järgi lühimenetluses; Prokuröri abi Marika Reintop Tõlk Julia Zautina Süüdistatav D.J isikukood: xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, keskharidus, ei tööta, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud 5 korral, väärteokorras 29 korral, alates 2.05.2011 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld; - Tallinna Linnakohtu 14.02.1996 otsusega mõisteti KrK §139 lg 2 p3 järgi rahatrahv 3000 EEK;. - Tallinna Linnakohtu 09.06.1998 otsusega mõisteti KrK §139 lg3 p1 järgi tingimisi vabadusekaotus 4a katseaeg: 3a; Varasem karistatus - Harju Maakohtu 23.03.2006 otsusega nr 1-05-1899 mõisteti
lg1 järgi tingimisi vangistus 2a katseaeg: 2a; - Harju Maakohtu 15.10.2008 otsusega nr 1-08-7593 mõisteti
,
,
MS §238 lg2 järgi rahaline karistus 16700 EEK (1067.32 EUR) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2a; Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.J (i.k. xxx)
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes 1-11-6193 D.J-ile vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta. 3.
lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata D.J-ile mõistetud karistust täitmisele, kui D.J ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Võttes aluseks
lg 1 kohustada D.J-i katseajal järgmisi kontrollnõudeid: järgima • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 5. Võttes aluseks
lg 2 kohus määrab, et D.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolmeks) aastaks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 3-aastase tähtaja möödumisel.
MENETLUS KOHTUS Süüdistatav D.J selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 04.07.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud ning, et temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab ta end täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist D.J ei taotlenud, kuid selgitas talle kohtu poolt esitatud küsimuste käigus, et tuli ta tol korral diskoteegist, auto seisis parklas. Ta istus autosse, bensiin sai otsa, ta sõitis tanklasse, tagasi tulles parklasse peatas teda politsei ja samal ajal oli ta alkoholijoobes, ta tunnistab end süüdi. Samuti teab ta seda, et alkoholijoobes sõita ei tohi. Samuti kinnitas süüdistatav D.J kohtule, et, tal on varasemalt hulk samalaadseid karistus ja viimane karistus seoses liiklusrikkumisega oli tal 2008.a. samuti oli tal juhiloa äravõtmine, siis ta rooli ei istunud, kuid nüüd viimased 7-8 kuud, mis ta roolis oli, tal rikkumisi ei olnud, load sai ta tagasi 2010.a .oktoober-november. Prokuröri abi M. Reintop esitatud küsimustele, kinnitas süüdistatav D.J, et alkoholiga tal probleeme ei ole. Seda, miks ta Liiklusseaduse nõudeid on 24-l korral rikkunud ta seletada ei oska, vangis ta olnud ei ole, ainult 1 korral arestimajas, kui sai 12 päeva aresti ja, sellest on ta ka järeldused teinud. Kaitsja Sergei Narusberg esitatud küsimustele märkis süüdistatav D.J , et tema elab koos 75 aastat vana emaga, kelle jalad valutavad ja süda on haige. Ise tema – D.J käib, aga mitte rohkem kui 1 km ja 1 kord nädalas käib ta perearsti juures ning, kui on võimalus, siis taotleb ta, kas rahalist või tingimisi karistust. Rahalist karistust kannaks ta pensionist, eelmine karistus on tal juba peaaegu välja makstud, sest tal on maksegraafik. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg avaldas, et D.J esitatud süüdistus on põhjendatud, tuginetud on kriminaalasjas kogutud tõenditele ja, et tõendid on lubatavad, süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuvaidluste käigus kaitsja Sergei Narusberg asus seisukohale, et tema kaitsealuse süü on tõendatud ja viimasele inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, märkides, et süüdistatav D.J on end süüdi tunnistanud ja kahetsenud. 3 1-11-6193 Samuti juhtis kaitsja Sergei Narusberg kohtu tähelepanu sellele, et käesolevas kriminaalasjas karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, selgitades, et vaatamata sellele, et tema kaitsealust on karistatud 5-l korral, 2 korral sh
