Obsah (8)

§ 306§ 180§ 179§ 175§ 318§ 319§ 315§ 268

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number kriminaalasi nr 1-06-13945 Tartu Maakohus 04.aprill 2007.a Tartu Tartu kohtumaja 1-06-13945 kohtueelses m

§ 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.V Kar

S § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.V KarS § 356 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2 KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui S.V 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. S.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse S.V esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Menetluskulud

§ 180

lg 1 alusel välja mõista S.V-lt riigituludesse menetluskuludena: • 5400.- krooni sundraha (

§ 179

lg 1 p 2), • 722 krooni 16 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 76;

§ 175

lg 1 p 4), • 8324 krooni 90 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (lk 156-157: 5315 krooni 90 senti + 3009 krooni;

§ 175

lg 1 p 4), • 86 krooni 30 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 94,160;

§ 175lg 1 p 5).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „S.V, 1-06-13945, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „S.V, 1-06-13945, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 3009 krooni (kolm tuhat üheksa) krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav S.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel lähtub kohus riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetest. Korra § 8 lg 1 alusel on kaitsjale kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise tasu 05.01.2007.a määrusega välja mõistetud (lk 156-157). Korra § 8 lg 4 alusel on määratud kaitsja tasu 3 suuruseks kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales 04.aprilli 2007.a kohtuistungil kokku 12 pooltunni ulatuses. Kaitsja taotluse ja Korra § 2 lg 2 p 1 alusel kuulub kohaldamisele koefitsient 1,7, kuna kriminaalasja menetlemise teeb keerukaks spetsiifilise õigusvaldkonna – metsandusalaste õigusaktide tundmise vajadus. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub kaitsjatasusummale käibemaks 18%. Seega on 04.04.2007.a kohtuistungil kohtumenetluses määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras: 1,7 x (12 x 125)] = 1,7 x 1500 = 2550 ning saadud summale tuleb liita 18 % saadud summast: 2550 + 459 = 3009. Advokaat Anu Pärteli kaitsjatasu suuruseks kohtumenetluses 04.aprillil 2007.a kohtuistungil õigusabi osutamise korras süüdistatav S.V kaitsjana osalemise eest on 3009.- krooni. riigi Tsiviilhagid rahuldada Eesti Vabariigi tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju, see on 115 320.- krooni nõudes rahuldada ja välja mõista S.V-lt 115 320.- krooni Eesti Vabariigi kasuks. Keskkonnale tekitatud kahju 115 320.- krooni tuleb S.V Eesti Vabariigile tasuda rahandusministeeriumi SEB Eesti Ühispangas asuvale arveldusarvele nr 10 22 00 3480 0017, viitenumber 2800049463; makse saajaks märkida rahandusministeerium, selgituseks märkida: „S.V , 1-06-13945, keskkonnakahju.“ R.E. tsiviilhagi rahuldada 80 000.- krooni nõudes ja välja mõista S.V-lt 80 000.- krooni R.E. kasuks. Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu R.E. ja K.H. (Eesti Vabariigi esindaja keskkonnakahju nõudes). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 26.aprillil 2007.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata. ASJAOLUD 27.10.2006.a kohtusse saabunud süüdistusaktist nähtuvalt on S.V süüdistatav Kar

S § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 356 lg 1 järgi (lk 96-99). 31.10.2006.a määrusega andis Tartu Maakohus S.V kohtu alla süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 356 lg 1 järgi (lk 105). 4 05.01.2007.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse uus süüdistusakt, koostatud 05.01.2007.a (lk 158-161). Ka 05.01.2007.a koostatud uuest süüdistusaktist nähtuvalt on S.V süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 356 lg 1 järgi. 08.01.2007.a kaaskirjaga edastas kohus 05.01.2007.a kohtusse saabunud uue süüdistusakti allkirja vastu süüdistatav S.V-le, tema kaitsjale, kannatanu R.E ja Eesti Vabariigi esindajale (lk 162). Süüdistatav S.V, tema kaitsja, kannatanu R.E. ja Eesti Vabariigi esindaja said neile koos kohtu 08.01.2007.a kaaskirjaga (lk 162) saadetud uue, 05.01.2007.a süüdistusakti koopia kätte 10.01.2007.a (lk 165,167,168,169). Prokuröri poolt saadetud uue, 05.01.2007.a süüdistusakti koopia sai S.V kätte 06.01.2007.a (lk 172,180). 04.04.2007.a kohtuistungil avaldas S.V, et tema ei ole uut süüdistusakti kätte saanud (lk 180). S.V 04.04.2007.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt elavad temaga samal aadressil tema abikaasa ja 4 last ning keegi ei ole talle süüdistusakti edasi andnud. S.V oletustel võis ka laps süüdistusakti vastu võtta ja tema ei ole uut süüdistusakti kätte saanud (lk 180). 04.04.2007.a kohtuistungil andis prokurör süüdistatavale 05.01.2007.a koostatud süüdistusakti koopia kohtu nähes kätte (lk 180).

§ 268

lg 3 alusel kohtu esitatud küsimusele, kas süüdistatav soovib aega uue süüdistusaktiga tutvumiseks, vastas süüdistatav S.V, et ta ei soovi vaheaega ja ei taotle ka kohtuliku arutamise edasilükkamist ning talle on uue süüdistusakti sisu arusaadav (lk 181). Ka kaitsja ei taotlenud vaheaega ja kohtuliku arutamise edasilükkamist (lk 181). 05.01.2007.a koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse S.V KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul detsember 2004 – märts 2005 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades seejuures ära puitmaterjali metsast äraviimisel M.S. , kellele lõi pettekujutluse selle kohta, et töö on tellinud metsa omanik, langetas ebaseaduslikult ja seejärel varastas Tartu maakonnas, Vara vallas asuvalt R.E. kuuluvalt kinnistu eraldustelt 14 ja 19 200 tm kasvavat metsa 80 000.- krooni väärtuses. Sellega pani S.V toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. 05.01.2007.a koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse S.V veel ka KarS § 356 lg 1 järgi selles, et tema 2004.a detsembrikuust kuni 2005.a märtsini Tartu maakonnas, Vara vallas asuva P. kinnistu metsaeraldistel 14 ja 19 teostas puude ebaseadusliku raie, rikkudes metsaseaduse §-dest: • § 20 lõikest 1 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt on lubatud üksnes metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostas P. kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest; • § 13 lõigetest 2 ja 3 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist, sellega, et teostas eraldustel 14 ja 19 lageraie, pidamata kinni eelnimetatud liitumisajast; • § 17 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli P. kinnistu eraldustel nr 14 ja 19lubatud teostada üksnes harvendusraiet eraldusel 14 metsa rinnaspindala alammäärani 18,5 m² ha kohta ja eraldusel 19 23,9 m² ha kohta, sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse allapoole lubatud alammääradest: - eraldusel nr 14 0,7 ha suurusel alal 10,2 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 42 840.- krooni; 5 eraldusel nr 19 0,8 ha suurusel alal 15,1 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 72 480.- krooni. Kokku põhjustas vastavalt metsaseaduse § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 08.juuni 1999.a määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele P. kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 115 320.- krooni. Sellega pani S.V toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – puude ebaseadusliku raie, millega tekitati keskkonnale oluline kahju. Kohtu 08.01.2007.a kaaskirjas süüdistatavale, kaitsjale ja kannatanutele teatas kohus, et

§ 268

lg 1,2 alusel menetleb kohus edasiselt kriminaalasja prokuröri poolt 05.01.2007.a koostatud ja kohtule 05.01.2007.a esitatud uue süüdistusakti järgi (lk 162). Prokuröri poolt 04.04.2007.a kohtuistungil 05.01.2007.a koostatud süüdistusakti avaldamise järgselt teatas süüdistatav S.V, et 05.01.2007.a koostatud süüdistusakti sisu on talle arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (lk 181). Samas tunnistas süüdistatav S.V oma viga selles, et ta jättis korralikult kontrollimata taluniku dokumendid (lk 181). Küsimusele: „Mida te mõtlete sellega, et jätsite kontrollimata taluniku dokumendid?“, vastas süüdistatav S.V: „Seda, et ma ei kontrollinud täpselt, et tema on selle metsa omanik ja kas see on see inimene, kellele ma raiet teen.“ (lk 181 keskel). Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et S.V on toime pannud KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kannatanu R.E. ütlustest (lk 139-142), metsateatiselt (lk 21-22,29-30) ja metsade majandamise kavast aastateks 1996-2005 (lk 10-15) nähtuvaga kogumis on tõendatud, et P. kinnistu omanikuks on R.E.. Kannatanu R.E. ütlustest (lk 139-142) ja tunnistajate R.R. ütlustest (lk 145-147), O.T. ütlustest (lk 147-154), M.S. ütlustest (lk 181-186), 08.04.2005.a sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle juurde kuuluvalt raie asukoha skeemilt-kaardilt (lk 9) nähtuvaga ning Keskkonnainspektsiooni 08.04.2005.a koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 258 (lk 7) nähtuvaga ja Keskkonnainspektsiooni 27.04.2005.a kirjast- teatisest Lõuna Politseiprefektuurile P. kinnistul toimunud raiete kohta ja P. kinnistu kohta koostatud metsade majandamise kavast (lk 10.-15) ning 08.04.2005.a eraldiste 14 ja 19 kohta koostatud ringproovide metsalugemislehtedelt (lk 16,17) ja süüdistatav S.V ütlustest (lk 128-139,181) nähtuvaga on kogumis tõendatud asjaolud, et 2004-2005.a talvel, ajavahemikus detsember 2004 – märts 2005 teostati R.E. kuuluval P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19, metsateatiseta ja R.E. teadmata ning R.E. loata, 200 tm ulatuses puude ebaseaduslik raie ning ebaseadusliku raiega langetatud puud varastati. Kohtu jaoks on usutavad kannatanu ütlused selle kohta, et metsa kadus P. kinnistult, eraldustelt 14 ja 19, kokku ära 200-220 tihumeetrit, kuna tema sellekohaste ütlustega on kooskõlas ka: • • tunnistaja O.T. ütlused, millistest nähtuvalt veeti 2005.a veebruaris naaberkinnistult, see on P. kinnistult, puitu välja läbi R. kinnistu (lk 149,150 ülalpool) 100-200 tm (lk 151 keskel); süüdistatav S.V ütlused, millistest nähtuvalt veeti S.V väidetud talunikule kuuluvalt kinnistult, see on P. kinnistult, metsa välja 200 tihumeetri kandis (lk 132 keskel). 6 Tunnistaja M.S. hinnangul veeti temale kuuluva traktoriga puitu välja umbes 100 tihumeetrit (lk 183 ülal, lk 185 üleval). Kuna aga M.S. ütlustest nähtuvalt tema ise konkreetselt traktoriga puitu P. kinnistult välja ei vedanud, puidu väljavedu teostas tema alluvuses traktorist ning M.S. ise lanki pärast seda, kui metsa väljaveotraktor katki läks, üle vaatamas ei käinud, siis hindab kohus M.S. ütlustest usaldusväärsemaks kannatanu R.E. ja tunnistaja O.T. ning süüdistatav S.V ütlused. Kuna kannatanu R.E. (lk 140), tunnistaja O.T. (lk 151 keskel) ütlustest ja süüdistatav S.V ütlustest (lk 132 keskel) nähtub kogumis, et P. kinnistult veeti puitu välja 200 tihumeetrit, siis peab kohus põhjendatuks kannatanu R.E. puude ebaseadusliku raiega ja vargusega tekitatud kahju suuruse hindamisel lähtuda 200 tihumeetrist. Kuna puidu keskmine turuhind oli 2004-2005.a talvel 400 krooni tihumeetri eest ja see asjaolu on (ajalehekuulutustest nähtuvalt) üldteada, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu R.E. tsiviilhagi 80 000.- krooni ulatuses. P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19 2004-2005.a talvel, ajavahemikus 2004.a detsember – 2005.a märts teostatud raie oli ebaseaduslik, kuna raie teostati metsateatiseta (metsaseaduse § 23, redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) ja metsaomaniku – R.E. teadmiseta ning metsateatiseta teostatud raie ei vastanud metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 20 lõikes 1 osundatud ühelegi lubatud raiele metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 12-14, 16-19 ja 34 mõttes. Metsaomaniku teadmata ja metsaomaniku nõusolekuta ning metsateatiseta metsa varastamise eesmärgil enesele kasu teenimiseks teostatud puude raie ei ole käsitletav ühegi metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 20 lõikes 1 osundatud lubatud raiena metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 12-14, 16-19 ja 34 mõttes. Tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt oli 2005.a kevadel P. kinnistul avastatud raiega puistu hästi hõredaks raiutud (lk 146). Tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt oleks võinud P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19, teha 2005.a harvendusraiet, kuid 2005.a seal avastatud raiega oli raiutud rohkem, kui harvendusraiega võib välja raiuda (lk 147 keskel). Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19, metsateatist esitamata omavoliliselt teostatud metsa harvendamist, välja oli raiutud enamus esimese rinde puudest ning takseerkirjelduse järgi oli raiutud küpses metsas (lk 8). Ka Keskkonnainspektsiooni 08.04.2005.a koostatud objekti kontrollimise protokollis nr 258 kajastatu kohaselt avastati P. kinnistul metsateatist esitamata küpses metsas teostatud raie, mille käigus raiuti mets hõredamaks kui lubavad harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad (lk 7). Süüdistusest on jäänud tõendamata metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 13 lõigetest 2 ja 3 tulenevate nõuete rikkumine, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist, ning veel on jäänud süüdistusest tõendamata väide, et eraldustel 14 ja 19 teostati lageraie, pidamata kinni eelnimetatud liitumisajast. Nimetatud osad on süüdistusest jäänud tõendamata, kuna kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud 2004-2005.a talvel, detsember 2004 – märts 2005, P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19 tehtud raiete näol tegemist lageraietega metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 13 mõttes. Metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 13 mõttes raiutakse lageraie korral langilt kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja järelkasv ja säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud (lg 1). Nii sündmuskoha vaatluse protokollist (lk 8) kui ka objekti kontrollimise protokollist (lk 7) ning tunnistaja R.R. ütlustest (lk 145-147) ja ringproovide metsalugemislehtedelt (lk 16,17) nähtuvaga kogumis on tõendatud, et 2004-2005.a talvel, 2004.detsember – 2005 märts, P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19 teostatud raie ei olnud lageraie – teostatud oli küpse metsa 7 harvendamist, mille käigus raiuti mets hõredamaks, kui harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad. seda lubavad Küll on aga süüdistusest tõendatud, et 2004-2005.a talvel, 2004.detsember – 2005 märts, P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19 teostatud raiega jäeti täitmata metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 17 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt tohib harvendusraiet teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) § 17 lõikes 3 sätestatu kohaselt kehtestab § 17 lõikes 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad keskkonnaminister oma määrusega. Keskkonnaministri

