lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1 järgi Ainar Koik N.N; elukoht XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti kodanik; haridus: kesk-eriharidus, emakeel: eesti keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 12 korda, viimane kord Harju Maakohtu poolt 07.06.2010
, 424 järgi vangistusega 8 kuud, millest 3 kuud vangistust kuulus ärakandmisele ja 4 kuud 28 päeva vangistust jäeti täitmisele pööramata katseajaga 1 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 06.04.2010.a., vabanes vanglast 06.07.2010 seoses osaliselt ärakantud karistusega elukohast lahkumise keeld Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Mõista N.N õigeks süüdistuses
Süüdi tunnistada N.N süüdistuses
Süüdi tunnistada N.N
lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud raskemat üksikkaristust ja mõista N.N-ile liitkaristuseks kokku 4 kuud ja 25 päeva vangistust.
kohtuotsusega mõistetud kandmata ja Harju Maakohtu 07.04.2011.a kohtumäärusega täitmisele pööratud karistusega – 4 kuud ja 28 päeva, lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, lõplikuks karistuseks lugeda 4 kuud ja 28 päeva. Karistusaja algust lugeda alates N.N vahi alla võtmisest või karistuse kandmisele ilmumisest. Välja mõista N.N-ilt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest summas 210.93 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) märkides kõikidel juhtudel viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „N.N, 1-11-6503, menetluskulu“. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tuleb kohtukulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU: N.N süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja omastamise, taas ajavahemikul 10.10.2009.a. kella 18:00 kuni 11.10.2009 kella 06:00 Tallinnas Mustamäe tee 82 maja hoovist võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks ERkuuluva ja FEOÜ kasutuses oleva kaubiku Ford Transit, reg nr XXX, ning sõitis sellega, kuni ta peeti kinni nimetatud mootorsõiduki joobes juhtimiselt 11.10.2009.a. kell 07:00 Tallinnas Mustamäe tee 99c juures. Seega pani N.N toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
lg 2 p 1 järgi Samuti süüdistatakse N.N selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise, taas 20.10.2009 kella 20:45 paiku võttis salaja Tallinnas XXXasuvast EEkorterist esikust kapi pealt auto võtmed ning seejärel varastas sama maja eest neid võtmeid kasutades EEkasutuses oleva ERkuuluva sõiduauto Opel Omega, reg nr XXX, väärtusega 20 000.- krooni (1278,23eurot). 2 Seega ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise, pani N.N toime
Samuti süüdistatakse N.N selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja omastamise, taas varalise kasu saamise eesmärgil ja luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, peale 20.10.2009 ERkuuluva ja EEkasutuses oleva Opel Omega, reg nr XXX vargust, kuid täpsemalt tuvastamata ajal, müüs Tallinnas XXXkorteris, nimetatud sõiduauto väärtusega 20 000.- krooni (1278,23eurot) edasi TN. N.N selgitas TN, et tema tööandja FEOÜ soovib seda autot müüa 6000.- krooni eest. TNleidis, et hind on väga soodne ja oli auto ostmisega nõus ning maksis N.N-ile ettemaksuna 4000.- krooni ja ülejäänud 2000.- krooni lubas TNtasuda auto ümbervormistamisel. Seejärel, paari päeva pärast, teatas N.N TN, et FEOÜ ei nõustu sellise hinnaga autot müüma ja küsib raha juurde veel 2000.- krooni ning TNmaksis N.N-ile 3690.- krooni, kusjuures raha saamisel lubas N.N TNauto üle anda koos dokumentidega kolme päeva jooksul, kuid seda ei teinud. Seega N.N isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel, pani toime kelmuse, mis on kvalifitseeritav kuriteona