alusel, viimane mõistetud karistus 12.10.2008.a., rahalisest karistusest D.J kõike veel ära tasunud ei ole, samuti, et viimast on karistatud palju kordi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, leiab ta, et otstarbekas oleks praegu ikkagi veel D.J-i suhtes mitte kohaldada osaliselt reaalset vanglakaristust, vaid piisaks viimase suhtes tingimusliku vangistuse kohaldamine, samuti täiendava kohustuse - mitte narkootikumide ja alkoholi tarvitamise määramine, seega taotleb ta kohtult D.J-i suhtes tingimusliku kontrollnõuetega karistuse kohaldamist, juhtimisõiguse äravõtmise otsustamisel palub ta aga kohtul arvestada asjaolu, et D.J näol on tegu isikuga, kellele on 18.08.2010.a. väljastatud invaliidsus ja menetluskulud sh sundraha jätta riigi kanda või võimaluse korral need ajatada. Süüdistatav D.J selgitas oma viimases sõnas, et tema tunnistab oma süüd ja kahetseb ning palub kergemat karistust, kui seda taotles prokurör. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõendeid: • • • • • 4 Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Häälme 16.04.2011.a. D.J suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval, s.o 16.04.2011.a. kell 11.06 Tallinnas A. H Tammsaare tee 53A Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Häälme tuvastas menetlusalusel isikul – D.J alkoholijoobe 1,27 mg/l, menetlusalune isik keeldus indikaatorvahendi kasutamise protokollile alla kirjutamast, antud fakt kinnitatud tunnistaja K. J ’e allkirjaga. Menetlusalusel isikul – D.J tuvastati alkoholijoove, indikaatorvahendiga Alco Quant 6020 nr. A103444; (kd I tl 7) Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Häälme 16.04.2011.a. D.J suhtes koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli sh mõõtmeseadme Dräger Alcotest 7110 EST mõõtmistulemuste väljatrükke nr 875, 876, 877 ja 878, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o 16.04.2011.a. kell 12.21 ajal üritati D.J mõõta alkoholijoovet, joobe mõõtmised ebaõnnestusid; (kd I tl 8-9) Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Häälme 16.04.2011.a. D.J suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et R. Häälme võttes arvesse, et D.J-i , kes juhtis 16.04.2011.a. sõidukit Audi A6 reg. märgiga xxx ning, kelle kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et viimasel oli suust tunda alkoholi lõhna, otsustas kõrvaldada D.J-i 1 sõiduki juhtimiselt LS § 20 lg 1 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et viimane oli ületanud lubatud alkoholi piirmäära; (kd I tl 12) Joobeseisundi tuvastamise saatekirja, millisest nähtub, et 16.04.2011.a. kell 13:12 toimetati D.J Wismari Haigla AS joobeseisundi tuvastamisele, teostatud menetlustoimingu käigus D.J analüüsiks võetud vereproovi kaudu tuvastati järgmine etanoolisisaldus ja nimelt: 2,62 +- 0,06 mg/g; (kd I tl 15) Kadri J eeluurimisel 16.04.2011.a. tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 16.04.2011.a. tema olles tööl koos patrullpolitseinik R. Häälmega kuulsid kell 11:47 raadio teel infot võimaliku joobes juhi kohta, kes pidi sõidukiga Audi A6 reg. nr xxx asuma Tallinnas, Rahumäe tee ja A. H Tammsaare tee ristmikul Lukoil’i tanklas. Nimelt oli sõidukijuht läinud poodi ja arvati, et viimane võis hakata sõitma. Kohale jõudes kella 11:50 ajal märkas tema – Kadri J Audi A6 reg nr xxx Tallinnas, A. H Tammsaare tee 53A Lukoil tankla juures seismas. Sõites autost mööda nägi ta juhikohal istumas meesterahvast ja kõrvalistuja kohal naisterahvast. Kell 12:04 oli Audi A6 reg nr xxx Lukoili tanklast lahkumas, ta nägi sõidukit tanklast Rahumäe teele välja sõitmas. Sõiduk ei näidanud 1-11-6193 • • • suunatuld, kummale poole ta pöörama hakkab ning juht nähes