Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.11.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-539 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Marge OJAÄÄR Prokurör Sergei TRAVNIKOV Ko

§76lg.4 määrata J.O-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada J.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada J.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata J.O kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada J.O karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav J.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.01.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121, §199 lg.2 p.4, 7, 8 ja §329 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud alates 16.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude toimepanemise põhjustena ja ajenditena on täheldatud sõltuvusprobleemi olemasolu ja emotsionaalset seisundit. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Ühtset kriminaalset mustrit kinnipeetava käitumisest ei kajastu, kuid soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel ja on osalenud müürsepp-pottsepa kursustel. Kinnipeetav on huvitatud põhihariduse omandamisest ja vajadusel ka enesetäiendamisest. Seoses hõivatusega majandustöödel omab kinnipeetav isiklikku sissetulekut ja tasub regulaarselt rahalisi nõudeid. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad vanemad, 3 venda, õde, elukaaslane ja poeg. Omavahelised suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kuid väidetavalt ei suhtle ta enam nendega. Arvestades kinnipeetava minevikku, on alust arvata, et ta on oma suhtlusringkonna poolt mõjutatav. Kinnipeetav on tunnistanud probleeme seoses alkoholi tarvitamisega, kuid on tegelenud alkoholi kuritarvitamise probleemiga kriminaalhoolduse ajal ja osalenud ka ravil. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad vanusele ja sotsiaalsele taustale, 2 agressiivsust ja enesekontrolli kaotamist ei ole täheldatud. Impulsiivne käitumine väljendub üksnes alkoholijoobes ja negatiivset mõju avaldavas seltskonnas. Kinnipeetava tuleviku eesmärgid on realistlikud. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne ja vangistuses ei ole probleeme esinenud, üldjoontes ta väärtustab ja teadvustab ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et enne vangistust elas ja töötas kinnipeetav Soome Vabariigis, kuhu on tal soov peale vabanemist naasta. Seetõttu on küsimärgi all kriminaalhoolduse nõuete täitmine Eesti Vabariigis. Kinnipeetava lähedased on elukaaslane, poeg, ema, isa ja 2 venda, suhted on head ning üksteist toetavad. Samas ei usu kinnipeetava isa, et kinnipeetav hakkab peale vabanemist elama nende juures, pigem soovib kinnipeetav naasta oma pere juurde Soome, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx, tegemist on avara 5-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema, isa ja poolvend. Kinnipeetava isa on pensionär, ema jääb pensionile novembris
2. Kinnipeetava vanemad on materiaalselt toimetulevad ja vajadusel nõus kinnipeetavat abistama. Kinnipeetaval on palju rahalisi nõudeid erinevate kohtutäiturite ees. Soomes on kinnipeetava perel 3-toaline korter ja väidetavalt alles ka endine töökoht. Eestis puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Maakohtu istung Kinnipeetav J.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning seletas, et seoses pere loomise ja lapse sünniga on ta oma eluviisi muutnud, alkoholi ei tarvita ning seaduserikkumisi toime ei pane. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Kiriteod, mille eest kinnipeetav kannab karistust käesoleval ajal, on ta toime pannud kehtival katseajal. Kinnipeetava liitkaristuse tähtaeg lõpeb 7 kuu pärast. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus suitsetamiseeskirjade rikkumise pärast. 3 Maakohus nõustub prokuröri abiga selles osas, et korduvkaristatus, uute kuritegude toimepanemine kehtival katseajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu võivad olla sellisteks asjaoludeks, mis välistavad kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid arvestab siinkohal ka asjaolu, et vangistuses on kinnipeetav käitunud üldjoontes seaduskuulekalt, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 7 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde 5toalisesse korterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on tegemist sobiva elukohaga ennetähtaegse vabanemise korral. Kuigi kinnipeetava isa on kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt avaldanud arvamust, et poeg ei asu nende juurde elama, vaid sõidab tagasi Soome, kinnitas kinnipeetav maakohtu istungil, et jääb katseajaks kindlasti elama vanemate juurde ja seoses sellega, et elukaaslane töötab Soomes, toob ta enda juurde Eestisse selleks ajaks elama ka nende ühise lapse. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht Eesti Vabariigis. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vangistuses töötanud ja osalenud müürsepp-pottsepa eriala kursustel. Seega on kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral olemas jätkuv töökogemus ja -harjumus ning ka omandatud eriala, mis annavad talle suuremad võimalused tööjõuturul. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetava vanemad on toimetulevad ja valmis kinnipeetavat abistama. 4 Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema, isa ja poolvenna juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamusest nähtub, et perevahelised suhted on head ja üksteist toetavad. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise korral olemas tal toetav tugi lisaks kriminaalhooldusametnikule ka kodus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi, kuid Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tasub kinnipeetav neid oma sissetulekust ja on motiveeritud neid tasuma ka vabanemise korral. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kuriteod kinnipeetava poolt toime pandud majandusliku kasu saamiseks, vaid seotud alkoholi kuritarvitamisega. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on alkoholiprobleemiga tegelenud eelmise kriminaalhoolduse käigus, läbinud ravi ja motiveeritud alkoholist loobuma. Kinnipeetava kinnituse kohaselt maakohtu istungil on motivaatoriks ka pere ja laps. Maakohus leiab, et alkoholi tarvitamist on võimalik kontrollida ja aidata selle tarvitamisest loobuda kriminaalhoolduse käigus. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ka viimased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamisega. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6