Kriminaalasi 1-11-9548 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoobril.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-9548 Kohtukoossei

§ 201lg.2 p.1 järgi 20.11.2008.a.

toimepandud kuriteoepisoodi eest ning mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.

§ 345lg.1 järgi 22.11.2008.a. toimepandud kuriteoepisoodi ning mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust. Kar

S § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS§ 65 lg.1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks, raskeima, s.o. 13.04.2009.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 kuud ja 24 päeva vangistust ning mõista lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 24 päeva vangistust. Süüdi tunnistada F.

§ 199lg.2 p.4-§ 25 lg.2 järgi 24.09.2009.a.

toimepandud kuriteoepisoodi ning mõista talle karistuseks 45 päeva vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 30 päeva vangistust. KarS§ 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.04.2009.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 kuud ja 24 päeva vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o.3 päeva, mõistes liitkaristuseks 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 05.10.2011.a. Karistuse täitmise tagamiseks kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni F.G suhtes tõkendit –vahistamine. Tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista F.G-lt: • AR kasuks 469.75 eurot, mis kanda AR arveldusarvele XXXXXXXXX KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista F.G-lt menetluskulud: sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 137,42 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-11-9548, sundraha, kaitsjatasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 21,3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul 2 esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 27.10.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik: Süüdistuse sisu: F.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, saanud 20.11.2008.a Tallinnas aadressil Sõle 3 asuva kaupluse „Moldaavia“ juures AR´lt ajutiselt kasutada AM´le (käesoleval ajal AR) kuuluva ja AR kasutuses olnud sõiduauto BMW 528i reg. nr. XXX, väärtusega 100 000 krooni (6391.16€), pööras nimetatud sõiduauto ebaseaduslikult enda kasuks, vormistades 22.11.2008.a Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Saue büroos Sauel aadressil Uusaru tn 5A võltsitud müügilepingut kasutades sõiduki omanikuks S Š ´i, jäädes SŠ ´iga sõlmitud kokkuleppe alusel ise sõiduki omanikuks. Seega pani F.G toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, viibides 22.11.2008.a Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Saue büroos Sauel aadressil Uusaru tn 5A, eesmärgiga omandada AM´le (AR´

