1-12-1058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 veebruar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-1058 (11230110807) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada S.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 28.10.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 8 (kaheksa) kuud, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud, lugedes mõistetud karistus kantuks.
2. S.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episoodid 29.01.2011, 31.01.2011, 06.08.2011 kuni 07.08.2011, 07.08.2011, 07.08.2011, 07.08.2011) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud. 5.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada S.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus 29.01.2011 kuni 30.01.2011, 31.01.2011 kuni 29.07.2011, so 6 (kuus) kuud ja 1 (üks) päev karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmata tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ärakandmist arvestada alates S.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.08.
3. S.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
4. S.P-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 257 (kakssada viiskümmend seitse) eurot ja 16 (kuusteist) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.P , 1-12-1058, kaitsjatasu“. 9. S.P-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.P, 1-12-1058, sundraha“. 10. S.P-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 2 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ekspertiisi nr GE1468-07/3722 tegemisel tekkinud kulust 10 220 krooni ehk 653 (kuussada viiskümmend kolm) eurot ja 18 (kaheksateist) senti kulu 1/7 ulatuses, so 1460 krooni, so 93 (üheksakümmend kolm) euro ja 31 (kolmkümmend üks) euro sendi ulatuses, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.P, 1-12-1058, DNA ekspertiis“. Ülejäänud osa kantud ekspertiisikulust, so 8760 krooni jätta riigi kanda.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1626-07/4075 tegemisel tekkinud kulu 18 250 krooni ehk 1166 (üks tuhat kuuskümmend kuus) eurot ja 39 (kolmkümmend üheksa) senti jätta riigi kanda.
3. AA´e esitatud tsiviilhagi 191 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.P-lt AA´e kasuks 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot, mis tuleb tasuda AA arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank.
4. MS´i esitatud tsiviilhagi 64 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.P-lt MS´i kasuks 64 (kuuskümmend neli) eurot, mis tuleb tasuda MS arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank.
5. AS OG Elektra esitatud tsiviilhagi 57,52 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.P-lt AS OG Elektra kasuks 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti, mis tuleb tasuda AS OG Elektra arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB pank.
6. Klick Eesti AS esitatud tsiviilhagi 3290 krooni ehk 210,27 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.P-lt Klick Eesti AS kasuks 210 (kakssada kümme) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) senti, mis tuleb tasuda Klick Eesti AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Sampo pank.
7. MY esitatud tsiviilhagi 9500 krooni ehk 607,16 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.P-lt MY kasuks 607 (kuussada seitse) eurot ja 16 (kuusteist) senti, mis tuleb tasuda MY arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank.
8. TK´i esitatud tsiviilhagi 73700 krooni ehk 4710,29 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.P-lt TK´i kasuks 4710 (neli tuhat seitsesada kümme) eurot ja 29 (kakskümmend üheksa) senti, mis tuleb tasuda TK arveldusarvele nr XXXXXXXXX№rdea pank.
9. N H ´i esitatud tsiviilhagi 25500 krooni ehk 1629,75 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.P-lt N H ´i kasuks 1629,75 (üks tuhat kuussada kakskümmend üheksa) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) senti, mis tuleb tasuda N H arveldusarvele nr XXXXXXX SEB pank.
10. Asitõendid: Saunarätik, raseerija Gillette, šampoon Bübchen, mis on tagastatud kannatanule HO`le; eurosendid summas 8.79 ja spordijalatsid ECCO, mis on tagastatud kannatanule VT, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikele.

21. Asitõend: CD plaat, kriminaalasja nr.10237600046 raames, mis asub PP asitõendite hoiuruumis (akt nr.2010-1462), kuulub kui väärtusetu asi

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

22. Asitõendid: CD-plaadid (videosalvestused), mis on lisatud kriminaalasja materjalidele, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 23. Asitõendid: Kokkukeeratud juhtmed, juhtmest ja riidest koosnev sõlm

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.(aktid 2010-3438, 2011 – 1135) 24. Asitõendid: Kööginuga, võtmed

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: S.P süüdistatakse selles, et tema: ajavahemikul 29.06.2007 kella 18.00-st kuni 02.07.2007 kella 08.00-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, murdis sisse elumajja, aadressil XXX ja varastas N H ´ile kuuluvad ehitusmaterjalid: elektrijuhtmed, kogumaksumusega 3000 krooni( 191,73 eurot); elektrijuhtmed, kogumaksumusega 2500 krooni (159,78 eurot); küttekaabel (4 karpi) kogumaksumusega 8000 krooni (511,29 eurot); võimsusregulaatorid (4 tükki ) kogumaksumusega 2800 krooni (178,95 eurot); lülitid (40 tükki) kogumaksumusega 1600 krooni (102,26 eurot); ühenduskarbid (15 tükki) kogumaksumusega 300 krooni (19,17 eurot); elektriklemmid (100 tükki) kogumaksumusega 200 krooni( 12,78 eurot), elektrikaitsmed (15 tükki) kogumaksumusega 1500 krooni (98,87 eurot); antennikaabel maksumusega 800,00 krooni (51,13 eurot); telefonikaabel maksumusega 200,00 krooni( 12,78 eurot), Isover soojusmaterjal (8 pakki) kogumaksumusega 4000 krooni ( 255,65 eurot); elektripesad (40 tükki) kogumaksumusega 600 krooni ( 38,35 eurot), Kokku summas 25 500 krooni (1629,75 eurot). Samuti tema, 04.07.2007 ajavahemikul kl.07.10-kl.15.