politseisõidukit enda taga, võttis kätte mobiiltelefoni ja asetas selle kõrva juurde. Sõidukil tekkis lõpuks võimalus Rahumäe teele pöörata, kuid viimane seda ei teinud vaid seisis keset ristmikku. Sõidukile reg nr xxx anti peatumismärguanne kell 12:04. Sõidukisse oli läbi tagumise aknaklaasi hästi näha, et juhi kohal istus meesterahvas ja kõrvalistmel naisterahvas. Juhiks osutus kontrollimisel D.J , kellel tuvastati kohapeal kell 12.06 indikaatorvahendiga alkoholipiirmäära ületamine väljahingatavas õhus 1,27 mg/l. Sõidukis juht ja kõrvalistuja kohti ei vahetanud. Juht toimetati Lõuna politseijaoskonda, tõendusliku alkomeetri kasutamiseks. Jaoskonnas D.J talle antud mitme katse järgi puhuda ei suutnud ning tõendusliku alkomeetri kasutamine ebaõnnestus. D.J toimetati vereanalüüsi võtmiseks Wismari Haiglasse. D.J-ilt võeti vereanalüüs kell 13:12 ning seejärel viidi isik tagasi Lõuna politseijaoskonda kainenema. D.J-i sõiduk Audi A6 reg nr. xxx paigutati viimase enda soovil A. H Tammsaare 53A Lukoili; (kd I tl 17-20) M Tafenau eeluurimisel 16.04.2011.a. tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema olles 16.04.2011.a. autopatrulli 3482 koos Toomas Juhkam’iga kuulsid kell 11:47 üldkanalilt teadet, et Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul asuvas tanklas on Audi xxx, mille juht on joobes. Kell 11.52 nägi ta, kui heleda pluusi ja tumeda mantliga isik sõitis autoga tankkuri juurde, kell 12.03 hakkas tankkuri juurest Audiga liikuma sama isik. Märgates enda taga politseisõidukit 3483 jäi Audi seisma Lukoili väljasõidul Rahumäe teele. Kell 12:04 kontrolliti 3483 poolt sõidukit juhtinud isikut, kelleks oli D.J . Isikul mõõdeti kohapeal joobeks 1,27 mg/l. Kuigi tema – M Tafenau nägi antud isikut nii tankkuri juurde kui ka tankkuri juurest ära sõitmas, väidab Valeriy, et tema autoroolis ei olnud. 3483 toimetas isiku Rahumäe tee 6 tõendusliku alkomeetri juurde; (kd I tl 21) D.J eeluurimisel 02.05.2011.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et temale on arusaadav, milles teda kahtlustatakse ja ta tunnistab end täielikult süüdi ja kahetseb, selgitades, et alkoholi hakkas ta tarvitama 15.04.2011.a. kella 20.00 paiku ja jõi kuni 16.04.2011.a. kell 02.00, eelnimetatud ajavahemikul jõi ta ära 3,5 L õlut, mingit muud alkoholi ta ei tarvitanud. 16.04.2011.a. kella 11.00 paiku läks ta sõiduauto Audi A6 reg nr xxx juurde, mis oli pargitud Tammsaare tee 53A asuvasse Lukoili tankla juures olevasse parklasse. Koos oma tuttava Maria’ga, kelle perekonnanime ta ei tea istusid nad autosse, tema - D.J istus autosse juhiistmele ja käivitas mootori, Maria istus juhi kõrvalistmele. Nad lihtsalt istusid autos ja rääkisid juttu. Mingi hetk märkas ta, et kütus on otsas ja ta otsustas sõita tankla juurde, selleks, et tankida. Tema - D.J sõitis tankla nr 3 juurde, tankis ja läks pärast seda Lukoili poodi sisse, et kütuse eest maksta. Pärast läks ta tagasi, istus rooli ja tahtis oma sõiduauto teise kohta ümber parkida. Ta jõudis roolis olla mitte rohkem kui 30-50 sekundit, kui tema juurde, tagant poolt sõitis politseipatrull. Tal ei olnud plaanis kuhugi kaugele sõita, ta tahtis ainult auto parkimiskohta parkida, kuid ei jõudnud. Enne juhtima asumist ta teadis, et on joobes, kuid ta tundis end adekvaatselt ja ta arvas, et liikumise ajal midagi ei juhtu. Peale peatumist kontrolliti ta dokumente, talle anti korraldus alkomeetrisse puhuda, ta puhus 24 korda, kuid see ei õnnestunud. Seejärel toimetati ta ekspertiisi teostamiseks Wismari Haiglasse. Sõiduauto Audi A6 reg nr. xxx omanik on ta ema. Ta kahetseb puhtsüdamlikult seda, et juhtis mootorsõidukit olles joobes, võimaluse korral palub ta karistuseks määrata vähim rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmata; (kd I tl 25-27) Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Üldkuritegude talituse kriminaalmenetleja J. Brjakna 02.50.