidu temast eespool sõitnud auto. Kaebuse esitaja sõitis püsikiirusehoidjaga ning kiirusehoidjal oli fikseeritud sõidukiirus 90 km/h. L.N autos viibisid kaks tunnistajat, keda kohtuväline menetleja keeldus üle kuulamast. Kaebuse kohaselt ei saa väärtegu menetlev isik, sh protokolli koostaja antud väärteoasjas osaleda tunnistajana. Politseinikud ei võimaldanud tõlgi osavõttu. 22 Kohus leiab, et L.N poolt LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 22.03.2010.a kell 20.15 Ida-Virumaal Vaivara vallas TallinnaNarva mnt 193.2 kilomeetril on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mis on kohtu hinnangul usaldusväärne tõend, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ning mille kohaselt 22.03.2010.a Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Xxxteostas riikliku järelevalve korras L.N poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6 reg nr 418 MKK liikumiskiiruse mõõtmist 22.03.2010.a kell 20:15 Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinna-Narva mnt 193, 2 km. Sõiduk liikus Narva suunas ning kasutati kiirusmõõteseadet UltraLyte 20-20 LTI 100LR UX018489. Seade oli eelnevalt testitud 22.03.2010.a kell 10:00 ja see oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, nähtavus oli hea, oli pimeaeg, sademeteta ning tegemist oli kuiva ja kattega teega. Sõiduridasid oli 2 ning tegemist oli kahesuunalise teega. Patrullauto seisis kõrvalteel. Kiiruse mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, oli mitu sõidukit ja sõiduk kiirendas intensiivselt ning sooritas möödasõidu. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme lugem oli 130 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Ületas möödetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 36 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning video/helitehnikat ei kasutatud. Protokolli kohaselt on tunnistajaks Xxx. Kohus leiab, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatu ja tunnistaja Xxx`u kohtuistungil antud ütlused on omavahel kooskõlas ning lahknevused puuduvad ja seetõttu peab kohus neid selles osas usaldusväärseks. Nimelt tuleneb tunnistaja ütlustest, et tegemist oli pimeda ajaga, kaebuse esitaja sooritas möödasõidu ja sel hetkel mõõtis Xxx kiirust ja tulemuseks oli 130 km/h. Nad mõõtsid kiirust UltraLyte`ga. Kiirust mõõtis Xxx. Nad mõõtsid kiirust paigal 4
(9)4-10-1443 seistes, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa ristmikul. Ta nägi pealt, et kaebuse esitaja tegi möödasõidu. Kolonnis liikus kolm autot ja kahest autost sooritas möödasõidu. Eelpool nimetatud tõenditega ei haaku kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta ei sooritanud möödasõitu vahetult enne seda kui teda politsei peatas, ta sõitis kolonnis, kus oli 4 autot. Temast sõideti mööda, aga ta ei pea ju mäletama, kes ja mis temast mööda sõidab. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ütlused selles osas, et möödasõitu ei toimunud vahetult enne seda kui teda politsei peatas on ebausaldusväärsed ning on antud eesmärgiga vabaneda väärteokorras karistamisest ning eelkõige lisakaristusest, kuna kaebuse esitaja enda ütlustest tuleneb, et eelnevalt oli tal rikkumisi seoses kiiruse ületamisega, ta elab väljaspool linna, tal on väike laps ja ta ei saa endale lubada rikkuda liiklust. Kaebuse esitaja on taotlenud kahe tunnistaja, s.o Xxx`i ja Xxx`i ülekuulamist. Nii käesoleva väärteoasja menetleja Xxx`i kui ka tunnistaja Xxx`u ütlustest tuleneb see, et L.N viibis mootorsõidukis üksinda ning kaasreisijad puudusid. Nimelt tuleneb Xxx`i ütlustest, et kui ta läks auto juurde, ta vaatas autosse sisse, autos oli Anastassia. Kedagi rohkem polnud. Kõik klaasid olid läbipaistvad Tunnistaja Xxx on andnud ütlused, mille kohaselt alguses tuli auto salongis põles ja oli selgesti näha, et ta oli seal autos üksinda, sõiduki tagumine akna klaas ei olnud tumendatud ja oli näha ainult ühte figuuri. Kohus tuvastas L.N poolt kasutatud