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis eramajja aadressil XXX, ukse lahtimurdmise teel ja varastas TK´ile kuuluvat vara: sülearvuti FUIJU Siemens väärtusega 14000 krooni (894,76 eurot), Playstationi 3, väärtusega 11000 krooni (703,03 eurot); televiisori Samsung, väärtusega 6500 krooni (415,43 eorot); fotoaparaadi Canon, väärtusega 3500 krooni (223,69 eurot); päikeseprillid Versage, väärtusega 2500 krooni (159,78 eurot); päikeseprillid Valentino, väärtusega 3000 krooni (191,73 eurot); meeste päikeseprillid Armani, väärtusega 4500 krooni (287,60 eurot); meeste päikeseprillid Armani, väärtusega 2700 krooni (172,56 eurot); meeste teksapüksid Armani, väärtusega 3000 krooni(191,73 eurot); mobiiltelefoni №kia, väärtusega 6500 krooni (415,42 eurot); kosmeetikat, koguväärtusega 2000 krooni (127,82 eurot); erinevad riietusesemed, koguväärtusega 4000 krooni( 255,65 eurot); väärismetallist ehted, koguväärtusega 6000 krooni (383,47 eurot); arvuti CD-plaadid, koguväärtusega 1000 krooni (63,91 eurot); konjaki, väärtusega 1000 krooni (63,91 eurot); sigaretid, koguväärtusega 500 krooni (31,95 eurot); Kokku summas 71 700 krooni (4582,46 eurot) 4 Samuti tema, 23.04.2009 ajavahemikul kl.00.00-kl.10.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis eramaja garaaži aadressil XXX, garaaži luku lõhkumise teel ja varastas MY´le kuuluvat vara: jalgratta Renault väärtusega 6000 krooni (383,47 eurot), bensiinimotoriga muruniiduki, väärtusega 3500 krooni (223,69 eurot); Kokku summas 9500 krooni (607,16 eurot) Samuti tema, 22.08.2009 kella 11.12 paiku Klick Eesti AS-i kaupluses Klick aadressil Tartu mnt 87, Tallinn võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas Klick Eesti ASle kuuluva mängukonsooli PSP Slim 3004, väärtusega 3290,00 krooni (210,27 eurot), möödus kassast kauba eest maksmata ja väljus kauplusest. Samuti tema, 21.03.2010 kell 12.07, kaupluses Grossi Toidukaubad, aadressil Nurga 3, Maardu võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas AS OG Elektra’le kuuluvad: 10 tk karusmarjamaitselist piimašokolaadi, hinnaga 15,80 krooni/tk, kogumaksumusega 158 krooni/10,09 eurot; 10 tk musta šokolaadi vaarikatega, hinnaga 15,80 krooni/tk, kogumaksumusega 158 krooni/10,09 eurot; 10 tk musta šokolaadi kirsitükkidega, hinnaga 15,80 krooni/tk, kokku summas 158 krooni/10,09 eurot; 10 tk piimašokolaadi Spetsial metspähklitega, hinnaga 15,80 krooni/tk, kogumaksumusega 158 krooni/10,09 eurot; 10 tk piimašokolaadi metspähklitega, hinnaga 13,40 krooni/tk, kogumaksumusega 134 krooni/8,56 eurot; 10 tk piimašokolaadi Spetsial, hinnaga 13,40 krooni/tk, kogumaksumusega 134 krooni/8,56 eurot; kokku kogusummas 900 krooni / 57,52 eurot. Samuti tema 29.01.2011 kella 18.16 paiku JYSK Linnen´n Furniture OÜ kaupluses JYSK aadressil Endla 45, Tallinn, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis varastada JYSK Linnen Furniture OÜ`le kuuluvat kaupa, nimelt voodipesukomplekti Minna, väärtusega 54,99 eurot, möödudes kassast kauba eest maksmata, kuid ei viinud oma tegu lõpule, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema 31.01.2011 kella 21.42 paiku Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima aadressil Altmetsa tee 1, Maardu linn võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis varastada Maxima Eesti OÜ`le kuuluvat kaupa: vinnutatud vorst Biovela 3 tükki koguväärtusega 3,76 eurot, vinnutatud vorst Hansa 3 tükki koguväärtusega 3,13 eurot, kokku summas 20,67eurot, möödudes kassast kauba eest maksmata, kuid ei viinud oma tegu lõpule, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema ajavahemikul 06.08.2011 kella 18.00-st kuni 07.08.2011 kella 11.00- võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõhkudes lahti ukse luku, tungis aadressil XXX asuvasse kuuri ja varastas MS’ile kuuluva elektrisae Makita maksumusega 110 eurot, akudrelli Metabo mkaumusega 120 eurot, haamri maksumusega 7 eurot ja sõrgkangi maksumusega 11 eurot, kokku summas 248 eurot. Samuti tema ööl vastu 07.08.2011 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis aadressil XXXasuvasse majja ja varastas HO kuuluva käterätiku maksumusega 5 eurot, šampooni Bübchen maksumusega 1 euro ja habemeajamistarviku Gillette maksumusega 5 eurot, kokku summas 11 eurot. Samuti tema ööl vastu 07.08.2011 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis tungida aadressil XXXasuvasse AA’ele kuuluvasse majja ukseluku muukimise teel ning akna lahtikangutamise teel, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest ta ei suutnud lukku lahti muukida ning üritades akent lahti kangutada nägi ta majas inimest ja põgenes. Samuti tema 07.08.2011 kella 05.50 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis läbi avatud akna aadressil XXXasuvasse majja ja varastas VT kuuluva mobiiltelefoni 5 №kia Gold N97 maksumusega 400 eurot, münte summas 8.79 eurot, spordijalatsid ECCO maksumusega 25 eurot, kokku summas 433,79 eurot, kuid ta põgenes akna kaudu, kuna kannatanu oli ärganud ja teda märganud ning asus teda taga ajama ja püüdis teda kinni pidada, sellest hoolimata põgenes avalikult koos varastatud esemetega. Seega S.