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval on vaadeldavaks objektiks olnud CD plaadil olnud kõnesalvestus. Kõnesalvestuselt tuvastati, kuidas politseile teatati, et Tondi Selveri juures asuvas Lukoili tanklas sõiduauto Audi reg nr. xxx juht võib olla joobes. Politsei lubas info edastada patrullile; (kd I tl 30-31) 5 1-11-6193 • Koopia Sotsiaalkindlustusameti poolt 18.08.2010.a. D.J väljastatud pensionitunnistusest nr. xxx; (kd I tl 24) nimele KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava D.J-i poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega: Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Häälme 16.04.2011.a. D.J suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, samal kuupäeval viimase suhtes koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli sh mõõtmeseadme Dräger Alcotest 7110 EST mõõtmistulemuste väljatrükkidega nr 875, 876, 877 ja 878, D.J suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, Kadri J ja M Tafenau eeluurimisel 16.04.2011.a. tunnistajatena antud ütlustega, D.J eeluurimisel 02.05.2011.a. kahtlustatavana antud ütlustega, Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Üldkuritegude talituse kriminaalmenetleja J. Brjakna 02.50.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga ja Sotsiaalkindlustusameti poolt 18.08.2010.a. D.J nimele väljastatud pensionitunnistuse nr. xxx koopiaga on D.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja D.J-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo
järgi s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selle üle, et D.J-i 16.04.2011.a. kella 12.04 ajal juhtis Tallinnas, Rahumäe teel mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx, antud fakt on tuvastatud süüdistatava D.J-i enda kohtueelsel – ja kohtus antud ütlustega, samuti Kadri J ja M Tafenau eeluurimisel tunnistajatena antud ütlustega ja Kriminaalbüroo Üldkuritegude talituse kriminaalmenetleja J. Brjakna 02.50.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selle üle, et D.J juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud ajal s.o. 16.04.2011.a. kella 12.04 ajal oma mootorsõidukit olles ise samal ajal joobeseisundis tuvastatud mõõtetulemusega alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,62 milligrammi, antud fakt s.t
objektiivne koosseis on tõendatud, tunnistajate Kadri J ja M Tafenau eeluurimisel antud ütlustega, Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik poolt D.J suhtes 16.04.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli sh sinna juurde kuuluva väljatrükkidega, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ja asitõendi vaatlusprotokolliga ning D.J enda eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolset süü tunnistamist ja kahetsemist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav D.J on kohtuliku menetluse käigus andnud ütlusi selle kohta ja selgitanud, et ta on teadlik sellest, et alkoholijoobes olles sõidukit juhtida ei tohi, viimane on kahetsenud toimepandut, palunud kohtul karistuse mõistmisel arvestada järgmisi asjaolusid ja nimelt, et ta on invaliid, tal on haige 75 aastat vana ema ja samuti palub ta kergemat karistust, kui seda taotles prokurör. 6 1-11-6193 D.J on varem nii väärteo kui ka kriminaalkorras korduvalt karistatud isik s.t viimast on ka varasemalt karistatud liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, milline on kohtule süüdistatava suhtes iseloomustavaks asjaoluks ja nimelt: 15.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti D.J
ja
järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest süüdi ja teda karistati rahalise karistusega, ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et D.J on toime pannud tahtlikult teise astme kuriteo, tema süüd välistavaid asjaolusid kriminaalasjas tuvastatud ei ole.