KOHTUISTUNGIL UURITUD JA TUVASTATUD ASJAOLUD: Süüdistatav N.N kohtuistungile ilmunud ei ole ja on lahkunud Eesti Vabariigist. Harju Maakohtu 24.01.2011.a. määrusega kriminaalasjas 1-09-19052 on N.N kuulutatud tagaotsitavaks. Harju Maakohtu 07.04.2011.a. kohtumäärusega samas kriminaalasjas pöörati Harju Maakohtu 07.06.2010.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-0919052 mõistetud varasema karistuse kandmata osa 4 kuud ja 28 päeva vangitust tagaselja täitmisele märkusega, et karistuse kandmist arvata tema vahi alla võtmisest. Viidatud 07.04.2011.a. määruses on märgitud, et N.N elukoht on Soome Vabariigis. Seega leiab kohus, et kriminaalasja võib arutada süüdistatava N.N osavõtuta vastavalt KrMS § 269 lg 2 p 2. N.N ülekuulatuna kahtlustatavana 29.06.2010.a. on tunnistanud oma süüd kaubiku Ford Transit XXX omavolilises kasutamises ning sõiduki Opel Omega reg.märgiga XXXvarguses. Kelmuse episoodis N.N end süüdi ei tunnista. N.N töötas FEOÜs ja tema ülesanneteks oli ehitusmaterjalidega varustamine. Selleks oli tema kasutusse antud Ford Transit reg.märgiga XXX. N.N-ile teadaolevalt võis ta kasutada kaubikut ööpäevaringselt. 10.10.2009.a. võttis ta kaubiku Ford Transit ja sõitis sellega pubisse, tarbis seal alkoholi. Kui ta soovis pubist lahkuda, peeti ta politsei poolt kinni ja toimetati arestimajja. 20.10.2009.a.läks N.N koos Aivar Kuustega tööasjus tööandja esindaja EEpoole koju. AKlahkus EEkorterist enne N.N . Kui N.N oli EEkorterist väljunud, leidis ta käsi tasku pannes oma jope taskust EEsõiduauto Opel Omega võtmed. Kuidas võtmed taskusse said, seda ta ei tea. Kuna ta oli teadlik, milline on EEsõiduauto ja tal olid võtmed, läks ta auto juurde, avas ukse ja käivitas võtmeid kasutades auto ning sõitis selle autoga Vabaduse pst 193 juurde ning jättis auto sinna, sest sõidukis lõppes kütus ja tal ei olnud raha, et bensiini osta. N.N selgituste kohaselt oli ta vanale tuttavale TN võlgu 1 000 krooni. Samal õhtul, kui ta pani toime sõiduauto Opel Omega varguse, käis ta enne Vabaduse puiesteele sõitmist TNpool ja kuna tal ei olnud raha võlga tagasi maksta, ütles naljapärast, et ostku Toomas Opel tema käest võla katteks so 1 000 krooni eest ära. Tegelikkuses ei ole ta TN sõidukit müünud ega tema käest raha saanud. Miks TNseda väidab, ta ei tea. 3 Kannatanu ja kannatanu FEOÜ seaduslik esindaja EEandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas N.N alates 01.10.2009.a. lühiajaliselt temale kuuluvas ettevõttes FEOÜ üldehitajana. Sõiduk Ford Transit kuulus tema elukaaslasele ER, kes oli kaubiku andud rendile FEOÜle. N.N kasutas kaubikut ainult tööülesannete täitmiseks. 11.10.2009.a. hommikul sai ta AE teada, et kaubikut veetakse minema. Ta helistas N.N-ile aga keegi ei vastanud. Kaubiku sai ta kätte politseiparklast. Ford Transiti osas tal N.N-ile rahalisi nõudeid ei ole. Ta maksis küll kaubiku parklast kätte saamiseks parklatasu, kuid kviitungit ei saanud. Kannatanu kohtus N.N-iga veel üks kord oma elukohas XXX, Tallinnas. N.N tuli sinna et asjad sirgeks rääkida ning siis lõpetada tööleping N.N ja FEOÜ vahel. N.N viibis korteris umbes tunni. Veidi aja pärast läks tunnistaja AP poodi ja tuli umbes 15 min pärast tagasi ja ütles, et väljas Opelit ei ole. Siis ta helistas politseisse. Auto võtmed olid koos kellaga esikukapi peal, kuhu ta alati need paneb. Sõiduauto Opel Omega leidis ta üles Tallinnas Männiku linnaosast, kus temale teadaolevalt elasid N.N sõbrad. Opelile kahjustusi tehtud ei olnud. Pärast toimunut ta N.N-iga suhelnud ei ole. Hiljem helistas talle keegi mees ja ütles, et temale teadaolevalt müüb N.N ülemus autot, ta on juba selle eest N.N-ile raha maksnud 6 000 krooni ja soovib nüüd autot kätte saada. Opel turuhind oli tegelikkuses 20 000 krooni. Tunnistaja AE andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad sõitsid hommikuti koos N.N-iga kaubikuga Ford Transit tööle. N.N kasutas seda seoses tööga, kuna kaubikus asusid tööriistad. Tunnistaja ootas, et N.N tuleks talle kaubikuga 11.10.2011.a. hommikul