1. aprilli 1999.a määrusega nr 39 kinnitati harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad (redaktsioon kehtivusega 01.06.2002 – 31.12.2006). Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a määrusega nr 186 kinnitati metsaseaduse paragrahvi 56 lõike 2 alusel metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad (kehtivusega 01.06.2002 – 31.12.2006). Sündmuskoha vaatluse protokollist (lk 8), objekti kontrollimise protokollist (lk 7), metsade majandamise kavast (lk 10-15), ringproovide metsalugemislehtedelt (lk 16,17), tunnistaja R.R. ütlustest (lk 145-147), Keskkonnainspektsiooni kirjast-teatisest Lõuna Politseiprefektuurile (lk 6) ja keskkonnakahjude nõudes Eesti Vabariigi esindaja kohtulikul uurimisel avaldatust (lk 142-145) nähtuvaga on kogumis tõendatud, et: • Tartumaal, Vara vallas, asuval P. kinnistu eraldusel nr 19 0,8 ha suurusel alal 2004-2005.a talvel tehtud raide tulemusena viidi rinnaspindala ja täius lubatud alammäärast 23,9 m² ha kohta allapoole lubatud alammäärast, täpsemalt 8,8 m² ha kohta – vahe 15,1 m² ha kohta, millega põhjustati keskkonnale kahju 72 480.- krooni; • Tartumaal, Vara vallas, asuval P. kinnistu eraldusel nr 14 0,7 ha suurusel alal 2004-2005.a talvel tehtud raide tulemusena viidi rinnaspindala ja täius lubatud alammäärast 18,5 m² ha kohta allapoole lubatud alammäärast, täpsemalt 8,3 m² ha kohta – vahe 10,2 m² ha kohta, millega põhjustati keskkonnale kahju 42 840.- krooni. Kokku põhjustati kahju P. kinnistu eraldustel 14 ja 19 2004-2005.a talvel, 2004.a detsember -2005.a märts, teostatud raidega keskkonnale kahju 115 320.- krooni (72 480.- + 42 840.-). Kuna tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt eristati 2004-2005.a talvel tehtud raie varasemalt P. kinnistu eraldustel 14 ja 19 tehtud raietest kändude värskuse ja heleduse järgi (lk 146) ning R.R. ütlustest nähtuvalt olid värskelt tehtud raiest järele jäänud kännud toored ja heleda pinnaga ning ei olnud jõudnud veel ära kuivada (lk 146 keskel), ning on üldteada, et värskelt raiutud puit on selgelt eristatavalt heledam varasemalt (2003.a) teostatud raiest maha jäänud puidupinnast ning lageda taeva all pikemat aega (antud juhul vähemalt aasta) seisnud puidupinnast, siis on kohtu jaoks usutav, et keskkonnale põhjustatud kahju arvestamisel lähtuti ringproovide metsalugemislehtedel (lk 16,17) kahju arvestamisel üksnes värskelt, 2004-2005.a talvel teostatud raie käigus langetatust. Ka keskkonna kahjude nõudes Eesti Vabariigi esindaja, K.H., avaldatust nähtuvalt olid P. kinnistu eraldustel 14 ja 19 selgelt eristatavad värskest, 2004-2005.a talvel, tehtud raiest maha jäänud kännud varasemast raiest maha jäänud kändudest – värsked kännud olid valge pinnaga, saepuruga ümbritsetud ja juurevõsudeta ning vanad kännud olid tumedad ja juurevõsuga (lk 143). Nimetatud asjaoludel ei ole kohtul kahtlust selles, et tõepoolest võeti keskkonnakahjude hindamisel ringproovide metsalugemislehtedelt (lk 16,17) nähtuvalt arvesse üksnes 2004-2005.a talvel, ajavahemikus 2004 detsember kuni 2005 märts puude raiega tekitatud kahju. 8 Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2005.a oli palga alammäär 2690.krooni. Keskkonnale raiega põhjustatud kahju 115 320.- krooni ületab enam kui 10- kordselt 2005.a kehtinud palga alammäära ja KarS § 356 lg 1 mõttes on tegemist puude ebaseadusliku raidega. S.V pani puude ebaseadusliku raie ja ebaseadusliku raiega langetatud puude varguse toime tahtlikult. Nimetatud asjaolud nähtuvad S.V faktilisest käitumisest ja tema ütlustest. S.V on püüdnud oma kuritegelikku käitumist varjata enda ütlustega selle kohta, et üks (tema väidetud) talunik (kelle isikuandmeid ja teistest isikutest identifitseerivaid tunnuseid ta öelda ei tea, ja kelle dokumente ja isikut ta ei kontrollinud ja kelle puhul ta jättis kontrollimata, kas see isik on P. kinnistu ja sellel oleva metsa omanik - lk 181), tellis temalt P. kinnistult 2004-2005.a talvel metsamaterjali väljaveo ning esitas talle selle kohta ka metsateatise (lk 128-139,181). Kohtu jaoks ei ole S.V sellekohased ütlused usutavad. Esiteks ei ole S.V ütlused usutavad seetõttu, et kannatanu R.E. ütlustest (lk 139142) ja Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollist (lk 7) ning tunnistaja R.R. ütlustest (lk 145-147) ja keskkonnakahjude nõudes Eesti Vabariigi esindaja K.H avaldatust (lk 142-145) kogumis nähtuva kohaselt ei ole P. kinnistu eraldustel 14 ja 19 raiete teostamiseks 2004.-2005.a talvel, ajavahemikuks 2004 detsember – 2005 märts, metsateatist (metsaseaduse § 23 mõttes – redaktsioon kehtivusega 10.05.2004 – 31.12.2005) metsaomaniku (R.E.) poolt keskkonnateenistusele esitatud. Metsaomanik R.E. ütlustest nähtuvalt sai tema alles keskkonnainspektsiooni töötajate kaudu teada temale kuuluval P. kinnistul toimunud puude ebaseaduslikust raiest ja raiutud puude vargusest. Keskkonnainspektsiooni töötajate avaldatust (lk 142-145,145-147) ja objekti kontrollimise protokollist (lk 7) nähtuvalt said nemad puude ebaseaduslikust raiest teada järelevalve korras paikkonnas keskkonda kontrollimas käies. Eelmärgitud tõenditest nähtuvaga kogumis hindab kohus süüdistatav S.V ütlused selle kohta, et tema väidetud talunik esitas talle P. kinnistul toimunud raie seaduslikkuse kohta metsateatise, mitteusutavateks ja tõele mittevastavateks. Kuna süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt on ta metsa ülestöötamisega tegelenud 15 aastat ja neist 3-4 aastat füüsilisest isikust ettevõtjana (lk 128 ülal) ning ta on tegelenud ka metsaäriga, saekaatriga ning tal on olnud ka aktsiaselts (lk 128 enne keskpaika) ja süüdistatava kinnitusel on ta kursis metsaseaduse sätetega (lk 128 keskel), siis ei ole kohtu jaoks usutav ja võimalik ka võimalus, et S.V ei suutnud eristada ehtsat, asukohajärgse keskkonnateenistuse loaga metsateatist(metsaseaduse § 33 lg 3 p 6 mõttes – redaktsioon kehtivusega 10.05.2004-31.12.2005), mitteehtsast metsateatisest. Teiseks ei ole süüdistatav S.V ütlused tema väidetud taluniku olemasolu ja taluniku poolt temale metsateatise esitamise kohta usutavad ka seetõttu, et S.V avaldatust nähtuva kohaselt ei tea ta nimetatud talunikku teistest inimestest eristada võimaldavaid identifitseerivaid tunnuseid. Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt ei kontrollinud ta tema väidetud taluniku dokumente ja seda, kas talunik on P. kinnistu metsa omanik ja inimene, kellele ta raiet tegi (lk 181 keskel). Nimetatud asjaoludel ei ole kohtu hinnangul S.V väidetud talunikku tegelikkuses olemas olnud ja S.V on selle isiku välja mõelnud selleks, et vabaneda kriminaalkaristusest. Kohtu hinnangul ei saanud talunikku olemas olla, nagu eelnevalt juba märgitud, ka põhjusel, et süüdistatava väidetud talunikul ei olnud võimalik esitada S.V-le kehtivat ja P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19, raiet lubavat metsateatist. Talunikuks ei saanud olla ja ei olnud süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt metsaomanik R.E., kuna kohtuistungil kohtulikul uurimisel süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt ta R.E. ei tunne ja ta ei ole R.E. varem ka näinud (lk 131 all-132). Kohtu jaoks on usutav tunnistaja O.T. ja süüdistatav S.V ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et S.V se teostas P. kinnistul, eraldustel 14 ja 19, ebaseadusliku raie. Nimelt nähtub tunnistaja O.T. ütlustest, et peale R. kinnistu lõikas 9 S.V veel metsa kuskil sealkandis, vist erametsa (lk 149 all-150). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt oli siis, kui ta R. kinnistul käis, kuulda sealt kinnistult, kust puitu läbi R. kinnistu välja veeti (see on P. kinnistult), metsa lõikava sae häält (lk 149 keskel). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt töötleti R. kinnistul metsa üles pool aastat, töömehed vahetusid ja kõik võisid käia ka mujal lõikamas, pidevalt tema (O.T) juures keegi tööl ei olnud (lk 150 ülal). Tunnistaja O.T. ütlustega on kooskõlas ka süüdistatav S.V ütlused, millised ta andis peale uue süüdistusakti, see on 05.01.2007.a koostatud süüdistusakti, avaldamist. Nimelt nähtub süüdistatav S.V peale uue süüdistusakti avaldamist antud ütlustest, et ta tunnistab enda viga selles, et ta jättis korralikult kontrollimata taluniku dokumendid (lk 181). Küsimusele: „Mida te mõtlete sellega, et jätsite kontrollimata taluniku dokumendid?“, vastas süüdistatav S.V: „Seda, et ma ei kontrollinud täpselt, et tema on selle metsa omanik ja kas see on see inimene, kellele ma raiet teen.“ (lk 181 keskel). Nendest süüdistatav S.V ütlustest (tema väidetud talunikule, keda kohtu nähtub selgelt, et S.V teostas ka puude raie hinnangul tegelikkuses olemas ei olnud). Kohtu hinnangul teostas S.V puude ebaseadusliku raie langetatud puude varguse eesmärgil ning oma kuritegelike plaanide realiseerumiseks tegutses ta vähemalt otsese tahtlusega. Selleks, et S.V teostatud ebaseadusliku raiega langetatud puud saaksid metsas koondatud ja metsast välja veetud, ehitas ta ise kahe kinnistu piiriks olevale kraavile, see on R. kinnistu ja P. kinnistu piiril olevale kraavile puidu väljaveotraktori jaoks silla-tee, täites kraavi oksamaterjaliga ja võsaga, et P. kinnistult saaks langetatud puud metsaveotraktoriga R. kinnistut mööda välja veetud(lk 130 ülaltVeel kasutas S.V 132 keskel, lk 9 S.V osundatud tema ehitatud silla asukoht). selleks, et tema teostatud ebaseadusliku raiega langetatud puud saaksid metsas koondatud ja metsast välja veetud, M.S. , kellele lõi pettekujutluse selle kohta, et töö on tellinud metsa omanik, mille tulemusena M.S. le kuuluva traktoriga ja M.S. korraldusel vedas M.Simo alluvuses töötav traktorist P. kinnistult puidu R. kinnistut mööda välja (M.S. ütlused lk 181-186, O.T. ütlused lk 147-154, S.V ütlused lk 128139,181). Kriminaalasjas puuduvad S.V käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtu hinnangul on välistatud ka võimalus, et S.V ekslikult ja temale teadmata teostas raie P. kinnistul, pidades P. kinnistut O.T kuuluvaks R. kinnistuks. P. kinnistu eraldused 14 ja 19 asuvad kõrvuti ning piirnevad teineteisega; eraldus nr 14 piirneb ühte külge pidi R. kinnistuga (kaardid-skeemid lk 9,15,18,21). Kannatanu R.E. (lk 141 keskelt) ja tunnistajate R.R. (lk 146 ülal, lk 147 ülal), O.T. (lk 150 peale keskpaika, ütlused tervikuna lk 147-154) ja M.S. (lk 185 keskelt-186) ning süüdistatav S.V ütlustest (lk 130 ülalt -132 keskel) nähtuvaga kogumis on tõendatud asjaolud, et R. kinnistu ja P. kinnistu asuvad kõrvuti ning nende kinnistute piiril on kraav ning kraav eraldab neid kinnistuid. Kaartidelt-skeemidelt lehekülgedel 