järgi lühimenetluses Süüdistatav P.I , elukoht: XXX, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab OÜ , varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada P.I
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada vangistuse ( 120 päeva) üldkasulikku tööga, arvestades, et 1 päev vangistust võrdub 2 tunnile üldkasulikku tööd, seega tuleb P.I teha 240 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 9 kuud.
lg 4 alusel määrata, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
lg 1 sätestatule: 1) elama oma alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata P.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta P.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 9 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista P.I-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,-krooni ja ekspertiisitasu 120,- krooni. P.I tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „P.I , 1-07-6220, sundraha, joobeseisundi meditsiiniline ekspertiis “. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK P.I on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 15.03.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7449 lg 1 alusel rahatrahviga kogusummas 12 900,- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 17.09.2006.a. kell 08.45 juhtis mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles joobeseisundis. Seega P.I pani toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. P.I on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 30.10.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas P.I , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning nõudis enda ülekuulamist kohtuistungil. Eeluurimisel antud ütlustele soovis lisada, et 17.09.2006.a. tal olid eelmisest õhtust jääknähud, tal oli vaja jõuda sihtpunkti, ta ei olnud adekvaatne hindama oma tegusid. Samuti seletas, et 17.09.2006.a. kui ta oli alkoholijoobes juhtinud sõidukit ja teda peatas politsei olid tema autos istunud ka kaks tema väikest last. Seoses kriminaalmenetlusega on talt ära võetud relvad ja relvaluba, mis on tema meelest ülekohtune. Abikaasa hetkel töötab, abikaasal on ka juhiluba olemas. Lisakaristust palus mitte kohaldada, kuna tegeleb kinnisvaraga ja peab liikuma mööda Eestit. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning P.I poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava P.I süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 12, 21 - 23), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Selgitas, et 16.09.2006.a. jõi 1 pudeli punast veini õhtul kuni kella 23 – ni Tallinnas, XXX. 17.09.2006.a. hommikul tundis end veidi vindisena, kui asus mootorsõiduki rooli aadressil Tallinn, sõiduauto XXX reg.nr XXX, millega sõitis 17.09.2006.a. Sel päeval oli politsei reid „kõik puhuvad“, mida ma tahtsin eirata ja keerasin kõrvaltänavasse, Vabriku tänavale. Politsei sõitis vilkuritega järel ja pidas Vabriku tänaval kinni. Alkomeetrisse puhumisel alkomeetri näitu ei mäleta, politsei viis mind Wismari haiglasse, kus tuvastati kerge alkoholijoove. Protokolliga oli nõus. Ka: - 15.03.2006.a. otsuse väärteoasjas nr 2314,06,003461 koopia (tl. 5), mille kohasel karistati P.I LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000,- krooni ja LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Samuti LS § 74´15 alusel karistati rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 900,- krooni. - 24.02.2006.a. väärteoprotokolli nr AB 788631 koopia (tl. 6), 23.02.2006.a. kella 10.10 ajal juhtis P.I mootorsõidukit alkoholijoobes, alustas reguleeritud ristmiku ületamist foori keelava punase tulega, puudus esitamiseks juhtimisõigust tõendav dokument ja sõiduki kasutamist õigustav dokument. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 634/313 koopia (tl. 7), 24.02.2006.a. kella 10.35 ajal tuvastati P.I kerge alkoholijoove. - väärteoprotokoll nr AB 862984 (tl. 9), 17.09.2006.a. kella 08.45 ajal juhtis P.I mootorsõidukit alkoholijoobes. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 3736/216 (tl. 10), 17.09.2006.a. kell 09.30 tuvastati P.I kerge alkoholijoove. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 13), 17.09.2006.a. kõrvaldati P.I sõiduki juhtimiselt. Kohtunik asub seisukohale, et P.I on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning P.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
järgi, kuna Siim Sepper, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik P.I süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. P.I on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal osaliselt tasutud, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Tal on perekond, kaks last. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et P.I-le pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, kuna eelmised rahalised karistused mingit mõju talle ei avaldanud, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga P.I on kindel elukoht olemas, ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, ta on terve, töövõimeline, võib tema suhtes kohaldada
sätteid, määrates, et mõistetud vangistust tuleb asendada üldkasulikku tööga, sellega oli nõus ka P.I ise. Samuti arvestades seda, et P.I on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve ja temalt on ka juhtimisõis ära võetud 6 kuuks, kuid need karistused pole avaldanud mingit mõju talle, omades kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, taas ta istus rooli alkoholijoobes (kusjuures autos tal olid ka tema väikesed lapsed, seega seadis ta ohtu mitte ainult enda , kaasliiklejate elu ja tervise, vaid ka oma laste elu ja tervise), nagu kinnitas P.I ka kohtuistungil on ka tema arvates olukord Eesti teedel katastroofiline, tuleb ka seekord määrata talle ka lisakaristuse. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.