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang varguste osas on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 29.06.2007 kuni 02.07.2007 aadressil XXX N H ´i vara vargus: 02.07.2007 ja 31.03.2011 koostatud kannatanu N H `i ülekuulamisprotokollide kohaselt ajavahemikul 29.06.2007.a. kella 18.00-st kuni 02.07.2007.a. kella 08.00-ni tungiti tema ehitusjärgus olevasse elumajja aadressil XXX ja varastati temale kuuluvad ehitusmaterjalid: elektrijuhtmed, kogumaksumusega 3000,00 krooni; elektrijuhtmed, kogumaksumusega 2500,00 krooni; küttekaabel (4 karpi) kogumaksumusega 8000,00 krooni; võimsusregulaatorid (4 tükki) kogumaksumusega 2800,00 krooni; lülitid (40 tükki) kogumaksumusega 1600,00 krooni; ühenduskarbid (15 tükki) kogumaksumusega 300,00 krooni; elektriklemmid (100 tükki) kogumaksumusega 200,00 krooni, elektrikaitsmed (15 tükki) kogumaksumusega 1500,00 krooni; antennikaabel maksumusega 800,00 krooni; telefonikaabel maksumusega 200,00 krooni; voodrilaud (5 pakki) kogumaksumusega 5000,00 krooni Isover soojusmaterjal (8 pakki) kogumaksumusega 4000,00 krooni; elektripesad (40 tükki) kogumaksumusega 600,00 krooni. Kokku summas 25500,00 krooni (1629,75 eurot). Sissemurdmise käigus midagi lõhutud ei ole. Kannatanule on tekitatud kahju summas 1629,75 eurot, selles summas soovib esitada tsiviilhagi. Tšekke enam säilinud ei ole. (II kd t.l. 49-50, 220-222) 02.07.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil XXX. Maja oli ühekordne, renoveerimisjärgus, osaliselt akende ja usteta. Ümber maja vedeles ehitusmaterjale ja prahti. Ruumidele, kust varastati ehitusmaterjale oli vaba juurdepääs. Traataia taha majast vasakule jäi vana suvila, kust läbi hoovi oli tassitud varastatud materjale. Tammiku 45 maja taga oli väike metsatukk, kus oli näha mahatallatud rohust rada ja kus 50 m kaugusel lebas kilesse pakitud 5 pakki voodrilaudu, millede ümber oli keeratud juhtmele triibuline riie ja mis olid pärit maja katusealusest. Tammiku 39 maja vasakule küljele oli maja esimesekorruse toast välja tassitud 2 valget kilepakendis sileust ja maja tagumise külje juurde oli tassitud Isoveri soojustusvilla pakid. (II kd tl 40-47) 24.05.2010 koostatud DNA ekspertiisi akti nr GE-1468-07/3722 kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel jõudis ekspert arvamusele, et juhtmelt (teiselt otsalt; pakend nr 2, proov L090507) võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt LISAl p 22) kokkulangev S.P (ik XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Juhtmest ja triibulisest riidest koosnevalt sõlmelt (pakend nr 1, proov L090504) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada S.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Järgnevalt loetletud proovidest: esimene proov juhtmelt (pakend nr 3, proov L090508); teine proov juhtmelt (pakend nr 3, proov L090509); teine proov juhtmelt (pakend nr 4, proov L090511); kolmas 6 proov juhtmest ja triibulisest riidest koosnevalt sõlmelt, riidest sõlme seest (pakend nr 1, proov L091610); neljas proov juhtmest ja triibulisest riidest koosnevalt sõlmelt, riidest sõlme lähedalt (pakend nr 1, proov L091611) õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Järgnevalt loetletud proovidest: teine proov juhtmest ja triibulisest riidest koosnevalt sõlmelt (pakend nr 1, proov L090505); esimene proov juhtmelt, ühelt otsalt (pakend nr 2, proov L090506); esimene proov juhtmelt (pakend nr 4, proov L090510); esimene proov juhtmelt (pakend nr 5, proov L090512); teine proov juhtmelt (pakend nr 5, proov L090513); kolmas proov juhtmelt, keskelt (pakend nr 2, proov L091612); proov lühemalt juhtmelt, keskelt (pakend nr 2, proov L091613) ei õnnestunud DNA analüüsil määratleda ühtegi alleeli. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nendes proovides allpool tuvastuspiiri. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (II kd tl 52-56) 17.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks heledast metallist traadi lõigud valges kummist kattes, mis on omavahel kokkukeeratud (foto nr l); heledast metallist traadi lõigud 2 tükki valges kummist kattes (foto nr3); heledast metallist traadi lõigud valges kummist kattes, mis olid omavahel kokkukeeratud (foto nr4); heledast metallist traadi lõigud valges kummist kattes, mis olid omavahel kokkukeeratud (foto nr5); juhtmest ja roosa, rohelist ja sinist värvi joontega riidest koosnev sõlm (foto 2). (II kd tl 67-70) 01.02.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2007 aasta suvel, tema üksinda murdis sisse Harjumaal, Jõelähtme vallas asuva ehitusjärgsesse elumajja. Majas märkas erinevaid ehitusmaterjale ja otsustas need ära varastada. Varastatud ehitusmaterjalid viis jala Maardusse. Maardus müüs tänaval ehitusmaterjalid temale tundmatutele isikutele. Kauba eest saadud sularaha raiskas enda tarbeks. (II kd tl 59-61) 15.02.2011 koostatud kahtlustatava S.P ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt juhatas kahtlustatav uurimisgrupi aadressile XXX. Kohapeal kahtlustatav V. Stabnoi andis ütlusi, et ta 2007 tuli metsa poolt suvila territooriumile. Vaatas, et tegemist on ehitusjärgse hoonega ja sees kedagi ei ole. Ronis majapööningule ja sisenes majja. Pööningul aknaid ees ei olnud, pööningul olid erinevad elektrikaablid rullides ja lahtised, elektripesad ja pistikud ning muud elektritarbed. Samuti oli pööningul sisevoodrilaud, mille otsustas ära varastada. Pakis kotti elektrikaablid ja elektripesad pistikutega kokku. Seejärel pani voodrilaudade ümber kaltsu, et oleks lihtsam neid ära vedada metsa, mis jääb suvila lähedale. Käis voodrilaudu vedamas mitu korda. Samuti oli ta samal pööningul võtnud ka soojustusmaterjali, mis oli rullides ja viis samasse kohta, kus oli eelnevalt toonud voodrilaudu. Pärast seda jättis kõik voodrilauad metsa ja ise suundus Maardusse müüma varastatud elektritarbeid ja soojustusmaterjali. Maardus müüs kahtlustatav V. Stabnoi need tundmatu isikule. Tagasi voodrilaua järgi tulles avastas ta, et voodrilaud