KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juunil 2012. a Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-1515 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekr

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut (700 eurot), osaliselt, s.o mõistetud karistusmäära osas.

1. Vähendada E.G-le 01.03.
2. a toime pandud LS § 69 lg-s 5 ettenähtud rikkumise eest mõistetud karistust ja karistada teda liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 1 rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
3. Määrata KarS § 66 alusel mõistetud rahatrahv 480 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul järgmiselt: süüdlasel tuleb alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot.
4. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on
6. Tühistada Lõuna Prefektuuri 27.03.
7. a otsus väärteoasjas nr 2602,12,001472, millega karistati E.

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut (800 eurot) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, osaliselt, s.o mõisteud karistusmäära osas.

1. Vähendada E.G-le 03.03.
2. a toime pandud LS § 69 lg-s 5 ettenähtud rikkumise eest mõistetud karistust ja karistada teda liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 135 trahviühikut, s.o 540 (viissada nelikümmend) eurot.
3. Muus osas, s.o lisakaristuse mõistmises, jätta Lõuna Prefektuuri 27.03.
4. a otsus väärteoasjas nr 2602,12,001472, muutmata.
5. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
6. Määrata KarS § 66 alusel mõistetud rahatrahv 540 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul järgmiselt: süüdlasel tuleb alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda igakuiselt 45 (nelikümmend viis) eurot.
7. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on
9. E.G kaebus rahuldadada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
10. juunil
11. a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik Tartu Maakohtusse saabus 12.04.
12. a E.G kaebus Lõuna Prefektuuri 27.03.
13. a otsusele väärteoasjades nr 2602,12,001472 ja nr 2780,12,
14. Tartu Maakohus ühendas 02.05.
15. a määrusega E.G väärteoasjad ühiseks menetlemiseks.
16. E.G poolt 01.03.
17. a toimepandud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi 2 (väärteootsus nr 2780,12,000895). 01.03.
18. a koostas Lõuna Prefektuuri konstaabel Vahur Põder väärteoasjas nr 2780,12,000895 E.G-le väärteoprotokolli (tl 9) selle kohta, et 01.03.
19. a kella 21.58 ajal juhtis E.G Tartu maakonnas Luunja vallas Rõõmu teel mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,67 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,62 mg/l kohta. Sellega rikkus E.

§ 69lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna Prefektuuri 27.03.2012. a otsusega (tl 14) karistati E.

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, so 700 eurot.

12.04.

1. esitas menetlusalune isik E.G Tartu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb Lõuna Prefektuuri 27.03.
2. a (2780,12,000895) otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole E.G alkoholi tarvitanuna autoga autoteel sõitnud vaid üksnes proovis autoga kraavist välja sõita. Seetõttu ei ole ta ühtegi eeskirju rikkunud. Kohtus jäi E.G esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere vaidles kaebusele vastu ning leidis, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Menetlusaluse isiku protokollis omakäeliselt antud ütlustega ning tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et E.G juhtis mootorsõidukit seisundis, kus ta oli alkoholi tarvitanud. LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk sõidab.
3. E.G poolt 03.03.
4. a toimepandud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi (väärteootsus nr 2602,12,001472) 03.03.
5. a koostas Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik Kristjan Palu väärteoasjas nr 2602,12,001472 E.G-le väärteoprotokolli (tl 16) selle kohta, et 03.03.
6. a kella 08.02 ajal juhtis E.G Tartu linnas Kalevi tänaval mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,41 mg/l. Sellega rikkus E.

§-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna Prefektuuri 27.03.2012. a otsusega (tl 21) karistati E.

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, so 800 eurot ning võeti LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks. 12.04.