9,15,18,21 ning kannatanu R.E. ja tunnistajate R.R. i, O.T. ja M.S. ning süüdistatav S.V ütlustest nähtuvaga kogumis on tõendatud asjaolud, et ka P. kinnistu eralduse nr 14 ja R. kinnistu vahelisel piiril on kraav ning just selle kraavi täiteks ehitas S.V puidu P. kinnistult väljavedamiseks traktori jaoks silla-ülesõidutee. Nimetatud silla-tee ehitamise asukoha kahe kinnistu piirile näitas S.V ise kohtuistungil ning kohus tähistas selle koha toimikus leheküljel 9 asuvale kaardileskeemile (lk 130 allpool). Kuna kahe kinnistu vahel oli kraav ning süüdistatava ütlustest nähtuvalt teadis ta, et ehitab ja ehitas 2-e kinnistu piirile silla-ülesõidutee ning ta oskas seda kohta ka kaardil näidata, siis oli S.V 2004-2005.a talvel P. kinnistul puude raiet teostades täiesti teadlik sellest, et ta ei ole R. kinnistul ja ta teostab puude raiet P. kinnistul. Asjaolule, et S.V oli õigesti informeeritud R. kinnistu ja P. kinnistu piiridest, nähtub ka 10 süüdistatava ütlustest selle kohta, et P. kinnistu on kinnistu, milliselt palkas tema väidetud talunik ta metsa väljavedu organiseerima, ning R. ja P. kinnistu paiknevad kõrvuti ning ta ehitas mõlema kinnistu piirile silla ehk siis pani sinna kraavi nii palju okstest ja võsast täidet, et sealt sai traktoriga üle sõita ja P. kinnistult R. kinnistu kaudu puitu välja vedada (lk 130 ülalt – 132 keskel). Asjaolu, et S.V oli P. kinnistul raiet teostades teadlik mõlema kinnistu, see on nii R. kinnistu kui ka P. kinnistu piiridest, nähtub süüdistatav S.V ütlustest selle kohta, et nii O.T kui ka tema (S.V) väidetud talunik näitasid talle ära mõlema kinnistu piirid (lk 128 all, lk 130 all). Eelnimetatud asjaoludel kogumis on välistatud võimalus, et S.V võis P. kinnistut pidada ekslikult R. kinnistuks ja teostada ekslikult ning temale teadmata raiet R. kinnistu asemel P. kinnistul, eraldustel 14 ja
4. Kuna S.V on varasemalt karistatud kriminaalkorras varguse eest ja tema kriminaalkorras karistatus ei ole karistusregistriseaduse § 25 ja § 26 mõttes kustunud (lk 82-89), siis on S.V poolt P. kinnistult toimepandud puude vargus kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kuna kriminaalasjas puuduvad S.V käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb S.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 356 lg 1 järgi ning mõista talle nende kuritegude toimepanemise eest karistus. Süüdistatava käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus on „0“ krooni (lk 93). Kuna üks süüdistatava poolt toimepandud kuritegudest on varavastane kuritegu (KarS § 199 lg 2 p 4) ja teda on varasemalt ühel korral karistatud samuti metsamaterjali varguse eest (kohtuotsus lk 84-86) ja pärast selle kuriteo toimepanemist on teda kriminaalkorras karistatud veel 2 korral, sealhulgas ka reaalselt vanglas ärakandmisele kuuluva vangistusega, kriminaalkorras karistatus on kustumata, ning käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavad kuriteod pani S.V toime peale tema kolmandat korda kriminaalkorras karistamist, kuid enne reaalselt vanglasse karistuse kandmisele ilmumist, siis ei ole õiguskorra kaitsmise huvides ja arvestades võimalust, panna süüdistatavat edaspidiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest (KarS § 56 lg 1,2), kohane karistada S.V rahalise karistusega. Süüdistatavat tuleb karistada raskemaliigilise karistusega – vangistusega. Lähtudes kuritegudega tekitatud kahjude ulatusest peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu vangistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel mitte pöörata 1 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui süüdistatav 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna käesolevaks ajaks on S.V reaalselt vanglas ära kandnud enamuse temale viimase, see on kolmanda, süüdimõistva kohtuotsusega, see on 27.09.2004.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusest ning on möödunud ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise 1-aastane katseaeg (lk 82-83,87-89), siis on S.V kogu temale 27.09.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistus ära kantud ja kohtul puudub käesoleval juhul õiguslik alus KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse moodustamiseks (puudub liidetavana 27.09.2004.a kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa, sest 06.03.2006.a alanud 1-aastase katseaja möödumisega on käesolevaks ajaks kogu karistus kantud – lk 83). ________________________________ Väljavõtteid tõenditest: 11 Kannatanu R.E. ütlustest nähtuvalt on ta P. kinnistu omanik juba 15-16 aastat, 90-ndatest alates (lk 139); viimati teostas seal kinnistul raiet tuulemurru likvideerimiseks 2003.a (lk 139-140). Kannatanu R.E. ütlustest nähtuvalt teostas ta 2003.a kinnistul tuulemurru likvideerimiseks raiet metsateatise alusel (lk 139-140; metsateatis lk 29-30). Kannatanu R.E. ütlustest nähtuvalt sai ta P. kinnistult toimunud metsavargusest teada 2005.a kevadel, kui keskkonnainspektorid kutsusid metsa kaasa (lk 140). Kannatanu R.E. ütlustest nähtuvalt selgus kohapeal kinnistul käies, et eraldistelt 14 ja 19 oli värskelt metsa lõigatud, metsa kadus sealt ära umbes 200-220 tihu, haginõude suuruseks on 80 000 – 90 000 krooni (lk 140). Ka 2003.a metsateatiselt (lk 29-30) ja metsade majandamise kavast aastateks 1996-2005 (lk 10-15) nähtuvalt on P. kinnistu omanikuks R.E.. 08.04.2005.a sündmuskoha vaatluse protokollist (lk 8) ja selle juurde kuuluvalt raie asukoha skeemiltkaardilt (lk 9) nähtuvalt teostas Keskkonnainspektsiooni inspektor K.H. P. kinnistu vaatluse 08.04.2005.a ja uurimistoimingus osalesid keskkonnainspektor R.R. ja kinnistu omanik R.E. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt tuvastati sündmuskoha vaatlusega: „P. kinnistul eraldustel 14 ja 19 on metsateatist esitamata omavoliliselt teostatud metsa harvendamist. Välja on raiutud enamus esimese rinde puudest. Takseerkirjelduse järgi on raiutud küpses metsas. Langetatud on puud mootorsaagidega, järgatud kohapeal sortimentideks ja ära viidud. Väljaveol kokkuveoteedel roopaid ei ole tekkinud. Maapind külmus 2005.a jaanuari lõpus. Seega sai raie ja vedu toimuda jaanuari lõpul ja veebruaris. Kinnistu omanik R.E viis meid raiekohale mööda vana talu-ja metsateed. See tee viis läbi lodumetsa ja oli näha, et langetus-või väljaveomasin oli mitmes kohas sisse jäänud. Edasi läks tee mööda P. ja R. kinnistu vahelise kraavi mullet. Jälgede järgi arvan, et see masina liikumine oli toimunud 2004.a novembri lõpus või detsembri algul, kui maapind oli nõrgalt külmunud. Roobastes oli jää, kuid seda ei olnud sõitmise ajal. Väljavedu pole seda teed mööda tehtud. Jäljed viitavad, et P. kinnistu metsamaterjal on välja veetud mööda R. kinnistu idapiiril olevat sihti pidi. Väljaveo ajal on roopad sihil olnud külmunud ja traktor pole vallist läbi vajunud. Sama teed mööda on hiljem viidud ka R. kinnistu materjal. Edasi läheb väljaveo tee läände ja jõuab välja Koosa-Kavastu tee äärde põllule. Vaatluse ajal tee ääres värsket materjali ei olnud. R. kinnistul on tehtud lageraiet ligilähedaselt samal ajal raiega P. kinnistul ja pärast P. kinnistu raiet. R. kinnistu omanik on O.T. …“. 08.04.2005.a sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt koostati raiealade ja liikumisteede skeem (lk 8 pöördel). Keskkonnainspektsiooni 08.04.2005.a koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 258 nähtuvalt koostas selle Vara vallas asuval P. kinnistul keskkonnainspektor K.H. ja kontrollimisel osales keskkonnainspektor R.R. , juures oli omanik R.E. ning kontrollitavateks objektideks olid P. kinnistu eraldised 14 ja 19 (lk 7). Kontrollimise käik: „Reidi käigus avastati P. kinnistul raie, mille käigus raiuti mets hõredamaks kui lubavad harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad (Keskkonnaministri 01.aprilli 1999.a määrus nr 39). Eraldustel 14 ja 19 on tegu küpse metsaga, kuid liituse tõttu ei olnud sellel alal lageraie lubatud. Eraldustel 14 ja 19 on teostatud 2003.a lageraie 100 m laiuselt. Metsaseaduse § 13 lõige 2 lubab raiestiku kõrvale teha uue lageraie pärast eelmise raiestiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. Metsaseaduse § 13 lõige 3 järgi on minimaalne liitumisaeg kuusepuistutes 3 aastat ja kasepuistustes 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja sisse. Liitumisaeg ei olnud täitunud ja raie teostati keelatud viisil. Seetõttu tekitati kahju keskkonnale metsa rinnaspindala liiga madalale viimisega. Kontrollimisel keskkonnateenistuses ilmnes, et raie kohta ei ole esitatud metsateatist. Kutsusin kohale kinnistu omaniku R.E. ja vaatasin üle raiekoha. …R.E. väitis, et ta pole raiest teadlik ja soovitasin tal pöörduda avaldusega politseisse, kuna mets on varastatud. Seejärel tegime vajalikud mõõtmised rinnaspindala määramiseks. Andmed on toodud proovitükkide hindamise lehtedel ja koostasime skeemi langi ja väljaveoteede kohta. Samas teostasime sündmuskoha vaatluse ja koostasime sellekohase protokolli.“ (lk 7). 27.04.2005.a kirjaga teatas Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakond Lõuna politseiprefektuurile raietest P. kinnistul (lk 6). Nimetatud Keskkonnainspektsiooni teatisest nähtuvalt on Tartumaal, Vara vallas, P. kinnistu eraldustel 14 teostatud raie, mille tulemusena on rinnaspindala peale raiet 8,3 ruutmeetrit (lubatud rinnaspindala alammäär on 18,5 ruutmeetrit). Sama kinnistu eraldusel 19 on teostatud raie, mille tulemusena on rinnaspindala peale raiet 8,8 ruutmeetrit (lubatud rinnaspindala alammäär on 23,9 ruutmeetrit). Raiega on rikutud metsaseaduse § 17 lg 2 sätet ja keskkonnale on tekitatud kahju 115 320.- krooni. Raiutud puidu koguse ja selle väärtuse määrab omanik. Politseile saadetud teatisele lisas Keskkonnainspektsioon (lk 6): objekti kontrollimise protokolli nr 258 (lk 7), sündmuskoha vaatluse protokolli (lk 8), raie asukoha skeemi (lk 9), metsade majandamise kava aastateks 1996-2005 6 lehel (lk 10-15), ringproovide metsalugemislehed 2 lehel (lk 16,17). 12 16.veebruaril 1996.a kinnitatud P. kinnistu kohta koostatud metsade majandamise kavast aastateks 1996-2005 ja selle juurde kuuluvalt metsade plaanist (6 lehel - lk 10-15) nähtuvalt on eraldisel nr 14 metsa tagavara 284 tm/ha kohta (lk 13) ning eraldisel nr 19 on metsa tagavara 327 tm/ha kohta (lk 14). 08.04.2005.a koostatud ringproovide metsalugemislehelt nähtuvalt teostati Vara vallas asuval P. kinnistul, eraldisel nr 19 2004-2005.a talvel harvendusraie 0,8 ha suurusel raielangil, mille tulemusena rinnaspindala ja täiuse alammäär 23,9 m² ha kohta oli viidud 8,8 m² ha – vahe 15,1 m² ha, millega põhjustati keskkonnale kahju 72 480.- krooni (lk 16). 08.04.2005.a koostatud ringproovide metsalugemislehelt nähtuvalt teostati Vara vallas asuval P. kinnistul, eraldisel nr 14 2004-2005.a talvel harvendusraie 0,7 ha suurusel raielangil, mille tulemusena rinnaspindala ja täiuse alammäär 18,5 m² ha kohta oli viidud 8,3 m² ha – vahe 10,2 m² ha, millega põhjustati keskkonnale kahju 42 840.- krooni (lk 17). Eesti Vabariigi esindaja keskkonnakahjude nõudes, Keskkonnainspektsiooni inspektor (praegu kehtiva metsaseaduse § 67 lg 1,12 alusel, volikiri lk 121) K.H. jäi kohtulikul uurimisel keskkonnale tekitatud kahju – 115 320.- krooni hüvitamise nõude juurde (lk 142-145). Tunnistaja R.R. ütlustest (lk 145-147) nähtuvalt sõitsid nad 2005.a aprilli alguses järelevalve korras Koosa-Kavastu teed mööda ja Põdra külas nägid metsa minekul veo jälgi, minnes mööda jälgi, jõudsid R. kinnistule, kus töötas T; seal oli metsatee hästi lõhutud; T selgitas, et see kõik ei ole tema töö, eemalt on ka metsa üles töötatud (lk 146). Tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt läksid nad edasi lõuna pool asuvale kinnistule; kinnistu servast nägid, et seal oli teostatud raiet, hästi hõredaks raiutud (lk 146); see oli värskelt teostatud raie, kännud olid heleda pinnaga, ei olnud veel kuivanud, olid toored (lk 146 keskel). Tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt oli 2003.a metsateatise alusel eraldustel 14 ja 19 tehtud raie ja 2005.a tehtud raie eristatavad kändude värskuse järgi (lk 146 allpool). Maa-ameti andmebaasist pärinevast kinnistute kaardist-skeemist (lk 18) ja sündmuskoha vaatluse protokollist (lk 8) ja selle juurde kuuluvast kaardist-skeemist (lk 9) ning Keskkonnainspektsiooni 04.09.2006.a teatisest (lk 20) nähtuvalt paiknevad P. kinnistu ja R. kinnistu kõrvuti ning R. kinnistu jääb P. kinnistust põhja poole. Ka kannatanu R.E. ütlustest nähtuvalt paiknevad P. ja R. kinnistu kõrvuti ja O.T kuuluv R. kinnistu asub P. kinnistust põhja pool ning piki kahe kinnistu piiri on kraav (lk 141). Ka tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt paiknevad P. kinnistu ja R. kinnistu kõrvuti ja R. kinnistu asub P. kinnistust põhja pool (lk 145-147). Süüdistatav S.V ütlustest (lk 128-139,181) nähtub samuti, et R. kinnistu, see on kinnistu, millisel ta tegi O.T mootorsaega metsa langetamise, laasimise ja järkamise tööd (lk 128), ning P. kinnistu, see on kinnistu, milliselt palkas väidetav talunik ta metsa välja vedama (lk 131,132), paiknevad kõrvuti ning ta ehitas mõlema kinnistu piirile silla ehk siis pani sinna nii palju kraavi okstest ja võsast täidet, et sealt sai traktoriga üle sõita ja P. kinnistult R. kinnistu kaudu puitu välja vedada (lk 130 ülalt-132 keskel). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt näitasid talle nii O.T kui ka tema (S.V) nimetatud talunik neile kuuluvate kinnistute piirid talle ära – O.T näitas R. kinnistu piirid ja väidetav talunik näitas P. kinnistu piirid (lk 128 all, 130 all). Ka tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt paiknevad R. kinnistu ja P. kinnistu kõrvuti (lk 150 peale keskpaika; ütlused tervikuna lk 147-154). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt on R. kinnistu omanikuks OÜ Vikervall (lk 147 all) ja ta on selle osaühingu juhatuse liige (lk 148 ülal). Tunnistaja O.T. ütluste kohaselt majandas OÜ Vikervall R. kinnistul metsa 2004.a lõpus ja 2005.a alguses seoses metsas olnud tuulemurruga ja siis tegeleti tuulemurru likvideerimisega (lk 148). Tunnistaja O.T. ütlustega on tõendatud, et 2004.a lõpus – 2005.a alguses töötas R. kinnistul saemehena metsa lõikajana ka S.V (lk 148, 149 keskel, 153 keskelt). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt veeti R. kinnistult 2004.a lõpus puitu välja väga vähe, enamus puitu veeti R. kinnistult välja 2005.aastal, jaanuaris-veebruaris (lk 148). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt veeti 2005.a veebruaris (lk 149 enne keskpaika) naaberkinnistult, see on P. kinnistult, puitu välja läbi R. kinnistu (lk 149, 150 ülalpool). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt käis ta ise R. kinnistul, kui seal raiet tehti, umbes iga 3 päeva tagant, nädalas korra kindlasti (lk 149 keskel) ja siis metsas käies oli kuulda sealt kinnistult, kust puitu läbi R. kinnistu välja veeti (see on P. kinnistult), metsa lõikava sae häält (lk 149 keskel). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt vedas P. kinnistult puitu välja M.S. (lk 149 allpool). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt läks ta ise ühel päeval uurima, kui traktor puitu välja vedas ning siis M.S. ütles, et veavad talumetsa (lk 149 allpool). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt lõikas S.V peale R. kinnistu metsa veel metsa kuskil seal kandis, vist erametsa (lk 149 all-150). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt töötleti R. kinnistul metsa üles pool aastat, 13 töömehed vahetusid ja kõik võisid käia ka mujal lõikamas, pidevalt tema (O.T) juures keegi tööl ei olnud (lk 150 ülal). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt tuli temani see jutt, et palutakse traktoriga puidu väljaveo teenust, vist traktoristi kaudu ja palujaks ehk tahtjaks oli vist olnud Kalju (lk 150 enne keskpaika). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt veeti P. kinnistult puitu välja 100-200 tm (lk 151 keskel). Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt oli ajavahe P. kinnistul metsa lõikusest kuni materjali äraveoni maksimum 1 kuu (lk 151 keskel) ja P. kinnistult välja veetud puit veeti ära nädala jooksul, väga kaua puit ei seisnud seal (lk 151 keskel). Tunnistaja O.T. ütlustega on kooskõlas süüdistatav S.V ütlused (lk 128-139,181). Ka süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt osutas S.V mootorsaega O.T. le 2004-2005.a talvel Vara vallas metsalangetuse, laasimise ja järkamise teenust (lk 128). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt organiseeris ta 2004.-2005.a talvel samas piirkonnas ühe taluniku palvel P. kinnistult metsa väljavedu (lk 128 all,129-139). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt tuli talunikhärrasmees ise tema juurde langile, kui ta tegi tööd O.T juures (lk 131 ülalpool), sellel ajal töö – nii langetamine kui väljavedu – T juures käis (lk 131 enne keskpaika). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt ei olnud sellel ajal kui ta talunikuga rääkis, langil peale tema ja taluniku mitte kedagi (lk 131 keskel). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt palus kinnistule tulnud meesterahvas abi metsa väljaveo juures, et tal on mets juba langetatud, aga mets tuleb välja vedada ja äkki saaks traktorit kasutada (lk 131 enne keskpaika). S.V ütlustest nähtuvalt jäi kaup nii, et ta saab sellelt mehelt 3000.krooni, kui ta leiab kellegi, kes tema (taluniku-meesterahva-härrasmehe) metsa välja veab (lk 131 keskel); see jutuajamine toimus T kinnistul (lk 131 keskelt). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt ütles ta taluniku pakkumisele vastuseks, et kui leiab, siis teeb asja ära (lk 131 allpool) ning küsis O.T. lt traktorit, kuid traktorit ei saanud (lk 131 allpool); kasutades oma tutvusi, sai M.S. numbri, kellele helistas ja pakkus teenust (lk 131 all). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt teostas M.S. metsa väljaveo ja ta ise maksis M.S. le raha kahes osas (lk 133 ülal). Süüdistatav S.V ütlustest nähtuvalt täitis ta ise P. ja R. kinnistu vahelise kraavi ühe osa ära selleks, et traktor saaks P. kinnistult läbi R. kinnistu metsa välja vedada. Süüdistatav S.V osundas kohtulikul uurimisel omakäeliselt kaardil (lk 9) kohale, kuhu ta ehitas kraavi täiteks silla ehk pani sinna lihtsalt nii palju okstest-võsast kraavitäidet, et sealt traktoriga saaks üle sõita (lk 130-131). Kohus tähistas S.V osundatud silla ehitamise koha toimiku leheküljel 9 asuval kaardil risti ja seda ümbritseva ringiga (lk 9,130-131). Süüdistatav S.V ütluste kohaselt veeti väidetavale talunikule kuuluvalt kinnistult (see on P. kinnistult) metsa välja 200 tihumeetri kandis (lk 132 keskel). Tunnistaja O.T. (lk 147-154) ja süüdistatav S.V (lk 128-139,181) ütlustest nähtuvaga selle kohta, et 2005.a alguses veeti P. kinnistult läbi R. kinnistu välja metsamaterjali, on kooskõlas ka tunnistaja M.S. ütlused (lk 181-186). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt nägi ta esimest korda S.V umbes paar aastat tagasi, kui S.V pakkus talle tööd (lk 181 all). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt pakkus S.V talle tööd paar aastat tagasi jaanuarikuus, külm talv oli; S.V oli vaja metsamaterjali välja vedada, tahtis väljaveoteenust (lk 182 enne keskpaika). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt käis ta koos S.V-ga kahekesi langil ja vaatasid langi ja töö üle (lk 182 allpool). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt küsis ta S.V-lt kelle metsa väljaveoga on tegemist ja S.V vastas, et taluniku metsaga; metsateatis oli tal olemas (lk 182 all). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt tasus metsa väljaveo töö eest talle S.V (lk 182 all), sularahas (lk 183 ülal). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt oli sellel ajal kui ta käis kinnistut vaatamas, metsa juba langetatud (lk 183 ülal). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt vedas ta metsamaterjali välja umbes 100 tihumeetrit (lk 183 ülal, lk 185 üleval). Seda, kas ta vedas välja kogu materjali, ei osanud M.S. öelda, kuna ta ei käinud lanki peale seda, kui väljavedu lõpetati, üle vaatamas (lk 183 enne keskpaika, lk 184 all). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt ei töötanud ta traktori peal metsa väljavedu teostades ise, vaid seda tegi temale kuuluva traktoriga traktorist (lk 183 keskel). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt lõppes metsa väljavedu sellega, et traktor läks katki, ta läks treileriga traktorile järele ja viis traktori remonti (lk 183 keskel, lk 184 all). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt on tal 3 traktorit ja traktoriste on palju ning ta ei mäleta täpselt kes antud juhtumil metsa väljavedu teostas (lk 183 peale keskpaika, lk 184 all). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt on tal firma veoteenuse osutamiseks, on metsa väljaveoteenust osutanud umbes 1992.aastast ja langile läks teenust osutama S.V tellimusel (lk 183 allpool). Tunnistaja M.S. ütlustest nähtuvalt täitis traktoril töötanud isik tema korraldusi ja ta ise näitas traktoristile koha, kuhu väljaveetud puit maha panna (lk 184 keskel). ______________________________ Heli Sillaots kohtunik