lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
järgi on kassatsiooni alused: • materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (
toodud alused); • väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (
Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja komissar Ragne Lai 17.09.2013 otsusega nr 2317,13,006909 karistati G.E liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o. 280 eurot ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.08.2013 kell 03:43 Tallinnas A. H. Tammsaare teel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75+/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 11.10.2013, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada määratud lisakaristuse osas, taotledes juhtimisõiguse äravõtmise kergendamist või tühistamist. Kaebaja kinnitab, et tegemist oli öise ajaga ning praktiliselt tühja mitmerealise teega. Kaebajale on taksojuhi töö ainus töö, mida ta saab teha 90%-lise töövõime kaotuse juures. See töö annab talle majandusliku kindluse, kuivõrd ainuüksi töövõimetus-pensioniga ja sotsiaaltoetusega ei ole võimalik hakkama saada. Ta saab aru, et korduvate rikkumiste eest on juhtimisõiguse äravõtmine vajalik ja tunnistab, et teda on varem samuti liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistatud, kuid kinnitab, et need ei ole olnud teod, mille ta oleks toime pannud hoolimatusest teiste liiklejate või üldkehtiva korra vastu. Taksojuhi töös tuleb teinekord ette olukordi, kus ta on olnud sunnitud kiirustama, kui näiteks klient on esitanud väljakutse sedavõrd napilt, et soovitud sihtkohta õigeks ajaks jõudmine on tõepoolest küsitav. See ei õigusta kiirustamist, kuid teiselt poolt peab ta ka kliendi soovidega arvestama, et mitte saada kaebust tööandja ees. Kui ta peaks juhtimisõiguse kaotama, kaotaks ta kahe kuu töötasu, mis on tema jaoks oluline rahaline abi, et maksta oma laenusid ja võlgasid. Ta lubab, 2 et on edaspidi hoolsam ja tähelepanelikum. Iga trahv on talle tema sissetuleku juures suureks karistuseks. Kahetseb juhtunut kogu südamest. Kohtuistungil kaebuse esitaja ei taotlenud kohtuistungi protokollimist ja jäi kaebuse juurde ja selgitas uuesti, et ta vajab juhilube töötamiseks. Tal on võlgnevus täitemenetluses, tal on võlgnevuse tasumata jätmise korral oht jääda ilma elamispinnast. Juhilube on tal vaja töötamiseks. Kohus lisab koopia täitedokumendist asja juurde. Igakuine sissetulek ilma lisatööta on 295.- eurot invaliidsuspension. Mul on 90% invaliidsus ja saan väga piiratud töid teha, teen ka taksojuhi tööd poolenisti. Võin teha neid töid, mis võimaldavad puhast keskkonda, tolmuvaba ja allergia tekitajatest vaba keskkonda. Siiralt kahetseb, kuid ei ole seda pahatahtlikult teinud, olin veendunud, et olen 70 alas. Palub load alles jätta. Taksojuhina olen töötanud umbes 5 aastat, kuid vahepeal 2 aastat ei töötanud. 2012 võeti karistusena ka ära juhiload, siis tekkisidki võlad, nagu see korterivõlg. Pärast seda on veel rikkumisi olnud. Viimati karistati selle aasta juulis. Elan üksi, mul on täisealine tütar, kes ei ela minuga koos. Majanduslikult ta mind ei toeta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tehtud on õige otsus. See on seaduslik ja põhjendatud. Isikul on 20 kehtivat liikluskaristust, sh varasemate kiiruseületamiste eest. Korduvalt on määratud rahalised karistused ning samuti kiiruse ületamise eest on 2011 äravõetud juhiload. Ometi ei ole isik sellest järeldusi teinud, vaid on jätkanud õiguskorra rikkumist. Isik on ohtlik endale ja teistele liiklejatele. Kaebuse esitaja ei arvesta liikluses teistega ega ole varasematest karistusest mingeid järeldusi teinud. Kohtuväline menetleja ei sa nõustuda lisakaristus tühistamisega, teda on varasemalt karistatud ka neljaks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega, pärast seda on jätkanud rikkumisi, viimane rikkumine on toime pandud juulis sellel aastal, siis sai üksnes rahatrahvi. Need kõik ei ole mõju avaldanud, mistõttu kohaldati uuesti lisakaristust ehk juhtimisõiguse äravõtmist, sealjuures poole lühemaks ajaks, kui eelmisel korral. Karistamine põhikaristusena 70 trahviühikut ja lisakaristusega 2 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on seaduslik ja põhjendatud, õiglane ja proportsionaalne. Palub jätta otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli nr 2317, 13, 006909 andmetest nähtuvalt on G.E 26.08.2013 kell 03.43 juhtinud mootorsõidukit Seat Altea riikliku registreerimisnumbriga XXX Tallinnas Tammsaare teel, Sõpruse pst ja Rahumäe tee vahelisel alal kiirusega 75 +/- 3 km/h alas, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, ületades seega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Vastavalt LS § 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Sama § lõige 5 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuses ei ole vaidlust toimepandud rikkumise üle. Vaidlustatud on määratud lisakaristus. 