lg 1 alusel arvata karistusaja hulka sundtoomise korras kinnipidamise aeg 1819.06.2008 ning lugeda ärakandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva.
Mõistis N.Z süüdi
järgi ja karistas vangistusega 3 kuud.
lg 1 lausel mõistis kohus N.Z-ile liitkaristuseks vangistuse 3 kuud, millest
lg 1 alusel oli kantud 2 päeva vangistust ja ärakandmata vangistuseks määras kohus 2 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt
lg 1 ja 3 jättis kohus kohtuotsusega vangistuse N.Z suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määras, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui N.Z kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. N.Z määrati katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati täitma
lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2, 4 tulenevaid kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalhooldusametniku taotlus 04.06.2008.a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku A.Kurov taotlus, mille kohaselt kriminaalhooldusalune N.Z ei järgi kontrollnõudeid –ei ilmu ilma registreerimisele ning ei täida kohustusi – mitte tarvitada alkoholi ja otsida määratud ajaks töökoht. N.Z ilmus 23.10.2007 registreerimisele esimest korda ja viimast korda õigeaegselt. Kõik ülejäänud korrad on ilmunud registreerimisele suure hilinemisega: 1) kokkulepitud 20.11.2007 – tuli 04.12.2007, 2) kokkulepitud 08.01.2008 – tuli 22.01.2008, 3) kokkulepitud 28.02.2008 – tuli 24.03.2008, 4) kokkulepitud 08.04.2008 – tuli 17.04.2008, 5) kokkulepitud 22.04.2008 – tuli 29.04.2008, 6) kokkulepitud 06.05.2008 – ja ei ole ilmunud. Selle aja jooksul on kriminaalhooldaja teinud 5 kodukülastust, otsides, kus N.Z elab, sest tahtis teada, kas N.Z käib tööl ja kas tarvitab alkoholi, mis talle on keelatud. Oma ema aadressil, mille näitas esimesel registreerimisel, Kristjan ei elanud, kuigi kaks korda rääkis, et elab seal. Väitis, et elab oma õe korteris Kuuse tänaval. Juhuslikult olles Kristjani ema M.K. juures teist korda, sai kriminaalhooldaja aadressid, kus Kristjan võiks olla. Need olid XXXXX XXX XXX, XXXXXX X ja XXXXX ja XXXXXX ristmikul eramajas ja seal mingi alkoholijoobes Agunimeline vanamees saatis kriminaalhooldaja endise teraviljasalve mahajäetud kontorihoonesse XXXXX XX X. Seal oligi N.Z oma tuttava M. alkoholijoobes, riietes, mädanenud diivani peal, musta ja haiseva vatiteki all. Kõrval seisid tühjad ja täis süütevedeliku pudelid. Vestluse ajal 23.04.08 Kristjan kaebas silmad vett täis, tööd ei ole, raha ei ole, elamiskohta ei ole ja tervis on halb: magu valutab. №ormees on kogu aeg väga must, räpane ja pesemata ja et keegi ei taha temaga juttugi ajada tööasjadest. Kriminaalhooldaja käskis tal ennast puhtaks pesta ja registreerimisel tulla, aga 29.04 ta jälle ei tulnud. Sel päeval sõitis kriminaalhooldaja kohtu autoga tema elamiskohta ja tõi ta kriminaalhooldusosakonda, kuigi ta oli alkoholijoobes. Kell oli 11.