on juba ära viidud. (II kd tl 64-66) 04.07.2007 aadressil XXX TK´i vara vargus: 04.07.2007 ja 11.03.2011 koostatud kannatanu TK´i ülekuulamisprotokollide kohaselt 04.07.2007.a. ajavahemikul kl.07.10-kl. 15.00 paiku tungiti tema eramajja aadressil XXX, lukustatud ukse lahtimurdmise teel ja varastati temale kuuluvat vara: sülearvuti FUIJU Siemens väärtusega 14000,00 krooni; Playstation 3, väärtusega 11000,00 krooni; televiisor Samsung, väärtusega 6500,00 krooni; fotoaparaat Canon, väärtusega 3500,00 krooni; päikeseprillid Versage, väärtusega 2500,00 krooni; päikeseprillid Valentino, väärtusega 3000,00 krooni; meeste päikeseprillid Armani, väärtusega 4500,00 krooni; meeste (väikesed) päikeseprillid Armani, väärtusega 2700,00 krooni; meeste teksapüksid Armani, väärtusega 3000,00 krooni; mobiiltelefon №kia, väärtusega 6500,00 krooni; erinevat kosmeetikat (lõhnad), koguväärtusega 2000,00 krooni; erinevaid riideesemeid (kampsun Armani, särk Ferre, trussikud Armani), koguväärtusega 4000,00 krooni; väärismetallist ehteid (naiste kullast kett), koguväärtusega 6000,00 krooni. Veel varastati arvuti CD-plaadid, koguväärtusega 1000,00 krooni, konjak, väärtusega 1000,00 krooni, sigaretid (2 plokki), koguväärtusega 7 500,00 krooni. Kokku summas 71 700 krooni (4582,47 eurot). Lõhkumisega on tekitati kahju 2000,00 krooni. Vargusega kannatanule tekitati kahju 73700,00 krooni. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi 73700,00 krooni (4710,29 eurot). (II kd t.l. 164-165, 186-188) 04.07.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil: XXX, mille krunt oli ümbritsetud aiaga. Krundile pääses lukustatud aiaväravast, mis jäi Uus-Muuga tänava poole ja oli vaatluse ajal suletud. Sisenedes väravast jäi kohe vasakut kätt aia äärde aedik, kus oli kaks suurt kasvu koera. Hoonel oli puidust uks, millel vanemat tüüpi ukselukk. Ukse lähemal vaatlusel oli näha ukspiidal ning uksel puidu deformeerumisjälgi ja ukseluku keelt, mis oli kõver. Läbides köögi oli otse välisukse vastas väike ruum, millel puudus uks. Ruumi seintel oli riiulid, millelt olid asjad loobitud voodile, kus nad paiknesid ebakorrapäraselt. Voodilt võetud sinist värvi küüneviili komplekti kaane tolmutamisel tahmaga tulid nähtavale kinda jäljed. Köögist paremat kätt asuva toa uksel seistes oli näha, et keset tuba põrandal vedelesid ebakorrapäraselt erinevad paberid. Toas olevad kapiuksed olid osaliselt avatud, samuti ka kappide sahtlid osaliselt välja tõmmatud. Keset tuba, põrandal olevate paberite seas oli köögikaal Soehnle, mille põhjal oli kindajälg. Antud jäljelt võetud DNA proov. Köögiukselt vaadates vasakut kätt oli uks, mis oli vaatluse ajal suletud. Avades sellest toast televiisori kõrval oleva ukse jõuti ruumi, kus paremat kätt seina ääres oli kapp, mille peal erinevad esemed. Otse vastasolevaseina ääres sektsioonkapp suletud ustega ja kapi ees põrandal lillevaas roosidega. Sektsioonkapi kõrval uks, mis viis ruumi, kus asusid muruniiduk MTP 460 M, jalgratas Madison, Playstationi rool, tolmuimeja Vivo, saag Partner ja muud esemed. Uksest vasakule jäi hoone uks, mis viis eramu tagahoovi. Väljudes majast oli näha kaminahju, mille kõrval paremat kätt murul oli kaks valgest metallist võtit, mis olid ühendatud omavahel. (II kd tl 166-167) 21.09.2009 koostatud DNA ekspertiisi akti nr GE-1626-07/4075 eksperdiarvamuse kohaselt võetud proovidest ei õnnestunud teha järeldusi bioloogilise materjali päritolu kohta. (II kd tl 171-175) 03.03.2011 ja 15.03.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2007.aastal, suvel, hommikul, läks Muugale jalgsi. Muugal, eramaja kõrval, kus ei olnud autot, otsustas selle maja territooriumilt midagi varastada. Ronis üle aia. Läks ümber maja, territooriumil ei olnud midagi väärtuslikku. Koputas uksele, kodus kedagi ei olnud. Siis otsustas majast midagi varastada. Leidis maja territooriumilt kruvikeeraja ja lõhkus ukseluku. Sisenes ukse kaudu majja. Võttis sülearvuti, võib-olla mudel Siemens, Playstationi, väikse LCD teleri, fotoaparaadi, päikeseprille 3-4 paari, mobiiltelefoni №kia, 2-3 tükki tualettvett, meeste teksapüksid Armani, kampsuni Armani, veel riietusesemeid, ehteid, CD-plaadid. Veel võttis sigarette ja konjaki, konjak oli kallis. Kõik asjad pani kilekottidesse, kilekotid võttis sellest majast. Väljus majast ja läks bussipeatusse, bussiga sõitis Maardu linna. Läks Maardu turule ja müüs tundmatule mehele kõik asjad. Sai varastatud asjade müügist kätte umbes 8000 krooni. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Pani toime kuriteo sellepärast, et ei tööta ja raha on vaja. Pani selle kuriteo toime üksi. (II kd tl 179-182, 191-195) 03.03.2011 koostatud kahtlustatava S.P ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt juhatas kahtlustatav uurimisgrupi Uus-Muuga pst 48 maja juurde ning osutas sündmuskohale, kus ta pani toime varguse eramust (foto nr 2). Kohapeal kahtlustatav V. Stabnoi andis ütlusi, et tema ronis üle aia eramu territooriumile, seejärel lõhkus eramu välisukseluku ja sisenes majja. Majast kahtlustatav V. Stabnoi varastas sülearvuti, mobiiltelefon, midagi riietusest ja alkoholi, osa varastatud esemetest, mis olid väärtuslikud müüs Maardu turul tundmatu isikule. (II kd tl 183-185) 23.04.2009 aadressil XXX MYvara vargus: 23.04.2009 ja 04.03.2011 koostatud kannatanu MY ülekuulamisprotokollide kohaselt 23.04.2009 ajavahemikul kl.00.00 - kl. 10.00 tungiti eramaja kõrval garaaži aadressil XXX, garaaži vana luku lõhkumise teel ja varastati kannatanule kuuluv jalgratas Renault väärtusega 6000,00 krooni ja bensiinimootoriga muruniiduk, väärtusega 3500,00 krooni, kokku summas 9500,00 krooni (607,16 eurot). Lukk oli katki. Kannatanule on tekitatud 8 kahju summas 9500,00 krooni (607,16 eurot) ja selles summas esitab tsiviilhagi. Kindlustust ei ole. Ostutšekki ei ole. Varguse avastamise hetkel oli garaaži uks pärani lahti. (II kd t.l. 147-148, 159-161) 23.04.