3 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot ja lisakaristusena § 227 lg 5 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Seega on karistus määratud LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul sõidukiiruse lubatud kiiruse ületamine 22 km/h võrra. Selline kiiruse ületamise määr on sätestatud rikkumise keskmist määra ületavas määras. See ka omakorda tingis karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületades. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse. Antud juhul kohus sellega ei nõustu, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isikut varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, kuid ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et sellisel juhul puudub alus rääkida siirast kahetsust teo toimepanemise suhtes. Samas puuduvad kohtul õigused menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks, mistõttu tuleb kohtul arvestada karistust kergendava asjaolu esinemisega nagu tuvastas seda kohtuväline menetleja. Raskendavad asjaolud puuduvad. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitaja varasemalt korduvalt karistatud LS rikkumiste alusel väärtegude toimepanemise eest, sealjuures enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist karistatud poolteist kuud varem, s.o. 13.07.2013 samuti LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Ilmselgelt ei ole kaebaja aga mingeid järeldusi nendest karistustest teinud, sest on jätkanud õiguskorra rikkumist, pidades võimalikuks ja vajalikuks aktiivselt liikluses osaleda ja panna toime uus väärtegu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud põhija lisakaristus on vastavuses isiku suhteliselt suure süü ja kaebuse esitaja isikuga. Puutuvalt määratud lisakaristusse, märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et kuivõrd varasemalt mõistetud rahalised karistused ei ole oma eesmärki täitnud ega isikut suunanud õiguskuulekale käitumisele ning arvestades käesoleva teo ohtlikkust - linnatänaval lubatud sõidukiiruse ületamine 22 km/h, on kaebuse esitaja süü keskmisest määrast suurem, arvestades veel tema varasemat korduvat karistatust LS rikkumiste eest, samuti seda, et isik on liikluskorda rikkunud aastate vältel süstemaatiliselt- teda on korduvalt karistatud ka kiiruse ületamise eest, sh nii rahatrahvidega kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid soovitud tulemusi senised karistused ei ole avaldanud, siis on õigustatud lisakaristuse kohaldamine LS § 227 lg 5 p 1 alusel keskmises määras ning puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtu hinnangul väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebuse esitajale on korduvalt liikluskorda rikkunud ning kohus leiab, et taksojuhina töötamine ei ole selle õigustuseks ega põhuseks kaebajale load alles jätta. Kaebaja ei kaota täielikult sissetulekut, kuivõrd talle jäävad alles sotsiaaltoetused. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul 4 tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kaebuse esitajal esinev haigus- astma- ei takista tal mõne teise töö tegemist ega tingi tema liikumist ainult mootorsõidukiga. Asjaolud nagu majanduslik toimetulek, töövõimekaotus ja taksojuhina töötamine olid kaebuse esitajale ka varem teada ega takistanud teda õiguskorda rikkumast ei sellel ega eelnevatel kordadel. Kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka varasema kogemuse põhjal liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Samuti oli menetlusalune isik, keda on juba karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab täiendavaid rahalisi kohustusi trahvide tasumise näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks. Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on tahtlik ning arvestades kaebuse esitaja karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest on kaebuse esitaja oma suhtumiselt liiklusnõuetesse liikluses ka jätkuvalt ohtlik. Kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistuse kohaldamisena oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Kuigi kohus leiab, et G.E-le määratud põhi- ja lisakaristused on asjakohased, seaduslikud, siis tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt, nimelt määratud rahatrahvi tasumise osas. Arvestades isiku eelnevaid kohustusi täitemenetluses ja tema sissetulekut, on ilmselgelt ühekorraga sellise rahatrahvi tasumine kaebajale ülejõu käiv, mistõttu ajatab kohus trahvi maksmise kümnele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.