järgi, kuid N.N ei tulnud ning seetõttu läks ta bussipeatusse ning nägi, et FEOÜ kasutuses olevat kaubikut transporditakse puksiiriga. N.N-iga ta suhelnud rohkem ei ole. Opel Omega vargusest teab vaid kuulduste kaudu. Tunnistaja S V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 11.10.2009.a. hommikul oli ta Tammsaare tee söögikohas söömas ning nägi, kuidas purjus mees ja naine väljusid ning läksid sinise Ford Transiti juurde. Ta tegi ka neist purjus inimestest telefoniga pilti ja esitas need hiljem politseiametnikele. Purjus paar istus autosse ja auto hakkas liikuma ning oleks peaaegu tunnistaja autole pihta sõitnud. Tunnistaja jooksis kohvikust välja, peatas auto ja tõmbas juhi autost välja ning kutsus politsei. Ford Transitis olnud mees küsis, miks ta ei lase tal sõita, kuivõrd tal on vaja sõita ainult nurga taha. Tunnistaja vastas, et teda sellises olekus ta meest sõitma ei luba kuna mees võib põhjustada avarii. Tunnistaja AP andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et teab EEkasutuses oleva kaubiku omavolilisest kasutamisest seda, et AE oli näinud kaubiku puksiiriga minema viimist. 20.10.2009.a.oli ta EEpool. Sinna tulid ka N.N ja Aivar Kuuste. Pärast nende lahkumist oli kadunud maja eest EEkasutuses olnud Opel Omega. Esikukapi peal, kus EEtavaliselt hoidis kella, võtmeid ja dokumente pärast N.N lahkumist sõiduki võtmeid ei olnud. N.N-iga ta pärast enam kohtunud ei ole. Kohus uuris kohtuistungil ka järgmisi kirjalikke tõendeid: • Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt asus 25.10.2009.a. aadressil XXX Tallinnas aiaga piiramata territooriumil suunaga kesklinna poole viivava sõidurea pool, umbes 30m kaugusel sõiduteest ninaga kesklinna poole rohelist värvi sedaankerega sõiduauto Opel reg.märgiga XXX. Sõiduki uksed olid kinni, lukustatud, lukud terved, aknad terved, kummid terved. Auto mootoriruumis ja salongis vigastusi ja puuduvaid detaile ei täheldatud. • Kasutusrendi leping 15.10.2008.a., et ER on kaubiku Ford Transit registrimärgiga XXX andnud rendile FEOÜ-le. 4 • • • • • • • Väljatrükk politsei andmebaasist, millest nähtub, et 11.10.2011.a. kell 06:06 teatati politseiasutusele kaubikust Ford Transit XXX Tammsaare tee 77a/99c juures, mille juht on joobes ning õigusrikkumisel kasutatud sõiduk on teisaldatud. Põhja prefektuuri 01.07.2010.a. prokuratuuri loal menetluse lõpetamise määrusest nähtub, et N.N-i ja AKsuhtes lõpetati menetlus EE kuuluva käekella varguse episoodis ja lõpetati menetlus AKsuhtes FEkasutuses oleva sõiduauto Opel Omega varguse episoodis, Tõendist N.N keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks 2009.a.on olnud 0 eurot. Maksustatava tulu tõendi kohaselt on N.N 2009.a. tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 13611 krooni. Esindusõiguste päringu väljatrükist ja FEOÜ äriregistri väljavõttest nähtuvalt on FEOÜ juhatuse liige EE. Sõiduki detailandmete päringute väljatrüki kohaselt on kaubiku Ford Transit reg.märgiga XXX ja sõiduki Opel Omega reg.märgiga XXX omanikuks ERja kasutajaks EE. Karistusregistri teatisest N.N kohta nähtub muuhulgas, et kriminaalasjas 1-09-19052 karistati N.N 07.6.2010.a. Harju Maakohtu otsusega 7 kuu ja 28 päeva, mis on kandmata osas 4 kuud ja 28 päeva täitmisele pööratud Harju Maakohtu 07.04.2011.a. määrusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör jäi kohtuistungil osaliselt süüdistuse juurde. Prokurör leidis, et N.N süü on tõendatud
