Obsah (8)

§ 169§ 199§ 346§ 1411§ 209§ 349§ 25§ 65

Kriminaalasi nr . 1 – 08- 8291 Koopia KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja k

§ 169

järgi süüdistatav: F.B (isikukood xxx, Soome vabariigis 140172-199U, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); EV kodanik, emakeel-eesti keel, kesk- eri haridus, töökohtEsko MUrmisen Maalamo OÜ, maaler, kriminaalkorras karistatud kahel korral (kehtivad karistused) 1) 106.05.2004 Tartu Maakohtus

§ 199

lg 2 p 4;

§ 346

;

§ 1411

lg 1;

§ 209

lg 2 p 1;

§ 349

järgi 1 aasta vangistust, vabanes tingimisi enne tähtaega 15.11.2004 a 2) 28.04.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas

§ 199

lg 2 p 4-

§ 25

lg 2 järgi

§ 65

lg 2 alusel 2 k 22 p vangistust, karistuse kandmise algus 01.04.2008 a, Menetlusosalised ja nende esindajad väärteokorras karistatud kahel korral; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2008; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 19. juuni 2008. a Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.4, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada vangistust. F.B

§ 169

järgi ja karistuseks mõ ista 3 ( kolm) kuud

§ 65lg 1 alusel käesoleva kuriteo eest mõistetud karistusega liita 28.04.2008 a.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistus 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusest on kantud 2 kuud ja 18 päeva vangistust, mis tuleb liitkaristusest maha arvata. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda

1. juunist 2008 a. Muuta käesolevas kriminaalasjas F.B-le uurija poolt 12.06.2008 a kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2008 ning kohaldada tõkendiks vahistamine alates 19.06.2008 a. Seisuga 11.06.2008 on arvutatud F.B võlgnevuse suuruseks xxxxxxxxxxxx ees 97 220 krooni. F.B on kohustatud maksma xxxxxxxxxxxxxx kasuks elatist Tartu Maakohtu 28.11.2002.a. otsuse alusel 1500 krooni kuus ja hüvitama senise võlgnevuse 97 220 krooni. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja F.B*ilt sundraha 652 5 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Mõista välja F.B*ilt tasu õigusabi eest, selle kohta koostatud määrus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtusse saabunud lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise õiguslikke asjaolusid ja arvesse võetud tegelikkust. Isikul puudub elukoht Eestis, mistõttu ei saa kriminaalhooldust kohaldada. Kuna on suur tsiviilnõue, ei saa ka rahalist karistust kohaldada. Tsiviilnõue jääb täitmiseks eraldi Tartu Maakohtu tsiviilotsuse alusel. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. 2 F.B ütleb, et talle on arusaamatu alimentide väljamõistmise otsus. Ta nägi otsust alles uurija juures. Ei ole otsust vaidlustanud. Elab Soomes 2005.a. suvest, varem elas Eestis. Omab Soomes registreeritud töökohta ja enda nimel üürikorterit. Saatis oma emale kogu aeg raha. Lapse ülalpidamise vajadust ta ei eita, teadis, et laps on olemas. Aga lapsele elatise maksmine ei mahtunud seni tema plaanidesse, ta on järjestanud oma maksed ja tegevused ja lapse ülalpidamine ei ole seni neis olnud. Nüüd hakkab siis maksma, kuid üle 1500 krooni kuus ilmselt ei saa. Ta võtab ühendust lapse emaga ja püüab kokku leppida, kuidas maksta. See, et ta nüüd peaks veel kuu aega vangistust kandma – ta ei ole sellega arvestanud. Ja ka tööandja ei ole sellega arvestanud. Suvel oleks head töövõimalused, seetõttu tuleb võibolla edaspidi firmat vahetada. Kõik lükkub kuu aega edasi. Aga ta sooviks selle asja kiiresti lõpule saada. Seetõttu on ta valmis siiski kokkuleppe alusel lahendama. Süüdistatava F.B kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud siiski vabatahtlikult. Kõiki neid asjaolusid ja võimalikke väljavaateid arutati ka kokkuleppe sõlmimisel. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et F.B tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses- selles, et tema, olles kohustatud Tartu Maakohtu 28.11.2002 otsuse järgi maksma elatist alates 07.10.2002 xxxxxxxxxxxa kasuks 1500 krooni kuus tütre xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sündinud 23.01.2002, ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni, so 23.01.2020, olles antud ajavahemikul töötasuna saanud sissetulekuid, hoidub kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mille tagajärjel on elatusraha võlgnevus ajavahemikul 07.10.2002 - 11.06.2008 kokku 97 220 krooni, seega pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: võlgnevus seisuga 11.06.2008 a 97 220 krooni Tartu Maakohtu 28.11.2002.a. otsuse 2-1849/02 alusel. Karistuse liik ja määr:

§ 169

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel käesoleva kuriteo eest mõistetud karistusega liita 28.04.2008 a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistus 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusest on kantud 2 kuud ja 18 päeva vangistust, mis tuleb liitkaristusest maha arvata. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda 19. juunist 2008 a. Muuta käesolevas kriminaalasjas F.B-le uurija poolt 12.06.2008 a kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2008 ning kohaldada tõkendiks vahistamine alates 19.06.2008 a. Seisuga 11.06.2008 on F.B võlgevus Marina Dõrda´le summas 97 220 krooni. F.B on kohustatud Tartu Maakohtu 28.11.2002 otsuse järgi maksma elatist xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx kasuks 1500 krooni kuus, samuti hüvitama võlgnevuse summas 97 220 krooni. 3 Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Teet Päll*ile esitatud süüdistus kui kuritahtlik kõrvalehoidumine oma alaealistele lastele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest, s.o. kuritegu

§ 169järgi.

Tartu Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-1840/02 nähtub, et asi on lahendatud tagaseljaotsusega, kuid kostja elukohas on tema emale antud hagiamaterjal kätte allkirja vastu. Seega tuli kohtul eeldada, et kostja on hagi koos lisadega kätte saanud. Kohtuotsus tagaseljaotsusena jõustub pärast selle kätte toimetamist kostjale ja kohtuotsus on jõustunud 20.02.2003. Seega peab olema asset leidnud kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kas isiklikult või väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja on olnud teadlik, et tal on laps ja on teadlik ka lapse ülalpidamisvajadusest, kuid on paigutanud selle kohustuse täitmise muude kohustuste hulgas järjekorras tulevikku. Seetõttu on alust lugeda, et elatise mitteandmine lapsele on olnud kuritahtlik ja

§ 169koosseis on realiseeritud.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Valitud karistus peab soodustama tekkinud võla vähendamist ja võimaldama samaaegselt ka igakuise elatusraha maksmist. Seetõttu on õigustatud minimaalse vangistuse rakendamine ja samas on välistatud võimalus rakendada näiteks kriminaalhooldust, kuna F.B puudub elukoht Eestis. Kokku lepitud karistus on selline, mis soodustaks isiku õiguskuulekat käitumist edaspidi. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista Õigusabi tasu kohta on koostatud määrus. Kohtunik Ü.Raag sundraha ja tasu õigusabi eest. / allkiri / Koopia õige. Kohtunik: 4 5