kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav A.A. § 121 - 25 lg 1, 2 järgi elukoht: XXXXXX XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Alaealise esindaja Meelis Vinni RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.A.
ja § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
a, so 2 päeva, A.A. poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust
ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Anu Pärteli poolt A.A. Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista A.A. emalt Maia Vinnilt (Vinni, isikukood 46810192760) riigituludesse menetluskuludena osa sundraha 100 (ükssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 76 (seitsekümmend kuus) eurot 71 senti riigi kanda, sundraha osa 317 (kolmsada seitseteist) eurot 3 senti välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude summas 100 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuule: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Maia Vinni kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 10 (kümme) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
§ § 25 lg 1, 2 - 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise katse. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1,2 -121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav A.A. karistuseks 30 päeva vangistust
eelvangistuses viibitud aeg 03.04.05.2011. a so 2 päeva ja karistuseks mõista 28 päeva vangistust.
1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.A. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.A. süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57,53 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). 3 Kohus leiab, et alaealise A.A. menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb vastavalt KrMS §-le 188 panna tema emale Maia Vinnile. Alaealisel endal puuduvad sissetulekud, ta on 80% töövõimetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Meelis Vinni sõnul tema sissetulekuks on töötu abiraha, Maia Vinni on 70% ulatuses töövõimetu, samuti on puue määratud Alice vennale. Peres on kolm last, sissetulek on kokku ca 400 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Maia Vinnile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib Maia Vinnile samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.