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht XXX asuva eramaja kõrval garaažis. Garaaži üles tõstetav uks asus Huulheina tänava sõidutee kõrval, piirdeaed puudus. Garaaži uks metallist, keskosas käenupp ja selle kohal murdmisjälgedega luku ava. Luku avast oli näha sees pool viltune lukusüdamik. Garaaži ukse välimist pinda daktopulbriga töödeldes nähtavaid jälgi ei nähtunud. Garaažis sees seina äärtes üksikud tarbeesemed. (II kd tl 149-154) 03.03.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2009.a, kevadel, aprillis, öösel, sõitis ta Muugale viimase bussiga. Aiaga piiramata eramaja juures otsustas selle kõrval asuvast garaažist midagi varastada. Tal oli kaasas kruvikeeraja. Lõhkus ukseluku kruvikeerajaga ja sisenes garaaži. Garaažist võttis jalgratta Renault (kollast ja punast värvi) ja muruniiduki. Maja kõrval oli mets. Peitis muruniiduki metsa. Sõitis jalgrattaga Maardu turule. Maardu turul müüs jalgratta tundmatule mehele. Varastatud jalgratta müügist sai kätte 1000,00 krooni. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Mis juhtus muruniidukiga ta ei tea, järgmisel päeval läks metsa, aga metsas muruniidukit ei olnud. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. (II kd tl 155-158) 22.08.2009 kaupluses Klick aadressil Tartu mnt 87, Tallinn Klick Eesti AS-le kuuluva mängukonsooli vargus 31.08.2009 koostatud Klick Eesti AS avaldusest nähtuvalt 22.08.09 kella 11:12 paiku toimus vargus aadressil Tartu mnt 87, Sikupilli Kaubanduskeskuses asuvas KLICK kaupluses. Varastati mängukonsool PSP Slim 3004. Tekitatud kahju 3 290 EEKi. 22.08.09 kell 11:08 sisenesid kauplusesse Sikupilli KLICK 2 noormeest. Kell 11:10 valisid vargad välja meeldiva toote, mis asus kohe teenindusleti vahetus läheduses lukustatud klaaskapis. Klaaskapilukk avati ja võeti toode PSP, klaaskapi uks suleti uuesti. Teenindaja ei pööranud tähelepanu klaaskapi juures tegutsevatele noormeestele. Siis läksid noormehed sülearvuti kottide juurde eemaldasid tootelt karbi ja lahkusid kauplusest kell 11:12 paiku. Eemaldatud toote karp jäeti toonerite riiulisse. KLICK Eesti AS esitab tsiviilhagi summas 3 290 EEK-i. (II kd tl 100) 30.09.2009 koostatud kannatanu esindaja KK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta KLICK Eesti AS-is regioonijuhina ja antud kriminaalasja esindab KLICK Eesti AS-i. 22.08.2009 kella 11:12 paiku toimus vargus Tallinnas Tartu mnt 87 Sikupilli Kaubanduskeskuses asuvas Klick Eesti AS-i kaupluses. Kauplusest varastati mängukonsool PSP Slim 3004, maksumusega 3 290 krooni. Varguse avastas klienditeenindaja CK õhtul peale kella 19:30, kui leidis UPS-ide taha peidetud mängukonsooli tühja karbi. Peale karbi leidmist vaatas ta läbi turvakaamerate salvestused ning avastas, et kaks noormeest panid toime varguse. CK oli varguse toimumise ajal leti taga, ei jälginud poes toimuvat. KLICK Eesti AS soovib esitada tsiviilhagi summas 3 290 krooni. (II kd t.l. 112-113) 08.02.2010 koostatud tunnistaja CK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.08.2009 tema olles tööl kaupluses KLICK, aadressiga Tartu mnt 87, Tallinn, kella 10:30-10:39 vahel pani kaupa välja, nimelt PSP mängukonsoole. Pani need lukku käivasse klaaskappi, kui hakkas välja panemist lõpetama, tuli tema juurde klient, kes soovis, et näitaks talle muud kaupa. Seejärel lukustas kapi ja võtmed võttis endaga kaasa, hiljem pani võtmed sahtlisse. Õhtul peale seitset hakkas müügisaali koristama. Esimesena koristas seda kappi, kuhu oli hommikul välja pannud 2 PSP mängukonsooli. Kapi uks oli lukus, tegi kapi lahti ja kui hakkas ülemist riiulit puhastama, avastas, et kapis on ainult 1 PSP mängukonsool. Helistas kohe kaupluse juhatajale, kuid juhataja telefon oli välja lülitatud. Peale 19:30 avastas sülearvutite riiuli puhastamise käigus UPS-ide taha peidetud tühja PSP mängukonsooli karbi. Kuivõrd oma kaupluse juhatajat ta kätte ei saanud, helistas teise poe juhatajale, kelle käest sai paroolid ja vaatas turvakaamerate salvestust. Videol oli näha, kuidas peale 11 sisenesid kaks noort meest poodi ja vaatasid ringi. 11:10 ajal olid nad kapi juures ja siis seisis üks neist tunnistaja vaateväljale ette, teine kükitas maas tükk aega. Siis avati kapp ja võeti PSP Sony mängukonsool kapist välja. Kuna antud hetkel asendas juhatajat, siis tegi arvutis müügitabelit. Tunnistaja on hüvitanud konsooli 9 maksumusest 822,50 ja lisaks sellele peeti kinni ka septembri kuu boonus (täpset summat ei mäleta). Tööandja talle raha tagasi maksnud ei ole. (II kd t.l. 126-128) 01.09.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks videosalvestus, millest nähtus kuidas 11:08:37 kauplusesse sisenes valge särgiga meesterahvas (foto 1) koos musta-valge triibulise kampsuniga meesterahvaga (foto 2). Kell 11:10:45 mõlemad meesterahvad liikusid kaupluses, leti juures asuva klaasvitriini juurde, valge särgiga meesterahvas kummardas klaasvitriini juures (foto 3), 11:10:58 mõlemad meesterahvad liikusid saali keskel asuva riiuli juurde (foto 4), 11:11:12 mõlemad meesterahvad kükitasid riiuli juures (foto 5), 11:11:49 musta-valge triibuga kampsuniga meesterahvas tõusis püsti, valge särgiga meesterahvas pani midagi riiuli alla (foto 6), 11:11:58 meesterahvad liikusid riiuli juurest minema (foto 7) ja 11:12:01 meesterahvad lahkusid kauplusest (foto 8). (II kd t.l 130-136) 18.11.2009 ja 03.03.