2 järgi rahalise karistusega 14750 krooni. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: G.U on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta XXXa. kella 22.25 ajal s.o. avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu selle-ga, et lõi ST rusikate ja jalgadega näo piirkonda ning lõhkus rüseluse käigus ära kan-natanu triiksärgi hinnaga 500 krooni. Seega G.U pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga s.o.
Süüdistatav G.U tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et XXXa. ta sõitis autoga Mustamäe poole ja Siili peatuse juures hakkas üks valget värvi auto siia sinna sõitma. Vahetult enne ristmikku see auto sõitis tema sõi-duki ette ja peatus. Sellest autost väljusid kaks noormeest ja tulid tema auto juurde. Üks avas te-ma auto esiukse ja tõmbas teda varrukast. Ta väljus autost ja noormehed näitasid enda autol ühte kriimustust, mille olevat tema oma autoga tekitanud. Tema pole autot kriimustanud. Üks noormees tahtis vist tema autost võtmed võtta ja teine noormees kummardus auto kohale. Ta lükkas käe või kahe käega valge auto juhi eemale ja läks auto juurde. Auto juures olnud teise noormehe ta lükkas ka eemale, istus rooli ja sõitis minema. Minema sõites ta oli ärritatud ja sõitis vastu sõidutee äärekivi. Mööda sõitnud politsei toimetas ta politseisse ja seal viibisid needsamad noormehed. Kohtuistungil lisab, et tunnistab end täielikult süüdi selles, et auto juures toimus kannatanuga intsident. Kahetseb juhtunut. Kõik rahatrahvid ja rahaline karistust tasutud. Tal toimus pärast intsi- denti liiklusõnnetus ja tal tuvastati alkoholijoove ning talle mõistetud rahatrahv summas 6000 krooni on täielikult tasutud. Kannatanu ST poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et XXXa. ta vii-bis Sõpruse ja Tammsaare tee ristmikul olevas bensiinitanklas. Ta ootas ristmikul foori rohelise tule põlema süttimist, sõitis tagant autole otsa hõbedane XXX reg. nr. XXX. ( numbrit täpselt ei mäleta ). Ta väljus autost, et uurida vigastuste suurust. Ta palus XXX juhil autost väl-juda, et arutada liiklusõnnetust. Juht rääkis vene keeles, kutsus enda autos viibiva sõbra. Sõbra palvel XXX juht ajas auto natuke tagasi. Seejärel ta nägi, et tema autol mingeid vigastusi ei ole ja pretensioone ei ole. Äkki hakkas XXX juht karjuma tema sõbra peale. Nähes olukorra muu-tumist, ta läks autosse ja helistas politseisse. Kõne tegemise ajal XXX juht tuli tema juurde ja kiskus ta autost välja ning hakkas teda peksma käte ja põlvelöögiga näo piirkonda. Rüseluse käigus XXX juht tõmbas tal pluuse katki. Ta sai pluusist ja jopest välja ning eemale joosta, keegi tahtis talle appi tulla, kuid XXX juht oli ära sõitnud. Jope ja pluusi sai kätte oma auto juu-rest. Kohale sõitis politseipatrull ja seejärel sõitis traumapunkti ning hiljem ka politseisse aval-dust kirjutama. Katkirebitud pluuse eest taotleb tsiviilhagi summas 500 krooni. Tunnistaja Guram I poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustes nähtub, et XXXa. ta viibis T autos ja sõideti Sõpruse pst. McDonaldis juurest välja. Järsku T peatas auto, pani ohutuled põlema ja väljus autost. Ta ei saanud juhtunust aru. Ta palus XXX juhil natuke tagasi sõita, et vaadata autoga juhtunut. T vaatas oma autot ja ei tuvastanud mingeid vigastusi ja ta selgitas seda ka XXX juhile. XXX juht karjus tema peale ja ta läks autosse. T ütles, et kut-sus politsei. Samas tuli auto juurde XXX juht ja tiris T autost välja. Ta tahtis juhtunud näha ja väljus autost, kuid sel ajal T oli T – särgi väel ära jooksnud ja ta istus uuesti autosse ning lukustas uksed. Hiljem ta nägi T pluusi ja jopet eemal maas. XXX juht sõitis autoga mine-ma. Ta ootas koos Tga politsei saabumise. Tunnistaja MŠ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et sõitis kaasreisijana G.U autos Mustamäe poole. Ühe valgusfoori lähedal möödus G.U autost valget värvi sõiduk ja jäi ette seisma. Peaaegu oleks G.U auto sellele otsa sõitnud. Valget värvi autost väljusid kaks noormeest ja hakkasid midagi rääkima ning näitasid auto taga-osale. Üks noormees avas juhi ukse ja haaras G.U vormipluusi varrukast. G.U väljus autost ja kõik midagi rääkisid, kuid ta ei kuulnud jutu sisu, sest istus autos. Nägi ka seda, et Bul-gakov lükkas noormehe eemale, seejärel istus autosse ning sõitis koos temaga minema. Mõne hetke pärast G.U sõitis autoga vastu liiklusmärgi posti. Kohtuistungil G.U tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja kahetseb juhtunut. Kuid G.U kohtueelsel uurimisel end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud on tema süü leidnud tõendamist kannatanu T ütlustega selles, et G.U poolt juhi-tud auto sõitis tagant vastu tema sõidukit, kuid mingeid vigastusi autole ei tekitatud. Sündmus-kohal G.U lõi Tt käte ja põlvega vastu nägu ning rebis puruks ka T pluusi. T üt-lusi kinnitab ka tunnistaja I selles, et nägi Bulkgakovi poolt T autost väljatirimist, sa-muti T eemale jooksmist T – särgis ja T pluusi ja jope maas olekut. Samuti tunnistaja Š andis ütlusi, et nägi G.U poolt noormehe lükkamist. Samuti G.U kinnitas oma ütlustes, et lükkas noormehe eemale ja istus autosse ning sõitis minema. Õnnetusjuhtumi teatisest nähtub, et Tl tuvastati ülahuule põrutus ( huulesisene verevalum ) / t.l. 26 /, samuti tuvastati G.U alkoholijoove 0, 47 mg/l kohta ja G.U nõustus alkoholi tuvastamisega ega nõudnud vereproovis alkoholisisalduse määramist / t.l. 28 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kahetsust, rahaliste nõuete tasumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada G.U
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata kui G.U ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista G.U-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista G.U-lt kaitsjatasu 1650.64 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a XXX SEB Eesti Ühispank viite-number XXX 4 Välja mõista G.U-lt tsiviilhagi ST kasuks summas 500 krooni Kannatanul on tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.