lg 2 p 4 ja 5 lühimenetluses; Algis Sepp Julia Zautina Kriminaalasi Prokuröri abi Tõlk Süüdistatav Varasem karistatus Kaitsja RESOLUTSIOON E.B isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht: XXX, hetkel asub: Vangla, 2 korda kriminaalkorras karistatud 10 korda väärteokorras karistatud, alates 11.02.2011 kohaldatud tõkendit – vahistamine; - 04.10.2006 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 7 alusel mõistetud tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 2 aastat; - 10.05.2010 Harju Maakohtu poolt
lg 1 ja § 263 p 1, 4 alusel mõistetud tingimisi vangistus 2 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud; - Väärteokorras karistatud 10-l korral, s.h viimati 07.05.2009 liikluskindlustuse seaduse § 66’1 lg 1 ja liiklusseadus § 74’1 lg 2 alusel rahatrahv 9000 krooni vandeadvokaat Vladimir Sadekov Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9; § 180 lg 1; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 310 lg 1, 311; 312; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.B (i.k. XXX)
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes E.B-le vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud. 3.
lg 2 alusel suurendada E.B-le mõistetud karistust eelmise s.o 10.05.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr: 1-10-4313 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 2 (kahe) aasta 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa päeva) võrra. Liitkaristuseks mõista E.B-le 1-11-6139 vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Karistusaja alguseks lugeda E.B kinnipidamise päeva s.o. 10.02.
MENETLUS KOHTUS Süüdistatav E.B selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 06.07.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud ning, et temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab ta end täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 1-11-6139 Enda ülekuulamist E.B ei taotlenud, kuid selgitas talle kohtu poolt esitatud küsimuste käigus, et tema tuli õhtul linnast ja astus Festa baari. Ta nägi meesterahvast, kellel paistis taskust telefon. Tema – E.B võttis telefoni ja tegi näo nagu ei teaks midagi, kuid mees märkas. Ta viskas telefoni maha ja kui mees minema läks, siis võttis ta telefoni ja läks ka minema. Telefoni müüs ta maha. See kõik juhtus nii, tegelikult ta seda ei tahtnud ja ta vabandab selle inimese eest. Ta on ka varem varguste ees vanglas istunud ja nüüd ta saab aru, et see seal ei ole tema koht, talle piisas 5 kuust, et sellest aru saada, seega on ta nõus iga karistusega, aga ainult mitte vanglaga. Samuti on tal olnud üks röövimine, aga seal oli ka segadus. Kui talle – E.B-le määrataks nüüd karistuseks rahaline karistus, mida ta väga palub, siis tal perekond maksaks ja, kui ta leiab töö nimelt on tal koht, kuhu ta võiks kohe minna - , siis hakkaks ta oma palgast maksma ja ta lubab, et rohkem kunagi midagi sellist ei juhtu. Prokuröri abi A. Sepp esitatud küsimustele selgitas süüdistatav E.B, et tsiviilhagiga on ta nõus. Ennem töötas ta mitteametlikult, kuid kui ta vabaks saab, siis tal on olemas ka koht kuhu minna, nimelt ehitusele. Samuti tahtis ta avada oma firma, ta kogus selleks raha, asutas firma, kuid siis juhtus äpardus, aga ta üritab seda taastada ja edasi tegeleda. Nimelt tahtis ta internetis kaupa osta ja müüa. Samuti teab ta seda, et tal oli katseaeg. Kaitsja Vladimir Sadekov esitatud küsimustele selgitas süüdistatav E.B , et viimast kuritegu tema ei planeerinud. Kontrollnõuete täitmisega tal probleeme ei olnud ja, kui ta vabastatakse, siis saaks ta end tööle vormistada ca 2 nädala jooksul. Kuritegusid sooritas ta siis, kui oli alkoholijoobes, kui ta alkoholi ei tarvitaks, siis ta kuritegusid toime ei paneks ja, kui tal keelata alkoholi tarvitamine, siis saaks ta normaalset elu elada ja ta ei sooritaks enam kuritegusid. Sotsiaalprogrammidest oleks nõus ka programmis osalema st. ta oleks kõigeks valmis, et mitte vanglasse tagasi minna. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov avaldas, et E.B-le esitatud süüdistus on põhjendatud ja viimasele inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning kriminaalasja on võimalik arutada lühimenetluses. Kaitsja leidis, et mõistlikum oleks kohaldada kontrollnõudeid, jälgida E.B käitumist ja seda, et viimane töötaks ja maksaks hagisid. Samuti peab ta tõenäoliseks, et inimene sotsialiseerub, muudab oma elustiili. E.B sooritas kuriteod, olles ise alkoholijoobes ja seetõttu leiab ta, et viimast peab õpetama ilma alkoholita elama ja seda saab teha ainult siis, kui kohaldada kontrollnõudeid. E.B on šokivangistuse kätte saanud ning ta leiab, et need 5 kuud võisid isikut selliselt mõjutada, et viimane ei taha enam tagasi minna. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et varguse, millise viimane sooritas, sooritas nooruse rumalusest. Varastamine ei ole E.B elukutseks ega eluviisiks. Kohtu eesmärk hoida isikut eemale kriminaalsest eluviisist ja õpetada õigeid eluviise, märkides, et varem või hiljem peab viimane vanglast välja tulema ja, kui tal ei ole õigeid resotsialiseerumise vaateid, ei ta suuda rohkem normaalses elus elada ja maksimaalne rahaline karistus täidaks oma eesmärki. Kaitsja usub, et rohkem nad seda inimest kohtusaalis ei näe, sest E.B sugulased ja sõbrad mõjutavad viimast, et ta hoiduks edaspidi sellistest tegudest eemale. Kaitsja palus E.B-le mitte määrata reaalset vangistust ja määrata rahaline karistus. Süüdistatav E.B selgitas oma viimases sõnas, et tema kahetseb kõike, ta palub kohtult mitte teda karmilt karistada, andes ausõna, et ta rohkem seadust ei riku. TÕENDID Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõendeid: 3 1-11-6139 • • • • • • 4 MVeeluurimisel 11.11.2010.a. kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et nad väljus 11.11.2010.a. Tallinnas, Tööstuse tn Sitsi peatuse kandis asuvas baarist koos ühe naisterahvaga ja hakkasid minema mööda Tööstuse tänavat Erika tänava suunas. Baari nurga juures tulid neile järele kaks meest, kes olid eelnevalt baaris karaoket laulnud. Üks meestest ütles talle „dai djengi“ ja võttis talt selja tagant ümbert kinni ning tõstis ta õhku. Teine mees samal ajal kompas ta püksitaskuid eest ja tagant ja võttis ta eesmisest paremast püksitaskust ära ta mobiiltelefoni. Teda õhku tõstnud mees pani ta maha ja kannatanu pani koheselt käed oma pükstetaskutele ning sai aru, et ta mobiiltelefon on ära võetud. Kannatanu küsis teda kinni hoidnud mehelt, et, kus ta telefon on ja kompas selle mehe üleni läbi, kuid oma mobiiltelefoni ei leidnud. Temalt varastati siis mobiiltelefon NOKIA 2730 classic IMEIkoodiga XXXXXXXXXXX, telefoni sees oli kõnekaart numbriga XXX , telefoni väärtus oli 1300 krooni (kd I tl 2-5). AK eeluurimisel 20.01.2011.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et kahtlustus on talle arusaadav, kuid kuritegu, milles teda kahtlustatakse ta toime pannud ei ole, selgitades, et 11.11.2010.a. öösel läks ta üksinda Tööstuse tn asuvasse Vesta baari. Kui baari hakati kinni panema, siis tema läks baarist välja. Baarist väljusid ka teised külastajad – eesti rahvusest mees ja talle tundmatu naine. Baari ees hakkas koos tema - AK’iga olnud mees eestlast provotseerima, viimane noris eestlasega tüli ja tahtis vist viimasega kakelda. Neil tekkis verbaalne konflikt. Tema – AK ei ole eestlast õhku tõstnud ja viimaselt raha küsinud, samuti ei näinud, et temaga kaasas olnud mees oleks eestlaselt telefoni varastanud.; (kd I tl 6-8) Põhja Prefektuuri kriminaalmenetleja vaneminspektor I. Saks poolt 20.01.2011.a. koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli sh fototabelit, millistest nähtub, et kahtlustatava AK’ile tundis ta ära temaga kaasas olnud isikuna E.B (kd I tl 10-12) Põhja Prefektuuri kriminaalmenetleja vaneminspektor I. Saks poolt 29.01.2011.a. koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli sh fototabelit, millistest nähtub, et kannatanu MV tundis ära, et 11.11.2010.a. Tööstuse tn asuva baari juures temast kinni võtnud ja õhku tõstnud isik oli E.B; (kd I tl 14-16) E.B eeluurimisel 01.02.2011.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et kahtlustus on temale arusaadav ja tema on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et 11.11.2010.a. oli tema koos oma tuttavatega Vesta baaris, kus ta jõi natuke õlut ja teed, baaris oli ka AK. Mingil hetkel läks ta üksinda baarist välja. Baari juures seisis üks eestlane, kes oli ka baaris aega veetnud. Tema- E.B hakkas eestlasega juttu ajama, ta ei mäleta, kuidas, mis keeles ja, millest nad rääkisid. Mingit konflikti neil ei olnud. Vestluse käigus võttis ta eestlaselt ümbert kinni ja tõstis viimase korraks õhku, kuid vägivallaga tegu ei olnud, tegemist oli lihtsalt naljaga. Seejärel nägi ta eestlase taskust paistmas mobiiltelefoni ja tal tekkis mõte telefon varastada. Eestlane hakkas ära minema ja tema – E.B läks viimasele järgi, surus talle kätt ja võttis sel hetkel eestlase taskust ära mobiiltelefoni, mille viskas koheselt maha. Telefon kukkus muru sisse. Eestlane sai aru, et ta talt teleni ära võttis ning viimane hakkas oma telefoni tagasi küsima, kuid tema E.B vastas, et tal ei ole seda. Seejärel eestlane lahkus. Kui eestlane