1-07-6345\2

(06237600063)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi T.M-i ja R.N süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav T.M Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: AS, elukoht: XXX Varasem karistatus: Harju Maakohtu 29.06.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 aasta vangistust ning 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäetakse KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata. Kaitsja Advokaat Merike Borunova Süüdistatav R.N Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: mitteametlikult ehitusel, elukoht: XXX Varasem karistatus: 1) 01.02.1999 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud 1 aastase katseajaga: 2) 17.09.2001 Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 7 kuud; 1 3) 21.08.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; 4) 29.06.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 2 aastat, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 1 aasta ja 6 kuud jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata; 5) 22.05.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1, 2, 4, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta, mida ei pöörata täielikult täitmisele 2 aastase katseaja jooksul. Kaitsja Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. T.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
3. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 29.06.2006 otsusega mõistetud raskema karistusega, lugeda T.M-ile mõistetud karistuseks vangistuse 3 aastat ja 6 kuud, millisest kuulus KarS § 74 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele vangistus 1 aasta ning ülejäänud ärakandmata vangistus tähtajaga 2 aastat ja 6 kuud jäeti T.M-i suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, lugedes käesoleva otsusega mõistetud 6 kuulise vangistuse kantuks.
4. R.N süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.
5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
6. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 29.06.2006 otsusega mõistetud raskema karistusega, lugeda R.N-ile mõistetud karistuseks vangistuse 2 aastat, millisest kuulus KarS § 74 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele vangistus 6 kuud ning ülejäänud ärakandmata vangistus tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud jäeti R.N suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, lugedes käesoleva otsusega mõistetud 6 kuulise vangistuse kantuks.
7. R.N-ilt mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1992 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „R.N, 1-07-6345, kaitsjatasu“.
8. T.M-ilt mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1992 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „T.M, 1-07-6345, kaitsjatasu“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr XXXtegemisega tekkinud kulu summas 2920 krooni jätta riigi kanda.
11. AS esitatud tsiviilhagi 17 346 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Anton 2 T.M-ilt ja R.N-ilt solidaarselt välja mõista AS kasuks 17 346 (seitseteist tuhat kolmsada nelikümmend kuus) krooni, mis tuleb tasuda AS arveldusarvele nr XXX Hansapangas.
12. OÜ esitatud tsiviilhagi 30 435 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so kindlustusandja AS poolt hüvitamata jäänud osas, so summas 15 141 krooni ja 15 senti ning T.M-ilt ja R.N-ilt solidaarselt välja mõista OÜ kasuks 15 141 (viisteist tuhat ükssada nelikümmend üks) krooni ja 15 senti, mis tuleb tasuda OÜ arveldusarvele nr XXX Hansapangas.