N.Z teadis, milles seisnes mõistetud karistus, teadis, mis rikkumistele järgneb. On rikkunud kohustusi ilmuda registreerimisele, mitte tarvitada alkoholi ja teavitada kriminaalhooldajat elukoha muutusest – on kaks korda elukohta vahetanud. Peapõhjuseks on alkohol, millise probleemi lahendamisega ei ole tegelenud. Katseaja pikendamine ei ole võiamlik, sest ei allu kriminaalhooldusele. Prokurör palus ära kandmata vangistuse 2 kuud 28 päeva täitmisel pöörata alates kinnipidamisest 18.06. Kaitsja leidis, et kriminaalhooldaja ettekanne on üsna värvikas. Tõendamist on leidnud, et N.Z on nõudeid rikkunud, osaliselt ka täitnud. N.Z tunnistab, et alkoholism on probleem, seetõttu ka kohustuste rikkumine. Seadus annab võimaluse kas pöörata karistus täitmisele või pikendada katseaega. Kaitsja palus vastavalt
Kohtu seisukoht
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku (
) § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 01.10.2007.a otsusele oli N.Z kohustatud katseajal elama oma alalises elukohas XXXXXX XXX XX X XXXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 4 Ärakiri 1-07-9683 kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, mitte tarvitama alkoholi ja leidma kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul endale töökoha ja tööle asuma. N.Z-i ütlustest selgus, et talle oli katseaja olemus ja talle pandud kontrollnõuded ja kohustused arusaadavad. Kohustus - mitte tarvitada alkoholi - on N.Z-ile kohtuotsusega pandud selleks, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Nimetatud kohustust on nähtuvalt kriminaalhooldaja taotlusest N.Z korduvalt rikkunud. N.Z-i on ka väärteo korras karistatud katseajal alkoholiseaduse rikkumise eest. N.Z oli sellest kohustusest teadlik ja rikkus seda tahtlikult. N.Z kinnitas kohtuistungil, et tal on alkoholiga probleem juba 2 aastat. Kohus leiab, et inimest ei saa aidata alkoholist loobuma, kui ta ise mitte kõige vähematki selleks ei tee. See näitab ilmekalt, et tegelikult N.Z tõsiselt oma käitumise muutmisele ei ole mõelnud, veel vähem, et ta oleks tegutsema asunud. N.Z vabandused, et tarvitab alkoholi, kui magu valutab ja kontrollnõudeid ei saa täita, sest magu valutab, on puhas eneseõigustus. Ei pea olema meditsiinilise haridusega, et teada üldtuntud asjaolu, et kui magu valutab, siis alkoholi tarvitamine tervist paremaks küll ei tee. Kohus leiab, et N.Z on sügavalt alkoholismi küüsi langenud, tegelikult ta oma elu polegi püüdnud parandada, kõik lubadused on täitmata. Kriminaalhooldaja on püüdnud igati N.Z-i mõjutada oma probleemidega tegelema, kuid kui isikul endal selle vastu igasugune huvi puudub, siis kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada. Kohus ei usu, et N.Z poolt kohtus antud lubadustel oleks tõsi taga, sest N.Z ei ole juba eelneva väga pika perioodi vältel (vähemalt 8 kuulise katseaja jooksul) suutnud oma mõnelegi probleemile lahendust leida. Selle asemel püüdis ta kohtuistungi lenda õigustuseks kõikvõimalikke põhjuseid leida, millised ei ole sellisteks asjaoludeks, mis oleks tal takistanud kontrollnõudeid täitmast. Lisaks eeltoodule ei ole N.Z järginud ka järgmisi kohtu poolt määratud kohustusi – elada kohtu poolt määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja taotluse kohaselt ei elanud N.Z tegelikult üldse aadressil, mis ta kohtule ütles. Seda aadressi kinnitas algul ka kriminaalhooldajale, kuigi tegelikult ei elanud seal. Ise ei ole N.Z kriminaalhooldajale teada andnud ka ühtegi teist kontaktaadressi, milliselt oleks olnud kriminaalhooldajal võimalus temaga ühendust võtta. Kriminaalhooldaja teostas linnas ise tema otsinguid, et teda tabada, mis ka lõpuks õnnestus. Seega on N.Z ilma kriminaalhooldaja loata vahetanud oma alalist elukohta. Kriminaalhooldusalusele on kohustuseks elada kindlaksmääratud elukohas ja kriminaalhooldaja ei pea mööda linna taga otsima, kus hoolealust kohata. N.Z selline käitumine, kus ta kordagi ei ole informeerinud kriminaalhooldajat oma elukoha vahetusest näitab veelkord ilmekalt N.Z täiesti hoolimatut suhtumist karistuse kandmisse. Samuti ei ole N.Z korduvalt ilmunud registreerimistele kriminaalhooldustalitusse vaatamata kriminaalhooldajale antud lubadustele. Alguses küll ilmus registreerimisel, kuid seda hilinemistega. Tegelikult võib öelda, et N.Z ei ole ilmunud kriminaalhooldusametnik juurde registreerimisel juba alates aprillist, sest alates sellest ajast on kriminaalhooldusametnik ise N.Z-i üles otsinud ja nad on seetõttu kohtunud. N.Z kinnitas kohtuistungil kriminaalhooldaja poolt öeldut, et selleks, et vähegi püüda N.Z-i käitumist kontrollida, kohustas kriminaalhooldaja N.Z-i ilmuma registreerimisele iga nädal. Peale sellist kokkulepet ei ole aga N.Z pooleteist kuu jooksul kriminaalhooldaja juurde kordagi ilmunud. N.Z oma kohustust – ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele määratud aegadel – täitnud ei ole ja selle kohustuse mittetäitmiseks tal mingeid mõjuvaid põhjuseid ega vabandusi ei olnud. Kui isk oma käitumisega viib ennast seisu 8joobes olek, tervisehädad), kus ta ei ole võimeline liikuma või aega tajuma, siis see näitabki, et inimene ei ole võimeline kohustusi täitma. 5 Ärakiri 1-07-9683 Kohtu poolt määratud kohustust – minna tööle 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, on N.Z püüdnud täita, kuid tulemused oleks ilmselgelt olnud paremad, kui N.Z pidevalt ei tarbiks alkoholi ja tegeleks tööotsimisega tõsiselt ja tal olekski soov tööd leida.. N.Z on mingi aeg teinud metsatöid ja on end arvele võtnud tööbüroos, kuid tööbüroost arvelt on ta juba kord kustutatud, kuna ei ilmunud õigeaegselt registreerimisele. Kui N.Z ei suuda käia kord kuus end õigeaegselt registreerimas tööbüroos, siis on arusaamatu, kuidas ta suudaks igapäevaselt tööl käia. Tööbüroost on talle tööd pakutud, kuid kohus leiab, et N.Z ei ole tööpakkumiste vastu tõsiselt huvi tundnud – võtab vastu telefoninumbri, kuigi telefoni ei ole ja kohtus ongi vabanduseks see, et pole helistada saanud. See näitab, et N.Z on tegelikult puudunud soov töökoht leida, ta on võtnud pakkumisi teadmiseks, kuid edasisi samme astunud ei ole. Kui telefon ei ole, siis on telefoninumbrist vähe abi. Haapsalu linn on niivõrd väike, et töökohale minekuks ei ole vaja ei raha ega auto, vahemaad on nii väikesed. Asjade ajamiseks on vaja vaid soovi. Töökoha leidmise soov on aga N.Z ilmselgelt puudunud. N.Z kinnitas, et teab, millised on kontrollnõuete rikkumise tagajärjed Lähtudes eeltoodust saab tõdeda, et tegemist ei ole üksikrikkumisega, vaid kriminaalhooldusaluse N.Z tavapärase ja süsteemse kontrollnõuete ja kohustuse eiramisega, mis ei võimaldanud tema suhtes kriminaalhooldust teostada, ta ei ole allunud käitumiskontrollile. Kui aga isik, kes on tingimisi vangistuse kandmisest vabastatud, ei täida kontrollnõudeid ja kohustust, siis ei ole võimalik läbi käitumiskontrolli tema puhul karistuse eesmärke saavutada. Kohus leiab, et katseaja pikendamiseks alust ei ole, sest käesolevaks ajaks on katseaeg kestnud juba 8 kuud ja sisuliselt kriminaalhooldust teostada ei ole saanud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja on väga pika aja jooksul püüdnud N.Z-i allutada käitumiskontrollile, kuid N.Z soovimatuse tõttu ei ole see õnnestunud. Katseaja pikendamine oleks põhjendatud, kui isiku käitumises oleks mingeidki positiivseid märke, mida käesoleva asja puhul ei ole. On ainult N.Z kohtuistungil antud lubadused end parandada. Kuid parandamiseks on tal juba aega olnud 8 kuud ja tegelik elu näitab, et N.Z käitumine on pöördunud halvemuse poole – kui ta algul ilmus kriminaalhooldaja juurde (kuigi peaaegu alati suure hilinemisega), siis viimase pooleteist kuu jooksul ei ole ta kriminaalhooldaja juurde üldse ilmunud. Seega tuleb N.Z-ile kohtuotsusega mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tühistada ja N.Z tuleb saata talle mõistetud vangistust kandma
lg 4 alusel.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata sundtoomise korras kinnipidamine 1819.06.2008, s.o. 2 päeva ja ärakandmata karistuseks, mis tuleb täitmisele pöörata, on vangistus 2 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda N.Z karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist. Menetluskulud. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale R.Sild N.Z kaitsmise eest makstud tasu 330 krooni 40 senti. KrMS § 180 lg 1 korral süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.