← Eesti

1-08-4011\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg, koht 09.aprillil 2008.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4011

(07231605020)Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi M.G süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi URMO PAAL Süüdistatav M.G, Isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, ei tööta, elukoht xxx. Varem kriminaalkorras karistatud 3 korral viimati - 13.05.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 100 alusel vk 7 aastat, väärteokorras karistamata, Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja IMBI SEIMAR RESOLUTSIOON
  1. Süüdi tunnistada M.G KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
  2. KarS § 74 lg 1,3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg ja lg 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: - Elama kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxx - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. ajavahemike järel
  3. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M.G-lt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6525 krooni riigi tuludesse.
  4. Menetluskuludena välja mõista M.G-lt riigi õigusabi kasutamise eest 1788,30 krooni riigi tuludesse.
  5. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx SEB Pank, viitenumber xxxxxxxxxxxxx. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
  6. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Esitatud süüdistus: M.G süüdistatakse selles, et tema 21.10.2007.a. kella 11.00 paiku Tallinnas xxx asuvas korteris lõi AB´it lahtise käega näo piirkonda, põhjustades AB´ile füüsilist valu. Seega pani M.G toime kehalise väärkohtlemise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava M.G , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1,2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav M.G tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde. Tsiviilhagi kannatanu AB esitanud ei ole. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava M.G poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid KrMS § 247 - §
  7. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõistetakse M.G-lt välja sundraha 6525 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest ning menetluskulud riigi tuludesse. Kohtunik Eda Murak

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.