13. AS esitatud tsiviilhagi 10 953 krooni ja 42 sendi nõudes rahuldada hüvitamata jäänud osas, so 9 953 krooni ja 42 sendi ulatuses ning T.M-ilt ja R.N-ilt solidaarselt välja mõista AS kasuks 9 953 (üheksa tuhat üheksasada viiskümmend kolm) krooni ja 42 senti, mis tuleb tasuda AS arveldusarvele nr XXX Hansapangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: T.M-i süüdistatakse selles, et olles isik, kes on 2003-2005 a. varguse toime pannud, mille eest oli 29.06.2006 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi, uuesti 13.01.2006 kella 16.00 kuni kella 19.30ni koos R.N-iga esimesel korrusel asuva akna kaudu tungis sisse ASle kuuluvasse ruumi, kust võtsid ASle kuuluva võõra vallasasja – Wiewsonic videoprojektori maksumusega 17 346 krooni, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju ASle summas 17346 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem varguse toime pannud, uuesti, 14.01.2006 kella 21.15 paiku koos R.N-iga akna lõhkumise ja avamise teel tungis sisse OÜle kuuluvasse ruumi, kust võtsid OÜle kuuluva võõrad vallasasjad – 2 LCD monitori üldmaksumusega 12 000 krooni, nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju OÜle summas 12 000 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem varguse toime pannud, uuesti, 19.01.2006 kella 17.30 kuni kella 20.20ni koos R.N-iga esimesel korrusel asuva akna kaudu tungis sisse ASle kuuluvasse ruumi, kust võtsid ASle kuuluvad võõrad vallasasjad – 3 LCD monitori üldmaksumusega 9553 krooni ja 42 senti , nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju ASle summas 9553 krooni ja 42 senti . Seega T.M varem varguse toime pannud isikuna, pani toime grupis, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.N süüdistatakse selles, et olles isik, kes on 2004-2005 a. varguse toime pannud, mille eest oli 29.06.2006 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, uuesti 13.01.2006 kella 16.00 kuni kella 19.30-ni koos T.M-iga esimesel korrusel asuva akna kaudu tungis sisse ASle kuuluvasse ruumi, kust võtsid ASle kuuluva võõra vallasasja – Wiewsonic videoprojektori maksumusega 17 346 krooni, selle 3 ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju ASle krooni. summas 17 346 Samuti tema, olles isik, kes on varem varguse toime pannud, uuesti, 14.01.2006 kella 21.15 paiku koos T.M-iga akna lõhkumise ja avamise teel tungis sisse OÜle kuuluvasse ruumi, kust võtsid OÜle kuuluvad võõrad vallasasjad – 2 LCD monitori üldmaksumusega 12000 krooni, nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju OÜle summas 12 000 krooni Samuti tema, olles isik, kes on varem varguse toime pannud, uuesti, 19.01.2006 kella 17.30 kuni kella 20.20-ni koos T.M-iga esimesel korrusel asuva akna kaudu tungis sisse ASle kuuluvasse ruumi, kust võtsid ASle kuuluvad võõrad vallasasjad – 3 LCD monitori üldmaksumusega 9553 krooni ja 42 senti, nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju ASle summas 9553 krooni ja 42 senti. Seega R.N varem varguse toime pannud isikuna, pani toime grupis, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavad T.M ja R.N seletasid, et süüdistus on neile arusaadav ja nad tunnistasid end neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja süüteo toimepanemine tõendatud kriminaalasja materjalidega. AS esindaja OT selgitas, et kohtuistungile tulles sai ta teadlikuks sellest, et T.M on tasunud äriühingu arvele kahju hüvitamiseks 500 krooni. Kui ka R.N on tasunud 500 krooni, siis väheneks esitatud tsiviilhagi 1000 krooni võrra. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 13.01.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi asuvat AS tootmishoones nõupidamiste ruumi, kus üks tool on seinast eemaldatud ja selle taga on lamellkardin. Põrandal tooli taga kaks jalatsijälge. Kardina taga klaasist uks, millel vigastused. Ruumis laual juhtmestik, mille ots läbi lõigatud. (t/l 5-9) AS kirjast nähtuvalt on videoprojektori Wiewsonic vargusega tekitatud varaline kahju 17 346 krooni. (t/l 12) 13.01.2006 koostatud kannatanu AS esindaja TK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 13.01.2006 ajavahemikul 16.00 kuni 19.30 on varastatud AS nõupidamiste ruumist Wiewsonic videoprojektor hinnaga umbes 17 000 krooni. Ruumid olid valveta ja sisenemine toimus väidetavalt maja kõrval asuva esimese korruse akna kaudu. Varguse avastas siis kui oli vaja ruumi valve alla panna. Kuna signalisatsioon ei lülitunud sisse, siis avastas, et aken oli lahti. (t/l 13-14) 24.10.2006 koostatud tunnistaja MS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lahkus