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks D.J karistamist rahalise karistusega kuivõrd tal rahalised vahendid puuduvad, töökohta tal ei ole ja ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension, millest tal tuleb tasuda veel eelmise kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse maksmata osa ning seetõttu oleks viimasel rahalise karistuse täitmine võimatu. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kuna D.J varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud ei ole, jätkates kuritegude toime panemist tuleb ja saab teda karistada üksnes tähtajalise vangistusega, kohaldades
lg 1 ja 3 ning
lg 1 ja 2 sätestatut.
lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist: kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta – s.t tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et süüdistatav D.J kasutaks oma igapäevases elus mootorsõidukit
Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud ükski muu nn erandliku asjaolu, milline oleks aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohus ei pea süüdistatava D.J-i poolset väidet selle kohta, et - tema ema on 75 aastat vana ja haige ning, et ta ise on invaliid - piisavaks aluseks, jätmaks viimasele alles mootorsõiduki juhtimise õigust, kohus märgib, et antud asjaolud olid süüdistatavale teada ka siis, kui ta otsustas, olles ise alkoholijoobes minna mootorsõidukit juhtima s.t antud asjaolud ei takistanud süüdistatavat toime panemast temale süüks arvatud kuritegu. Lisakaristuse määramisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatavat on liiklusalaste rikkumiste eest karistatud kriminaalkorras 2 korral ja väärteokorras 24 korral. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud üles ääretult ükskõikset suhtumist kehtivatesse liiklusnormidesse ning vaatamata sellele, et käesoleval korral raskeid tagajärgi ei kaasnenud, seadis ta siiski ohtu nii teiste liiklejate kui ka enda elu. Ta on pannud oma eelnevad paljuarvulised liiklusalased süüteod toime ajavahemikul 2002-2008 aasta. 2008. aastal on rikkumiste toimepanek katkenud seetõttu, et talt võeti ära juhtimisõigus. Samas juhtimisõiguse tagasisaamisel (08.11.2010) ei teinud ta eelnevast järeldusi vaid juba vähem kui poole aasta möödumisel juhtis jälle autot alkoholijoobes. Kohus nõustub seetõttu prokuröriga ja leiab, et D.J vastutustundetu suhtumine teeb ta liikluses nii enesele kui kaasliiklejatele väga ohtlikuks ja seetõttu tuleb temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta maksimaalseks tähtajaks s.o. 3 aastaks. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 7 1-11-6193 kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu s.t kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaalub, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et süüdistatav D.J ei tööta st. viimasel puudub igakuine piisav sissetuleku allikas rahalistevahendite näol, viimane elatub üksnes igakuisest invaliidsuspensionist, millise eest tasub veel ka temale eelmise kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, kohus peab antud asjaolusid piisavaiks kohaldamaks KrMS § 180 lg 3 sätestatud, s.t kohus asub seiskohale, et käesoleval juhul on otstarbekas süüdistatavalt menetluskuluna välja mõista üksnes süüdi mõistva kohtuotsusega kaasnev teise astme kuriteo toimepanemise eest kohaldatav sundraha, kuid viimasele ostutatud õigusabi kulud s.t kaitsjatasud jätta riigi kanda. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9; 180 lg 1 ja 3; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312 ja 313; Velmar Brett Kohtunik /allkiri/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.