1-10-8636/115

1-10-8636 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-8636 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Madis Kägu Taotluse esitaja Robert Pohlak Isikukood: 36401172756, asukoht: Tartu Vangla Taotlus Süüdimõistetu Robert Pohlaku taotlus tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaja ümberarvestamiseks Kaitsja Adv. Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 431 ja § 432 lg 1 ja 4, kohtunik määras Jätta rahuldamata Robert Pohlaku taotlus temale Tartu Maakohtu 18.04.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8636 mõistetud karistuse alusel vanglast tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade ümberarvestamiseks. Saata kohtumääruse koopia Robert Pohlakule, tema kaitsjale ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega tunnistati Robert Pohlak süüdi KarS § 257, 120, 121 järgi ja teda karistati KarS § 64 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 a otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid tehti kohtuotsuse resolutiivosas täpsustus, millega mõisteti Robert Pohlak KarS § 25 lg 1,2,3,4 - § 141 lg 2 p 2 järgi õigeks, jättes talle mõistetud karistuse muutmata. 1 Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 16.04.2012 otsusega, millega jäeti Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2011 otsus muutmata. Tartu Vangla esitas pärast kohtuotsuse jõustumist Robert Pohlakule õiendi tema karistuse tähtaegade kohta, milles on märgitud, et esmakordne ennetähtaegse vangistusest vabanemise võimalus tekib isikul pärast poole karistusaja ärakandmist KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Robert Pohlak ei nõustunud Tartu Vangla seisukohaga tingimisi enne tähtaega vabastamise kuupäevade arvutamisega ning esitas Tartu Vanglale selgitustaotluse. Tartu Vangla vastas Robert Pohlaku selgitustaotlusele, olles seisukohal, et Robert Pohlaku ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda käsitlusest, nagu oleks Robert Pohlakule mõistetud karistus ka esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Robert Pohlak esitas Tartu Vanglale täiendava selgitustaotluse, Tartu Vangla jäi oma vastuses varasema seisukoha juurde. Robert Pohlaku kaitsja esitas 05.06.2012.a Tartu Maakohtule taotluse ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade ümberarvestamiseks. Taotluse esitaja leiab, et Tartu Vangla poolt arvutatud ennetähtaegse vabanemise tähtajad ei ole õiged ning lähtuda tuleb KarS § 76 lg1 p 1 ja 2 alljärgnevatel põhjustel.
2. Robert Pohlak viibis enne Tartu Maakohtu 18.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karistust katseajal mitte KarS § 74 järgi, vaid KarS § 76 järgi. Viimatinimetatud kohtuotsuse kohaselt pani Robert Pohlak katseajal toime teise astme kuriteod. Taotluse esitaja leiab, et vaatamata liitkaristuse mõistmisele KarS § 65 lg 2 kohaselt ei ole Robert Pohlaku poolt toimepandud kuriteod ja talle mõistetud karistus n.ö muundunud esimese astme kuritegudeks.
3. Tartu Vangla oma 25.04.2012 selgitustaotluses asub seisukohale, et muuhulgas tuleb ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel lähtuda Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 a otsusest, millega Robert Pohlak tunnistati süüdi KrK § 142 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi. Taotluse esitaja märgib, et ka Jõgeva Maakohtu otsuse järgi toimepandud kuriteod olid sel ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi redaktsiooni kohaselt teise astme kuriteod.
4. Kuriteod, mille eest Robert Pohlakut karistati, olid toime pandud aastatel 1993-
5. Taotluse esitaja leiab, et selline kohtuotsuse ja kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ülekandmine ei ole seaduslik ega võimalik. Sisuliselt on Tartu Vangla asunud seisukohale, et 18.04.2012 jõustunud Tartu Maakohtu otsuse alusel tuleb ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel arvestada isiku poolt rohkem, kui 15 aastat tagasi toimepandud kuritegude raskusastmega. Taotluse esitaja on seisukohal, et Robert Pohlaku osas soovitakse kohaldada teistkordset karistust, milline käsitlus on aga lubamatu.
6. Taotluse esitaja on ühtlasi seisukohal, et Robert Pohlaku poolt 1993-1995 toimepandud kuriteod on KarS § 81 lg 1p 1 , lg 6 ja lg 8 kohaselt aegunud ning neid ei saaks ka liitkaristuse kohaldamisel arvestada. Tartu Vangla märgib oma 25.04.2012 selgitustaotluses, et Tallinna Linnakohtu poolt 17.09.1998 otsusega mõistetud kuritegude eest nägi kriminaalkoodeks ette vabadusekaotuse kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vangistuse. Viimatinimetatud seisukoht on taotluse esitaja arvates ekslik. Kriminaalkoodeksi redaktsioon, mida kohaldati 1998 aastal Robert Pohlaku üle kohtumõistmisel, ei näinud ette eluaegset vangistust, vaid tähtajalist vangistust kuni viieteistkümne aastani. Kohtuniku seisukoht Kohus leiab, et Robert Pohlaku taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et vangla on õigustatult lähtunud ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel asjaolust, et Robert Pohlakule mõistetud liitkaristuse puhul on üheks liidetavaks olnud Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa KrK § 101 p 5, 7 - § 15 lg 2 ning § 17 lg 4 - § 101 p 8 järgi, mis oli esimese astme süütegu. Kuna liitkaristuse hulgas on esimese astme kuritegu, tuleb ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvestamisel lähtuda KarS § 76 lõikest
7. 2 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne toetab samuti eelnimetatud seisukohta, kinnitades, et „kui süüdlasele on mõistetud vastavalt §-dele 64 ja 65 liitkaristus teise astme kuriteo või esimese astme ettevaatamatu kuriteo ja tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel § 76 lg 2 sätetest“. Tartu Ringkonnakohus on oma 24.05.2012.a määruses nr 1-11-13347 samuti leidnud, et: „Kui isikule mõistetakse esimese kohtuotsusega karistus I astme kuriteo eest ning isik paneb toime uue II astme kuriteo enne karistuse täielikku ärakandmist, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega kannab isik liitkaristuse näol sisuliselt nii eelnevalt sooritatud I astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmata jäänud osa kui ka hiljem sooritatud II astme kuriteo eest mõistetud karistust. /…/ Olukorras, kus isik kannab karistust kahe erineva kuriteo eest, pole põhjendatud lähtuda kergema kuriteo korral kohaldatavast regulatsioonist. Sisuliselt pööratakse isiku suhtes täitmisele ka I astme kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa, mille kandmisest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib KarS § 76 lg 2“. Madis Kägu Kohtunik 3