tunnistaja 13.01.2006 viimasena töökohalt umbes kella 19.30 ajal ja püüdis kontorit valve alla panna. Alarm näitas, et koolituste ruumis on aken avatud. Sisenes ruumi klaasukse kaudu ja tundis värsket õhku ning sai aru, et välisuks on avatud. Pani tule põlema ja avastas, et laual ei ole enam videoprojektorit. Nägi, et tuletõrjeuks, mis on harilikult suletud ja mida saab avada vaid seestpoolt, on irvakil. Koolituse ruumi aknal oli näha ka rasvane plekk. (t/l 15-17) 01.03.2006 koostatud trassoloogiauuringust nr T-03-06/H-10 nähtub, et uuringuks esitatud jalatsijäljed on kõlbulikud jalatsite identifitseerimiseks. Antud jalatsijälgede ja kriminalistikatalituse 2005 aasta andmebaasi sisestatud sündmuste fikseeritud jalatsijälgede võrdlemisel tuvastati, et kiledel olevates jälgedes kujunenud tallaosa muster 4 langeb kokku 26.01.2006 OÜ toimunud vargusel lumel avastatud ja fotole fikseeritud ühe jalatsijäljega. (t/l 20-22) 04.05.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ukseklaasilt DNA analüüsiks võetud proovist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele ja saadud tulemuste põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali kohta. (t/l 23-24) 14.01.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi asuvat metallkonteinerit, mis on kohandatud bürooks. Konteineri tagaküljes on vasakult teine ja kolmas aken purustatud käepideme kohast. Kabinetis nr XX akna all kapil jalatsijälje fragment. (t/l 28-40) OÜ avaldus, millest nähtuvalt murti 14.01.2006 kell 21.15 sisse OÜ kontorihoonesse . Lõhuti kaks kontori akent, varastati kaks LCD monitori, lõhuti koopiamasin Toshiba
14. Ligikaudne kahju 30 435 krooni. (t/l 41) 14.01.2006 koostatud kannatanu OÜ esindaja VH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistati 14.01.2006 kella 21.30 paiku turvafirmast AS ja teatati, et kontorihoone kaks akent on lõhutud. Kohale jõudes avastas, et kontori tagumise külje kaks pakettakent on lõhutud, kadunud kaks alumiiniumist turvakardinat. Ühest kabinetist olid akna alt varastatud kaks LCD monitori ja teisest kabinetist samamoodi üks monitor. Teises kabinetis oli akna ees koopiamasin, mis oli maha lükatud ja vigastatud. Monitoride umbkaudne väärtus oli 12 000 krooni, lõhkumisega tekitatud kahju täpsustatakse. (t/l 4445) 14.01.2006 koostatud tunnistaja SG ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja väljakutse kella 21.15 ajal ning kohale jõudis 21.
15. Läks kohe kontori taha, sest eespool paistis kõik korras olevat. Ruumides sees ei näinud kedagi olevat. Ümbruses ei näinud kedagi. Auto juurde tagasi jõudes tuli sinna meesterahvas, kes väitis enda olevat valvuri. Tema ei teadnud juhtunust midagi. (t/l 46-47) 15.01.2006 koostatud tunnistaja JJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 14.01.2006 territooriumil ei olnud ei päeval ega õhtul mingit liikumist ega võõraid isikuid. Kella 21.30 ajal märkas, et kontorihoone juures liikus keegi taskulambiga. Läks vaatama ning nägi, et see on turvamees, kes suundus patrullauto juurde. Turvamees ütles, et kontorihoone tagumised kaks akent on lõhutud. Sireeni häält kuulis alles siis kui liikus kontorihoone poole. Kell 20.30 tegi territooriumil ringkäigu ja kedagi ei märganud. (t/l 48-49 02.03.2006 koostatud trassoloogiauuringust nähtub, et uuringuks esitatud pindmiste jalatsijälgede detailse uuringu käigus tuvastati, et jälgedes on kujunenud jalatsi talla mustri tunnused. Sellest järeldub, et antud jalatsijäljed on kõlblikud jalatsite identifitseerimiseks. Antud jalatsijälgede ja kriminalistikakeskuse 2005 aasta andmebaasi sisestatud sündmustel fikseeritud jalatsijälgede võrdlemisel tuvastati, et kiledel olevates jälgedes kujunenud tallaosa muster langeb kokku 26.01.2006 OÜ toimunud vargusel lumel avastatud ja fotole fikseeritud ühe jalatsijäljega, 17.01.2006 AS XXX toimunud vargusel avastatud jalatsijälgedega, 19.01.2006 AS XXX toimunud sündmusel avastatud jälgedega. (t/l 50-52) AS 03.02.2006 teatisest nähtuvalt on hüvitanud kahju summas 15 293 krooni ja 85 senti. Kui tehakse kindlaks kriminaalasjas nr XXX süüdiolev isik, palub talle sellest teatada, et esitada tsiviilhagi (t/l 54) 20.02.