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamise protokollidest nähtuvalt tunnistab ta end hiljem antud ütlustes süüdi ja selgitab, et 2009. aastal, augustis, läks Sikupilli Keskusse selleks, et vaadata kaupa. Kaupluses Klick oli tundmatu noormees, kes võttis riiulilt mängukonsooli PSP. Mängukonsool PSP oli karbis. Ta läks koos mängukonsooliga PSP kassade juurde, sel hetkel kahtlustatav vaatas kaupa. Siis läks kassade juurde ja nägi, et karp mängukonsooliga PSP oli teisel riiulil, siis tuli tal mõte see varastada. Võttis riiulilt karbi, võttis karbist mängukonsooli PSP, karbi pani tagasi riiulile, aga mängukonsooli PSP pani teksapükste taskusse. Siis läks kassast mööda mängukonsooli PSP eest tasumata ja väljus kauplusest. Samal päeval sõitis Keskturule, kus müüs mängukonsooli tundmatule mehele ja sai 1000,00 krooni. Raha kulutas ära. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Pani varguse toime üksi, ta ei tea, kes oli noormees, kes võttis mängukonsooli PSP riiulilt. (II kd tl 120-123, 138-141) 21.03.2010 kaupluses Grossi Toidukaubad, aadressil Nurga 3, Maardu AS-le OG Elektra kuuluvate šokolaadide vargus: 24.03.2010 koostatud AS OG Elektra avaldusest nähtuvalt 21.03.2010 kell 12:07 naisterahvas ja meesterahvas väljusid kauplusest jättes tasumata kauba eest 4256,80 krooni. (I kd tl.132) 29.03.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt vaadeldavatel piltidel oli näha sündmuskoht kaupluses Grossi Toidukaubad aadressil Nurga 3 Maardu Harju maakond. Nimetatud sündmuskohas 21.03.2010 kella 12:06 ajal sisenesid musta värvi mantlis, lillakat tooni pearätiga, tumedat tooni saabastes ja käekotiga õlal IP ja tema järel tumedat tooni jopes, käes plastikaatkoti sarnane kott, tundmatu meesterahvas. (foto nr

1. l)21.03.2010.a kella 12:07 ajal musta värvi mantlis, lillakat tooni pearätiga IP võttis kaupa ja tumedat tooni jopes tundmatu meesterahvas pani kaupa endale jope põue. (foto nr 2, 3) 21.03.2010 kella 12:08 ajal musta värvi mantlis, lillakat tooni pearätiga, tumedat tooni saabastes ja käekotiga õlal IP ja tumedat tooni jopes tundmatu meesterahvas võtsid kaupa ning panid seda kotti. (foto nr 4) 21.03.2010 kella 12:08 ajal tumedat tooni jopes tundmatu meesterahvas, kelle jope põu oli punnis, astus kassade liinil üle punast värvi värava. (foto nr 5) 21.03.2010 kella 12:08 ajal musta värvi mantlis, lillakat värvi pearätiga, kõrge kraega valget värvi kampsunis, tumedat tooni sabastes IP, kellel oli käes kott, sõitis tühja käruga läbi kassadeliini. (I kd t.l 133-137) 26.03.2010 ja 17.11.2011 koostatud AS OG Elektra esindaja SL ülekuulamisprotokollide kohaselt on ta AS OG Elektra kaupluse juhataja Grossi Toidukaubad aadressil Nurga 3 Maardu ja esindab kannatanut volikirja alusel. 21.03.2010.a kella 12:07 paiku võttis tundmatu isik nende kaupluses aadressil Nurga 3 Maardu Harju maakond šokolaadi: Tikrimaitseline piimašokolaad (50
2. tk)maksumusega 790 krooni, Tume šokolaad vaarika (74
3. tk)maksumusega 1169,20 krooni, Tume šokolaad kirsitükkidega (31
4. tk)maksumusega 489,80 krooni, Piimašokolaad Special metsapähklitega (33
5. tk)maksumusega 521,40 krooni, Piimašokolaad metsapähklitega (66
6. tk)maksumusega 884,40 krooni, Piimašokolaad Special (30
7. tk)maksumusega 402 krooni. Varaline kahju summas 4256,80 krooni. Šokolaad kogusummas 4256,80 krooni/272,05 eurot varastati ajavahemikus 27.11.2009 kuni 21.03.2010. Sel perioodil täiendavat inventuuri šokolaadi osas läbi ei viidud. Seepärast ei saa öelda, milline kogus 10 šokolaadi oli täpselt varguse hetkel 21.03.2010. Alles pärast vargust viidi läbi inventuur ja tehti kindlaks 21.03.2010 avalduses märgitud šokolaadi koguse puudujääk. Milline kogus šokolaadi täpselt oli varastatud 21.03.2010 noorte inimeste poolt, kes olid fikseeritud videosalvestusel, kannatanu esindaja ei oska öelda. AS OG Elektra esitab tsiviilhagi summas 4256,80 krooni/ 272,05 eurot. (I kd t.l 141-142, 198-200) 23.03.2010 koostatud tunnistaja AZ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.03.2010 kell 16:07 sisenesid noored: noormees ja neiu kaupluse Grossi toiduainete osakonda. Nad hakkasid laduma šokolaadi jopedesse ja kilekottidesse. Nad väljusid kauplusest jättes kauba eest tasumata. 23. märtsil, helistasid tunnistajale teisel korrusel oleva restorani Vadet töötajad, kus neiu nõudis tualeti võtit, ta oli agressiivne. See oli sama neiu, kes 21.03.2010 varastas kauplusest šokolaadi ning ta peeti kinni. (I kd tl.146-150) 31.10.2011 koostatud tunnistaja IP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.03.2010 AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad Maardus ei kavatsenud midagi varastada, sest tal oli tol hetkel tingimisi vanglakaristus ning kartis vanglasse sattumist. Võttis üksnes kilekoti Vjatšeslav Stabnoi käest, ta ise palus tal seda teha. Selles kilekotis olid tema asjad. I nägi, et ta hakkas riiulitelt šokolaadi võtma ja enda jope alla panema. Püüdis teda ümber veenda. Siis pööras ringi ja läks tema juurest ära. Tänaval läksid temaga tülli, sest ta ei olnud nõus sellega, et ta pani varguse toime. Andis kilekoti Vjatšeslavile ja lahkus. Tunnistaja ei aidanud kuriteo toimepanemisel S.P ega saanud midagi šokolaadi vargusest. Tunnistaja nägi, et S.P pani omale jope alla umbes 10 tk šokolaadi. Kui palju Vjatšeslav veel võttis, pärast seda, kui ta tema juurest ära läks, ta ei näinud. Kuid seda kogust, mis on ära toodud kahtlustatuses, ei saanud Vjatšeslav varastada, see ei ole reaalne. Ja ka riiulitel ei olnud sellist kogust šokolaadi. (I kd tl 190-194) 18.11.