KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2012. a, Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-2506 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Ko

§ 151järgi kvalifitseeritavad väärteod.

08.06.

1. a saatis kohtuväline menetleja väärteoasja V™S § 71 lg 1 ja § 83 lg 2 alusel Tartu Maakohtule arutamiseks (tlk 1). 25.06.
2. a kohtuistungil tunnistas A.H oma rikkumist. Ta selgitas, et rattaga sõites tuleb kiiruse ületamisi tihti kogemata ette. Tol päeval tegi selle aasta esimest sõitu, oli ärevil ja seega juhtus kiiruse ületamine. Kiirusemõõdik oli katki ja ta ei teadnud kui suur kiirus oli, kuigi see ei ole tegelikult vabandus. Peatumismärguande eiramise kohta lisab, et ta ei märganud alguses politseiautot 2 ja hiljem, kui märkas, tekkis hirm ja šokiseisund ja ei soovinud peatuda. Asi ei lõppenud õnnetusega, vaid ta ise, kui rikkuja, peatus ohutus kohas. Politseiauto sõitis taga umbes 5 kilomeetrit; politseid märkas Anne tänaval. Kanepit tarvitas peol eelmisel päeval, mitte samal päeval, kui pani toime rikkumise. Kanepi tarvitamine on tervisele parem, kui alkoholi tarvitamine. Enda sõnul leiab, et suudab ennast parandada ja ei soovi, et talle kohaldataks aresti, sest see takistaks töö tegemist. Varasemaid trahve ei ole olnud võimalik ära maksta majandusraskuste tõttu. Ka on tal käsil Ckategooria juhilubade taotlemine; teooriaeksam on tehtud, jäänud on sõidueksam ARK-is. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et toime pandud teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. A.H on varem kolmel korral karistatud rahatrahviga, mis on tasumata ja rikkumised jätkuvad. Järelikult isik ei ole teinud järeldusi. NPALS § 151 järgi palub A.H-le mõista 7 päeva aresti, sest isik on korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest. LS §-de 227 lg 2 ja 234 lg 1 järgi taotleb A.H süüdi mõista KarS § 63 kohaldades. Lisaks NPALS rikkumistele on isikul probleeme ka kiiruse ületamistega ja teda on varem kolmel korral karistatud liiklusseaduse rikkumise eest. Linnas liiguvad ka teised objektid, millega oma kiirust võrrelda ja see ei ole õigustus, et spidomeeter ei tööta. Mootorrattaga on kiusatus kiiremini sõita, aga kiirust peab jälgima, sest seadus on kõikidele liiklejatele ühesugune. Taotleb karistust rangema paragrahvi järgi, s.o LS § 234 lg 1 järgi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 12 kuuks, mis on keskmine määr, sest seadus lubab juhtimisõigust ära võtta kuni 24 kuuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega ning hinnates kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis leiab, et A.H süü LS § 227 lg 2; §

§ 151 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 14.04.2012.

a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 14.04.

1. a antud ütlustega (tlk 2), millest nähtuvalt kahetseb A.H oma tegu ning palub arvesse võtta asjaolu, et peatus ise. Koheselt peale rikkumist maksis täies ulatuses ära eelneva karistuse eest määratud trahvi; - liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (tlk 5), millest nähtub, et Lõuna Prefektuuri patrullteenistuse ülemkonstaabel Kalmer Mägi teostas riikliku järelevalve korras 14.04.
2. a kell 17.13 Valdis Taime (A.H ) poolt juhitud mootorsõiduki Yamaha FZR1000 registreerimismärgiga XXXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet UltraLyte LTI UX 015118 (taatlemistunnistus nr TTRSS-11/00118, 14.04.
3. a). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 88 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 35 km/h. Juhile ei näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu, isik on kõnealuse dokumendiga tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tlk 3), millest nähtub, et Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainer Peetsmann otsustas 14.04.
4. a kõrvaldada A.H mootorsõiduki Yamaha registreerimismärgiga XXXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. A.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud; - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga (tlk 7), millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega; 3 - SA TÜK psühhiaatriakliiniku poolt 03.05.
5. a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga (tlk 6), mille kohaselt Valdis Taimel (A.H ) leiti uriinist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (kanepit). Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – A.H-le inkrimineeritud väärteod LS § 227 lg 2; §

§ 15

1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.04.2012. a juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 88 +/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli korduvalt antud operatiivsõiduki ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet (kanepit). Jättes täitmata LS § 15 lg 1 p 2 sätestatu, mille kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 kilomeetrit tunnis, ja ületades asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h, pani A.H toime LS § 227 lg 2 märgitud väärteo. LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuud. Jättes täitmata LS § 16 lg 2; § 200 lg 1 p 3 sätestatu, mille kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, pani A.H toime LS § 234 lg 1 märgitud väärteo. LS § 234 lg 1 sätestatu kohaselt on sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuni. NPALS § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 227 lg 2; §

§ 151

järgi kvalifitseeritava väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik pidi teadma, arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, et ületab oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu, kuid sellest hoolimata otsustas ta oma sõidukiga oluliselt kiirendada ja ületada lubatud suurimat sõidukiirust. Kiiruse ületamist on menetlusalune isik ise kinnitanud. Kohustus kohandada oma sõidukiirus vastavalt kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Ka politseiametniku peatamise märguande eiramine on A.H poolt toime pandud tahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole võimalik mitte märgata pikka aega taga sõitvat vilkureid kasutavat patrullautot. Tahtlusele viitab ka asjaolu, et A.H sõitis politseivärvides sõiduki eest ära suurel kiirusel. Kohus ei tuvastanud ka, et narkootilise aine tarvitamine on A.H lubatud meditsiiniliselt ehk arsti ettekirjutusega. Seega on menetlusalune isik on rikkunud NPAS § 3 lg 1nõudeid, mille kohaselt narkootilise või psühhotroopse ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, 1 et A.H pani toime NPALS § 15 rikkumise, olles narkojoobes. Objektiivset teokoosseisu välistav asjaolu on narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutusel, kuid sellist teavet menetlusalune isik väärteomenetluses esitanud ei ole ning kanepit sisaldava ravimi kirjutamist menetlusalusele isikule arsti poolt väärteomenetluses ei tuvastatud. Subjektiivsest küljest eeldab nimetatud tegu vähemalt hooletust, mis kooskõlas KarS § 18 lg 3 tähendab, et menetlusalune isik ei teadnud narkootilise aine tarbimise faktist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. 4 Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud A.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. A.H-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust, et teda ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada karistusega, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega, nimelt arestiga. Varasemad karistused erinevate väärtegude toimepanemise eest ega A.H kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel A.H-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. A.H näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Teda on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustustest vastavaid järeldusi. Aresti ta varem kandnud ei ole ning eeldatavalt avaldab esmane aresti kandmine isikule oluliselt tugevamat õiguskuulekusele suunavat mõju kui kergemaliigilisem karistus. Kuna rahatrahv ei omaks A.H suhtes ilmselgelt kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust ning isiku kahetsust. Samuti leiab kohus, A.H suhtes esineb KarS § 66 lg 1 toodud alus karistuse kandmiseks ositi. Eelnevat arvestades tuleb A.H süüdi tunnistada LS § 227 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 3 alusel karistuseks 4 päeva aresti. NPALS § 151 järgi tuleb A.H süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 4 päeva aresti. Arvestades A.H poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise olulist ulatust, selle potentsiaalset ohtlikkust, peab kohus põhjendatuks kohaldada lisaks põhikaristusele tema suhtes ka LS § 234 lg 2 alusel lisakaristust ja võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. LS § 127 alusel on A.H kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 5