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, et esitatud spordijalatsite ja 2005-2006 aastal andmebaasi sisestatud sündmustel fikseeritud jalatsijälgede võrdlemisel tuvastati kokkulangevused järgmiste sündmuste järgi: - T.M-ilt äravõetud jalatsi tallaosa muster langeb kokku 13.01.2006 AS toimunud vargusel avastatud jalatsijälgedega (kriminaalasi nr XXX) – R.N-ilt äravõetud jalatsi tallaosa muster langeb kokku 14.01.2006 OÜ Harjumaal toimunud sündmusel avastatud jalatsijälgedega. – R.N-ilt äravõetud jalatsi tallaosa muster langeb kokku 19.01.2006 AS toimunud sündmusel avastatud jalatsijälgedega (kriminaalasi nr 06237600104). (t/l 58-64) 5 19.01.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi asuvat AS hoonet, mille välisuksest vasakule jääva ruumi aken on avatud, aknalaual näha jalatsijälg. Koridoris vasakule jääb avatud kabineti uks. Kabineti keskel ovaalne laud, mille keskel palju juhtmeid, osa neist läbi lõigatud. Laua töötlemisel tahmapulbriga on nähtavad kaks papillaarkurrustiku jälge. Vastasseinas olev aken on avatud. Akna ees jalatsijälg. Peauksest paremale jäävas ruumis on laud, ja vasakus laua nurgas läbilõigatud juhtmed. Järgmises ruumis paremal laud ja laual näha läbilõigatud juhtmeid. (t/l 67-70) OÜ arve nr XXX, millest nähtuvalt kulus kardinate remondiks 472 krooni. (t/l 74) OÜ akt nr XXX, millest nähtuvalt esitati arve avariiväljakutsega seoses 1000 krooni ulatuses. (t/l 75) 19.01.2006 koostatud tunnistaja IK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kella 19.30 ajal endine töökaaslane oma autot puhastama ja ütles, et talle tundus nagu oleks üks aken kontoris lahti. Tööpäeva lõpus läksid riideid vahetama ja avastasid, et aken oligi lahti ja kolm monitori kadunud. Umbes pool tundi enne endise töökaaslase tulekut avastasid, et kontoris tuled ei põle, kuid siis monitoride kadumist ei märganud. (t/l 77-78) 19.01.2006 koostatud tunnistaja IN ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kella 19.30 ajal kui tuli firmasse endine töökaaslane A , kes soovis oma autot tolmuimejaga puhastada. Ta mainis, et kontoris on aken lahti. Nad ei pööranud sellele tähelepanu, sest kes sellise külmaga ikka akent lahti teeb. Kella 20.20 ajal kui tunnistaja kontorisse läks, avastas ta, et aken on lahti. Tahtis seda sulgeda, kuid nägi aknalaual jalatsijälge. Helistas ülemusele, turvafirmale ja politseisse. Tuli veel meelde, et kella 18.30 ajal käisid kontoris, et kohvi võtta ja avastasid, et ükski tuli ei põle ega lähe põlema. Mingi asi piiksus vaikselt ja arvasid, et see on alarm. Sisestas oma koodi, kuid selgus, et ei ole alarmi all. (t/l 79-80) 06.10.2006 koostatud tunnistaja RK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja 16.01.2006 puhkusel. Töötab ASs tootmisjuhina. 19.01.2006 õhtul võttis temaga ühendust IN ning teatas, et on toimunud vargus. Erinevatest kontoriruumidest varastati laudadelt monitorid. Ütles I.N , et ta helistaks politseisse. Sõitis ise 1,5 tundi hiljem sündmuskohale ning avastas ainult kolme LCD monitori kadumise. (t/l 81-86) 10.10.2006 koostatud tunnistaja AM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja 19.01.2006 töökohal, töötas sel ajal AS töölisena. See oli umbes kell 17.30, lähenes AS hoonele ja avastas, et kontoriruumi aken oli avatud. Ei pööranud sellele faktile mingit tähtsust. Läks vahetas riided ja asus tööle. Tsehhis kohtus teiste firma töötajatega ja rääkis neile sellest, et kontoriruumi aken on avatud. IN ja IK olid selle üle imestunud. Läksid kõik kolmekesi kontoriruumi poole et vaadata mis seal juhtus. Ruumis oli uks avatud ja nägid, et töölaual, kus muidu seisavad monitorid, ei ole midagi. Kontrollisid üle ka teised kabinetid, kuid ei teadnud, mis seal peab täpselt olema. IN võttis seejärel ühendust juhatusega. (t/l 88-93) AS teatise kohaselt ei ole 19.01.2006 nende valvekeskusesse tulnud AS valveobjektilt ühtegi häiret ja mingit muud moodi ei ole sellelt objektilt mingeid väljakutseid olnud. (t/l 95-96) 18.10.2006 koostatud kahtlustatava T.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei ole ta kahtlustuses esitatud kuritegusid toime pannud. 14.01.2006 või 15.01.2006 oli ta oma sõra R.N juures sünnipäeval. Selleks ürituseks võeti XXX tänaval rendile saunaruumid, kus on ka piljardisaal . See fakt peab olema registreeritud. Kus viibis 13.01.2006 või 19.01.2006, seda ei mäleta. Pole õrna aimugi kus asub XXX, ei tunne kohti, kus pandi toime vargused. Ei saa öelda midagi varguste kohta. R.N tunneb ammu, ta on sõber. (t/l 100-105) Teatises kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et T.M-i keskmine päevasissetulek 2005 aastal oli null krooni. (t/l 114) 19.10.2006 koostatud kahtlustatava R.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et ei ole kahtlustuses esitatud kuritegusid toime pannud. 26.01.2006 oli politsei poolt kinni peetud ja kinnipidamisel võeti ära spordijalatsid. Ei oska seletada kuidas AS ning XXX firmas avastati tema jalatsitega sarnased jäljed. (t/l 117-122) 6 Teatises kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et R.N keskmine päevasissetulek 2005 aastal oli 48 krooni ja 20 senti. (t/l 129) 28.11.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et sündmuskoha vaatlusel 13.01.2006 AS välisukse juures põrandal avastatud ja kahele kilele kopeeritud kaks jalajälge on kõlblikud jalatsite identifitseerimiseks. Antud jäljed on jäetud T.M-ilt ära võetud parema jala spordijalatsiga. Sündmuskoha vaatlusel 14.01.2006 sekretäri toas paljundusmasina alusel avastatud ja ühele kilele kopeeritud üks jalajälje fragment on kõlblik jalatsi identifitseerimiseks. Antud jälg on jäetud R.N-ilt äravõetud vasaku jala spordijalatsiga. Sündmuskoha vaatlusel 19.01.2006 AS avastatud ja kahele kilele kopeeritud kaks jalatsijälge on kõlbulikud jalatsite identifitseerimiseks. Antud jäljed on jäetud R.N-ilt äravõetud parema jala spordijalatsiga. Sündmuskoha vaatlusel 17.01.2006 AS aknalaual avastatud ja ühele kilele kopeeritud üks jalatsijälg on kõlblik jalatsi identifitseerimiseks. Antud jälg on jäetud R.N-ilt äravõetud vasaku jala spordijalatsiga. (t/l 183-207) 16.05.2007 koostatud kannatanu AS esindaja OT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli AS ruumidest varastatud 3 LCD monitori maksumus kokku 9553 krooni ja 42 senti. Samuti lõhuti lamellkardin maksumusega 400 krooni ja elektriku avariiväljakutse 1000 krooni. Seetõttu esitab AS tsiviilhagi 10 953 krooni ja 42 senti, mis tuleks tasuda AS arveldusarvele nr XXXHansapangas. (t/l 222-228) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavatena üle kuulatud T.M-i ja R.N süüd eitavaid ütlusi, kohtuistungil süüdistatavate antud süüd täies ulatuses tunnistavaid ütlusi ning ütluste muutmise kohta antud selgitusi, samuti asuvas AS tootmishoones läbi viidud sündmuskoha vaatlusprotokolli, AS teatist varalise kahju suuruse kohta, AS esindaja TK selgitusi varguse asjaolude kohta, tunnistaja MS ülekuulamisprotokolli, trassoloogiauuringut nr XXX, DNA ekspertiisiakti nr XXX, asunud OÜ kontoriruumide sündmuskoha vaatlusprotokolli, OÜ avaldust varalise kahju kohta, OÜ esindaja VH ütlusi, tunnistajate SG ja JJ ütlusi, sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede trassoloogiauuringut, AS teatist, ekspertiisiakti nt XXX, asunud AS kontorihoone sündmuskoha vaatlusprotokolli, OÜ arvet, OÜ akti, tunnistajate I K , I N , R K , A M ütlusi, AS teatist, ekspertiisiakti nr XXX, AS esindaja O T ütlusi, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kolme ettevõtte kontoriruumidest avastatud varguste toimepanemised sissetungimisega. ASst varastati videoprojektor ning OÜ ja AS ruumidest varastati LCD monitore. Kriminaalasjas üle kuulatud ettevõtete esindajate ütlustest ilmnevad varguste ja lõhkumistega tekitatud kahjud, ettevõtete töötajate ning turvamehe ja valvuri ülekuulamistest ilmnevad vaid asjaolud, mille alusel tuvastati sissetungimise faktid ja varguste toimepanemised. Sündmuskoha vaatlustel on avastatud ruumidest jalatsijäljed, mis asuvad ruumi