1-09-21676/17

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 05.09.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-21676 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Vaike HANNI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.H sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 08.12.2010 ja lõpp 08.06.2012 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Jätta J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Viru Vangla esitas 06.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.03.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 213 lg.1, §199 lg.2 p.4, 5 järgi ja mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava täitmiskava on koostatud, kuid kinnipeetaval pole avanenud võimalust seda täitma asuda. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib kolmandat korda. Kuriteod on toime pandud katseajal. Isiku varasemad kuriteod on kõik isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandud vaaravastased kuriteod. Soodustavaks teguriks tema puhul 1 alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava karistatus vabaduses Alkoholiseaduse §70 järgi näitab kinnipeetava motiveerimatust elustiili muutmiseks. Kinnipeetava suhtes on avatud 75 täitemenetlust. Kinnipeetav kordab pidevalt samu vigu. Oma kuritegusid püüab kinnipeetav õigustada, tema toimetulekuoskused ja probleemide lahendusoskused on kasinad. Kinnipeetav küll väidab, et tunnistab muutuste vajalikkust ja saab aru oma süüst, samas ei näe ta rehabilitatsiooniprogrammides osalemises mingit mõtet. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses on seisukohal, et isikul võib vanglast vabanemisel tekkida probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja igapäevase toimetulekuga, mis võib soodustada uute kuritegude ja muude õigusrikkumiste toimepanemist. Erialase ettevalmistuse ning pikaajalisema tööharjumuse puudumine muudavad tema puhul tööleidmise ebareaalseks. Samas on kinnipeetava suhtes avatud 75 täitemenetlust. Kriminaalhooldaja peab vajalikuks, et kinnipeetav läbiks erineva kallakuga sotsiaalseid rehabilitatsiooniprogramme. Isiku ohtlikkus kaaskodanikele võib eeskätt väljenduda võimalike varavastaste kuritegude toimepanemises. Kinnipeetav soovib pärast vabanemist asuda elama pensionärist ema juurde 2-toalisesse korterisse xxx. Korter on puhas ja korras. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Maakohtu istung Kinnipeetav J.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et soovib aidata ema. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Kõik kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on olnud varavastased. Arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegude dünaamikat, leiab maakohus, et kinnipeetavale mõistetud karistused ei ole täitnud KarS §56 lg.1 sätestatud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on muuhulgas karistatud ka vangistusega tingimisi koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. Kinnipeetav ei ole katseaega läbida suutnud ja karistus on pööratud täitmisele. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et seekord suudab kinnipeetav katseaja läbida nõuetekohaselt. Maakohus toetub siinjuures ka kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele, mille kohaselt selgub ametniku vestlusest kinnipeetava ema ja 2 lähisugulasega, et vabaduses kuritarvitas kinnipeetav alkoholi ja viibis regulaarselt kahtlase kuulsusega kohtades ja suhtles kahtlase taustaga isikutega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav oma sõltuvusprobleemidega vangistuses tegelenud ja on seisukohal, et käesoleval ajal on üldse liiga hilja sellega tegelema hakata. See näitab, et kinnipeetav ei soovi oma käitumist ja elustiili vabanemise korral muuta. Alkoholi taaskuritarvitama hakkamine, alkoholisõltuvusega ja kriminaalkorras karistatud isikutega taas suhtlema hakkamine aga suurendab uute kuritegude toimepanemise riske vabaduses. Maakohus arvestab siinkohal ka 75 täitemenetluse olemasolu kinnipeetaval. Arvestades seda, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka legaalne ja regulaarne sissetulek, suureneb uute kuritegude toimepanemise oht veelgi. Kinnipeetava seletus selles kohta, et teda hakkab üleval pidama ema, ei ole arvestatav. Kindla elukoha ja distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt ja kinnipeetava enda kinnituse kohaselt maakohtu istungil elas ta samas elukohas koos emaga ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuse tegemise ajal. Seega ei takista elukoha omamine ja ema olemasolek kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 20.09.2011 №oremreferent Liivi Õun 3