1. esitas menetlusalune isik E.G Tartu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist 400 euroni ning lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Ta on invaliidsuspensionär ning tema kuusissetulekuks on invaliiduspension 261,61 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Kohtus jäi E.G esitatud kaebuse juurde. 3 Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. E.G on karistusregistri õiendi kohaselt sarnase väärteo eest eelnevalt juba karistatud ning samuti tabati ta 01.03 ja 03.06.
2. a hommikul uuesti alkoholitarvitanuna autoroolist, kuigi selle kohta pole veel otsust tehtud. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab isiku suhtumist toimepandusse ning seetõttu tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel E.G-le määratud rahatrahv ning lisakaristus jätta muutmata, et tagada menetlusaluse isiku seadusekuulekas käitumine. II Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, ära kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukoha, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et E.G kaebused tuleb osaliselt rahuldada ning Lõuna Prefektuuri 27.03.
3. a otsused tuleb mõistetud karistusmäärade osas tühistada.
4. E.G poolt 01.03.
5. a toimepandud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi Tunnistaja A.A. , kes on Lõuna Prefektuuri patrulltalituse vanemkonstaabel, ütluste kohaselt said nad koos paarimehega õhtusel ajal väljakutse, et Rõõmu teel sõidab ohutuledega ning vingerdav Mitsubishi, kes on eelnevalt juba kraavi sõitnud. Antud info tuli kodanikult, kes jälitas Mitsubishit ning jagas pidevalt Mitsubishi liikumise kohta informatsiooni. Mitsubishile vastu sõites märkas A.A. , et mööda Rõõmu teed sõitis politseiautole vastu ohutuledega sõiduk, vahemaa oli umbes poolteist kilomeetrit. Rõõmu teel oli kurvi koht, kust ta nägi, et auto proovis keerata majahoovi, kuid keeras ninaga lumehange ja kraavi. Nad jõudsid kraavi sõitnud auto juurde, ta avas selle ukse ning vestles autos viibinud mehega, kellel tuvastasid indikaatorvahendiga alkoholijoobe tunnused. Seejärel kutsus patrull välja välijuhi, kes mõõtis tõendusliku alkomeetriga Mitsubishi roolis olnud mehel alkoholijoobe. Sellel ajavahemikul, kui nad jõudsid Mitsubishini, ei väljunud sellest keegi ega käinud vahepeal kodus. Ta nägi seda, sest politseiautost valgustati Mitsubishit täistuledega ning kraavisõitmise järel jõudis politsei Mitsubishini 15-20 sekundiga, seejärel kulus tal kuni 7 sekundit sõiduki ukseni jõudmiseks. A.A. ei näinud seal ühtegi koera. Välijuht Aivo Somelar käis majas, mille hoovile tahtis Mitsubishi roolis olnud isik sõita. Kodus olnud abikaasa kinnitas, et Mitsubishi roolis olnud mees elab selles majas. Ta oli politseiautos väärteoprotokolli koostamise ajal. Isikule selgitati peale seda, kui viimane küsis oma tuleviku väljavaadete kohta, et süü tunnistamine on karistust kergendav asjaolu. Keegi ei käskinud mehel protokolli midagi kirjutada. Menetlusaluse isiku E.G ütluste kohaselt sõitis ta 01.03.
6. a hilisõhtul oma sõidukiga Mitsubishi Outlander mööda Rõõmu-Viira maanteed otsima enda kadunud koeri. Ta ei leidnud koeri ja pöördus tagasi koju, kuid enne koduhoovi keeramist sõitis enda koduvärava taga vasaku juhipoolse esirattaga kraavi. Peale kraavisõitmist otsustas E.G juua kodus mõned pitsid viina, kuna juhtunust oli meel must. Seejärel proovis ta autot kraavist kätte saada, kuid lumevalli tõttu ei olnud võimalik autoga kraavist välja sõita ning sellel hetkel 4 pidasid politseinikud ta kinni. E.G möönis, et ta oli alkoholi tarvitanud, kuid ühtegi eeskirja ei rikkunud, kuna ta pani ainult auto käima ja proovis kraavist välja sõita, kuid auto ei liikunud. Kohus avaldas menetlusaluse isiku kohtus ning kohtueelses menetluses antud ütlustes esinevate vastuolude tõttu E.G omakäeliselt 01.03.
