1-16-7128/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2019 (kirjalik menetlus) 1-16-7128 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Aivar Tammaru (isikukood 38407034913) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Aivar Tammaru kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Ants Nõmmik, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro, Aivar Tammaru RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega mõisteti Aivar Tammaru süüdi KarS § 184 lg 2 pde 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaeg algas
11. aprillil 2016 ja lõpeb
12. aprillil
14. Tartu Vangla ja prokurör A. Tammaru tingimisi enne tähtaegset vabastamist ei toeta.
15. Tartu Maakohtu
16. märtsi
17. a määrusega ei vabastatud A. Tammarut. Kohus tuvastas, et esinevad A. Tammaru vabastamise formaalsed eeldused. A. Tammaru tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik.
18. Kohus tõi välja A. Tammaru korduva karistatuse. Praegusel ajal kannab ta karistust narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses. Kuritegu on toime pandud katseajal. Pärnu Maakohtu
19. juuni
20. a otsusega tunnistati A. Tammaru süüdi vägivallakuriteo toimepanemise eest. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mida ei pööratud täitmisele 18- kuulise katseajaga. Uute kuritegude toimepanemist jätkas A. Tammaru aga vähem kui aasta pärast katseaja algust.
21. Kohus pidas rasketeks ka A. Tammaru kuritegude toimepanemise asjaolusid. A. Tammaru pani toime rahvatervisevastaseid kuritegusid. Kuritegude raskust ilmestab see, et A. Tammaru käitles ebaseaduslikult nii amfetamiini, kui ka kui ka GHB-d ja seda märkimisväärsetes kogustes (vedelikku rohkem kui 8500 g, mis sisaldas üle 4100 g GHB-d). Seega ebaseaduslikult käideldud GHB-d sisaldava vedelikuga oleks saanud joobe tekitada rohkem kui 2500 inimesele. Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega tegeles A. Tammaru majandusliku kasu saamise eesmärgil, aga ka põhjusel, et ta ise on sõltlane.
22. Positiivsete asjaoludena tõi kohus A. Tammaru puhul välja sotsiaalprogrammide ja täiendkoolitusel ning tööhõives osalemise ja distsiplinaarkaristuste puudumise.
23. Vabanemisjärgselt soovib A. Tammaru asuda elama ema juurde. Ta soovib vahetada keskkonda, et vältida vabaduses tagasilangusi. Vabanemisel oleks A. Tammarul ka töökoht, mis on samuti oluline kuritegelike riskide maandamiseks, sest süüdlane käitles narkootilisi aineid majandusliku kasu saamiseks. Seisuga
24. detsember
25. on tal võlgnevusi summas 28 000 eurot.
26. Uute kuritegude riskifaktoriks pidas kohus A. Tammaru sõltuvust narkootilistest ainetest ja retseptiravimitest. Enne vangistust oli ta igapäevane GHB tarvitaja. Enda väitel oli tal ka sõltuvus alkoholist, ent sai selle sõltuvuse kontrolli alla, kui hakkas tarvitama narkootikume. Kohus pidas positiivseks, et A. Tammarul on kõrge motivatsioon sõltuvustega tegeleda ja vabaduses kardinaalselt oma eluviisi muuta. Samas aga märkis kohus, et A. Tammarul on tekkinud teadmine ja arusaamine sõltuvuste olemasolust alles lühikest aega tagasi (eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamisel ta sõltuvust ei tunnistanud). Seetõttu ei ole alust olla veendunud, et muutused A. Tammaru mõtlemises ja käitumises oleksid püsivad. Välistatud ei ole, et A. Tammarul tekivad vabaduses välistatud tagasilangused vaatamata elukoha vahetusele. MÄÄRUSKAEBUS
27. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja A. Tammaru vabastamist tingimisi enne tähtaega.
28. A. Tammaru on tänaseks talle mõistetud karistusest ära kandnud ¾. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. A. Tammaru on osalenud kõigis pakutud sotsiaalprogrammides ning tööhõives. Ta viibib alates
29. jaanuarist 2019 avavanglas, käib igapäevaselt ühistransporti kasutades tööl Kane Metallis ning hüvitab võlgnevusi. Tööpäeva lõppedes saabub ta ettenähtud ajaks kinnipidamisasutusse tagasi. A. Tammaru lubati just terveks nädalavahetuseks ema juurde, kust ta samuti naasis kinnipidamisasutusse tähtaegselt. Kordagi pole ta püüdnud tuua kinnipidamisasutusse midagi ebaseaduslikku. Eeltoodu kinnitab, et A. Tammaru väärib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2