lahkus, korjas ta telefoni maast ülesse ja jätis endale. Järgmisel päeval nägi ta ajalehes Referent mobiiltelefonide kokkuostja kuulutust ja ta helistas ajalehes antud numbrile, seejärel sai Saturnis kokku talle tundmatu meesterahvaga ning müüs viimasele mobiiltelefoni 150 krooni eest. Varguse pani ta toime üksinda, mida tegi sel ajal Aleksandr, seda ta ei tea; (kd I tl 2123) Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo IVKT Kesklinnateenistuse kriminaalmenetleja I. Saks poolt 22.02.2011.a. koostatud Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 22.02.2011.a. menetleja määras lõpetada osaliselt kriminaalasjas menetlus AK suhtes ja seda KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel – 1-11-6139 • puudub kriminaalmenetluse alus, samuti tühistati isiku suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld; (kd I tl 32.34) Harju Maakohtu 10.05.2010.a. kriminaalasjas nr. 1-10-4313 koosatud kohtuotsuse koopiat, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 10.05.2010.a. mõisteti E.B süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja temale mõisteti karituseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 6 kuud, samuti mõisteti E.B süüdi
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistati tähtajalise 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 ja
lg 1 alusel loeti E.B ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva ning
lg 1 ja 3 ning 75 lg 1 sätteid kohaldades jäeti E.B-le mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva täitmisele pööramata tingimusel, et E.B ei pane talle 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Samuti mõisteti E.B-lt kriminaalasjas olnud kannatanute kasuks tsiviilhagid, riigikasuks sundraha ja kaitsjatasud; (kd I tl 37-40) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava E.B poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja nimelt: MV eeluurimisel 11.11.2010.a. kannatanuna antud ütlustega, AK eeluurimisel 20.01.2011.a. kahtlustatavana antud ütlustega, Põhja Prefektuuri kriminaalmenetleja vaneminspektor I. Saks poolt 20.01.2011.a. ja 29.01.2011.a. koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega sh fototabelitega, Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo IVKT Kesklinnateenistuse kriminaalmenetleja I. Saks poolt 22.02.2011.a. koostatud Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega ja Harju Maakohtu 10.05.2010.a. kriminaalasjas nr. 1-10-4313 koosatud kohtuotsuse koopiaga ja E.B eeluurimisel 01.02.2011.a. kahtlustatavana antud ütlustega on E.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja E.B tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavale inkrimineeritud s.t
lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selle üle, et E.B viibis 11.11.2010.a. Tallinnas, Tööstuse tn 88 asuva Vesta baari juures, kus võttis seal viibinud MV’lt vägivalda kasutamata ära, viimasele kuulunud mobiiltelefoni №kia 2730, millise väärtus oli 103,54 eurot, viskas selle esmalt MVnägemata maha, pärast viimase lahkumist võttes selle üles ja müües telefoni talle tundmatule isikule 150.- krooni eest maha, antud fakt on tuvastatud süüdistatava E.B enda kohtueelsel – ja kohtus antud ütlustega, samuti kannatanu MV, AK’i kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning isiku fotode järgi äratundmise protokollidega ja nende lisaks olevate fototabelitega. Süüdistatav E.B on kohtuliku menetluse käigus andnud ütlusi selle kohta ja selgitanud, et see, et ta võttis kannatanult mobiiltelefoni, millise müüs hiljem talle tundmatule isikule 150 krooni eest maha, juhtus kõik juhuslikult, ta kahetseb ja tahab kannatanu ees vabandada. 5 1-11-6139 Kohus asub seisukohale, et käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et E.B on toime pannud tahtlikult teise astme kuriteo, isiku süüd välistavaid asjaolusid kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Süüdistatava E.B rünne oli suunatud võõra vallasasja vastu. Käesolevas kriminaalasja menetluse käigus on tekkinud diskussioon selle üle, milline peaks olema õige ja õiglane E.B-le mõistetav karistus, tema poolt õigusvastase teo toimepanemise eest ja nimelt on kohtuliku menetluse käigus menetlusosalised asunud alljärgnevale seisukohale ja nimelt: prokuröri abi A. Sepp taotles kohtus E.B süüdi mõistmist
lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritud ja inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega, kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid, vähendades mõistetavat karistust 1/3 võrra, liites
