lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. Kohus osundab asjaolule, et väärteomenetluses analoogiliselt kriminaalmenetlusega on sätestatud menetlusdokumentide personaalse kättetoimetamise põhimõte, kui võimalikuks menetluse tulemiks on põhiõiguste riivena vabaduse võtmine, s. o aresti kohaldamine. Kohtul on võimalik avaldust menetleda ja kutsuda süüdlane avalduse lahendamiseks kohtusse olukorras, kus sissenõudja on esitanud süüdlase usaldusväärse aadressi (ka kontaktandmed). KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.
§-de 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse vääteomenetluses ka karistuste täitmisele pööramisel kriminaalmenetluse sätteid. Sissenõudja on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Kohtutäituri teatise kohaselt ei oma võlgnik registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara. Samas ei ole esitatud andmeid vallasvara puudumise kohta süüdlasel, kuigi TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas. Süüdlase varalist seisundit on kohtul võimalik hinnata sissenõudja esitatud asjaoludest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et sissenõudja ei ole kohtule esitatud avalduses ja selle lisades võlgnikul vara puudumist piisavalt põhistanud. Hinnang vara puudumises kohta on järeldatud eelkõige registriandmete ja pangaarvete kontrollitulemuste põhjal. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara. Sellekohast menetlust avaldusest ei nähtu. Kohtu hinnangul on sissenõudja pöördunud kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varaline seisund ja võimekus rahatrahvi reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja reageerinud täitemenetluse seadustikust tulenevalt. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s o vabaduse võtmine. Eeltoodu on põhjuseks, mille tõttu tuleb
lg 3 kohaselt jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.
kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud
kohaselt.
kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (
). (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.