sõiduki Audi A6 (reg nr 418 MKK) vaatlusega, et sellel sõidukil on tumendatud sõiduki tagumine klaas ja tagumiste kaasreisijate klaasid, mis nähtub ka asja materjalide juurde lisatud sõiduki fotodest. Sõiduauto vaatluse käigus selgus aga, et tegemist ei ole täiesti läbipaistmatute klaasidega. Kohus leiab, et kuna politseiauto jäi seisma kaebuse esitaja auto taga tulenevalt tunnistaja Xxx`u ütlustest, milles ei ole kohtul selles osas alust kahelda, ning vahemaa politseiauto ja kaebuse esitaja auto vahel oli kas 1 meeter või vähem, siis leiab kohus, et Xxx, kes ei väljunud mootorsõidukist, nägi tagaistmel istunud Xxx`it ning L.N ja Xxx jäid talle märkamatuks. Kohtu sellist veendumust süvendab see, et tunnistaja Xxx eksis ka sõiduauto värvi nimetamisel, tuues välja, et tegemist oli tumedat värvi Audiga. Kohus tuvastas vaatlusega ning ka asja materjalide juurde lisatud fotodelt nähtub, et tegemist ei ole tumedat värvi autoga. Eeltoodud asjaolud annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et tunnistaja Xxx, eksides auto värvis, ei näinud ka täpselt mitu isikut sõidukis viibis. Seda, et tunnistajad Xxx ja Xxx viibisid väärteo toimepanemise ajal kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukis kinnitavad kohtu hinnangul nende kohtuistungil antud teatud ütlused, nt on tunnistaja Xxx kirjeldanud õigesti kiirusmõõteseadme UltraLyte välimust ja väärteomenetleja Xxx`i välimust. Tunnistaja Xxx`i ütlustest tuleneb ka see, et ta nägi kiirusemõõtjat, mis oli käes politseil, sest aken oli natuke all ja ta tuli auto juurde näitama, ta vaatas natuke aknast välja ja nägi seda protsessi. Kohus leiab, et see, miks väärteomenetleja Xxx ei märganud mootorsõidukis kaasreisijaid võib olla tingitud sellest, et tegemist on keskmisest pikema noormehega ning aken oli ainult natukene alla lastud ning seetõttu olles mitte piisavalt hoolas ei märganud ta Xxx`i. Xxx jäi märkamatuks seetõttu, et tagumise kaasreisija aknaklaas on samuti tumendatud, tegemist oli pimeda ajaga, sellele klaasile ei olnud suunatud valgusvihku. Kohus leiab, et väärteoasja kohtuväline menetleja Xxx rikkus väärteomenetlusõigust sellega, et ei olnud piisavalt hoolas välja selgitamaks, kas mootorsõidukis viibib kaasreisijaid, keda tuleks käesolevas asjas üle kuulata tunnistajatena. Kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni ja seega on tal ka tõendamiskoormus, mis tulenevalt uurimispõhimõttest tähendab seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ning koguda tuleb nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. 5
(9)4-10-1443 Tegemist on aga väärteomenetluse sellise rikkumisega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning mida on ka kohus teinud, kuulates tunnistajatena üle Xxx`i ja Xxx`i. Kohus tuvastas kohtuistungil, et kaebuse esitaja ja Xxx on püsivas kooselus olevad isikud, kellel on plaanis suvel abielluda ning seetõttu kohus leiab, et tegemist on käesoleva väärteoasja lõpptulemusest huvitatud isikuga. Kohus leiab, et tema ütlused selles osas, kas kaebuse esitaja sooritas möödasõidu vahetult enne seda, kui politsei neid peatas, ei ole usaldusväärsed ning on antud eesmärgiga, et kaebuse esitajat ei karistataks väärteokorras. Kohus jõudis sellisele seisukohale seetõttu, et ta ei mäleta seoses selle väärteoasjaga niivõrd mitmeid asjaolusid, nt ta tõesti ei mäleta, kas kaebuse esitaja vahepeal tuli tagasi autosse, palju aega on möödas, võibolla millegi pärast tuli korraks tagasi; ta ei mäleta mitu autot oli kolonnis, kas kolm või viis. Nende auto oli teine või kolmas, ta ei mäleta. Võib-olla oli rohkem autosid, ta ei mäleta. Ta ei mäleta juba, kas naine väljus autost. Ilmastikuolud oli normaalsed, sademeid ei olnud. Oli juba pime, aga ta ei mäleta. Kohus leiab, et eluliselt usutav ei ole see, et tunnistaja kogu aeg jälgis kaebuse esitaja kiirust. Asjaolu, et L.N kasutas püsikiirusehoidjat, ei välista kohtu hinnangul ka tema poolt kiiruse