7. a väärteoprotokolli (tl 9) kantud ütlused: „ Sõitsin purjuspäi.“ E.G selgituse kohaselt kästi tal selline lause 01.03.
8. a väärteoprotokolli kirjutada ning seetõttu ta seda ka tegi. Kohus leiab, et E.G ütlused ei ole neis esinevate vastuolude tõttu usaldusväärsed. Ta on andnud erinevaid ütlusi selle kohta, millal ta alkoholi tarvitas - vahetult peale kinnipidamist tunnistas ta, et ta sõitis purjuspäi, kuid hiljem kohtus väitis, et alkoholi tarvitas ta peale autoga kraavi sõitmist. E.G ütlused on vastuolus ka tunnistaja ütlustega – A.A. kinnitas kohtus, et peale kraavi sõitmist keegi autost ei väljund ja seega ei saanud E.G käia vahepeal kodus ning tarvitada alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli E.G sõiduk neile kaugelt jälgitav, kuna see sõitis ohutuledega ning selle järel sõitis avaldaja sõiduk, kes oli politseile joobes juhist teada andnud. Kraavi sõitnud sõidukit valgustasid nad politseiautost täistuledega. Aeg, millal politseipatrull jõudis E.G sõidukini, on mõõdetav sekundites. Nii lühikese ajavahemiku jooksul ei oleks E.G kuidagi olnud võimalik väljuda autost, käia kodus, tarvitada alkoholi (E.G sõnade kohaselt 2 pitsi, mis on poole teeklaasi suurune), istuda uuesti autosse ja käivitada see. Eluliselt usutav ei ole E.G väide selle kohta, et väärteoprotokolli koostav politseiametnik käskis tal protokolli kirjutada, et ta oli alkoholi tarvitanud. A.A. viibis samal ajal politseiautos ja kinnitas, et E.G-le selgitati tema küsimuse peale vaid seda, et ülestunnistus kergendab süüd. Kohus loeb tunnistaja A.A. ütlustega tõendatuks, et E.G juhtis mootorsõidukit Tartu linnas Rõõmu teel ning pärast sellega kraavi sõitmist ja enne politseipatrulli sündmuskohale saabumist ta sõidukist ei väljunud. Seega ei olnud tal pärast teelt väljasõitu võimalik alkoholi tarvitada. Tunnistaja ütluste kohaselt asus politseipatrull E.G juhitud sõidukit jälgima just seetõttu, et kõrvalisel isikul oli tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla purjus juhiga. Selline kahtlus ei olnud alusetu, mida kinnitavad E.G suhtes alkoholi tarvitamise tunnuste sedastamiseks läbi viidud mõõtmise tulemused. 01.03.
9. a koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti Vahur Põdra poolt E.G hingeõhus olevaks lõplikuks alkoholisisalduseks 0,62 milligrammi liitri kohta (tl 10-11). LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla 0,10 milligrammi või rohkem alkoholi. LS § 224 lg 2 järgi vastutab juht juhul kui ta juhib mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi. LS § 2 p 41 sätestab, et mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Tunnistaja ütlustega ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on leidnud tõendamist, et E.G juhtis mootorsõidukit Mitsubishi, olles seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,62 milligrammi alkoholi, mis vastab LS § 224 lg-s 2 toodud vahemikule, mille puhul isik on lubatud alkoholi piirmäära ületavas joobes. Kohus ei tuvastanud E.G süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 5
10. E.G 03.03.
11. a toimepandud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik E.G võttis süü antud väärteo toimepanemises omaks. Tema ütluste kohaselt peatati ta 03.03.
12. a Kalevi tänaval, kui ta sõitis alkoholipoest tagasi koju. E.G ise ei tundnud, et ta oleks olnud alkoholijoobes, kuid mingi väike promill võis olla, kuna ta oli alkoholi tarvitanud umbes 5-6 tundi tagasi. 03.03.
13. a koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti Kristjan Palu poolt E.G väljahingatavas õhus lõplikuks alkoholisisalduseks 0,41 milligrammi liitri kohta (tl 17-18). Seega on E.G ütluste ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga leidnud tõendamist, et E.G juhtis 03.03.
14. a Tartu linnas Kalevi tänaval mootorsõidukit Mitsubishi, olles seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,41 milligrammi alkoholi. Sellega rikkus E.

§ 69lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo.

Kohus ei tuvastanud E.G süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 224 lg 2 järgi on süüdlast võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 järgi karistatud ning sama teo eest karistatud isikutel kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri õiendi (tl 22) kohaselt on E.G eelnevalt karistatud neljal korral liiklusnõuete rikkumise eest, sh ühel korral Lõuna Prefektuuri 13.09.

1. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kohtuväline menetleja on E.G karistanud mõlemal korral kõige kergema karistuse rahatrahviga. E.G leidis, et üldkasulik töö oleks tal kergem kanda kui rahatrahv. Kohtul on võimalik süüdlasele üldkasulikku tööd vastavalt KarS § 69 lg-le 1 määrata vaid karistuseks mõistetud aresti asendamisel. Kohus ei saa menetlusaluse isiku enda kaebuse alusel tema olukorda raskendada ja minna üle raskemale karistusliigile, mis oleks arest ning seejärel see üldkasuliku tööga asendada. KarS § 63 lg 3 kohaselt mõistetakse või määratakse olukorras, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, iga väärteo eest eraldi karistus. Antud juhul on E.G toime pannud kaks väärtegu, mis vastavad ühele väärteokoosseisule. Mõlemad teod on toime pandud lühikese ajavahemiku järel ja karistused on mõistetud kahe erineva otsusega samal kuupäeval. V™S § 63 lg 1 kohaselt võib väärteoasjad ühendada, kui isik on toime pannud mitu väärtegu või kui mitu isikut on toime pannud ühe väärteo või mitu väärtegu. Arvestades eeltoodut, oleks olnud otstarbekas E.G väärteoasjad ühendada ja mõista menetlusalusele isikule üks karistus. 6 Kohus leiab, et E.G-le mõistetud karistusmäärad on liiga kõrged. KarS § 47 esimese lõike esimese lause kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kahe otsuse järgi on E.G karistatud kokku 375 päevamäära suuruse rahatrahviga, mis ületab 75 päevamäära võrra LS 224 lg-s 2 ettenähtud selle karistusliigi ülemmäära. Samasuguses olukorras karistuse mõistmist, kus isik on korduvalt toime pannud ühe ja sama väärteo, on Riigikohus käsitlenud 19.01.
2. a otsuses nr 3-1-1-106-
3. Riigikohus on rõhutanud, et samasuguses olukorras olevaid isikuid tuleb tulenevalt Põhiseaduse §-st 12 kohelda võrdselt, olenemata sellest kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetleti koos või eraldi. Viidatud otsuse punktis 9 on Riigikohtu kriminaalkolleegium öelnud järgmist: ... samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 ("Põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest") tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. Mitme süüteo toimepanemisena käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Eeltoodust tulenevalt ei saa E.G-le kahe otsuse järgi mõistetud rahatrahv kogumis ületada 300 trahviühikut. Menetlusaluse isiku E.G tegevuses 01.03.
4. a ja 03.03.
5. a KarS §-s 57 ja §-s 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Arvestades E.G süüd, võimalust mõjutada karistusega süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohus seisukohal, et E.G tuleb karistada 01.03.
6. a toime pandud teo eest rahatrahviga 120 trahviühikut, mis on KarS § 47 lg-st 1 tulenevalt 480 eurot. Kaks päeva hiljem, tegemata varasematest samasugustest rikkumistest mingisuguseid järeldusi, juhtis E.G taas mootorsõidukit alkoholitarvitamise tunnustega. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud lisaks eelmisest mõnevõrra suuremale rahatrahvile 135 trahviühikut, so 540 eurot, määrata 03.03.
7. a toimepandud väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades asjaolu, et E.G on töövõimetuspensionär, kelle töövõimetuskaotus on 80% ning tema igakuiseks sissetulekuks on invaliidsuspension 261,61 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot, siis esineb mõjuv põhjus määrata rahatrahv tasumisele ositi, kuna mõistetud rahatrahvide korraga tasumine halvendaks oluliselt E.G majanduslikku olukorda ja oleks talle ülejõu käiv. Arvestades eeltoodut, määrab kohus E.G-le mõistetud rahatrahvid tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 7