HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja nuXXXer Otsuse kuupäev Kohtunik Sekretär Tõlgid Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja Kriminaalasi Süüdistatav Edasikaebamise kord 1-06-9498 (06231400403, 06231401255)
- veebruaril 2007.a. Violetta Kõvask Sirje Luga Anneli Helmann ja Silvi Hindrikson Kadi Ruus Arina Liskmann- Getsu J.J süüdistuses lühimenetluses KarS § 329 järgi J.J, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – armeenia keel kuid tema enda sõnade kohaselt valdab vene keelt nii kirjas kui sõnas, töötab L AS, varem kriminaalkorras kohtulikult 1 korral karistatud, väärteokorras karistatud 10 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada J.J KarS § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise 25.01.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, lugedes liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 14.02.2007.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada ning võtta J.J vahi alla kohtusaalis. Välja mõista J.J-ilt riigituludesse sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasu 424,80 krooni. J.J tasuda sundraha ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenuXXXer 2800049777 ning selgitusse: „J.J , 1-06-9498, sundraha ja kaitsjatasu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK J.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 21.01.2006.a. karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat ning lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2-ks aastaks selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, uuesti kehtiva karistuse ajal, s.o. 01.04.2006.a. kella 23.40 ajal juhtis Tallinnas, Mustamäe teel maja nr 96 juures mootorsõidukit xxx, reg. nr xxx, omamata juhtimisõigust. Samuti tema olles 25.01.2006.a. karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 22.08.2006.a. kell 15.30 Tallinnas Paldiski mnt. 83 maja juures sõiduautot xxx, reg.nr xxx, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani J.J toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o. hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. J.J esitas taotluse kriminaalasjade arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. Kohtus kinnitas J.J , et on talle esitatud süüdistustest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist nõudis kohtuistungil vaid 22.08.2006.a. episoodis, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, lisas vaid, et istudes autorooli 22.08.2006.a. oli teadlik, et tal puudub juhiluba ning tal pole õigust autot juhtida. 25.01.2006.a. toimunud kohtuistungil tõlk puudus, kuid kõik protsessiosalised (ka kohtunik) rääkisid temaga vene keeles, vene keelt ta valdab nii kõnes kui ka kirjas, kuna on lõpetanud venekeelse keskkooli. 2006.a. jaanuaris talle prokurör selgitas, et talt võetakse lisakaristusena ka juhiload ära , sõlmisid sellekohase kokkuleppe. Seletas, et käesoleval ajal ta töötab OÜ Loma isa firmas selleks, et tasuda õppemaksu, õpib ärijuhtimist, ülalpeetavaid tal pole, talle varem määratud rahatrahvid on tasutud sugulaste abiga, kuna tema palk on minimaalne. Kuna ta õpib päevases osakonnas kella 9:00-12:00, ülejäänud aja ta töötab iga päev kella 19.00-ni või isegi kella 21.00-ni, et maksta õppelaenu. Kooli aastamaks on 27 000 krooni. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning J.J-i süü on tõendatud ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava J.J-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (episoodis I t.l. 28, episoodis II tl. 14 - 16). J.J tunnistas täielikult süüd ja kahetses toimepandud. Seletas, et teadis, et ei tohi 2 aasta jooksul mootorsõidukit juhtida. Teadis ka seda, et mootorsõiduki juhtimise eest selles ajavahemikus võidakse ta võtta kriminaalvastutusele, kuid oli sunnitud istuma sõiduauto rooli, et mitte panna ohtu üXXXritsevaid. 01.04.2006.a. aastal palusid tuttavad temalt sõiduautot XXX, reg,nr XXX, töö teostamiseks. Nad kasutasid sõiduautot päeva jooksul. Kella 22.00 ajal peatusid nad Sõpruse puiesteel ja otsustasid ühe nendest kolimise puhul juua alkoholi. Kella 22.30 ajal helistas neile, kuna nad pidanuks selleks ajaks auto tagastama. Nad teatasid, et istuvad laua taga ja joovad. Otsustas, et sõidab parem nende poole ja võtab auto ära, et mitte lasta toimuda võimalikku sõiduauto juhtimist joobes juhtide poolt. Kuna
- aprill oli laupäev, siis ei õnnestunud ühtegi kainet autojuhti leida. Tellis takso ja sõitis Sõpruse puiesteele. Kella 23.30 paiku istus sõiduautosse XXX, reg.nr XXX, mis kuulub tema isale. Kui ta sõitis mööda Mustamäe teed, peatas teda politseipatrull. Paluti esitada juhiload. Ütles politseile, et kohtu poolt talt juhiload ära võetud. Oli koostatud protokoll mootorsõiduki juhtimise eest, omamata õigust mootorsõidukit juhtida. Samuti tõesti juhtis 22.08.2006.a. sõiduautot XXX , reg.nr XXX omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. ka: I episoodis - kohtuotsus nr 1-1-768/05/06 väljatrükk, 25.01.2006.a. (tl. 4 – 5) millest nähtub, et J.J on süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud tingimisi ja lisakaristuseks juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. - väärteoprotokoll AB 800665, 01.04.2006.a. (tl. 6) nähtub, et 01.04.2006.a. juhtis J.J mootorsõidukit XXX reg. nr XXX omamata juhtimisõigust. - tunnistaja Erkki Roosileht ütlused, 01.04.2006.a. (tl. 7 – 8) olles 01.04.2006.a. kell 23.40 patrullis kontrollisin XXX reg.nr XXX ning selgus, et juhil puudub juhtimisõigus. - J.J-i seletuskiri, 11.04.2006.a. (tl. 10) soovib trahvi tasumist osade kaupa ja graafiku alusel, kuna õpib praegu. II episoodis - väärteoprotokoll nr. AB 813290 koopia (tl. 2) nähtub, et 22.08.2006.a. kell 15.30 juhtis J.J mootorsõidukit XXX , reg.nr XXX kiirusega 74 km/h millega ületas maksimaalselt lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ja juhtis sõidukit juhtimisõiguseta. - tunnistaja Kalev Savi ütlused (tl. 3), selgitas, et 22.08.2006.a. teostasime liiklusjärelvalvet Paldiski mnt. 83, Tallinnas kella 15.30 ajal peatasime sõiduauto XXX, milline oli ületanud sõidukiirust. Sõiduki kiirus 50 km alas oli 74 km/h. Juhil puudus ka juhtimisõigus. - 25.01.2006.a. Harju MK otsuse nr 1/1-768/05/06 (tl 12) millest nähtub, et J.J on süüdi tunnistatud KarS õ 424 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud tingimisi ja lisakaristuseks juhtimise õiguse ära võtmine 2 aastaks. Kohtunik asub seisukohale, et J.J on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning Vladimir Gegamjan süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi, kuna tema korduvalt tahtlikult hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik J.J-i isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J.J on varem juba kriminaalkorras kohtulikult karistatud. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Tema enda sõnade kohaselt ta töötab OÜ L , kaitsja taotlusel oli kriminaalasja materjalidele lisatud ka tõend nr 1/11, kuid sellel puudub pitsat ja samuti puudub selle isiku nimi, kes juhatuse liikmena kinnitas nimetatud tõendit oma allkirjaga. Kuid vaatamata sellele talle varem karistuseks määratud rahatrahvid (kokku xxx 28 tuhande krooni ulatuses), olid kuni viimase momendini tasumata, rahatrahvid mingit mõju talle ei avaldanud, neid tasusid vahetult enne kohtuistungit tema sugulased. Süüdistatava enda sõnade kohaselt ta saab minimaalset palka, samuti tuleb tal tasuda õppemaks, kuna ta õpib. Seega kohtu arvates pole otstarbekas J.J-ile määrata rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et J.J-ile tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Samas tuleb arvestada ka seda, et kuriteod pani J.J toime katseajal, kriminaalhooldaja järelevalvele allutatuna, kusjuures teise kuriteo 22.08.2006.a., seega juba ajal, kui esimene kriminaalasi oli juba Harju Maakohtu menetluses. Kõik see iseloomustab J.J-i negatiivselt, näitab tema pealiskaudset suhtumist temale määratavasse karistusse. Kohtunik asub seisukohale, et J.J-i suhtes on KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise eesmärk – mõjutada süüdlast uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ja tagada õiguskorra kaitse – saavutatav vaid reaalse tähtajalise vangistuse abil, KarS § 74 lg 5 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele ja liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2 alusel. Kohtunik ei saa nõustuda ka prokuröri ettepanekuga asendada J.J-ile mõistetud vangistuse üldkasulikku tööga , kuna J.J-i enda sõnade kohaselt ta õpib hommikuti ja igal õhtul töötab kuni kella 21:00-ni, selleks, et tasuda õppemaksu, seega jääb arusaamatuks millal prokuröri arvates peaks J.J veel tegema üldkasulikku tööd? Kohtuniku arvates J.J kriminaalhooldusele ei sobi, kuna kohtu poolt määratud katseajal tema pani toime uued tahtlikud kuriteod . Kohtuistungil pole süüdistatav, tema kaitsja ega prokurör esitanud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla kohtupraktika seaduse kohaldamise osas, mille järgi katseaja kestel uute tahtlike kuritegude toimepanemine tõendab, et varasem karistus pole süüdlast mõjutanud õiguskuulekalt käituma ning seetõttu on põhjendatud vangistusena mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik