Obsah (4)

§ 199§ 65§ 121§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 11.september 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07

prg. 199 lg 2 p.4,5,8 ja 121 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 25.maist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.E Prokurör Rainer Amur Süüdistatav H.E (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Leelo Viil Resolutsioon Harju Maakohtu otsus 25.maist 2007.a. Mikhail H.E suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: H.E mõisteti Harju Maakohtu otsusega 25.maist 2007.a. süüdi enne Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a. otsust toimepandud kuritegudes

§ 199lg 2 p. 4, 8 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a.

otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks hiljem tuvastatud kuritegude konkurentis mõisteti H.E-le 2 kuud 20 päeva vangistust. Karistus loeti kantuks. H.E mõisteti süüdi peale Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a. otsust toimepandud kuritegudes:

§ 199lg 2 p.

4, 5, 8 järgi (7 kuriteo episoodi) ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 3 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestadti alates kinnipidamisest – 28.11.2006.a. H.E on

prg. 199 lg 2 p.4,5,8 järgi mõistetud süüdi selles, et tema - - 27.11.

1. a. kell 23.40 aadressil x Tallinn maja juures asuval aiaga piiratud parkimisplatsil, üritas tungida sisse parkimisplatsile pargitud S. T kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimisnumbriga xxx XXX, purustades sõiduauto tagumise vasakpoolse kolmnurkse klaasi ja lõigates noaga puruks aknaklaasi kinni hoidva kummitihendi vigastades ka plastmassist autodetaili, mis asub ukse ja lõhutud klaasi vahel, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta autost seal olevaid võõraid vallasasju, kuid ta peeti sündmuskohal tunnistaja G. J poolt kinni. Varaline kahju 4000.- krooni. 27.11.
2. a. ajavahemikul kell 20.00 kuni 22.30 aadressil x, Tallinn, tungis sisse antud aadressile pargitud G. J kuuluvasse kaubikusse Ford Transit registreerimisnumbriga xxx XXX, eemaldades noaga kaubiku vasakpoolse tagumise akna klaasi, millega tekitas 500.- kroonise varalise kahju ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise - - - - - - - eesmärgil sealt asju kogusummas 5378.31.- krooni. Varaline kahju kokku 5878.31.krooni. 17.09.
3. a. viibides aadressil x, Tallinn, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil oma vanemate korterist meeste kullast abielusõrmuse maksumusega 700.- krooni ja kullast kellakaane maksumusega 1000.- krooni, kogumaksumusega 1700.- krooni, viis need korterist välja pandimajja. 08.09.
4. a. kella 17.30 paiku viibides Balti jaamas Ostukeskuses, mis asub aadressil Kopli 2, Tallinn võttis letilt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata R.Z kuuluva mobiiltelefoni Motorola V3 maksumusega 3000.- krooni ja jooksis minema. Kannatanu jooksis noormehele järele, kuid kätte ei saanud. Järgmisel päeval tuli noormees uuesti Balti jaama Ostukeskuse juurde, kus kannatanu R.Z noormehe ka kinni pidas, ja kus selgus, et telefon on viidud pandimajja. 17.08.
5. a. kella 18.00 paiku viibides aadressil x, Tallinn, tungis autouste lahti tegemise teel oma isale V. O kuuluvasse sõiduautosse GAZ-53 registreerimisnumbriga xxx XXX, mis oli pargitud Randla 24 maja ette ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungraua maksumusega 1500.- krooni ja 2 küljepeeglit, ühe peegli maksumus 300.- krooni, asju kogumaksumusega 2100.- krooni. 11.08.
6. a. kell 13.30 paiku viibides aadressil x, Tallinn asuvas fotoateljees, oodates oma ema, kes oli fotograafi juures, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ooteruumist ema käekotist J.O kuuluva rahakoti maksumusega 700.- krooni, milles olid pensionitunnistus, isikutunnistus, juhiluba, haigekassa liikmekaart, sularaha umbes 20.- krooni, Hansapanga kaart, visiitkaardid, laste fotod, väike ikoon ning läks aadressil Viru 27, Tallinn asuva Hansapanga pangaautomaadi juurde, kust võttis oma ema J.O pangakaardiga, teades kaardi Pin -koodi, oma ema J.O pangaarvelt 6000.krooni sularaha. Varaline kahju kokku 6720.- krooni. jaanuari alguses
7. a. viibides aadressil x, Tallinn asuva oma isale V.O kuuluva garaažiboksi nr. 73 juures, tungis isa loata võetud võtmega ja koos sõbra I. Z, kes ei teadnud, et H.E ei olnud isa luba, garaažiboksi ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil bensiinimootoriga sae „Olenmark“ maksumusega 3500.- krooni ning laskis selle oma tuttava vahendusel pandimajja pantida. Varaline kahju 3500.- krooni. 23.01.05 a. kuni 26.01.
8. a. viibides aadressil x, Tallinn asuva oma isale V.O kuuluva garaažiboksi nr. 73 juures, sisenes isa poolt antud võtmega ja koos Paša nimelise mehega, kes ei teadnud, et H.E ei olnud isa luba asju võtta, garaažiboksi ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil otsakute komplekti maksumusega 500.- krooni ja elektridrelli „DWT“ maksumusega 500.- krooni, asju kogumaksumusega 1000.- krooni, millest elektridrelli müüs maha Balti jaama turu juures 100.- krooni eest võõrale mehele ning otsakute komplekti kaotas. Varaline kahju 1000.krooni.
9. jaanuaril
10. a. viibides aadressil x, Tallinn asuva oma isale V.O kuuluva garaažiboksi nr. 73 juures, tungis isa loata võetud võtmega ja koos sõbra I. Z, kes ei teadnud, et H.E ei olnud isa luba, garaažiboksi ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kompressori maksumusega 2000.- krooni ning lasi selle oma tuttaval V. P, kes ei teadnud, et kompressor on võetud ilma loata, oma nimele pandimajja pantida. Varaline kahju 2000.- krooni. - - 25.06.
11. a. kella 11.45 ajal viibides Viru Keskuses, mis asub aadressil Viru väljak 4/6, Tallinn võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil esimese korrusel asuva A. J müügileti alt A. J kuuluva mobiiltelefoni „Samsung D600“ maksumusega 5249.- krooni ja jooksis Viru Keskusest välja. Varaline kahju 5249.krooni. 28.01.
12. a. viibides aadressil x, Muuga asuvas oma emale J. O kuuluvas suvilas, lõhkus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil oma isale V.O kuuluva alumiiniumtaladest koosneva 18m² kasvuhoone maksumusega 18000.- krooni koos sõprade I. Z ja P. S, kes ei teadnud, et H.E ei olnud selleks isa luba, kogus alumiiniumtalad kokku ja tahtis metalli kokkuostu viia, kuid jäi vahele politseitöötajatele. Varaline kahju 18000.- krooni.

prg. 121 järgi on H.E mõistetud süüdi selles, et tema, viibides 22.09.2006. a. kell 12.57 aadressil x, Tallinn asuvas J. O korteris, tüli käigus väänas J.O käsi ja jalga, tekitades sellise käitumisega kannatanule füüsilist valu. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Ta leiab, et kohus ei ole karistuse mõistmisel sisuliselt arvestanud tema tervislikku seisundit ja nimelt seda, et tal on epillepsia, mistõttu omab ka invaliidsust. Selle aasta märtsikuust on tal ka epillepsiahood sagenenud. On pöördunud vanglas ka arstide poole, kuid kompetentset arstiabi ei ole saanud. Hoogude ajal saab ka füüsilisi traumasid. Samuti palub arvestada, et tunnistas oma süüd nii eeluurimisel, kui ka kohtus, kahetses toimepandut. Palub järelejäänud vangistuse mõista tingimisi. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni, kaitsja toetas apellatsiooni ja prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Maakohtule oli teada asjaolu, millele süüdistatav oma apellatsioonis rõhutatult apelleerib ja nimelt see, et ta põeb epillepsiat. Maakohus on oma seisukoha selles küsimuses väljendanud ka kohtuotsuses, millisest nähtub, et esinev haigus ei saa maakohtu seisukohast mõjutada süüdistatavale reaalse vangistuse mõistmist. Kohtukolleegium nõustub sellekohase maakohtu seisukohaga ja märgib omalt poolt, et kõige paremini oli see asjaolu teada süüdistatavale endale ja seda ka ajal, mil ta pani toime kuriteod. Nii M.O poolt toimepandud kuritegude iseloom (oma lähedaste tagant varastamine) , kui ka kriminaaltoimikus olevad teda iseloomustavad materjalid ( korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest) viitavad sellele, et H.E tarvitas narkootilisi aineid, mis aga annab alust järeldada, et ta ise ei ole haigusele vaatamata oma tervisesse hoolivalt suhtunud vaid pigem soodustanud oma eluviisidega haiguse süvenevat kulgu. Kohtukolleegium leiab, et haigus ei saa antud juhul mõjutada mõistetud karistuse ärakandmise otstarbekkust. Ka on enamus karistusest H.E poolt käesolevaks ajaks juba ära kantud (jäänud 2,5 nädalat). Apellatsioonis esitatud taotluse põhjendamatust kinnitab ka asjaolu, et konkreetse ärakandmata karistuse pikkus, milline

prg.-s 74 ettenähtud tingimuste rikkumisel kohtuotsuse täitmisele pööramisel tuleks ära kanda oleks sedavõrd lühike, et ei täidaks

prg. 74 ettenähtud tingimusliku karistusest vabastamise eesmärke. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Juba ainuüksi nimetatud alus eeldab, et suurem osa, kui mitte kogu mõistetud karistus peab olema ärakandmata. H.E konkreetse vangistusmäära mõistmisel on maakohus juba arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 25.maist 2007.a. M. O suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer