← Eesti

1-09-513/11

Obsah (10)§ 209§ 199§25§ 65§ 344§ 64§ 68§ 56§ 82§ 73

1-09-513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-513 (07231700892) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi

§ 209lg 2 p 1,4, § 344 lg 1 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav J.T Isikukood XXX, viibib Vanglas, EV kodakondsus, haridus 8 kl, emakeel-eesti keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati: - 30.03.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p4-

§25lg2, § 209 lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistus: 6k.

Lõplikuks karisuseks

§ 65lg 2 alusel mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 11 päeva vangistust.

Vabanes ennetähtaegselt 05.12.2006 tingimisi katseajaga 1 a, ärakandmata karistus 5 kuud ja 6 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine, loovutatud Hollandi Kuningriigist Eestisse ja viibib vahi all alates 03.08.2011.a Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi J.T

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi ning mõista karistuseks 1 2 aasta ja 9 kuud vangistust;

§ 344

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada J.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65lg 2, 76 lg 6 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o.

Harju Maakohtu 30.03.2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so. 5 kuu 6 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.08.2011 kuni J.T oovutamiseni Hollandi Kuningriiki. Mõistetud karistust peab J.T asuma kandma vahetult peale Hollandi Kuningriigis mõistetud karistuse ärakandmist ning karistuse kandmise algust lugeda alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista J.T-lt ML kasuks 383,47 eurot (6000 krooni), RJ kasuks 447,38 eurot (7000 krooni), NK kasuks 798,90 eurot (12500 krooni), KP kasuks 383,47 eurot (6000 krooni), UÕ kasuks 383,47 eurot (6000 krooni), VM kasuks 383,47 eurot (6000 krooni), TV kasuks 575,20 eurot (9000 krooni). Välja mõista J.T-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, määratud kaitsjale makstud tasu 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot ja 73 (seitsekümmend kolm) euro senti. Menetluskulud on võimalik tasuda ositi 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: J.T, 1-09-513, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 17.10.2011.a. 3 SÜÜDISTUS J.T süüdistatakse selles, et tema võltsis 27.02.2007 KR Kaubanduse AS töötajana saatelehte nr 210754, olles ise kauba saajaks, nimelt muutis J.T arvutis ära eelnevalt müüja AK´i poolt sisestatud ja seejärel välja prinditud ning allkirjastatud saatelehe, asendades maksetingimuse „sularaha" 7-päevase krediidiga ja kirjutas seejärel välja prinditud saatelehele AK´ii allkirja, nimetatud saatelehel alusel lasi ta koostada arve nr 703032, millega omandas õiguse kaupluse laost kauba väljastamiseks kogumaksumusega 13706.50 krooni. Seega pani J.T toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o.

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, andes samaaegselt Tallinnas, XXX asuva korteri nr 9 üürile mitmele isikule. Nimelt olles ise Tallinnas, XXXkorter 9 üürnik, sõlmis J.T nimetatud korteri suhtes eluruumi üürilepingu 23.03.2007 ML´iga ja sai 23.03-26.03.2007 kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 26.03.2007 VM'aga ja sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; _27.03.2007 KP'ega ja sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 27.03.2007 UÕ'aga ja sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; saadud raha J.T omastas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil avalikkuse poole pöördudes tegelikest asjaoludest teadvale ebaõige ettekujutuse, andes Tallinnas, XXXasuva korteri nr 9 kinnisvaramaaklerite vahendusel samaaegselt üürile mitmele isikule. Nimelt olles ise Tallinnas, XXXkorter 9 üürnik, pakkus J.T nimetatud korterit üürile andmiseks FIE-na tegutsevale kinnisvaramaaklerile MR´ile, kelle vahendusel sõlmis J.T Tallinnas, XXXkorteri eluruumi üürilepingu 24.03.2007 TV'ga ja sai temalt samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 9000 krooni ning 25.03.2007 NK'ga ja sai temalt samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 9000.00 krooni, lisaks tasus NK kinnisvaramaakler MR´ile 25.03.2007 sularahas korteri vahendustasu summas 3500.00 krooni; saadud raha J.T omastas. Samuti pakkus J.T nimetatud korterit üürile andmiseks GKOÜ-le ja sõlmis GKOÜ maakler ELE´i vahendusel 26.03.2007 Tallinnas, XXXkorteri eluruumi üürilepingu RJ´ga ning sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 7000.00 krooni, samuti jäi RJ kohustuseks tasuda GKOÜ maakleritasu korteri vahenduse eest summas 3500.00 krooni; saadud raha J.T omastas. Seega J.T sikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel avalikkuse poole pöördudes, s.o.

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav J.T tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagidega. Soovib võimalikult kiirest maksta kannatanute tsiviilhagid. Vabandab kannatanute ees, palub võimalikult kerget karistust. Kaitsja O.Ladva leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus arvestada karistuse määramisel, et viimati karistati J.T sarnase teo eest 2006, tänaseks on ta viibinud kinnipidamiskohas üle 2,5 aasta. Kuna on möödunud katseaja lõpust enam kui 3 aastat, leiab kaitsja, et ei ole võimalik enam seda karistust liitmisele määrata ja kohus peaks piirduma ainult karistusega täna arutatavate tegude eest. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud, palus J.T tunnistada süüdi ning karistada teda liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, seejärel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 30.03.2006 otsusega J.T-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks lugeda vangistus 1 aasta 7 kuud ja 6 päeva. Lugeda

  1. august 2011, 4 s.o päev, mil J.T saabus 01.04.2009 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel Eesti Vabariiki, karistuse kandmise alguseks. KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID - Kannatanu ML ütlused, koopia eluruumi üürilepingust, milledest nähtuvalt pani ML internetti kuulutuse, et otsib üüri korterit. 23.03.2007.a. lõuna paiku helistas noormees ja pakkus otse omanikult 1-toalist korterit üürida. Kell 16:30 paiku kohtusid J.T-ga ning vaatasid korteri läbi. Kannatanuga oli kaasas SA, kellega koos pidid üürima hakkama. Korter meeldis ja kohe kohapeal oli Ivol leping olemas, kuid kannatanul ei olnud kohe raha anda. Korteri eest tahtis Ivo 2 kuu ettemaksu, kuna ta läheb kaheks kuuks välismaale. Ettemaks oli kokku 6000 krooni. Ivo mainis, et tal on ka läbi maakleri korter kuulutusega internetis, kuid maakler tahab 4500 krooni. Kannatanu laenas sõbralt raha ja samal õhtul läks Ivo juurde tagasi eelnevalt helistades temale nr XXX. Lepingule kirjutasid mõlemad alla, Ivo näitas kannatanule oma ID kaarti, isik oli sama ja nimi klappis. Lepingule alla kirjutades andis talle ettemaksuks 3000.- krooni ning võtmete kätte saamisel so 26.03.2007.a. maksis veel 3000.- krooni. Korterivõtmed andis Ivo üle ja ütles, et teisipäeval so 27.03.2007 võivad juba sisse kolida. Kannatanu kolis sisse 28.03.2007 ja avastas, et korteris on võõras neiu, kes tõi oma asjad sisse ja kannatanu asjad pani kokku, neiu seletas, et ta üürib seda korterit. Natukese aja pärast tuli veel noorpaar, kes väitsid, et samuti üürivad seda korterit. Nii neiu, kui ka noorpaar üürisid korteri läbi maakleri. Kannatanul oli ettemaks tehtud ja korter oli välja üüritud veel kolmele isikule. Kannatanu ei saa seal elada, talle on tekitatud varaline kahju kokku 6000 krooni. Ivo tunneb kindlasti ära. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud koopia 23.03.2007 koostatud eluruumi üürilepingust J.T (ik 3811025604) ja ML vahel aadressil XXX asuva eluruumi kohta. Leping on sõlmitud tähtajaga 28.03.2008, allkirjastatud J.T nimel. Lepingu lõpus kirjutatud ja 2 allkirjaga kinnitatud järgnev tekst: „23.03.2007 makstud 3000“ ja „26.03.2007 makstud 3000“. /tl 3-8/ - Kannatanu RJ ütlused, koopia eluruumi üürilepingust, millede kohaselt otsis kannatanu RJ omale elukohta internetist ja leidis, et on üürile antav 1-toaline korter. See korter oli üürile antav läbi maakleri (E XXX). Tema tahtis maakleritasu 3000 krooni, kuid seda ta ei ole jõudnud veel maksta, kuna arve pidi korteri aadressile tulema (XXX). Korteri üüri eest tegi ettemaksu 2 kuu eest, kokku 7000 krooni. J.T oli sealsamas korteris, tema koos maakleriga näitas korterit. Korterit käis vaatamas 26.03.2007.a., samal päeval sõlmisid lepingu, sai korteri võtmed ja tegi ettemaksu sularahas. Korteris olid Ivo enda asjad veel sees, sisse kolida võis alates 28.03.2007.a. 28.03.2007 läks asjadega kohale ja seal olid veel noorpaar ja neiu, kes väitsid olevat seda korterit üürinud: noorpaar Ivolt endalt ja neiu sama moodi maakleri kaudu. Võti on RJ käes 2 paari. RJ tekitatud varaline kahju 7000 krooni. Kes see maakler oli kannatanu ei tea, nimeks vaid E , ja see võis olla Lossi Kinnisvara, tema dokumente talle ei näidanud. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud koopia 26.03.2007 koostatud eluruumi üürilepingust J.T ja RJ vahel aadressil XXX asuva eluruumi kohta. Leping on sõlmitud tähtajaga 1 aasta, allkirjastatud J.T nimel. Lepingu lõpus kirjutatud ja 2 allkirjaga kinnitatud järgnev tekst: „26.03.2007 ettemaks 7000 krooni“. /tl 15-20/ - Kannatanu NK ütlused, koopia eluruumi üürilepingust, milledest nähtuvalt otsis kannatanu omale elukohta internetist ja leidis, et on üürile antav 1-toaline korter. See korter oli üürile antav läbi maakleri, M nimeline (telefoni nr XXX). Tema tahtis maakleritasu 3500 krooni, mille andis kannatanu talle sularahas 25.03.2007.a. Korter asus aadressil XXX. Korteri üüri eest tegi ettemaksu 2 kuu eest, kokku 9000 krooni. J.T oli sealsamas korteris, tema koos maakleriga näitas korterit. Korterit käis vaatamas 24.03.2007.a., järgmisel päeval s.o. 25.03.2007.a. sõlmisid lepingu, esmaspäeval sai korteri võtmed kahes eksemplaris ja laupäeval 25.03.2007 tegi ettemaksu sularahas 9000 krooni. Korteris olid Ivo enda asjad veel sees, sisse kolida võis alates 28.03.2007.a. 28.03.2001 läks asjadega kohale ja õhtul tuli noormees, kes teatas, et tema juba üürib seda korterit. Kannatanule on tekitatud varaline kahju 12500 krooni. Nüüdseks veel teab, et korter oli välja üüritud veel kahele inimesele, üks neist on praegu korteris sees – noor neiu koos lapsega. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud koopia 26.03.2007 koostatud eluruumi üürilepingust J.T ja NK vahel aadressil XXX asuva eluruumi kohta. Leping on sõlmitud tähtajaga 28.03.2007-28.03.2008, allkirjastatud J.T nimel. 5 Lepingu lõpus oli kirjutatud, et lepingu sõlmimisel tasub üürnik 3500 krooni maakleri vahendustasu ning üürnik on tasunud üürileandjale üüri ettemaksuna 4500 krooni ning tagatisraha ettemaksuna 4500 krooni. Leping on allkirjastatud üürileandja ja üürniku nimel. /tl 24-30, 67-69/ - Kannatanu KP´e ütlused, koopia eluruumi üürilepingust, millede kohaselt otsis kannatanu omale elukohta internetist ja talle helistas Ivo ja pakkus üürile anda 1-toalist korterit. Korter asus aadressil XXX. Kannatanu käis seda vaatamas 22.03.2007.a. Korteri üüri eest tegi ettemaksu 2 kuu eest, kokku 6000 krooni. J.T näitas talle ise korterit, tundus väga usaldusväärne olevat. 27.03.2007.a. sõlmisid lepingu, ja samal päeval sai korteri võtmed ja samas tegi ettemaksu sularahas 6000 krooni. Korteris olid Ivo enda asjad veel sees, sisse kolida võis alates 28.03.2007.a. 28.03.2007 läks kohale ja nägi, et kellegi asjad olid põrandal. Ivo ise väitis, et läheb Ameerikasse ja eeldas, et ta ei jõudnud oma asju ära koristada. Korteri lähimal vaatlemisel, nägi uksel teibiga liimitult, et oli jäetud kiri, et olen petta saanud, sinna oli kirjutatud N number, kes oli samuti petta saanud ja tema teatas, et kannatanu tuleks politseisse. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud koopia 27.03.2007 koostatud eluruumi üürilepingust J.T ja KP vahel aadressil XXXasuva eluruumi kohta. Leping on sõlmitud tähtajaga 28.03.200728.03.2008, allkirjastatud J.T ja KP´e nimel. Lepingu lõppu oli käsitsi kirjutatud järgnev tekst „ Makstud ette 2 kuu üür summas 6000 krooni. 27.03.2007.“ Märkus oli allkirjastatud üürniku ja üürileandja poolt. /t/l 34-39/ - Kannatanu UÕ ütlused, koopia eluruumi üürilepingust, milledest nähtuvalt kannatanu otsis omale üürikorterit ja pani kuulutuse internetti. 23.03.2007.a. helistas talle noormees, ning pakkus oma 1-toalist korterit. 25.03.2007.a. läks korterit, aadressiga XXX vaatama. Oli normaalne korter heas kohas, soodne pakkumine. Ivo nimeline noormees andis üürilepingu tutvumiseks. Kannatanu helistas esmaspäeval ja kutsus Ivo enda töö juurde XXX, kus kinnitasid allkirjadega lepingu ja kannatanu andis talle raha 6000 krooni - sularahas, kahe kuu ettemaks. Ivo andis võtmed ja ütles, et võivad kolmapäeval juba sisse kolida, kuna kolmapäeval ta läheb Ameerikasse. 29.03.2007.a. otsustasid sisse kolida. Said ilusti trepikojast sisse ja korterisse nad ei saanud. Helistas Ivole, tal oli telefon välja lülitatud. Pöördus naabrite poole, naaber ütles, et poissi Ivot pole seal ammu näha olnud, aga korteri omanik on S ja ta helistaks talle, tema teatas, et ta on juba viies kannatanu selles loos. Varaline kahju on tekitatud kannatanule 6000 krooni. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud koopia 27.03.2007 koostatud eluruumi üürilepingust J.T ja UÕ vahel aadressil XXX asuva eluruumi kohta. Leping on sõlmitud tähtajaga 28.03.2007-28.03.2008, allkirjastatud J.T ja UÕ´a nimel. Lepingu lõppu oli käsitsi kirjutatud järgnev tekst „ Makstud ette kahe kuu üür summas 6000 krooni. 27.03.2007.“ Märkus oli allkirjastatud üürileandja poolt. /tl 43-48/ - VM'a avaldus, millest nähtuvalt pani ta internetti kuulutuse korteri üürimise kohta. 23.03 helistas J.T kannatanule numbrilt XXX ning pakkus korterit aadressilt XXX. Peale korteri vaatamist sõlmis kannatanu üürilepingu 1 aastaks. Maksis ette 2 kuu üüri summas 6000 krooni. Raha andis sularahas. Võtmed pidi saama 28.03.2007 ja sisse kolima samal päeval. Ivo pidi ise temaga ühendust võtma. Seda ta aga ei teinud , telefoninumber on väljalülitatud ning kohapeal keegi ust ei avanud. /tl 52/ - Kannatanu VM´a ütlused, koopia eluruumi üürilepingust, millede kohaselt otsis kannatanu omale üürikorterit ja pani kuulutuse internetti. 23.03.2007.a. tema neiule helistas mingi noormees, ning pakkus oma 1-toalist korterit XXX. Läksid koos neiuga seda vaatama samal päeval. Kahjuks samal päeval neil palju aega ei olnud, kuna pidid Saaremaale ära sõitma, kuid neile see korter meeldis ja otsustasid, et võtavad temaga järgmisel nädalal ühendust. Esmaspäeval õhtu poole, peale tööd, leppisid kokkusaamise korteris aadressiga XXX. Üüri ettemaks pidi olema 6000 krooni (kahe kuu üüri ettemaks). Lepingut läks sõlmima üksi korterisse XXX. J.T (nii ta ennast tutvustas) palus tal 10 minutit oodata. Korteris oli tal vaid üks lepingu eksemplar. Lepingu koopia tegemiseks Ivo pakkus välja minna Džingli hotelli, tegid seal lepingust koopia. Ivo täitis lepingud ära ja kannatanu andis temale 6000 krooni sularahas. Võtmete kättesaamise leppisid kokku kolmapäeva hommikul. Kolmapäeval pidi Ivo talle helistama, kuid seda ta ei teinud ja siis kannatanu läks ise seda korterit uurima - korteris olid aknad lahti, tal õnnestus koos naabriga trepikotta pääseda, läks korteri ukse taha, kuid keegi ei avanud. Vaatas postkasti ja seal oli ajaleht ja mingi kiri. Järgmisel päeval läks korterisse uuesti, 6 keegi jälle ei avanud, postkastis aga enam ajalehte ja kirja ei olnud, olid korterivõtmed, kannatanu ei üritanudki neid postkastist kätte saada, sest see poleks tal õnnestunud. Ivol oli telefon koguaeg väljas, alates kolmapäeva hommikust. Reedel läks politseisse avaldust kirjutama, samal päeval läks korteri, aadressiga XXX, postkasti vaatama - postkastis ei olnud enam isegi võtmeid. Käesoleval ajal ei ole ta Ivot kätte saanud, on talle sõnumit saatnud, talle pidi tulema teatis, kui ta sõnumi kätte saab, kuid sõnum ei läinud kohale. Kannatanule on antud kelmusega tekitatud varaline kahju kokku summas 6000 krooni. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud koopia 26.03.2007 koostatud eluruumi üürilepingust J.T ja VM vahel aadressil XXX asuva eluruumi kohta. Leping on sõlmitud tähtajaga 28.03.2007-28.03.2008, allkirjastatud J.T ja VM´a nimel. Lepingu lõppu on käsitsi kirjutatud järgnev tekst „ Makstud ette 2 kuu üüri summas 6000 krooni. 26.03.2007 (st. al 28.03.2007-10.06.2007).“ Märkus on allkirjastatud üürileandja poolt. /tl 53-58/ - Kannatanu TV ütlused, koopia eluruumi üürilepingust, milledest nähtuvalt 20.03.2007.a. paiku pani ta Gity 24 kodulehele kuulutuse, et soovib üürida korteri. Arvatavasti 21.03.2007.a. helistas talle maakler numbrilt XXX. Nimetatud maakler küll tutvustas ennast nimeliselt, kuid nime kannatanu enam ei mäleta. Maakler väitis, et tal on pakkuda üürile andmiseks korter Männiku teel ja andis talle omaniku telefoninumbri. Helistas omanikule 23.03.2007.a. kella 10.30 paiku, ja tundis, huvi üürimise vastu. Leppisid kokku omanikuga kokkusaamise üüritavas korteris aadressil: Tallinn XXX, Tallinn, kella 11.00-ks. Jõudes kohale kohtus, omanikuga, kes tutvustas ennast kui Ivo, selgitas, et soovib ära sõita ja seetõttu üürib korteri välja. Kannatanu vaatas korteri üle. Kannatanu helistas Ivole 23.03.2007.a, ja leppis kokku, et järgmisel päeval kella.11.00 paiku tuleb koos abikaasaga XXX ja sõlmib üürilepingu. 24.03.2007,a. kella 11.00 paiku läks koos abikaasa TV XXX maja juurde ja Ivo tuli neile hoovile vastu, sest ilma omanikuta ei pääse nimetatud majja sisse, maja välisuks on lukus. Läksid kolmekesi korterisse aadressil: XXX, nimetatud korteris sõlmis Ivoga üürilepingu 24.03.2007.a. ja Ivo lubas kannatanule kahe päeva pärast anda üle võtmed, sest eelnevalt pidi ta veel enda asjad korterist välja viima. Samuti maksis kohe peale lepingu sõlmimist Ivole sularaha 9000 krooni so. 2 kuu üür. Lepingu sõlmimise käigus nägi Ivo ID-kaarti, milline oli välja antud J.T nimele, ID-kaardi oleval fotol kujutatud isik oli sarnane ennast Ivoks nimetava isikuga. Kannatanu ei tea miks kirjutas lepingu sõlmimise ajaks 25.03.2007 kui tegelikult sõlmiti 24.03.
  2. Samuti ei tea, miks kirjutas lepingu kehtivuse alguseks 28.04.
  3. Kahe päeva pärast helistas kannatanu Ivole, et saada kätte võtmed, kuid Ivo telefon ei vastanud, mobiiltelefon oli välja lülitatud, samuti oli välja lülitatud maakleri mobiiltelefon, ei vastanud ka teine Ivo poolt nimetatud mobiiltelefon. Kannatanu esitab tsiviilhagi 9000 krooni seoses makstud ettemaksuga. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud koopia 25.03.2007 koostatud eluruumi üürilepingust J.T ja TV vahel aadressil XXX, Tallinn, asuva eluruumi kohta. Leping on sõlmitud tähtajaga 28.04.200728.04.
  4. Lepingu lõppu on käsitsi kirjutatud järgnev tekst „ Tasutud 2 kuu üür.“ Märkus on allkirjastatud 2 allkirjaga. /tl 145-150/ - Tunnistaja SB ütlused, koopia ostu-müügilepingust, millede kohaselt korteri aadressiga XXX ostis tunnistaja ostu-müügilepinguga 04.09.1996.a. Ivot tunneb juba umbes kaks aastat. Kaks aastat tagasi andis üürile oma korterit aadressiga XXX, kuulutuse pani internetti, Ivo helistas ja pakkus ennast üürnikuna. Leppisid kokku tasus 2500 krooni kuus. Ta oli korralik üüriline, kunagi ei jätnud tasumata, tasus üüri eest kogu aeg, mõnikord jäi hiljaks. Korteri andis talle suulise kokkulepe alusel, ta oli väga usaldusväärne. Umbes 2006 aasta alguses Ivo oli kinnipidamiskohas ja ei maksnud üüri, kuid neil oli suuline kokkulepe ja ei otsinud teisi üürnike. Siis Ivo tuli kinnipidamiskohast välja ja läks tööle ehituskaupade firmasse ja neil oli kokkulepe, et tema üüri maksmise asemel teeb remondi ja maksab kommunaalmakseid. Ta oli tol hetkel, tema sõnade järgi tööl K-Raua's ja võis osta suure soodustusega ehituskaupu, ta tõepoolest tegi remonti vannitoas. Sellest, et Ivo andis edasi korteri teistele isikutele üürile, sai teada vaid politsei käest, see oli 28.03.2007.a., siis kohe järgmisel päeval vahetas korteris, aadressiga XXX, ukseluku. Ivoga pole ühendust saanud. Talle isiklikult Ivo jäi 1600 krooni võlgu veebruari kommunaalmaksete eest. Tunnistaja leidis postkastist kirja selle kohta, et Ivo pettis inimesi ja maakleri arve. Ülekuulamisprotokollile on lisatud 1996.09.04 sõlmitud Ostu-Müügilepingu koopia, mille kohaselt SB ostis korteri aadressil XXX, Tallinn. /tl 70-77/ 7 - Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt NK tundis fototabelis olevat isikut fotol nr 2 esimeses (ülemises) reas keskel. Tundis selles isikus ära maaklerit M , kes vahendas talle J.T poolt üürile antavat korterit aadressiga XXX, Tallinnas 23.03.2007.a. Sellele isikule andis 25.03.2007.a. korteri vahendamise eest sularaha kokku summas 3500 krooni, korteris aadressiga XXX nägi seda maaklerit kokku 2 korda, tema nägu jäi talle hästi meelde. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli MR. /tl 81-83/ - Tunnistaja MRi ütlused, mille kohaselt on ta kinnisvara maakler, tal on FIE, ning teostab korterite üürimise vahendamist. Tema andmed on internetis üleval, kust J.T ta leidiski. Ivo helistas ja pakkus oma korterit üürile anda. Üürile antav korter pidi asuma aadressil XXX, Tallinnas. Märtsikuus, läks korterit vaatama, tegi pilte. Ivo pakkus korteri üürile andmise hinnaks 3500 + elekter ja vesi, tunnistaja arvas, et see on vähe ja pakkus talle, et annavad üürile 4500 krooniga. Pani kuulutused internetti ja tunnistajale helistas neiu, kes huvitus sellest korterist. Leppisid temaga aja kokku ja koos läksid Ivo korterit vaatama. Talle korter meeldis, kuid ta võttis mõtlemisaega, ning paar päeva hiljem ta ütles, et tahab seda korterit. Leppisid kohtumise XXX korteris, seal neiu maksis tunnistajale vahendustasu 3500 krooni. Selle kohta tunnistaja arvet ei väljastanud. Üürile andmise lepingu koostas tunnistaja, ise täitis. Samas kohapeal neiu maksis J.T-le osa korteri üürist - mis osa, kui palju, tunnista ei tea. J.T neiuga leppisid omavahel kokku päeva, millal võtmed saavad üle antud ja ülejäänud raha makstud - see pidi kolmapäevane päev olema. Tunnistaja töö oli tehtud ja lahkus. J.T-lt dokumente korteri omandi kohta ta ei küsinud. Ta eeldas, et see on tema korter, pealegi seda maaklerid tavaliselt ei teegi, turg on nii suur, et ei jõua kontrollida, kellele korter kuulub, eriti odavamate korterite puhul. /tl 84-89/ - Tunnistaja ELE´i ütlused, mille kohaselt on ta kinnisvara maakler olnud umbes aasta, töötab Groosi Kinnisvaras. №ormees Ivo helistas GKfirma telefonile ja pakkus neile oma korteri üürile andmist vahendada. Üürile andmisega oli kiire, kuna ta pidi varsti Eestist ära minema. Üürile antav korter asus aadressil, XXX, Tallinnas. Panid kuulutuse City 24 -ja ja tuli palju soovijaid. Ivo helistas reedel 23.03.2007.a. ja esmaspäeval 26.03.2007.a. läks tunnistaja juba R nimelise noormehega korterit aadressiga XXX vaatama. Siis nägi ise seda korterit esmakordselt. Üüri hinna leppisid kokku juba telefoni teel. Ivo helistas vaid korra. Üüri hinnaks pidi olema 3500 krooni, tunnistaja tahtis vahendustasu samuti 3500 krooni. Olles korteris R avaldas soovi see korter üürida. Ivo ütles, et võtku siis, kui meeldib. Tunnistaja pakkus homme kohtuda kõigil uuesti, et siis homseks on tal valmis üürileping ning kontrollitud omaniku andmed aga Ivo ütles, et tal on leping olemas ja võib kohe koostada. Tunnistaja ei olnud vastu, kuna leping oli normaalne, enam vähem kõik punktid kirjas. Ivo ja R leppisid, et kohtuvad kolmapäeval, et võtmed edastada. Ivo ja R täitsid lepingu, nimelt see oli valmis trükitud vorm kahes eksemplaris, kuhu tuli lisada vaid mõlema isikuandmeid. Samuti lepingus parandati üürihinda 3000-lt 3500 –le kroonile. Tunnistaja nägi Ivo ID-kaarti. Raha üleandmine Ivole pidi toimuma võtmete kätteandmisel. Vahendustasu tunnistaja ei saanud. Leppisid R kokku, et tunnistaja saadab arve vahendustasu kohta üüritava korteri aadressile. 28.03.2007 helistas talle R ja teatas, et see korter on väljaüüritud ka paljudele teistele ning annab politseisse avalduse. Tunnistaja Ivoga kontakti rohkem pole võtnud. /tl 90-92/ - GKOÜ arve, seletuskiri, milledest nähtuvalt esitas 27.032007 GKOÜ arve nr 7125 RJ nimele vahendusteenuse (objekt XXX) osutamise eest summas 3500 krooni. Seletuskirja kohaselt oli nimetatud arve 29.07.2008 seisuga tasumata. /tl 80, 184/ - KR Kaubanduse AS avaldus, saldo väljavõte, millede kohaselt KR Kaubanduse AS, kaupluse K-Raua ACE töötaja J.T on katseajal töötades toime pannud rämeda sisekorraeeskirjade ja töölepingu seaduse rikkumise, väljudes maksmata kaubaga kauplusest tööandja ruumest ning võltsides maksedokumente. Töötajale ei ole tööandja poolt määratud krediiti, kaupade ostmiseks kauplusest K-Raua ACE. Toodetega väljumine kauplusest oleks olnud lubatud vaid kohesel maksmisel kassasse või peale arve(-te) tasumist pangas. Arve 701717 - töötaja on vormistanud endale saatelehe 207857 millest koostatud arve. Kaubad on ta kätte saadud/ ära viidud 13.02.07 saateleht on allkirjastatud töötaja poolt. Arve 701576 - töötaja on vormistanud endale saatelehe 208049 millest koostatud arve. Kaubad on kätte saadud ja töötaja pole seda allkirjaga fikseerinud kuid suusõnaliselt kinnitanud. Kaubad võeti laost 21.02.
  5. Arve 702648 - töötaja on vormistanud endale saatelehe 209873, millest koostatud arve. Kaubad on 8 kätte saadud/ ära viidud 20.02.
  6. Saateleht on allkirjastatud töötaja poolt. 27.02.07 on töötajale suusõnaliselt meelde tuletatud kauplusest isiklike ostude sooritamise korda ning krediiti ostmise keeldu. Töötaja väitis olevat haiguslehel, peale vestlust on töötaja pöördunud müügiosakonda ja lasknud müüjal AK vormistada saatelehe 210754 . Kuna töötajale ei ole krediidipiiri ega makseaega on ta ise omavoliliselt muutnud maksetingimused 7-le päevale ning võltsinud müüja allkirja kauba väljastuse real. Kaup viidi töötaja J.T poolt minema 27.02.07.a. Peale seda juhtumit ei ole töötaja kauplusesse ilmunud. Peale viimati peetud telefoni kõnet töötajaga 28.02.07 lubas te arved maksta vähemalt osaliselt, väites ,et hetkel rahadega halb olukord. KR Kaubanduse AS-i saldoväljavõtte kohaselt arved nr 701717, 701756, 702648 ja 703032 olid väljastatud kokku summas 30 161,40 krooni. /tl 97-98, 114/ - Väljavõte töölepingust nr 0701, saateleht nr 210754, milledest nähtuvalt 08.01.2007 sõlmiti KR Kaubanduse AS-i tööleping J.T-ga müüja ametikohale. Saatelehe nr 210754 kohaselt väljastati 27.02.2007 J.T-le 7 päevase maksetähtajaga kaupu. /tl 99, 110/ - Arve nr 703032 (kinnises ümbrikus) /tl 198/ - Asitõendi vaatlusprotokoll, oli vaadeldavaks objektiks KR Kaubanduse AS saateleht nr
  7. SAATELEHT 210754/27.02.07, rasvases kirjas tellimuse number
  8. Saatelehe vasakus ülanurgas oli trükitult K-Raua ACE, paremasse ülanurka oli sinise pastapliiatsiga kirjutatud
  9. Saatelehe jaluses oli katkendliku joone all trükitult rekvisiidid KR KAUBANDUSE AS K-Raua ACE, KOHILA 3C, 11314 TALLINN, XXX; samuti omandireservatsiooniga müügile viitav teave: Omandiõigus läheb üle kliendile peale kauba eest tasumist. Ülal vasakus servas oli kirja K-Raua ACE all trükitult: kliendikood JUR081, J.T IVO, XXX, TALLIJNN; saatmisaadress J.T IVO, XXX, TALLINN. Ülal paremal nurgas oli kuupäeva ja tellimuse numbri all rasvases kirjas trükitult: Saatmisviis KLIENDI TRANSPORT; saatmisaeg 27.02.07; saatmistingimus VABALT K-RAUAS; maksetingimus 7 PÄEVA; Meie viide KA; Teie viide täitmata; märkus I.Y. EHITUS; Teie tellimuse number täitmata. Keskel oli katkendlike joonte vahel trükituna veerud: toode, nimetus, teil., saad., ühiku hind ning nende all vastavalt kümnel real: 320130076 LASER FL40-POCKET II 1 TK 1986.00 -3%; 322015063 AKUTRELL 12V 9270DAE MAKITA 2*2.0Ah 1 TK 2124.00 - 3%; 322015060 LÖÖKTRELL HP2051F 720W 1 TK 1826.00 - 3%; 3220080 KETASLÖIKUR 125mm 9558NB MAKITA 840W 1 TK 1211.00 3%; 320002416 PUURI KOMPL. KIVI 5 osa KEIL PRIMUS 4, 5, 6, 8, l0 mm 1 TK 131.00 - 3%; 320002418 PUURI KOMPL. PUIT 8 OSA KEIL 3.0-l0 mm 1 TK 131.70 - 3%; 320006584 TÖÖRIISTAKOMPL. V2 39osa GEETEE 11-1390-5 ITK 759.00 - 3%; 3220019 KETASSAAG 165mm 5604R MAKITA 950W 1 TK 1509.00 - 3%; 3222274 KETTSAAG STIHL MS 170 STIHL
  10. 1 CM3
  11. 9KG
  12. 3KW 1 TK, 3432.00-3%; 3201883 TÖÖRIISTA KOHVER 24 STANLEY 192978 1 TK 1031.00-3%. Saatelehe allosas trükitult Väljastanud, seejärel sinise pastapliiatsiga kaldkriipsu vahele kirjutatud kuupäev 27 02 ja trükitult aasta 2007, punktiirile oli sinise pastapliiatsiga kirjutatud allkiri, seejärel trükitult peale kaldkriipsu NIMI, ALLKIRI, selle rea all trükitult Saanud, seejärel sinise pastapliiatsiga kaldkriipsu vahele kirjutatud kuupäev 27 02 ja trükitult aasta 2007, punktiirile oli sinise pastapliiatsiga kirjutatud allkiri, seejärel trükitult peale kaldkriipsu NIMI, ALLKIRI. /tl 186-187/ - Kannatanu KR Kaubanduse AS esindaja AL'i ütlused, mille kohaselt töötab ta KR Kaubanduse AS-is personalijuhina, KR Kaubanduse AS sõlmis J.T-ga töölepingu
  13. jaanuaril
  14. a 4-kuulise katseajaga. J.T asus tööle müüjana K-Raua ACE kaupluses. Katseajal ei määratud talle kauplusest kaupade ostmiseks krediiti, kuna seda ei tehta ühegi uue töötaja puhul. 20-nda veebruari paiku selgus, et J.T on vormistanud endale kolm saatelehte, millest on koostatud arved. Kannatanu esindaja võttis koheselt ühendust tema osakonna juhatajaga, kes ütles, et kaup, mis saatelehtedel kirjas, on veel laos. Vestles siis J.T-ga ja ütlesin talle, et ta ei või enne kaupa kauplusest välja viia, kui nende eest on makstud. Ta ei vaielnud vastu. Seepeale pani kannatanu esindaja ta üheks proovipäevaks lattu tööle, kuna neil on selline kord, et iga uus töötaja on mõnda aega igas osakonnas nö tutvumas. See võis olla 21.veebr. Peale seda jäi ta haigeks.
  15. veebruaril tuli ta tööle ja rääkis, et ta sai laost kauba kätte nii, et temalt ühtegi allkirja ei küsitud. Ütles talle siis, et ta on toime pannud rämeda sisekorraeeskirjade rikkumise, kuna ta ei oleks tohtinud kaupa välja viia, kui see on maksmata. Ta ei osanud selle peale midagi öelda. Ütles talle, et ta tooks saatelehe, millel oleks 9 tema allkiri peale, et ta on kauba kätte saanud. Saatelehed olid ilma tema allkirjata. 27-ndal veebruaril tuli kannatanu esindaja juurde müüja AK (tel: 52 15 977) ning näitas talle ühte saatelehte nr
  16. Tema alustas selle koostamist, kuid saatelehte on võimalik igas osakonnas jätkata. Tema J.T-le kaupa kätte ei andnud. AK väitis, et tema ei ole sellele allakirjutanud, et tema allkirja on võltsitud. Selle saatelehe kohaselt oli J.T-le märgitud maksetingimuseks 7 päeva, kuid selle asemel peaks olema kiri sularahas, kuna temal krediiti ei ole. Saatelehel oli juba ka J.T allkiri, et ta on kauba kätte saanud ning kaup oli ka kauplusest välja viidud. Arve kohaselt oli ta kaupa saanud 13716.50 krooni eest. Kannatanu esindaja J.T telefoni teel kätte ei saanud, lõpuks helistas J.T ise tagasi ja ütles, et oli arsti juures. Kannatanu esindaja ütles, et ta on väga räigelt korda rikkunud, et tegemist on juba vargusega. Käskis järgmiseks päevaks ära maksta. Tema ütles siis, et saab aru ja maksab ära. 28.02 ei olnud ta midagi maksnud. Järgmistel päevadel rääkis temaga veel telefoni teel ning siis väitis ta, et tal ei ole nii palju raha praegu, et tal on umbes pool. Ütles siis talle, et ta maksakski siis poole ära ja hakkaks järjest arveid maksma. Ta ei vaielnud jällegi vastu. Üleüldse ei ole ta kordagi öelnud, et ta ei maksa tagasi. Siiani on tal aga kõik maksmata ja kannatanu esindaja ei ole temaga rohkem ühendust saanud. J.T poolt on koostatud järgmised saatelehed: Saateleht nr 207857, millest on koostatud arve nr
  17. Saatelehe kohaselt on see väljastatud 02.02.2007 ning sellele on ta vist ise alla kirjutanud, kuna tundub, et nii väljastanud real kui ka saanud real on tema allkiri. Ei oska öelda, kelle allkiri võib veel olla saanud real, kuna tundub nagu oleks seal kaks allkirja. Arve kohaselt on J.T saanud kaupa 3831.30 krooni eest, kuid ei ole kauba eest tasunud. Saateleht nr 208049, millest on koostatud arve nr
  18. Saatelehele kirjutas ise hiljem peale, et kaup viidud loata kauplusest 21.02.
  19. Arve kohaselt on J.T saanud kaupa 7331.30 krooni eest, kauba eest ei ole tasutud. Allkirjad täielikult puuduvad. Saateleht 209873, millest koostatud arve
  20. Saatelehe on 20.02.2007 väljastanud vist AK, kuna seal tundub olevat ka tema allkiri. Täpselt öelda ei oska. Saatelehe kohaselt on kaup kätte saadud 20.02.2007 ning saatelehel tundub olevat ka J.T allkiri. Arve kohaselt on J.T saanud kaupa 5282.30 krooni eest, kauba eest ei ole tasutud. Arvete mittemaksmisega tekitas J.T KR Kaubanduse AS-ile varalist kahju 30161,40 krooni. Veebruarikuu palgast pidasid kinni 3798 krooni ning seega on lõplik tema poolt tekitatud kahju 26363 krooni. Selle summa ulatuses esitavad tsiviilhagi. Tööleping J.T-ga lõpetati 2 aprillil. /tl 111-112, 126/ - Tunnistaja AK ütlused, mille kohaselt töötab ta KR Kaubanduse AS-is müüjana juba üle 2 a. Esimese saatelehe tegi J.T-le 20.02.
  21. Ta tuli kauplusesse ja ütles, et tal on teatud asju vaja. Otsis talle need asjad valmis, vormistas saatelehe nr 209873 ning andis kauba kätte. Tema kirjutas kohe alla, et on ka kauba kätte saanud. Seejärel läks ta kaubaga ilmselt kassasse. 27.02.2007 tuli ta jälle kauplusesse. Tal oli kaasas nimekiri asjadest, mida tal vaja. Kuna nimekiri oli üsna pikk, siis küsis, milleks talle neid asju vaja. Siis ta ütles, et tal on väike ehitusfirma ning kõik tööriistad varastati ära, kuid kuna tööd on vaja teha, siis on ka uusi tööriistu vaja. Otsisis talle asjad üles. Ta soovis, et teeks saatelehe I.Y Ehitus'e nimele, kuid seda ta teha ei saanud. Ütles, et selle jaoks peab ka kontorisse pöörduma. Seega vormistas saatelehe nr 210754 siiski tema enda nimele ning märkusena lisas I.Y. Ehitus. J.T väitis, et see on tema firma. Saatelehele märkis maksetingimuseks sularahas. Trükkis talle saatelehe välja, allkirjastas selle ning samuti kirjutas tema alla, et on kauba kätte saanud. Seejärel ütles ta, et viib kauba lattu, laseb endale seal arve teha ning maksab ära. Järgmisel päeval vestles AL ning juhuslikult selgus, et firmal on J.T-ga probleemid, et osad kaubad on ära viidud, kuid nende eest ei ole makstud. Läks seejärel lattu uurima, kas kaubad on alles. Selgus, et kaubad, mis eelmisel päeval talle saatelehele kirja pani, olid laost ära viidud. Siis hakkas pabereid uurima. Leidis ühest kaustast saatelehe, mille oli eelmisel päeval vormistanud, ent seda oli vahepeal muudetud. Maksetingimuseks oli märgitud 7 päeva, mida tunnistaja kohe kindlasti ei märkinud. Samuti oli sellel saatelehel võltsitud tunnistaja allkirja, kuna sellisel kujul vormistatud saatelehele alla ei kirjutanud. Viis saatelehe A kätte ja seletas talle, et saatelehel ei ole tema allkiri. Seejärel proovisid A J.T kätte saada ning tunnistajal see ka ühe korra õnnestus, kuna Ivo tema numbrit ilmselt ei teadnud. Küsis siis, kus kaup on ja ta ütles, et viis selle ära ja tuleb maksab arve. Rohkem ei ole temaga kokku puutunud. /tl 115-116, 156-158/ 10 - Vastastamisprotokoll, õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnitus, milledest nähtuvalt J.T väidab, et AL sai teada saatelehtedest vahetult enne nende vormistamist ning neil oli suusõnaline kokkulepe kaupade ostmiseks krediidi peale. AL jääb kannatanuna antud ütluste juurde ja eitab suusõnalise kokkuleppe olemasolu. J.T lubas arved maksta hiljemalt 30 aprill. /tl 122-123/ - KR Kaubanduse AS-i juhend ostude sooritamiseks lisaga, millest nähtuvalt personal võib KR Kaubanduse AS-ist osta kaupu erikokkuleppelise maksuajaga juhul kui see on kooskõlastatud finantsjuhi, pearaamatupidaja või tegevdirektoriga. Kaupade eest tuleb tasuda ülekandega arve alusel (krediit) või sularahas kaupluse kassas. Krediidiga ostmisel (arvega ost) on töötaja kohustatud jälgima maksetähtaegasid. Nimetatud juhendile on J.T alla kirjutanud 09.01.
  22. /tl 124-125/ - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Helle R 14.03.2008 arvamus, mille kohaselt ekspertiisile esitatud dokumendile – saateleht nr 210754 – real Väljastanud ei ole alla kirjutanud AK. On viited, et allkirja on kirjutanud J.T. /tl 161-162, 164/ - Kahtlustatav J.T ütlused, millede kohaselt ta selgitab, et oli ühtedele tuttavatel võlgu raha ja raha tagastamise tähtaeg sai läbi. Otsustas raha teenida korteri, aadressiga XXX edasi üürimisega. Korteri omanikuga S B tal ei olnud eelnevat kokkulepet korterit edasi üürimiseks, S ei olnud sellega kursis. Võttis ette kuulutustega ajalehti. "Soovi" ja "Kuldse Börsi" ning ise helistas ja pakkus inimestele korterit, mida ta ise üüris. Mõned tulid kohale vaatama. Enne seda kui korteri lõpuks välja üüris, helistas kahele maaklerile, üks oli meesterahvas, kes ütles, et 3000 on selle korteri eest vähe küsitud, et 4500 saab ka üürile antud ja ta leidis talle noore neiu, kes tahtis selle korteri selle hinnaga. Teise maakleri leidis Grossi kinnisvarast ja helistas korteri üürile andmisel põhimõttel, üks inimene tuli kohale vaatas korteri, Ivo koostas üürilepingu. Üks noorem poiss ML üüris temalt korteri nii, et ta ise helistas talle ja pakkus korterit, 3000 krooni tahtis kuu eest, nii et tahtis kokku 6000 krooni ettemaksu. M tuli kunagi märtsi lõpus korterit vaatama ja järgmisel päeval sõlmisid lepingu ja Märt andis sularahas 3000 krooni - kõik toimus XXX korteris. Võtmed andis 27 märtsil, see oli teisipäev, kus ta maksis veel 3000 krooni, see toimus Coca-Cola Plaza ees. Võtmed valmistas kahes kohas kokku 10 võtit, ühes tegi 7 ja teises kohas 3, Nõmme Keskuses ja Viru Bussiterminalis. Teine üüriline oli RJ, kes tuli Grossi kinnisvara maakleriga (naisterahvaga -nime ei tea), samal päeval kui tuli oli nõus korterit 3500 krooniga kuu eest üürile võtma, kokku sai temalt ettemaksu 7000 krooni, andis kohe võtme, üürilepingu tegi temaga samal päeval. Järgmine oli NK, tema tuli läbi esimese maakleri (meesterahvas). Natalja tuli üks kord (laupäeval 24.03) vaatama, 25 märtsil tuli maksis 7000 krooni ettemaksu, 27 märtsil maksis 2000 krooni ja sai võtmed. Lepingu tegid korteris ( XXX) 25.märtsil ja siis maksis ta ka maaklerile 3500 krooni, nägi seda pealt. Maakleri nime ei tea, kust firmast oli -ka ei tea. Järgmine oli KP, ta tahtis nädala alguses 20 paiku ja raha tal kohe ei olnud ja 27 märtsil ta sai võtmed, lepingu tegid samal päeval ja ettemaksu 6000 krooni andis samal päeval korteris aadressiga XXX. Järgmine oli UÕ, tema tuli vaatama 24.03.07 laupäeval peale lõunat üksinda, 25.03.07 tuli koos tütrega ja lepingu sõlmisid U töö juures kaupluses A ja G Kadaka teel 27 märtsil ja siis ta andis talle 6000 krooni ettemaksu ja Ivo andis talle võtmed. Järgmine oli VM, tema tuli koos oma naise ja lapsega korterit vaatama nädala sees mingil päeval, see võis olla 22 märtsil ja neile meeldis, nad tahtsid seda korterit, kuid nad läksid nädalavahetusel Tallinnast ära. Tegid lepingu 26 märtsil, hotell Džinglis, kuna seal tegi lepingu koopia, tema andis Ivole 6000 krooni. Võtme pidi andma kolmapäeval 28.märtsil, pidid kokku leppima, kus võtmed üle annab, kuid ta ei andnud, lülitas telefoni välja ja vahetas numbri. Üks ainukene, kes Ivolt dokumenti korteri üürile võtmisel küsis, oli Natalja, kuna maakler ( meesterahvas) täitis ise üürilepingu ja tal oli tema andmeid vaja. Ta andis korteri üks kord juba üürile korteri oma nimega ning tal ei olnud enam mõtet nime varjata. Tehtud tegu loomulikult kahetseb ja soovib kahju hüvitada. Algusest peale, kui korterit välja üüris oli tal mõte inimesi petta, kuna oli vaja raha ja tema probleemi lahendamine oli esmatähtis. 25.03.2007.a. sõlmis üürilepingu TVga, kelle leidis ja tõi korterit näitama paar päeva enne lepingu sõlmimist maakler, ta ise enam ei mäleta kumb kahest. T korter meeldis. Pakkusin T, et ehk saavad korteriüüriga ilma maaklerita hakkama. T oli nõus. Ta enam hästi ei mäleta, aga vist maakler rääkis telefoniga ja sellel ajal pakkus T teha leping ilma maaklerita. Lepingu sõlmimiseks T tuli hiljem, ehk siis järgmisel päeval korterisse. Seal kirjutasid lepingule alla, T 11 andis talle 9000 krooni kahe kuu üüri eest, selle kirjutas ka lepingusse. Võtmeid ta temale ei andnud. Aga ei läinud andma kokkulepitud ajal just sellepärast, et see ei olnudki tal plaanis. Samuti tahab lisada, et maakleritega kokkulepides korteri välja üürimises oli ta huvitatud sellest, et nad kuulutaksid korteri välja üürimist avalikult ja kiirendaksid üürimise protsessi. Töötas KR Kaubanduse AS-i kaupluses K-Raua Ace kaupluses aadressil Kohila 3C müüjana sanitaartehnika osakonnas alates 08.01.
  23. Firma personalijuht A ütles, et alguses kohe krediiti talle ei anta. Esimesel kuul oli tal vaja dušisegisteid ja küsis A käest, kas tal oleks neid võimalik osta nii, et see võetakse tal palgast maha. A oli sellega nõus ja nii nad ka tegid. Hiljem oli tal veel korteriremondiks asju vaja. Rääkis oma osakonnas müüja RO ning osakonnajuhile EK, et tal on keraamilisi plaate vaja. Nemad ütlesid, et telliks need firmast ära ja kui kohale tuuakse, siis laseb arve teha. Rääkis sellest ka A . Tegi saatelehe endale ning kui kaup kohale jõudis, lasi arve teha. Saatelehel olevad allkirjad on tema omad, üks võõras allkiri peab ilmselt olema kassatöötaja oma. Kaup jäi lattu seisma. Arvet kohe ära ei tasunud, kuna palgapäevani oli aega ja tal oli A kokkulepe, et kui palgalehe kätte saab, läheb koos arvega raamatupidamisse ning laseb selle palgast maha võtta. Esimene saateleht oli tehtud 02.02.
  24. Maksetingimuseks märkis 30 päeva, kuna müüjana oli tal volitus vabalt otsustada maksetingimuste üle. 04.02.2007 koostas järgmise saatelehe. Kuna väga paljusid asju, mida tal vaja oli, laos ega poes ei olnud, siis oli saateleht nii kaua tema käes, kuni kogu kaup lattu jõudis. See juhtus umbes 3 nädala pärast. Siis lasi saatelehe arveks teha ning saateleht ise jäi lattu mappi, kus tavaliselt lao saatelehti hoitaksegi. Ütles oma osakonna ühele töötajale, kelle nimi oli vist R , et ta läheks lattu ja paneks talle asjad kokku. Temale printis lihtsalt pakkumise välja, kus oli kogu kauba, nimekiri peal. Laomehed panid saatelehe alusel asjad firmaauto peale, Ivo seisis kõrval. Seejärel toodi kaup talle koju. Firma auto juht oli T. Laos saatelehele alla ei kirjutanud, kuna laomehed sellele tähelepanu ei pööranud ning ta ise samuti mitte. Selle kauba osas oli neil samuti A suusõnaline kokkulepe, et maksab hiljem. Keraamilised plaadid, mis oli enne tellinud, viis oma transpordiga koju umbes nädal aega ennem. Remondiks oli tal vaja ka tööriistu. Läks tööriistade osakonda, ütles müüjale, mida tal vaja on. Tema otsis kohe asjad välja, vormistas saatelehe, Ivo kirjutas sellele alla ja sai asjad kätte. Vormistas kohe kassas ka arve ning läks kaubaga minema. 27.02.2007 oli pool päeva tööl, kuna oli haige. Tal oli vaja aga tööriistu ja läks jällegi tööriistade osakonda. Kuna oli vaja akudrelli, siis küsis müüjalt, millist ta soovitab. Komplekteerisid talle siis asjad kokku ning müüja hakkas saatelehte vormistama. Lasi saatelehe teha firma I.Y Ehitus'e nimele, mida küll praegu veel ei eksisteeri, kuid mille varsti Ivo asutab. Müüja printis saatelehe välja ning ta läks sellega minema. Kuna oli palavikus, siis unustas müüjale öelda, et ta märgiks maksetingimuseks tähtaja, mitte sularahas nagu arvuti automaatselt annab. Läks uuesti sinna osakonda, kuid ei leidnud seda müüjat enam üles. Kuna aga saatelehel oli number peal ja seda saab põhimõtteliselt igas arvutis uuendada. Läks siis arvutisse ning märkis maksetingimuseks 7 päeva. Saatelehele kirjutas ise alla, võltsides müüja allkirja. Lasi saatelehe arveks teha, võttis kauba ja läks minema. Võttis haiguslehe. Millalgi järgmiste päevade jooksul helistas talle A ja küsis, miks ta tööl ei ole. Ütles, et on haige ja võtab haiguslehe. Seejärel küsis ta, millal ta kauba eest maksab, et ühe arve maksmisel hakkas tähtaeg läbi saama. Ütles, et helistab talle järgmisel päeval ise, kuna siis selgub ka tema rahaline olukord. Järgmisel päeval helistas A ja ütles, et tal ei ole hetkel võimalust maksta. Leppisid kokku, et lähipäevil leiab selle raha. A käitus ülbelt ja ütles ähvardades, et saavad asjad siis ka teistmoodi lahendatud, et ta arvaks et asi politseisse läheb. Ütles, et lasku käia. Arved on siiani maksmata, kuna rahaline olukord seda ei võimalda ning neil oli A kokkuleppe arvete tasumise kohta märtsis. J.T ei olnud kavas KR Kaubanduse AS-ist võetud kaupade eest jätta maksmata. 08.01.2007.a. täpselt siis, kui Ivo vormistati tööle KR Kaubanduse AS-I oli neil jutt AL , et kauplusest K-Raua, aadressiga Kohila 3C, ei ole tavaks katseajal olles osta kaupa järelmaksuga, mis on ekstra töötajatele ette nähtud, kuid samas A ütles, et vaatamata sellele, et tema katseaeg on 4 kuud, võib ta juba peale kahe katseaja kuu möödumist saada mingi krediidilimiidi. Käesolevaks ajaks on tal palgast kinni peetud summa 3798 krooni, nn tema poolse tekitatud kahju katteks. Rohkem ta hetkel pole veel tasunud, kuna pole veel jõudnud, aga kindlasti tasub. Allkirja võltsis kuna kauba toimetamisega oli kiire ja teiste töötajate mitte tülitamiseks muutis veidi saatelehte. Kõigi eelduste kohaselt, juhul kui ta tegevus oleks ebalegaalne olnud, siis oleks ju keegi samal ajal, kui ta suure koguse 12 kaupa päevasel ajal ära viinud, midagi vastu väitnud, aga järelikult oli tal selleks tegevuseks õigused ja volitused kui keegi pole midagi öelnud. /tl 61-64, 117-118, 128-130, 152-155/ Karistusregistri teatis, millest nähtuvalt on J.T varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral /tl 166-170/ - Harju Maakohtu kohtuotsus, millest nähtuvalt 30.03.2006 mõisteti J.T-le

§ 199

lg 2 p4-

§25lg2, § 209 lg 2 p 1 alusel vangistus: 6k.

Lõplikuks karisuseks

§ 65lg 2 alusel mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 11 päeva vangistust.

/tl 173-174/ KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et süüdistatava J.T süü talle

§ 209lg 2 p 1,4 järgi esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt J.T olles ise Tallinnas, XXXkorter 9 üürnik, sõlmis nimetatud korteri suhtes eluruumi üürilepingu 23.03.2007 ML´iga ja sai 23.03-26.03.2007 kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 26.03.2007 VM'aga ja sai kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 27.03.2007 KP'ega ja kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 27.03.2007 UÕ'aga ja sai kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni. J.T pakkus nimetatud korterit üürile andmiseks FIE-na tegutsevale kinnisvaramaaklerile MR´ile, kelle vahendusel sõlmis J.T Tallinnas, XXXkorteri eluruumi üürilepingu 24.03.2007 TV'ga ja sai kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 9000 krooni ning 25.03.2007 NK'ga ja sai temalt kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 9000.00 krooni, lisaks tasus NKkinnisvaramaakler MR´ile 25.03.2007 sularahas korteri vahendustasu summas 3500.00 krooni. J.T pakkus nimetatud korterit üürile andmiseks GKOÜ-le ja sõlmis GKOÜ maakler ELE´i vahendusel 26.03.2007 Tallinnas, XXXkorteri eluruumi üürilepingu RJ´ga ning sai kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 7000.00 krooni, samuti jäi RJkohustuseks tasuda GKOÜ maakleritasu. Ettemaksuna saadud raha J.T omastas. Kohus leiab, et J.T on kelmused toime pannud tahtlikult. J.T enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta algusest peale kindla eesmärgiga inimesi petta ning esmatähtis oli tema enda probleemi lahendamine, mida näitab ka ilmselgelt asjaolu, et J.T üüris välja enda poolt üüritavat korterit 7 kannatanule. Seega puudus J.T igasugune soov reaalselt sõlmituid üürilepinguid täita. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. Kohus leiab, et J.T poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi, teod on õigusvastased ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Kohtulikul uurimisel on samuti tõendamist leidnud J.T süü dokumendi võltsimises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võltsis J.T 27.02.2007 KR Kaubanduse AS töötajana saatelehte nr 210754, olles ise kauba saajaks, nimelt muutis J.T arvutis ära eelnevalt müüja AK´i poolt sisestatud ja seejärel välja prinditud ning allkirjastatud saatelehe, asendades maksetingimuse „sularaha" 7-päevase krediidiga ja kirjutas seejärel välja prinditud saatelehele AK´i allkirja, nimetatud saatelehel alusel lasi ta koostada arve nr 703032, millega omandas õiguse kaupluse laost kauba väljastamiseks kogumaksumusega 13706.50 krooni. Dokumendi võltsimine on tõendatud tunnistaja ja kannatanu esindaja ütlustega ning ekspert Helle R 14.03.2008 arvamusega. Kohus leiab, et J.T poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 344lg 1 järgi, tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

TSIVIILHAGID 13 Kohtueelses menetluses on kannatanud ML, RJ, KP, UÕ, VM ja TV esitanud tsiviilhagid neilt väljapetetud üüriraha ettemaksu ulatuses ning NK väljapetetud üüriraha ettemaksu ja maakleri vahendustasu ulatuses. Süüdistatav J.T on kõik nimetatud tsiviilhagid õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav J.T on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. KARISTUS.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava J.T karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kohtuistungil avaldatud vabandust kannatanute ees ning puhtsüdamlikku ülestunnistust, raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastat.

§ 344

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. J.T on varem korduvalt, 6-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Viimase kohtuotsusega karistati teda kelmuse toimepanemise eest reaalse vangistusega, millise kandmiselt vabanes ta ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, kuid juba ennetähtaegselt vabanemisega mõistetud katseajal pani ta toime uut mitu samalaadset kuritegu. Samuti on toimiku materjalidest teada, et J.T on toime pannud teised kuriteod, mistõttu oli ta vahistatud Hollandis. Sellisest isiku käitumisest järeldab kohus, et varasemad karistused ei avaldanud talle nõutavat mõju, ei suutnud mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ning karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb arutatavas kriminaalasjas karistada teda taas reaalse vangistusega. J.T süüd raskendab asjaolu, et kannatanutele on tekitatud varalist kahju olulises ulatuses. Kuigi J.T püüdis veenda kohut ja kriminaalasja arutamisest osavõtnud kannatanuid, et järgmisel päeval peale vahi alt vabanemist asub ta kahju hüvitamisele, ei ole sellised väited usutavad. J.T pani arutatavad kuriteod toime 2007.aasta alguses, ta vahistati Hollandis kahe aasta pärast 2009.aasta veebruaris. Seega oli tal piisavat aega ja võimalust hakata hüvitama tekitatud kahju, kuid ta seda ei kavatsenud teha. Lisaks sellele, on teada, et J.T on viibinud pikaajaliselt kinnipidamisasutuses, selle aja jooksul ei olnud tal mingeid sissetulekuid, kohtul ei ole teada OÜ Greenship, mille juhatuse liikmeks ta oli enne vahistamist, tänapäevast seisu, ei ole isegi teada, kas äriühing eksisteerib. Sellest lähtuvalt peab kohus asjatuks J.T kinnitust, et tal on kõik valmis äritegevuse jätkamiseks ning kohe järgmisel päeval hakkab ta Saksamaalt kannatanutele raha üle kandma. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et eelmise karistuse täitmisele pööramise tähtaeg on aegunud. J.T vabastati ennetähtaegselt 05.12.2006 katseajaga 1 aasta. Katseaeg pidi seega lõppema 05.12.2007.a.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt on karistuse täitmise aegumistähtaeg teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse puhul 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning 14 vastavalt sama paragrahvi lg 2 p 2 otsuse täitmine peatub

§ 73või 74 alusel määratud katseajaks.

Seega J.T suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine oleks aegunud 05.12.2010.a. Samas näeb

§ 82

lg 2 p 4 ette, et otsuse täitmise aegumine peatub ka ajaks, mil isik oli välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt vahistati J.T 05.02.2009, s.o enne eelpoolnimetatud tähtaja möödumist, Hollandis, kus ta viibis vahi all kuni 03.08.2011, mil Hollandi Kuningriigi võimud nõustusid loovutama ta Eestisse ajutiselt kohtumenetluse läbiviimiseks. Seega peatus eelmise karistuse täitmisele pööramise tähtaeg 05.02.2009 ning hakkas uuesti kulgema 03.08.2011.a. Kokku on möödunud

§ 82

lg 1 p 2 otsuse täitmiseks sätestatud kolmeaastasest tähtajast 1 aasta 3 kuud ja 19 päeva (1 aasta 2 kuud 05.12.2007 kuni 05.02.2009 ning 1 kuu 19 päeva 03.08.2011 kuni otsuse tegemiseni 22.09.2011). Samuti ei arvesta kohus käesolevas asjas karistuse mõistmisel teises riigis J.T-le mõistetud karistust ega seal eelvangistuses viibitud aega, kuna Hollandi Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamist ei ole taotletud ega seda otsust Eestis tunnustatud (RKKL 3-1-2-3-08). Seega, arvestades eeltoodut, samas aga asjaolu, et inkrimineeritud kuritegude toimepanemisest on möödunud üle 4 aasta, leiab kohus, et J.T tuleb karistada

§ 209

lg 2 p 1,4 ja

§ 344

lg 1 alusel vangistusega sanktsiooni alammäära piirides ning vastavalt

§ 64

lg 1 nõuetele moodustada liitkaristus, mida tuleb suurendada

§ 65

lg 2 ja 76 lg 6 alusel eelmise Harju Maakohtu 30.03.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.