ületamist, kuna püsikiiruse hoidja kasutamine ei takista möödasõidul kiirendamist ja sellel fikseeritud kiirusest kiiremini sõitmist. Gaasipedaalile vajutamisel on võimalik koheselt sõita kiiremini kui püsikiirusehoidjal fikseeritud. Hinnates tunnistaja Xxx`i ütlusi jõudis kohus seisukohale, et tema ütlused ei lükka samuti ümber seda, et kaebuse esitaja sõitis lubatust kiiremini. Nimelt pole eluliselt usutav see, et tunnistaja ei mäleta seda, kas neist sõitis keegi mööda või mitte, aga seda mäletab, et nemad ei sõitnud mööda. Samuti oli üheks põhjuseks, miks kohus sellisele seisukohale jõudis see, et ta oli enda vastustes ebalev, vastates näiteks, et tema meelest ei teinud juht möödasõitu. Kohus leiab ka, et kiiruse täpset suurust ei ole võimalik tajuda tagumisel istmel istudes, spidomeetrit mitte vaadates ning seetõttu leiab kohus, et tema ütlused ei ole eluliselt usutavad ka selles osas, mille kohaselt kaasaegses Audi A6 sõites istudes tagumisel istmel sõites kas 90 km/h või 130 km/h on võimalik tajuda mingeid märgatavaid erisusi vaates aknast välja või mingit rõhumist. Kohus on seisukohal, et inimese meeleorganid ei võimalda süüteomenetluseks vajaliku kindlusega hinnata sõiduki kiirust ning täpse kiiruse mõõtmiseks tuleb kasutada kiirusmõõteseadet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja 22 tunnistaja Xxx`u ütlustega see, et L.N realiseeris enda tegevusega LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRSS-09/00141 nähtub ka see, et kiirusmõõturi Ultra Lyte LTI 20-20 100LR nr UXO18489 puhul oli tegemist taadeldud mõõtevahendiga (tl 30). Kaitsja leidis, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on rikutud jämedalt väärteomenetlusnormi, s.o V™S §-i 68, kuna väärteoprotokolli on täitnud tunnistaja Xxx ning selle on allkirjastanud Xxx. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, et tegemist oleks olulise väärteomenetluse rikkumisega. Väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ning kohus leiab, et selle tehniline täitmine ei pea toimuma ainult väärteomenetleja poolt. Väärteomenetleja, andes enda allkirja selle kohta, et tema on selle koostaja, kinnitas seda, et ta oleks kandnud sinna täpselt samad andmed, mis käesoleval juhul protokolli kantud on. Seega leiab kohus, et väärteoprotokolli koostamisel on lubatud kasutada tehnilist abi, nagu seda on tehtud käesoleva väärteoasja menetlemisel ning tunnistaja Xxx, osutades väärteoasja menetlejale tehnilist abi väärteoprotokolli koostamisel, ei sattunud menetleja rolli. Kohtu arvamust, et tegemist ei ole väärteomenetluse olulise rikkumisega süvendab ka see, et väärteoprotokoll on reeglina käsitatav menetlusdokumendina mitte tõendina. Ainult siis kui väärteoprotokolli kantakse menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlusi, siis loetakse väärteoprotokolli tõendiks 6
(9)4-10-1443 niivõrd kuivõrd ta sisaldab kõnealuseid ütlusi. Käesolevas väärteoasjas on kaebuse esitaja kandnud aga omakäeliselt väärteoprotokolli enda ütlused ning seda osa väärteoprotokollis tunnistaja Xxx ei täitnud. Kaebuse esitaja on enda kaebuses toonud välja ka selle, et talle ei võimaldatud tõlgi abi. Kohus leiab, et ka see kaebuse esitaja ütlus ei ole usaldusväärne, kuna seda ei kinnita ei tunnistaja Xxx`u ütlused ega ka Xxx`i ütlused, mille kohaselt kaebuse esitaja ei taotlenud tõlgi kaasamist, väärteomenetleja suhtles temaga vene keeles ning talle olid tõlgitud ka käesolevas väärteoasjas koostatud protokollid. Antud väärteoasja menetlejaks oli Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik. Ida Prefektuurile on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud erialase pädevuse tunnistus E133, mille kohaselt Eesti Akrediteerimiskeskus tõendab käesolevaga, et Ida Prefektuur on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 5. oktoobri 2006.a määruse nr 85 nõuetele liiklusjärelevalve mõõtmiste alal. Kinnitus on välja antud 01.01.2010.a ja kehtib kuni 16.12.2011.a. Seega on tegemist pädeva kohtuvälise menetlejaga. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätestatule peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemedoodikat. Kohus tuvastas, et tegemist oli pädeva mõõtjaga, taadeldud mõõtevahendiga ning kasutati asjakohast mõõtemedootikat. Seega on kohtu hinnangul mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Kohus leiab, et L.N pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. On selge, et möödasõidu teostamisel peab eriti hoolsalt jälgima sõidukiirust ja see on olukord, kus väga lihtsalt võib kiirus tõusta lubatust suuremaks kui väga hoolega kiirust ei jälgita. Kohus leiab, et tegu on just juhtumiga, kus möödasõitu tehes L.N ei jälginud hoolsalt sõidukiirust ja nii pani kergemeelsusest toime väärteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
§ 32
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
- peatüki
- jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule 22 esitatud ja kohus leiab, et L.N on talle süüks arvatud LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
§ 33
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtuistungil leidis tõendamist see, et L.N rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 – 22.03.2010 kell 20.15 Ida-Viru maakonnas, Vaivara vallas, Tallinn-Narva mnt 193, 2 km liikudes Narva, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 130 +/- 4 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud – L.N 22 pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 74 lg 2 järgi. 7
(9)4-10-1443 Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 22 L.N on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 74 lg 2 22 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 6000 krooni ja LS § 74 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. LS § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 7422 lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.N puhul on tuvastatud.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 14-15) on kaebuse esitaja varasemalt karistatud 6-l korral, sh ka sama kvalifikatsiooniga väärteo toimepanemise eest 4-l korral. Kohtuvälise menetleja otsusega on karistatud kaebuse esitajat maksimaalses määras, s.o 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kohus leiab, arvestades seda, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, on võimalik karistuse eripreventiivseid eesmärke saavutada ning kaitsta õiguskorda väiksema rahatrahviga, s.o 80 trahviühiku suuruse rahatrahviga, mis on 306 eurot ja 78 senti. Arvestades kaebuse esitaja varasemat korduvat karistatust väärteokorras, on ka lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse eesmärkide saavutamiseks igati põhjendatud ning vajalik, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning liiklusvoos oluliselt kiirust ületades ja korraga kahest sõidukist möödudes on tegemist olukorraga, kus vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul ei ole paljude kaasliiklejate turvalisus enam tagatud. LS 7422 lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Arvestades seda, et L.N-ilt on varasemalt juba juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks, kuid see ei avaldanud soovitud mõju ning teda on korduvalt varasemalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada talle lisakaristust maksimaalses määras, s.o võtta talt ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et L.N kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 13.04.2010.a otsus väärteoasjas nr 2330,10,002810 osaliselt 22 karistuse määramise osas ning mõista L.N-ile karistuseks liiklusseaduse § 74 lg 2 alusel rahatrahv 80 trahviühikut ehk 306 (kolmsada kuus) eurot ja 78 (seitsekümmend 22 kaheksa) senti. Muus osas, nimelt L.N karistamises liiklusseaduse § 74 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 13.04.2010.a otsus väärteoasjas nr 2330,10,002810 muutmata. 8
(9)4-10-1443 Mari-Liis Avikson Kohtunik 9
(9)