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et varastas võib-olla kahtlustuses märgitud igast liigist šokolaade 10 tk. Kuriteo pani toime üksi. Kauplusesse läks koos IP . S.P tahtis midagi osta, kuid mõtles pärast ümber. Kaupluses otsustas varastada šokolaadi, kuid It ta enda plaanidesse ei pühendanud. Andis talle kilekoti koos oma asjadega ja palus, et ta viiks selle kauplusest välja. Kui ta peatus šokolaadileti juures, siis peatus ka I. S.P hakkas laduma šokolaadi endale jope alla, I rääkis, et ei ole vaja seda teha. Ladus ligi 50 tk šokolaadi, lihtsalt tahvlid, karpe seal ei olnud. Kuidas nad väljusid kauplusest, kas koos või eraldi, ta ei mäleta. Tänaval läksid I riidu, sest S.P varastas. Šokolaadi müüs S.P kuskil Maardus turul tundmatutele inimestele maha. I midagi šokolaadi müügist ei saanud. I ei aidanud toime panna kuritegu, ta lihtsalt nägi, et S.P varastas. Kahetseb tehtut. (I kd tl 175-177, 178-180, 204-207) 29.01.2011 kaupluses JYSK aadressil Endla 45, Tallinn, JYSK Linnen Furniture OÜ`le kuuluva voodipesukomplekti varguse katse 29.01.2011 koostatud JYSK Linnen´n Furniture OÜ avaldusest nähtuvalt 29.01.2011 kell 18:16 kaupluses Jysk aadressil Endla 45, Tallinn, isik läbis kaupluse turvaväravad jättes kauba (voodipesu komplekt „Minna“) eest maksmata 54,99 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (II kd tl 73) 29.01.2011 koostatud ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanekuga, millest nähtuvalt 29.01.2011 kaupluses Kristiine Jysk aadressil Endla 45, Tallinn, pidas turvatöötaja PT kinni noormehe, kes püüdis varastada voodipesu „Minna“ maksumusega 54,99 eurot. (II kd tl 74) 29.01.2011 koostatud tunnistaja PT’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.01.2011 kella 18.00 paiku Tallinnas, Endla 45, asuvas Kristiine Keskuses, kus ta töötab turvatöötajana sai teate kahtlase noormehe kohta ning nägi, kuidas noormees viibides kaupluses JYSK ületas kassade joone ja turvavärav andis häiret. Tunnistaja läks tema juurde ja palus tulla turvaruumi. Turvakontrolli ajal avastati kinnipeetu jope põuest JYSK Linnen'n Furniture OÜle kuuluv voodipesukomplekt Minna, maksumusega 54,99 eurot. Kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud. Kinnipeetu (S.P) anti üle politseile. (II kd tl 77, 93-95) 11 29.01.2011 koostatud õiend isiku tuvastamise kohta, millest nähtuvalt tuvastati S.P isik ütluste võrdlemisel päringuga politseiinfosüsteemis läbi X- tee. (II kd tl 85) 30.01.2011 ja 03.03.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja hilisemates ütlustes selgitab, et 29.01.2011 kella 18.00 paiku, läks JYSK kauplusse selleks, et vaadata kaupa. JYSK kauplus asub Kristiine Keskuses, Endla tänaval. JYSK kaupluses tuli tal mõte varastada, võttis kaubakorvist voodipesukomplekti ja pani oma jope põue. Läks kassast mööda voodipesukomplekti eest tasumata, kui möödus turvaväravast andis see häiret ja tema juurde tuli turvatöötaja. Turvatöötaja toimetas ta kaupluses olevasse turvaruumi. Seal ta palus kahtlustataval näidata, mis jopes on. Kahtlustatav võttis jope põuest välja varastatud voodipesukomplekti ja andis selle turvatöötajale. Kaup on tagastatud kauplusele. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Pani kuriteo toime sellepärast, et tal oli vaja raha. (II kd tl 81-84, 89-91) 31.01.2011 kaupluses Maxima aadressil Altmetsa tee 1, Maardu linn Maxima Eesti OÜ`le kuuluvate vinnutatud vorstide varguse katse 31.01.2011 koostatud Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtuvalt 31.01.2011 kell 21:42 Maxima Eesti OÜ kaupluses aadressil Alametsa 1, Maardu, peeti kinni S.P , kes ületas kassajoone jättes tasumata kauba (vinnutatud veiseliha vorst „Biovela“ 3 tk, vinnutatud vorst „Hansa“ 3
8. tk)eest kogumaksumusega 20,67 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (II kd tl 2) 31.01.2011 koostatud kinnipeetute üleandmise leht, millest 31.01.2011 kell 21:43 nähtuvalt aadressil Alametsa 1, Maardu, peeti kinni S.P , kes ületas kassajoone jättes tasumata kauba eest 20,67 eurot. (II kd tl 3) 31.01.2011 koostatud tunnistaja AM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 31.01.2011 kell 12:39 tunnistaja olles tööl aadressil Alametsa 1 asuvas kaupluses märkas kaubasaalis meesterahvast, kes võttis külmikust mitu vorsti ning suundus edasi kaubasaali. Kassadest möödudes nimetatud meesterahvas midagi ei ostnud ning üks vorst paistis välja meesterahva pükstest. Tunnistaja pidas meesterahva kinni ning turvakontrolli käigus võttis meesterahvas ise oma pükstest välja 6 tk vorsti kogumaksumusega 20,67 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (II kd tl 56) 14.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD-plaat, millel on video fail Maxima kaupluse müügisaali turvakaamerast. Esimesel videofailil oli näha, kuidas 31.01.2011 kella 21:38:46 ajal Maxima müügisaali sisenes meesterahvas hall jope seljas, kapuutsiga peas, tumedad teksad ja mustad saapad jalas. Teisel videofailil oli näha kuidas kell 21:39:40 meesterahvas asus liha osakonnas ja võttis kaks korda riiulist liha toodet. Kolmandal videofailil oli näha, et isik pani ühe liha toode müügikorvi ja teist hoidis oma paremas käes. Neljandal videofailil kell 21:40:08 meesterahvas möödus piimatoote riiulitest. Viiendal videofailil kell 21:41:35 oli näha kuidas eelnevalt kirjeldatud meesterahvas toimetas kassa juures. Kuuendal videofailil oli näha, et kell 21:42:27 meesterahva teksade taga taskust paistis mingi ese, teda peatas turvamees ning mõlemad isikud liikusid turvaruumi. Seitsmendal videofailil oli näha, kuidas kell 21:42:41 turvaruumis kinnipeetud isik võttis välja tagant, jope alt, mitu eset ja pani laua peale. (II kd t.l 29-33) 31.01.2011 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti S.P kinni 31.01.2011 kell 21:42 Maardus, Alametsa 1, kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. (II kd tl 15-16) 01.02.