lg 2 alusel Harju Maakohtu otsusega nr 1-10-4313 mõistetud karistuse ärakandmata osa ja mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust, lugedes E.B karistusaja alguseks viimase kahtlustatavana kinnipidamine s.o alates 10.02.2011.a, taotledes ühtlaselt menetluskulude sh sundraha välja mõistmist ja kannatanu MVpoolt esitatud tsiviilhagi summas 103,54 euro rahuldamist ja E.B-lt välja mõistmist. Samuti nägi prokuröri abi A. Sepp võimaluse E.B toime pandud õigusvastase teo eest karistada rahalise karistusega, aga seda siis sanktsiooni maksimaalses ülemääras s.o rahalise karistusega 450 päevamäära. Kaitsja Vladimir Sadekov asus seisukohale, et E.B-le tuleks anda veel üks võimalus, mõista viimasele karistuseks rahaline karistus ja allutada E.B käitumiskontrollile. Süüdistatav E.B taotles kohtult leebema karistuse mõistmist, paludes teda mitte enam vanglasse tagasi saata, selgitades, et temale mõistetavat rahalist karistust tasuks perekond ja, kui ta tööd saaks, siis ise. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolset süü tunnistamist ja kahetsemist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.B on varem nii väärteo kui ka kriminaalkorras korduvalt karistatud isik sh on viimast karistatud nii varavastase kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, milline on kohtule süüdistatava suhtes iseloomustavaks asjaoluks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et E.B pani tahtlikult toime teise astme kuriteo ning seda Harju Maakohtu 10.05.2010.a. kohtuotsusega temale mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel.
lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
lõikes 2 sätestatule, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Kohtu hinnangul pani E.B toime temale inkrimineeritud kuriteo otsese tahtlusega: E.B , minnes 11.11.2010.a. kannatanu juurde ja hõivates ebaseadusliku omastamise eesmärgil Marek Varik’u tahte vastaselt viimasele kuulunud mobiiltelefoni NOKIA 2730, teadis, et hõivatava eseme näol on tegemist on tema – E.B-le mitte kuuluva vallasasjaga, kuid vaatamata sellele, võttis kannatanule kuulunud mobiiltelefoni ära ja müüs selle eeluurimisel tuvastamata ja temale tundmatule isikule maha. Seega, võttes aluseks
6 1-11-6139 Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole rahalise karistuse kohaldamine võimalik, kuivõrd tegemist on
lõikes 2 loetletud kuriteoga (ehk siis varguse ühiskonnaohtlikuma koosseisuga kui esimene lõige) isiku poolt, kes on juba 2 korda varavastase kuriteo eest karistatud. Seega leiab kohus, et tema puhul ei ole rahalise karistuse kohaldamine vastavuses tema süüga ja isikuomadustega. Samuti ei võimalda E.B suhtes kohaldada rahalist karistust tema seda ei võimalda tema halb rahaline olukord: mis väljendub selles, et tal on tasumata trahvid väärtegude eest, tal puudus sissetulek
lg 2 tuleb suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.B pani käesolevas asjas menetletava kuriteo toime Harju Maakohtu 10.05.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-4313 mõistetud karistuse katseajal. Seega tuleb uut karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat, 5 kuud ja 28 päeva) võrra. Niiviisi karistuste suurendamisel on E.B-le mõistetud vangistus tähtajaga 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva. E.B on avaldanud soovi et karistus asendataks üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole käesoleval juhul võimalik, sest vastavalt
Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleva kriminaalasja eeluurimise käigus on kannatanu MVselgitanud, et temalt 11.11.2010.a. Tööstuse tn Vesta baari juures ära võetud mobiiltelefon №kia 2730 oli väärtusega 103,54 EUR ja ta soovib, et talle kuriteoga tekitatud ja sellega seotud varaline kahju nõutaks välja süüdlaselt, esitades ka sellekohase hagiavalduse. 7 1-11-6139 Kohus asub seisukohale, et kannatanu MVpoolt esitatud tsiviilhagi on asjakohane, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, seda põhjusel, et nimelt on kohtus tuvastamist leidnud asjaolu, et just E.B oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud otsest varalist kahju kannatanule ja, seda viimastelt varastatud eseme väärtuse ulatuses. Süüdistatav E.B kohtuistungil esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttes tema suhtes esitatud tsiviilhagi omaks, nõustudes kannatanutele tekitatud varalise kahju hüvitamisega, soovides kannatanu ees vabandada. Juhindudes KrMS § - dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 kuulub süüdistatava E.B-lt veel väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasu. Velmar Brett /Kohtunik/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.