KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 10. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-12-6931 (kirjalikus menetluses) Täitmiskohtunik Ene Muts Taotlus E.B taotlus Lõu

§ 424ja ™S § 45, 1.

Ajatada E.B-le Lõuna Prefektuuri 10.12.

1. a otsusega väärteoasjas nr 2602.09.019368 määratud rahatrahvi tasumine summas 19 (üheksateist) eurot ja 17 senti ning täitemenetluse nr 185/2010/2225 täitekulud summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 92 senti tasumine 6 (kuuele) kuule.
2. Kohustada E.B tasuma täiteasjas nr 185/2010/2225 olevad nõuded järgmiselt: alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tuleb E.B tasuda igakuiselt
3. kuupäevaks esimese viie kuu jooksul 9 (üheksa) eurot ja 70 senti ning kuuendal kuul 9 (üheksa) eurot ja 59 senti.
4. Jätta läbi vaatamata E.B taotlus pangakonto aresti alt vabastamiseks.
5. Rahuldada E.B taotlus osaliselt.
6. Saata kohtumääruse koopia E.B-le e-posti aadressil: XXXX Lõuna Prefektuurile ppa@politsei.ee, ja kohtutäitur Jaanika Pajustele: jaanika.pajuste@taitur.just.ee. Edasikaebamise kord 1 Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Lõuna Prefektuuri 10.12.
7. a otsusega karistati E.B väärteoasjas nr 2602.09.019368 rahatrahviga 300 krooni, s.o. 19,17 eurot. Trahv on täies ulatuses tasumata. 08.12.
8. a alustas Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste Rahandusministeeriumi avalduse ning Lõuna Prefektuuri 10.12.
9. a otsuse alusel määratud rahatrahvi sundtäitmiseks täitemenetlust täiteasja nr 185/2010/
10. Täiteasja algatamisega lisandus kohtutäituri tasu 19.17 eurot, menetluse algatamise tasu 19.17 eurot ja täituri kulud 0,58 eurot. Nõuded on täitmata. 27.11.
11. a saabus Tartu Maakohtusse E.B taotlus täiteasjas nr 185/2010/2225 olevate nõuete tasumise tähtaja ajatamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnikul alates
12. a jaanuarist võimalik hakata tasuma võlgnevusi seoses tööleasumisega detsembris
13. a. Eelnevalt on jäänud nõuded tasumata seoses töötusega. Kohtu seisukoht V™S § 212 lg 1 kohaselt lahendab V™S
14. peatükis reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. V™S § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui V™S-s ei ole sätestatud teisiti. Kuna V™S ei sätesta väärteomenetluses mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja ajatamist, siis tuleb pöörduda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud rahalise karistuse kohta käivate normide juurde.

§ 424

kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel mõjuvate põhjuste olemasolu korral oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. ™S § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et E.B taotlus täiteasjas nr 185/2010/2225 olevate nõuete tasumise tähtaja ajatamiseks tuleb rahuldada.

§ 424

ning ™S § 45 kohaselt on kohtul mõjuvate põhjuste olemasolu korral, arvestades sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid, õigus süüdimõistetu taotluse korral ajatada täitemenetluses olevate rahaliste nõuete tasumise tähtaega kuni ühe aasta võrra. Lisaks käesolevas väärteoasjas olevate nõuete tasumise ajatamisele, taotles E.B veel ka temas suhtes algatatud teiste täitemenetluses olevate nõuete tasumise ajatamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et esineb mõjuv põhjus E.B vastu esitatud nõuete tasumise 2 tähtaja ajatamiseks, kuna ühekordne tasumine oleks talle ülemäära koormav ning asetaks ta tööleasumise järgselt majanduslikult raskesse olukorda. Arvestades E.B maksevõimet ning

§ 424

tulenevat asjaolu, et kohus võib nõude ajatada ühekordselt kuni ühe aasta võrra, tuleb täiteasjas nr 185/2010/2225 olevate nõuete tasumine ajatada kuuele kuule. Igakuiseks makseks kujuneb seega esimesel viiel kuul 9,70 eurot ja viimasel kuuendal kuul 9,59 eurot. E.B taotlus osas, millega ta taotles pangakonto aresti alt vabastamist, tuleb jätta läbi vaatamata. ™S § 115 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur sissenõude pöörata võlgniku kontole ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arestitakse konto arestimisakti alusel näidatud ulatuses või kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. ™S § 115 lg 6 kohaselt vabastatakse arestimisakti täitmise järel isiku konto aresti alt. ™S § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. E.B pangakonto arestimise näol on tegemist kohtutäituri tegevusega, mille peale tuleb kaebus esitada kohtutäiturile, kes vaatab kaebuse läbi täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtutäituri otsus on omakorda vaidlustatav tsiviilkohtumenetluses maakohtus, kelle piirkonnas asub täituri büroo. Seega tuleb E.B taotlus osas, millega taotletakse pangakonto aresti alt vabastamist, jätta läbi vaatamata, sest esitatud taotluse lahendamine ei kuulu käesoleval juhul kohtu pädevusse. Järgitud ei ole täitemenetluse seadustikus ette nähtud menetluskorda. Ene Muts täitmiskohtunik 3