1. le)kuuluva sõiduauto BMW 528i reg. nr XXX suhtes õigusi teostada Liiklusregistri toiminguid omanikuna, kasutades ära SŠ `i teadmatust SŠ ´i poolt Liiklusregistrile esitatava dokumendi ehtsuses, esitas SŠ ´i vahendusel Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Saue büroole võltsitud dokumendi - tuvastamata isiku poolt AM (AR) nimelt täidetud nimetatud sõiduauto müügilepingu, mille alusel teostati sõiduauto BMW 528i reg. nr XXX ümbervormistamine SŠ `i nimele. Seega F.G, kasutades võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, viibides 24.09.2009.a. kella 17.25 paiku Tallinnas aadressil Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja AS kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kaubamaja AS`le kuuluvat kaupa järgnevalt: F.G võttis müügiriiulilt 3 paari teksapükse ning läks nendega prooviruumi. Prooviruumis pani ta teksapüksid Hilfiger Denim, maksumusega 1699 krooni (108.59€) ja teksapüksid Firetrap, maksumusega 1399 krooni (89.41€) kaasasolnud fooliumkotti, mille asetas oma kotti ning prooviruumist väljudes andis ühe paari teksapükse müüjale tagasi. Kotis olnud kahe paari teksapükstega püüdis F.G kassadest mööduda kauba eest tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. 3 Seega F.G , isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri seisukoht: Prokurör asus seisukohale, et F.G süü on täielikult tõendatud toimiku materjalidega. Süüdistatav on täielikult talle inkrimineeritud süüdistuses süüd tunnistanud samuti on kriminaalasjas toimiku materjalidega täilikult leidnud tõendamist tema süü. Kõige olulisem antud asja juures on see, et milline oleks F.G-le mõistetav karistus. Kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus, ta on end süüdi tunnistanud ja kahetseb. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Teda on varem 10-l korral karistatud ja peamiselt varavastaste kuritegude eest. 13.04.2009.a karistati teda viimati Pärnu Maakohtu poolt, 7. oktoober 2011.a. on tema karistuse lõpupäev. Rahalist karistust prokurör ei pea põhjendatuks, kuivõrd teda süüdistatakse 3 episoodis ja tal puudub Eesti Vabariigis sissetulek. Rahaline karisus ei mõjuta teda käituma õiguskuulekalt. Teda tuleb karistada vangitusega. Kaitsja seisukoht: Kaitsja nõustub prokuröriga selles osas, et F.G süü on leidnud tõendamist ja on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav on ennast nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus süüdi tunnistanud. Palub arvestada, et süüdistatav tõepoolest on puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut ja kahju tal ei ole õnnestunud vabatahtlikult tasuda. Tema suhtes on kõige tähtsam, milline oleks õiglane karistus. Kaitsja leiab, et eelnevad karistused tuleb lugeda kaetuks. Mis puudutab 24. septembri 2009.a. varguse katset, siis selle kohta on tõendid olemas, kuritegu jäi katsestaadiumisse, on olemas kergendav asjaolu. Süüdistatav F.G kohtus enda ülekuulamist ei soovinud. Jääb oma eeluurimisel antud ütluste juurde ning nõustus asja arutamisega lühimenetluses. Kahu hüvitamisega oli süüdistatav nõus. Kohus avaldas ja uuris järgnevaid tõendeid: kuriteoepisoodid KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi F.G, oli isikuks, kes viibis 20.11.2008.a Tallinnas aadressil Sõle 3 asuva kaupluse „Moldaavia“ juures, kus sai AR´lt ajutiselt kasutada AM´le (käesoleval ajal AR) kuuluva ja AR kasutuses olnud sõiduauto BMW 528i reg. nr. XXX, väärtusega 100 000 krooni (6391.16€). Seda kinnitab ka kannatanuna ülekuulatud AR. 21.11.2008.a. andis ütlused, et tema elukaaslasele AM kuulub auto BMW reg nr XXX. 20.11.2008 kella 12 paiku palus elukaaslase vend OS(tel XXX, elukoht XXX) sõidutada ta ühele kohtumisele. Sõitis elukaaslase autoga, milles oli ka OS, kaupluse Moldaavia juurde, kus seisis metallikvärvi hõbedane džiip Lexus. OS väljus autost. Džiibist väljusid kolm meest, kõik mustlase välimusega. Millest O nende kolmega rääkis, tema ei kuulnud. Siis istus autosse reisija istmele H ja ütles, et O võlgneb Narlanile 12 500 krooni ning et tema hüpaku autost välja, kuna nad võtavad auto ja viivad selle parkimisplatsile. Sõitsid koos XXX ja jätsid tema elukaaslase auto maja hoovi. Pärast seda helistas naisele ja rääkis juhtunust. Õhtul sõitsid XXX, auto oli endiselt maja hoovis ja helistasid politseisse. Kuni politseid ootasid nägid, et hoovist sõitis välja džiip Lexus ja selle järel sõitis välja ka BMW. Mõlemad autod suundusid 4 Õismäe poole. Püüdsid neid jälitada, kuid ei õnnestunud tabada ja Rock al Mare tankla juures kohtusid politseinikega ning pärast seda sõitsid Kesklinna politseiosakonda. Auto tehniline pass ja kindlustus olid jäänud autosse. 