sissetungimiskoha läheduses ja saavad kuuluda vaid sissetungijatele, kuivõrd ettevõtete töötajad kasutavad ruumidesse sisenemiseks selleks ettenähtud uksi, mitte ei purusta aknaid või uksi ruumi sisenemiseks. Jalatsijälgedele tehtud trassoloogiauuringutest nähtuvalt on kõik sündmuskohtadelt võetud jalatsijäljed identifitseerimiskõlbulikud. Trassoloogiaekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt on AS ruumidest lahti murtud välisukse juurest leitud kaks jalatsijälge jäetud T.M-ilt ära võetud parema jala spordijalatsiga. asunud OÜ kontoriruumis akna all asunud ja laualt põrandale lükatud koopiamasinal olev jalatsijälg on jäetud R.N-ilt ära võetud vasaku jala spordijalatsiga. Samuti on tuvastatud, et asunud AS kontoriruumis avastatud kaks jalatsijälge on jäetud R.N-ilt ära võetud parema jala spordijalatsiga. Taoliste eksperdiarvamuste põhjal saab asuda seisukohale, et T.M on vahetult enne varguse avastamist viibinud AS ruumides ja sisenenud sinna lahti murtud ukse kaudu. Samuti saab asuda järeldusele, et R.N on vahetult enne varguste avastamist viibinud OÜ ja AS ruumides ning mõlemad isikud on sisenenud ruumidesse lahti murtud avavuste kaudu. 7 Sellistest tõenditest ja süüdistatavate kohtuistungil antud süüd tunnistavatest ütlustest ning mõlema süüdistatava poolt vabatahtlikust varalise kahju hüvitamisest ühele ja samale kannatanule teeb kohus järelduse, et T.M ja R.N on isikute grupis toime pannud vargused AS , OÜ ja AS ruumidest. Mõlemad süüdistatavad on varem varguse toimepanemise eest karistatud ning varasem varguste toimepanemine on tuvastamist leidnud Harju Maakohtu 29.06.2006 otsusega süüdistatavate süüdimõistmise kohta. Seega on mõlemad süüdistatavad KarS § 199 lg 2 p 4 näidatud isikuteks. Kuivõrd vargused on toimunud uste ja akende lõhkumisega ning ruumidesse on sisenetud ruumi valdaja tahte vastaselt, leiab kohus, et kuriteod on toime pandud sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Mis puudutab süüdistatavate käitumise kvalifitseerimist KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, siis arvestades seda, et süüdistatavad on oma süüd kohtuistungil täies ulatuses tunnistanud ning selgitanud, et panid neile inkrimineeritud kuriteod toime ühiselt, mistõttu kohus asub seisukohale, et süüdistatavate käitumine on ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavad olid neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemisel kaastäideviijateks. Kohtueelsel menetlusel on AS esitanud tsiviilhagi 17 346 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et kriminaaltoimikus kogutud tõenditega on tuvastatud, et eelmärgitud äriühingu vara varguse on toime pannud T.M ja R.N . Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista kuriteo toimepanemisega varalise kahju tekitajalt, so T.M-ilt ja R.N-ilt solidaarselt, tagamaks kannatanu varalise olukorra ennistamise sellisesse seisukorda nagu see oli enne varguse toimepanemist ning varalise olukorra ennistamine peab toimuma kahju tekitaja arvelt. Kohtueelsel menetlusel on OÜ esitanud tsiviilhagi 30 435 krooni nõudes. Kriminaalmenetluse käigus hüvitas kindlustusandja AS 15 293 krooni ja 85 senti ning hüvitamata osa on 15 141 krooni ja 15 senti. Kohus asub seisukohale, et tsiviilhagi tuleb rahuldada hüvitamata osas, so 15 141 krooni ja 42 sendi osas ning leiab, et kriminaaltoimikus kogutud tõenditega on tuvastatud, et eelmärgitud äriühingu vara varguse on toime pannud T.M ja R.N . Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi tuleb hüvitamata osas rahuldada ning välja mõista kuriteo toimepanemisega varalise kahju tekitajalt, so T.M-ilt ja R.N-ilt solidaarselt, tagamaks kannatanu varalise olukorra ennistamise sellisesse seisukorda nagu see oli enne varguse toimepanemist ning varalise olukorra ennistamine peab toimuma kahju tekitaja arvelt. Kohtueelsel menetlusel on AS esitanud tsiviilhagi 10 953 krooni ja 42 sendi nõudes. Kohus asub seisukohale, et kriminaaltoimikus kogutud tõenditega on tuvastatud, et eelmärgitud äriühingu vara varguse on toime pannud T.M ja R.N. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista kuriteo toimepanemisega varalise kahju tekitajalt, so T.M-ilt ja R.N-ilt, tagamaks kannatanu varalise olukorra ennistamise sellisesse seisukorda nagu see oli enne varguse toimepanemist ning varalise olukorra ennistamine peab toimuma kahju tekitaja arvelt. Samas arvestab kohus asjaoluga, et kohtuistungi ajaks oli kumbki süüdistatav tasunud AS arvele varalise kahju hüvituseks 500 krooni, mistõttu peab kohus vajalikuks süüdistatavatelt välja mõista varalise kahju vaid hüvitamata jäänud osas, so 9 953 krooni ja 42 sendi ulatuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavate isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavatele inkrimineeritud teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus kuni viie aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavate sissetulekud olnud väikesed ning neil lasuvad rahalised kohustused varasematest kohtuotsustest tulenevate kriminaalmenetluse kulude ja väljamõistetud tsiviilhagide näol. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavate suhtes rahalise 8 karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd puuduvad tingimused, mis tagaks rahalise karistuse täitmise. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Arvestades süü suurust, tekitatud varalise kahju suurust ja asjaolu, et mõlemad süüdistatavad on varem karistatud Harju Maakohtu 29.06.2006 otsusega suhteliselt pikaajaliste vangistustega, asub kohus seisukohale, et varasemate kuritegudega võrreldes ei ole süüdistatavate süü kuigi suur. Süüdistatavad on kohtuistungil avaldanud kahetsust toimepandus ning asunud hüvitama tekitatud kahju, mida kohus arvestab KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 mõttes karistust kergendavate asjaoludena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavatele mõistetav karistus võib olla alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et eelmine otsus on kuulutatud pärast süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ning kriminaalasju süüdistatavate süüdistuses pidanuks menetlema koos. Kriminaaltoimikus leiduvatest otsusest ja karistusõiendist nähtuvalt on süüdistatavad neile koheselt ärakandmisele kuulunud vangistused ära kandnud ning nende suhtes on ülejäänud osa vangistusest jäetud tingimisi kohaldamata suhteliselt pika katseajaga. Arvestades eelmärgitud asjaolusid leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetavad karistused peavad olema oluliselt lühemad kui seda olid eelmise otsusega mõistetud karistused ning kuivõrd osa mõistetud karistustest on neil koheselt reaalselt ära kantud, asub kohus seisukohale, et käesoleva otsusega mõistetavad lühema pikkusega vangistused võib lugeda kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 29.06.2006 otsusega mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuulunud karistustega. Kuivõrd KarS § 65 lg 1 sõnastuse kohaselt arvestatakse liitkaristuse kohaldamisel liitkaristusest maha täielikult või osaliselt ärakantud karistus, asub kohus seisukohale, et käesoleva otsusega mõistetavad karistused võib lugeda kantuks ning kohus ei peaks hakkama sel juhul redigeerima eelmist, so 29.06.2006 Harju Maakohtus kuulutatud ja käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsust. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevaid kuritegusid ja eelmises, so Harju Maakohtu 29.06.2006 otsuse kuulutamisega lõppenud menetluses olnud kuritegusid pidanuks arutama koos ühises menetluses ja eelmise otsusega on süüdistatavatelt välja mõistetud ka sundraha, leiab kohus, et käesoleva süüdimõistva otsusega tuleb süüdistatavatelt sundraha jätta välja mõistmata, mõistes välja vaid määratud kaitsjale makstud tasu. Kuivõrd kriminaalasja menetlemisel määrati DNA-ekspertiis, millisega ei kogutud tõendeid süüdistatavate vastu, siis leiab kohus, et puudub seaduslik alus selle ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu väljamõistmiseks süüdistatavatelt ning DNA-ekspertiisist tekkinud menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik 9