← Eesti

4-11-2438/6

Väärteoasi nr 4-11-2438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2438 Kohtunik Anne Rebane Tõlk Maksimm Tšurkin Sekretär Merike Kunnus Väärteoasi T.V kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.05.2011.a otsusele väärteoasjas nr 2315,11,004407 Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja 64 T.V karistamine LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot T.V (isikukood xxx, elukoht xxx) Istungite toimumise ajad, koht Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus 19.09.2011.a; 12.10.2011.a Liivalaia kohtumaja Istungitel osalenud isikud Kaebuse esitaja T.V; Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, Eneli Reegats RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2 ,V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta T.V kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.05.2011.a otsus väärteoasjas nr 2315,11,004407 T.V karistamises LS § 7464 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot muutmata. Võimaldada T.V tasuda rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 16,67 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks

(15)kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politsei- Ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.05.2011.a otsuses väärteoasjas nr 2315,11,004407 näidatud arvele(Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri
  1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis
  2. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, menetluse käik 16.05.2011.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 64 2315,11,004407 karistati T.V Liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.05.2011.a otsuse kohaselt juhtis Sergei prošin 25.04.2011.a kell 10:56 Virbi tn Tallinnas mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles varem juba karistatud sellise teo toimepanemise eest. T.V esitas eelnimetatud otsuse peale 09.06.2011.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsuse. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et pani Liiklusseaduse (LS) § 7464 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toime. Kaebuse esitaja leiab, et politseitöötaja ei saanud näha, et T.V oli kinnitatud turvavöö, kuna seljas olid tal tumedad riided ja sõidukil on toonitud klaasid. Kaebaja kinnitab, et hetkel, kui ta kinni peeti, oli tal turvavöö samutyi kinnitatud ja politseiametnik seda ka nägi. Lisaks sellele ei hakka ta kunagi vaidlema, kui ta on süüdi vaid tasub trahvi tähtaegselt. Kaebuse esitaja leiab ka , et juhul , kui ta olnuks süüdi, siis on teda karistatud liiga karmilt. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja T.V kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis garaaži. Autos oli ka tunnistaja elukaaslane. Sõitu alustas Punasest külast, Vana-Kuuli tänavalt. Sõitis Vana-Kuulist suunaga oma garaaži poole, mööda Arbu tänavat, siis üle silla. Arbu ja Virbi tänava ristmikul sõitis talle vastu patrull, siis sõitis neist mööda. Ees oli ülekäigurada. Tema lasi jalakäija läbi ning tahavaatepeeglist nägi, et patrull sõitis talle sisselülitatud vilkuritega järgi. Kaebuse esitaja valis koha parkimiseks. Tuli politsei, esitles ennast, küsis dokumente, samuti küsis, kas ta teab, miks teda peatati. Kaebuse esitaja vastas, et mitte. Politseitöötaja selgitas, et turvavöö oli kinnitamata. Kaebuse esitaja vastas ja näitas, et turvavöö oli kinni. Tema ütles kohe, et ta ei ole nõus rikkumisega. Kohapeal ta tema autos viibinud I.M kui isikule, kes võib kinnitada seda, et turvavöö kinni oli, ei viidanud. Tunnistaja IM ütlustest kohtuistungil nähtub, et
  3. mail, umbes kella 11:00 ajal palus Sergei abi akvaariumi garaaži viimisel. Liikuma hakkasid nad kodust. Kodu asub Sõpruse pst
  4. Tunnistaja istus sõidukis taga paremal, kõrvalistuja koha taga. Neid peatas politseipatrull. Nende juurde tuli politseinik, kes ütles, et peatamise põhjus oli lahtine turvavöö. Tegelikult oli T.V turvavöö kinnitatud, seda teab tema täpselt. Sergei pani siis turvavöö kinni, kui istusid autosse. 2 Tunnistaja Roman Tkatšenko ütlustest kohtuistungil selgus, et see juhtum jäi talle hästi meelde, kuna see , mis on ebameeldiv, jääb pikaks ajaks mällu. Nad sõitsid koos kolleegiga politseiautoga Virbi tänaval, hakkasid Virbi maja parklasse keerama, kui pani tähele vastutulevat autot. Kuna ta peatus , et auto läbi lasta, siis vaatas ta seda autot küllalt hoolsalt ja märkas, et juhil ei ole kinnitatud turvavöö. See on asustatud piirkond ja suurt kiirust seal ei ole, konkreetselt kiirus oli 34.45 km/h, mitte kiiremini. Ta sõitis vastassuunast edasi, nad otsustasid meesterahva peatada. Sõitis järele ja jõudis järgi enne silda. Lülitasid vilkurid tööle, auto jäi seisma, kuna ilm oli ilus ja päike paistis, siis oli hästi näha, et autojuht üritas kinnitada turvavööd. Sellest kohast, kus ta peatus oli hästi näha, mis toimub autos. Patrullis oli ta koos Natalija Indusega, kes jäi autosse. Turvavööta sõitnud mees eitas kategooriliselt rikkumist, ütles, et vöö oli kinni. Seepeale kutsusid ta autosse, kus ta jätkas oma seisukoha väljendamist, et turvavöö oli kinni ja rikkumisega nõus ei ole. Turvakaalutlustel vaatab ta alati sõiduki peatamisel, kas autos veel peale juhi keadgi on. Selles autos oli juht üksi ja ühtegi naist tagaistmel ei olnud. Ühelegi tunnistajale ei viidanud isik ka vestluse käigus. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja R. Tkatšenko ütlustega. Tunnistaja rääkis ,kus ja millistel asjaoludel toimus rikkumine. Mis puudutab kaebaja poolt esitatud tunnistaja IM´t on kohtuväline menetleja seisukohal, et teda ei olnud sel päeval üldse autos. Kaebaja ja tema poolt esitatud tunnistaja ütlused lähevad lahku. Andes ütlusi kohtus ei olnud tunnistaja kindel, kust ta alsutas koos juhiga sõitu. Kaebaja väitis, et alustas sõitu Punasest külast Vana kooli tänavalt, IM, aga kinnitas, et alustas kodust sõitu. Menetleja kuulanud ära tunnistaja S. T , kahtleb siiralt, kas IM üldse oli sõidukis ja kas akvaariumi jutt ei ole väljamõeldis selleks, et oleks põhjendus sellele, et ta ei istunud juhi kõrval vaid tagaistmel. Kaebajat on karistatud eelnevalt liiklusalaste rikkumiste eest 12-l korral, karistused on kehtivad, teda on karistatud ka turvanõuete rikkumise eest. Kuivõrd politsei kohustus on näidata isikule ja ühiskonnale, et turvavarustuse kasutamine on prioriteet ja oluline, siis menetleja hinnangul on trahv 200 eurot õiglane karistus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus nr 64 2315,11,004407 T.V karistamises LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot tuleb jätta muutmata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses Liiklusseaduse (LS) § 7464 lg 2 järgi. Nagu nähtub kaebaja ütlusest, ta ei vaidlusta asjaolusid, et 25.04.2011.a kell 10:56 sõitis Tallinnas Virbi tn
  5. kaebaja vaidlustab asjaolu, et ta ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kaebajat on karistatud (LS) 7464 lg 2 järgi LE § 68 p 5 rikkumise eest. Liikluseeskirja (LE) § 68 p 5 kohaselt juht on kohustatud olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusseaduse (LS) § 7464 lg 2 kohaselt sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Väärteoprotokolli (VT toim lk 1) kohaselt juhtis T.V 25.04.2011.a kell 10:56 Tallinnas 3 Virbi tn 22 mootorsõidukit Volkswagen Passat (registreerimismärgiga XXX) ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles varem juba karistatud sellise teo toimepanemise eest. Liikluseeskirja (LE) § 69 lg 1 kohaselt turvavöö ei pea olema kinnitatud juhil ja sõitjal jääteel sõites; lg 2 kohaselt sõitjal, kes on sellises haigusseisundis, mis turvavöö kinnitamist ei võimalda; lg 3 kohaselt juhil või sõitjal, kellel tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100m; lg 4 kohaselt asulasõidul taksojuhil ja takso tagaistmel sõitjal ning ka sõiduõpetajal õppesõidu ajal. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Roman Tkatšenko poolt antud ütlustes, tunnistaja on veenvalt selgitanud, misk antud juhtub talle detailselt meelde on jäänud. Tema ütlused on loogilised ja eluliselt usutavad. Tunnistaja ei tunne isiklikult T.V ja mingit põhjust teda alusetult rikkumises süüdistada tal ei ole. T.V kinnitamata turvavöö oli hästi jälgitav. Tunnistaja selgitas, et ilm oli ilus ja päike paistis, oli hästi näha, kui Roman Tkatšenko peatas, tema tegevus, vaatamata sellele, et tagumised klaasid olid toonitud, juhi peatamise kohas oli näha, et ta üritas kinnitada vööd. Kohus nõustub menetleja seisukohaga ka selles osas, et tunnistaja IM ütlused ei ole usutavad. Esiteks ei ole need kooskõlas T.V näiteks sõidu alustamise koha osas. Teiseks on IM T.V elukaaslasena ilmselt huvitatud sellest, et tema perekonnaliige ei peaks trahvi tasuma. Turvanõuded peavad olema täidetud enne, kui sõiduk hakkab liikuma; sõiduki käivitamisel ning liikumahakkamisel peab juht keskenduma liiklussituatsiooni jälgimisele, sõiduki juhtimisele, võimalikele manöövritele jms ning ei tohiks tegeleda enam turvavöö kinnitamisega. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest nähtub kaebajal kehtivate karistuste olemasolu väärtegude toimepanemise eest. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et T.V-le karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud eeskätt kaebajale LS 7464 lg 1 alusel varem määratud karistusest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebuse kohaselt T.V puudub võimalus tasuda rahatrahv korraga. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, s.o. 16,67 eurot kuus. Anne Rebane Kohtunik 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.