10.12.2008.a. andis täpsustavaid ütlusi, et 26.11.2008 kella 17-18 ajal helistas tema telefonile №rlandi ja ütles, et tahab tagastada auto. Auto asub Pärnus ja lubas tasuda bensiini eest. Kohtusid №rlandi ja H Port Arturi juures siis sõitsid 3korruselise maja hoovi. Auto oli teinud läbi avarii ja №rland lubas, et kannab seoses sellega kõik kulud. Samuti andis müügilepingu SŠ `i nimel, et A saaks auto tagasi vormistada./tl 2-6, 13-14, 25-30/ Tunnistaja AR ütlusi kinnitas ka kannatanuna ülekuulatud OS, kes andis 21.11.2008 ütlused, et tutvus №rlandi nimelise noormehega 4 kuud tagasi ja võttis temalt laenu. №rland helistas temale ja nad leppisid kokku kohtumise kuhu kutsus kaasa oma õemehe AR. Sõitsid kohtumisele õele kuuluva BMW-ga. Palus №rlandil aega laenu tasumiseks, kuid ta ei olnud nõus sellega ja ütles, et võtavad sõiduki pandiks. BMW võtmed andis ära A ja seejärel sõitsid Kakumäele Veerese 22 maja juurde ja siis ütles №rland, et auto jääb homseni siia. Kui õhtul sõitsid Veerese tänavale siis nägid, et BMW-d viiakse ära, mispeale helistasid politseisse. /tl 10-12, 53-58/ Tunnistaja KV`i andis 15.09.2010.a. ütlused, et F.G on tema tädi poeg, kellel olid mingisugused probleemid ja ta lubas teda aidata. Sõitsid kaupluse Moldaavia juurde, poisid, kes sinna veel tulid olid BMW-ga. Tema istus oma autos, №rland ja H läksid BMW juurde, millest jutt käis tema ei kuulnud. №rland või H istus BMW-sse ja sõitsid koos Veerese tn 8 tema kodu juurde, kuhu BMW pargiti. Tema küsis mis juhtus ja sai vastuseks, et auto seisab siin 1 või 2 päeva, pärast seda viiakse auto ära. Millal auto ära viidi tema ei tea. /tl 82-84/ Tunnistaja HS andis 22.02.2011.a. ütlused, et F.G on tema õepoeg. 2008 aastal rääkis №rland, et temal on probleem Tallinna poistega. Sõideti koos №rlandi ja K , kuna ta aga Tallinna linna hästi ei tunne siis ei oska öelda kuhu sõideti, kuid poisid kes sinna tulid olid tumeda BMW-ga, noored, vene rahvusest. Nad ei eitanud, et nad on raha võlgu vaid palusid paar päeva pikendust võla tasumiseks ja pakkusid, et võivad jätta oma BMW pandiks. Lepiti kokku nii, et sõiduk jääb seniks №rlandile pandiks, kui raha on makstud. Kuhu MBW viidi seda tema ei tea. Toonitab, et noormehed andsid oma sõiduauto vabatahtlikult üle. /tl 85-91/ Lisaks eelnevale kinnitavad ka Kannatanu AR10.12.2008 ütlused, et temale helistas 20.11.2008 elukaaslane AR kes ütles, et kannatanule kuuluv sõiduauto BMW 528i reg. nr. XXX võeti mingite inimeste poolt ära, tema venna OS võlgade katteks. Auto seisis XXX hoovis. Temal tekkis kahtlus ja ta helistas 24.11.2008.a. ARK-i ja sai teada, et sõiduk on ümber vormistatud SŠ `i nimele 22.11.2008.a. Pärnus 26.11.2008.a.tagastati sõiduk kahe mustlase poolt (H ja №rland), kes tegid ka sõiduki tagasimüüdi lepingu /tl 36/ mille edastas politseile. Auto oli kättesaamisel avaliiline, №rland lubas maksta kinni remondi ja ARK-is ümbervormistuse. 26.05.2009 andis ütlused, et seoses auto remondiga ja ümbervormistamisega tekkiseid temal kulud 7350 krooni. /tl 31-35, 45-49/ Esitas tsiviilhagi 469,75 eurot. /tl 51-52/ Tunnistajate ja kannatanute ütlustega on tõendatud, et F.G sai kasutada ajutiselt AM sõiduautot. Kohtus uuritud teiste tõenditega on tuvastatud, et F.G pööras nimetatud sõiduauto ebaseaduslikult enda kasuks müües selle edasi SŠ ´ile. Antud asjaolu tõendavad kohtus avaldatud teised tõendid: Nimelt ARK-i 25.11.2008.a. vastusest taotlusele nähtub, et sõiduauto BMW 528i reg. nr. XXX viimane omanikuvahetus registreeriti 22.11.2008.a. / tl 18/, s/a BMW 528I r/m XXX 22.11.2008 omanikuvahetuse registritoimingust nähtub, et sõiduk on registreeritud 22.11.2008 S S nimele. /tl 19/ 22.11.2008.a. müügilepingust nähtub, et AM on sõiduauto BMW 528i reg. nr. XXX müüja ja ostjaks on S S . / tl 20/ Müügilepingut vaadeldi asitõendina 03.03.2010.a, müügileping on täidetud käsitsi sinist värvi pastapliiatsiga A-4 formaadi blanketil. Lepingu poolte allkirjad on mõlemad kirjutatud sinist värvi pastakaga. /tl 43-44/ Teised sõiduki üleminekut tõendavad alusdokumendid. /tl 21-23/ 10.12.2008.a. asitõendi sõiduauto BMW 528i reg. nr. XXX vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, sõiduki VIN-kood on identne registreerimistunnistuses oleva VIN- 5 koodiga. /tl 37-41/ Tunnistaja SŠ andis 15.09.2009.a. ütlused selle kohta, et tema juurde tuli tütre poiss F.G ja soovis omale osta sõiduautot, palus auto vormistada tema nimele kuna endal olevat tal trahvid tasumata. Oli sellega nõus ja pani blanketi peale oma allkirja. Pärast seda käisid №rlandiga koos Saue ARK´is autot vormistamas. /tl 75-77/ Süüdistatav F.G andis 15.09.2009 ütlused, et leppis kokku kohtumise O i ja A ga Mustamäel kuna nad olid temale võlgu. Võttis kohtumisele kaasa oma onu H ja onupoja K . O ja A tulid kohale tumeda BMW-ga. Kuna poistel raha tagasi maksta ei olnud, lepiti kokku, et auto antakse panti ja paigutatakse onu H elukohta üheks päevaks või seni kuni raha tagastatakse siis saavad ka auto tagasi. A ja O andsid vabatahtlikult üle autovõtmed ega vaielnud vastu. Kuna raha kahe päeva pärast ikkagi ei tagastatud otsustas auto ümber registreerida, siis nägi ka, et auto omanik on hoopis naisterahvas. Ostjaks panin vanaisa SŠ ´i, kellele ta tõtt ei rääkinud ja vanaisa kirjutas alla vajalikele dokumentidele ja koos käidi Saue büroos autot ümber vormistamas. Tagastas auto A naisele Pärnus, samuti andis temale müügilepingu auto ümbervormistamiseks. 09.11.2009 ütlustes lisas, et BMW võtmed andis A ise, ei tema, onu H ega K ei kasutanud füüsilist vägivalda, nad olid temaga lihtsalt koos ja toetasid teda. Mingeid ähvardusi O või A ei lausunud. /tl 68-74, 105-109, 116-120/ Seega kohtus hinnanud tõendeid kogumis tuvastas, et F.G , viibis 22.11.2008.a. Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Saue büroos Sauel aadressil Uusaru tn 5A, eesmärgiga omandada AM´le (R ´