Kelmuse episoodis palus prokurör süüdistava õigeks mõista tõendamatuse tõttu. Prokurör oli seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et tsiviilhagid puuduvad ning seda, et tegemist on kahe ühendatud kuriteoepisoodiga ja karistus tuleks mõista § 65 lg 1 alusel arvestades süüdistatava viimast kohtuotsust. Ka on käesoleva asja teod toime pandud 2009.a. ning neid oleks tulnud arutada juba eelmise kriminaalasjaga koos. Sundraha palub prokurör mitte välja mõista, kuna see poleks enam õiglane. Süüdistatava N.N kaitsja leidis kohtuistungil, et prokuröri loobumine tema kaitsealuse süüdistamises kelmuse episoodis on põhjendatud. Ka oli kaitsja seisukohal, et tema kaitsealuse süü talle inkrimineeritavas asja omavolilises kasutamises on leidnud tõendamist. Samas leidis kaitsja, et ei ole tõendatud tema kaitsealuse eesmärk omastada sõiduk Opel Omega, seega võib tekkida küsimus kvalifikatsioonis. Kaitsja palub sundraha tema kaitsealuselt mitte välja mõista. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Karistusseadustiku (
) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab
, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 5
lg 2 alusel kvalifitseeritav kuritegu on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Objektiivne süüteokoosseis seisneb senise valduse murdmises ja uue valduse kehtestamises. Subjektiivne koosseis eeldab, et võõra vallasasja äravõtja peab seda tegema eesmärgiga omastada, seega peab seda tegema kavatsetult. Omastamine on tegu, millega hõivaja jätab senise omaniku tema asjast ilma ning pöörab asja enese kasuks.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Objektiivne süüteokoosseis seisneb pettuses ehk asjaolude moonutamises ja kannatanu eksimusse viimises, mille tulemusel teeb kannatanu varakäsutuse ning mille tagajärjel saab süüdistatav varalise kasu ja kannatanul tekib varaline kahju. Kelmuse subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab aga olema teadlik tegevus, seega peab tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Muude objektiivse koosseisu asjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kehtivas õiguses ei ole nõutav varalise kasu saamise kavatsus, seega piisab koosseisu olemasoluks varalise kasu saamisest kas või kaudse tahtlusega.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. Objektiivne süüteokoosseis seisneb võõra vallasasja ilma omaniku või valdaja loata ajutises kasutamises. Subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Kohus, kuulanud ära kannatanu esindaja EEi, tunnistajad Arvi Eismanni, SVja Anton Poljakovi ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. N.N süü Ford Transiti XXX omavolilises kasutamises 10.10.2009.a. alates kella 18:00 kuni 11.10.2009.a kella 06:00 on tõendatud N.N enda kohtueelsel uurimisel 29.06.2010.a. antud ütlustega, kannatanu esindaja EEning tunnistajate AEning SVütlustega ning teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega. N.N on ise õigeksvõtnud, et ta võttis 10.10.2009.a. õhtul ta kaubiku Ford Transit ja sõitis sellega pubisse ning tarbis seal alkoholi. Tunnistaja SVütlustega on tõendatud, et tema pidas kinni Ford Transiti, mille rooli tahtis minna purjus mees. Nii kannatanu esindaja kui ka tunnistaja AEkinnitasid kohtuistungil, et kaubik oli N.N kasutuses ainult tööülesannete täitmiseks. Eelpooltoodud tõendid kinnitavad seda, et N.N puudus kaubiku Ford Transit seadusliku valdaja EE luba kaubiku kasutamiseks väljaspool tööaega. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et N.N kasutas 10.10.2009.a. õhtust kuni 11.10.2009.a. varahommikuni sõidukit Ford Transit reg.märgiga XXX omavoliliselt st ilma omaniku või seadusliku valdaja loata. Kohtu hinnangul on N.N süü 20.10.2010.a. sõiduauto Opel Omega reg. märgiga XXX varguses tõendamist leidnud N.N kohtueelses menetluses 29.06.2010.a. antud ütlustega, et ta leidis 20.10.2009.a. EEkodust lahkudes oma taskust EEkasutuses oleva sõiduauto Opel Omega võtmed ja otsustas sellega minema sõita. Kannatanu EEütluste kohaselt pärast N.N lahkumist 20.10.2009.a. kannatanu kodust aadressilt XXX, sai ta teada sõiduauto kadumisest maja eest ning kadunud oli esikukapi pealt sõiduki võti. Tunnistaja Anton Poljakov kinnitas, et pärast N.N lahkumist oli XXX maja juurest kadunud EEkasutuses olnud sõiduk Opel Omega ning esikukapilt oli kadunud ka sõiduki võti. Kuigi N.N on kohtueelses menetluses väitnud, et ta ei tea kuidas EEkasutuses oleva sõiduki võtmed tema taskusse said, ei ole nimetatud väited kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Nii kannatanu EEkui ka tunnistaja Anton Poljakovi ütluste kohaselt olid sõiduki võtmed enne N.N lahkumist 6 EEesikukapil. N.N ei ole kohtueelses menetluses antud ütlustes väitnud, et keegi teine oleks võinud need võtmed tema taskusse panna. Ka ei ole N.N esiletoonud, et mõnel kolmandal isikul oleks olnud põhjus või võimalus need võtmed N.N taskusse panna. EEselgitas kohtuistungil, et ta tegi politseiasutusele teate sõiduki varguse kohta. Samuti andis kannatanu ütlusi selle kohta, et ta otsis autot iseseisvalt ning leidis selle alles paar päeva hiljem Männiku linnaosast. Eelpool viidatud ütlustest nähtub, et EEil puudus tahe anda sõiduk Opel Omega N.N valdusesse, seega murdis N.N EEvalduse sõiduki Opel Omega suhtes ja kehtestas sõidukile uue valduse. Sõiduk Opel Omega registrimärgiga XXX kuulus ERja oli EEvalduses. Eelnimetatud sõiduk on vallasasi asjaõigusseaduse mõttes. Enda kasuks pööramine tähendab asja või selles kehastunud väärtuse üleminekut hõivajale, millega tal tekib omanikusarnane seisund. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et eeluurimisel antud ütluste kohaselt sõitis N.N veel samal so 20.10.2009.a. õhtul TNpoole ja tegi viimasele ettepaneku, et annab oma võla summas 1 000 krooni katteks TN sõiduki Opel Omega. Seega käitus N.N sõiduki suhtes omanikusarnaselt. Eeltoodu põhjal on N.N käitumises tuvastatud mõlema episoodi osas nii kavatsetuse voluntatiivne kui ka intellektuaalne element ning seega täidetud teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Prokurör loobus kohtuistungil N.N süüdistusest
MS 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodu alusel mõistab kohus kelmuse episoodis N.N õigeks.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Käesoleval juhul vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo eest sätestab seadus rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus lähtub karistuse määra valikul süü suurusest ja kuritegeliku käitumise ajaperioodi pikkusest. Kohus ei pea võimalikuks N.N karistada rahalise karistusega, kuivõrd kohtule teadaolevalt N.N ei tööta. Süüdlase isiku osas peab arvestama, et N.N on varem 12 korda kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri õiendi kohaselt on teda karistatud korduvalt ka väärteokorras. N.N käitumine, järjepidev kuritegude toimepanemine näitab, et ta ei oska vabaduses viibides olla seaduskuulekas, seega puudub kohtul vähimgi veendumus selles, et süüdistatav vabaduses viibides suudab loobuda kuritegude toimepanemistest. Seega tuleb süüdistatavale mõista reaalne vangistus. Samas arvestab kohus asjaoluga, et kannatanule ei ole tema aktiivse sekkumise tõttu kahju tekkinud ja ta on oma vara tagasi saanud. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Ka on kuriteod N.N poolt toime pandud 2009.a. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuid ei pea samas võimalikuks mõista karistust alammääras. Seega leiab kohus, et N.N-ile võib mõista karistuseks
lg 2 p 1 alusel 2 kuud vangistust ja
Kuivõrd tegemist on kahe erineva kuriteoepisoodiga tuleb N.N-ile mõista karistus
Kuivõrd N.N on 07.06.2010.a. kohtuotsustega süüdi tunnistatud ning 7 tegemist on olukorraga, kus pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist on tuvastatud, et süüdistatav on enne kohtuotsuse kuulutamist pannud toime teise kuriteo, tuleb varasemalt mõistetud karistused
lg 1 alusel
lg 1 sätteid kohaldades liita, lugedes kohtuotsuste kogumis karistused kaetuks mõistetud raskema karistusega. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu summas 210.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.