lg 1 alusel ka liiklusnõuete muu rikkumise eest liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi) • 13.06.2003.a – karistati 01.07.2003.a rahatrahviga 5520.- krooni, • 22.06.2003.a – karistati 15.07.2003.a rahatrahviga 6000.- krooni, • 08.08.2003.a – karistati 08.08.2003.a rahatrahviga 6000.- krooni (
lg 1 alusel ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi), • 09.08.2003.a – karistati 27.08.2003.a rahatrahviga 6000.- krooni, • 01.08.2004.a – karistati 01.08.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni, • 27.08.2004.a – karistati 27.08.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni, • 30.08.2004.a – karistati 30.08.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni, • 09.10.2004.a – karistati 09.10.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni, • 24.10.2004.a – karistati 23.11.2004.a rahatrahviga 4200.- krooni ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi rahatrahviga 4200.- krooni (
lg 3 järgi), • 19.08.2006.a – karistati 06.10.2006.a 3 päeva arestiga, • 29.12.2006.a – karistati 27.02.2007.a 4 päeva arestiga, • 17.06.2007.a – karistati 11.07.2007.a rahatrahviga 18 000.- krooni (
S § 276 ja KarS § 279 järgi), • 14.07.2007.a – karistati 30.08.2007.a 15 päeva arestiga, • 13.07.2011.a – karistati 03.08.2011.a rahatrahviga 440.- eurot (
lg 1 alusel ka foori keelava tule eiramise eest liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi), • 23.08.2011.a – karistati 24.10.2011.a rahatrahviga 400.- eurot, • 19.10.2011.a – karistati 14.11.2011.a rahatrahviga 600.- eurot. 8 Ajavahemikes 01.11.2004-03.03.2006, 24.07.2007-07.08.2007 ja 08.08.200708.12.2010 kandis N.S vangistuses reaalset vanglakaristust ja ei saanud uusi liiklusalaseid väärtegusid toime panna. Kuna viimasel ajal, s.o 2011.aastal on N.S-i ainult rahatrahvidega karistatud ja õigusrikkumised, milliste eest karistati arestidega, jäävad enne viimase vanglakaristuse kandmise aega, siis ei pea kohus esialgselt 5-st päevast arestist pikemat aresti vajalikuks mõista ning peab käesolevalt küllaldaseks piirduda lühiajalise arestiga selle miinimummäära lähedal – 5 päeva arestiga. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistuse üheks eesmärgiks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Kuna ka pärast viimase pikaajalise vanglakaristuse kandmiselt vabanemist jätkas N.S õigusrikkumiste toimepanemist – enne käesolevas asjas menetletud väärtegusid, s.o enne 23.11.2011.a pani juhtimisõiguseta juhtimised toime 13.07.2011.a (mille eest karistati 03.08.2011 rahatrahviga 440.- eurot), 23.08.2011.a (mille eest karistati 24.10.2011 rahatrahviga 400.- eurot), 19.10.2011.a (mille eest karistati 14.11.2011.a rahatrahviga 600.- eurot), siis ei ole kohane N.S-i rahatrahviga karistada. Asjaolu, et N.S on osa talle karistuseks mõistetud rahatrahvidest tasunud (kajastatud karistusregistri teatistel lk 8-12,30-34 ja maksekorraldusel lk 29) ning osade rahatrahvide sissenõudmise täitmine on ka aegunud (kajastatud karistusregistri teatistel lk 8-12,30-34), ei anna põhjendatud alust piirduda ka sellel korral N.S-i suhtes ainult tema karistamises rahatrahviga. Eeltoodud asjaoludel ei anna N.S-i poolt ka autokoolis B-kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse läbimine (lk 26-27) ja mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse läbimine (lk 28) ning kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi olemasolu (lk 25) N.S-i karistamisel küllaldast alust tema suhtes rahatrahviga piirdumiseks. Pigem vastupidi. Koolituse läbinud isik peaks järgima liiklusnõudeid, mitte otsima koolituse läbimisest õigustust liiklusnõuete rikkumisele. Kuna N.S mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole, siis ei ole seda temalt võimalik ka ära võtta. Heli Sillaots k ohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.