2. le)kuuluv sõiduauto BMW 528i reg. nr XXX ja teostas Liiklusregistri toiminguid omanikuna, esitades SŠ ´i vahendusel Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Saue büroole võltsitud dokumendi – tuvastamata isiku poolt AM (R ) nimelt täidetud nimetatud sõiduauto müügilepingu, mille alusel teostati selle sõiduauto ümbervormistamine SŠ `i nimele. kuriteoepisood varguse katse 24.11.2009 Tallinna Kaubamajas Süüdistatav F.G andis ütlused, et 24.09.2009 õhtul läks Gonsiori tänaval asuvasse Tallinna Kaubamajja selle pärast, et oli võlgu S. S ei tahtnud võlaga kauem oodata ja tegi temale ettepaneku, et võla katteks tooks tema Tallinna Kaubamajast S kaks paari teksapükse. Sandis selle jaoks talle spetsiaalse fooliumkoti. Läks Tallinna Kaubamaja teise korruse meesteosakonda ning võtsin müügiriiulit kolm paari teksapükse millega läks prooviruumi. Kaks paari nendest panin prooviruumis fooliumkotti ja seejärel enda kotti. Väljus proovimisruumist ja ühe paari teksapükse andis tagasi müüja kätte. Kuna kaamerate pealt nähti, et ta andsin tagasi vähem teksapükse, siis peeti ta Kaubamaja turvaväravate juures kinni. Kotist leiti tema poolt varastatud kaks paari teksapükse. /tl 98-99, 100-101, 105-109, 116-120/ Lisaks süü tunnistamisele on F.G süütegu tõendatud ka teiste kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega. Nimelt Tallinna Kaubamaja AS 24.09.2009.a. avaldusest ja õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et F.G , peeti kinni 24.09.2009.a. kella 17.25 paiku Tallinnas aadressil Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja AS kaupluses kus ta püüdis varastada Kaubamaja AS`le kuuluvat kaupa summas 3098 krooni. /tl 94/ Tunnistaja Aleksandr Kuznetsovi 24.09.2009 ütlusi selle kohta, et 24.09.2009 oli tööl Tallinna Kaubamajas aadressil Gonsiori 2, kui kella 17:20 ajal märkas, kuidas mustas jopes ja spordipükstes noormees, õlal kott, kõndis üles teisele korrusele ja võttis sealt müügiriiulilt 3 paari teksapükse ning läks nendega prooviruumi. Prooviruumis pani ta teksapüksid Hilfiger Denim, maksumusega 1699 krooni (108.59€) ja teksapüksid Firetrap, maksumusega 1399 krooni (89.41€) kaasasolnud fooliumkotti, mille asetas oma kotti ning prooviruumist väljudes andis ühe paari teksapükse müüjale tagasi. Kotis olnud kahe paari teksapükstega püüdis F.G kassadest mööduda kauba eest tasumata, kuid ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja 6 poolt. Varastatud kaubad olid rikkumata ja tagastati koheselt kauplusele. /tl 95-97/ Tsiviilhagi Tallinna Kaubamaja ei esitanud /tl 94/. Karistus: Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav F.G on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). F.G on varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. F.G-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.G edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.G ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna F.G ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud F.G suhtes kuna temal puudub sissetulek Eesti Vabariigis. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine F.G suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka on kohtupraktikas asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole F.G suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub F.G suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. F.G ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna F.G on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse 7 asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. F.G suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtul puudub igasugune usk, et F.G suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et F.G suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes mõistes temale reaalse vangistuse kuna süüdistatav F.G on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Ka ei ole kohtu arvates põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka F.G ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda F.G-le varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju 469,75 eurot kuulub väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313;§ 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 8