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 31.01.2011 umbes kella 21:30 ajal läks ta üksinda Maardu linnas, Harjumaal asuva Maxima kauplusesse eesmärgiga osta juua. Sisenes kauplusesse, võttis ostukorvi ja suundus kaupluse müügisaali. Liikus müügisaalis ringi, vaatas kaupluses müügis olevat kaupa. Liikus lihatoodete kaubaleti juures, kus märkas vinnutatud vorsti. Tal tekkis mõte varastada kauplusest vorsti. Võttis kaubariiulilt 6 tükki vorsti ja peitis kauba omale jope alla, põue. Seejärel liikus kaupluse kassade juurde ja möödus kaupluse kassast kauba eest tasumata, kuid enne väljapääsu teda pidas kinni kaupluse turvatöötaja. Turvatöötaja palus 12 temaga kaasa minna turvaruumi turvakontrolli. Olles turvaruumis, leiti Maxima kauplusest varastatud kaup (vinnutatud vorst 6 tükki). Kahetseb tehtut. Varguse pani toime seetõttu, et tal ei olnud piisavalt raha vorsti ostmiseks. (II kd tl 18-20) 06.08.2011 kuni 07.08.2011 aadressil XXX MS’i vara vargus: 07.08.2011 ja 21.09.2011 koostatud kannatanu MS´i ülekuulamisprotokollide kohaselt ajavahemikul 06.08.2011 kuni 07.08.2011 aadressil Ellerheina tee 8, Randvere küla, Viimsi vald, abihoonest varastati elektrisaag Makita maksumusega 110 eurot, akutrell „Metabo" maksumusega 120 eurot, vasar maksumusega 7 eurot, raudsõrg maksumusega 11 eurot. Sissetungimisega on tekitatud materiaalset kahju -1 eurot. Kahju kokku on 249 eurot. Asjad on kindlustatud CFAS-s. CFAS kindlustus hüvitas kahju summas 185 eurot. Omavastutus ja kindlustusfirma poolt hüvitamata kahjusumma moodustab 63 eurot. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 64 eurot. (I kd tl 92-94, 116-117) 07.08.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil XXX, kus paikneb eramu fassaadiga tänava poole. Hoone oli kahekorruseline, helerohelist värvi. Hoone vasakul pool oli garaaž (foto nr 1). Hoonest paremal pool paiknes abihoone helerohelist värvi (foto nr 2). Abihoone uks oli avatud asendis (foto nr 4). Ukse riivi koba rippus luku krambi küljes (foto nr 6). Abihoones vasakul ukse kõrval seina najal oli puitmaterjal. Selle taga vasakus seinas puuriit (foto nr 7). Otse ees aiakäru. Uksest vaadates vastasseinas aiatööriistad ja ehitusmaterjal (foto nr 8). Uksest paremal pool olid sõiduki rehvid, aknaraamid ja aiatööriistad (foto nr 9). (I kd tl 95-101) 16.09.2011 ja 26.09.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et jalutas Viimsi piirkonnas, nägi maja, millel avas värava ja läks territooriumile. Oli pime. Kuuris, mis seisis majast eraldi, lõhkus kaasas olnud metallkangiga luku ja varastas kuurist kõik asjad, mis olid loetletud kahtlustuses. Viis kõik ühekorraga välja. Peitis need asjad kohe mingisugusesse kohta metsa. Tahtis need pärast kaasa võtta. Aga ta peeti hiljem kinni. Ta ei mäleta, kuhu ta asjad peitis. Keegi ei näinud, kuidas ta varguse toime pani. Pani varguse toime sellepärast, et söögi jaoks oli raha vaja. Mõtles need asjad ära müüa. Kahetseb tehtut. (I kd tl 102-106, 126-129) ööl vastu 07.08.2011 aadressil XXX HOvara vargus: 08.08.2011 koostatud kannatanu HO ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 04.08.2011 kell 16.00 kuni 07.08.2011: kell 09.30 aadressil XXX, välisukse lõhkumise teel, kannatanu abikaasa ÜO majast sauna eesruumist varastati: saunalina maksumusega 5 eurot, šampoon Bübchen maksumusega 1 eurot ja habemeajaja Gillette maksumusega 5 eurot, kokku 11 eurot. Sel ajal kodus kedagi ei olnud. Kannatanule tagastati kõik asjad, mis olid varastatud. Materiaalne kahju puudub. (ei soovi esitada tsiviilhagi seoses ukse lõhkumisega). (I kd tl 54-56) Leiu vastuvõtmise akt, millest nähtuvalt AA leidis 07.08.2011 kell 09:00 aadressilt Mündi põik 4 kilekoti koos käterätikuga, habemeajamis masina „Gillette“ ja šampooniga. (I kd tl 45) 08.08.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli saunarätik - suurus 70x140, rätikul beeži, sinist, valget, pruuni ja punast värvi triibud (foto nr 1); raseerija Gillette raseerija käepide musta värvi metallist logoga Gillette, raseerija küljes tera Gillette (foto nr 2) ja šampoon Bübchen - laste šampoon Bübchen, šampooni purk helesinist värvi logoga Bübchen (foto nr 3). ( I kd t.l 57-59) 08.08.2011 ja 26.09.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 07.08.2011 kella 04.00 ajal hommikul läks mööda kollast värvi kahekorruselisest majast. Arvas, et seal ei ela praegusel hetkel kedagi, kuna kõik oli rohtu kasvanud. Lõhkus ukse lahti tal kaasas olnud raudesemega, mis oli teritatud kruvikeerajakujuliseks. See oli vist hoovipoolne uks. Läks majja ja võttis esimesel korrusel asuvast sauna ees asuvast toast asjad, mis on loetletud kahtlustuses. Seejärel läks naaberkrundile. Kott jäigi sellele krundile. (I kd tl 46-49, 61-64, 126-129) 13 ööl vastu 07.08.2011 aadressil XXXAA’e vara varguse katse: 21.09.2011 koostatud kannatanu AA´e ülekuulamisprotokollide kohaselt 07.08.2011 püüti murda sisse kannatanu majja aadressil XXX ja olid rikutud: maja puidust uks, puitraamidega klaasuks ja plastikraamidega aken. Materiaalne kahju on 809.15 eurot. Samuti rikuti territooriumil asuva abihoone uks. Majast ja abihoonest midagi varastatud ei olnud. Materiaalne kahju kokku on 809.15 eurot. Kinnisvara on kindlustatud IF Kindlustuses. AS If kindlustus hüvitas kahju summas 618,15 eurot. Omavastutus oli 191 eurot, mis summas kannatanu esitab tsiviilhagi. (I kd 26-28, 42-43, 107-109) 07.08.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelist ja vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil XXX, kus paiknes eramu fassaadiga tänava poole (foto nr 1). Krunti ümbritses metallist võrkaed. Sisenedes väravast, otse ees varikatus, mille tagumises seinas kaks puidust ust. Ustest vasakul plastikraamidega aken (foto nr 3). Vasakpoolsel uksel ja uksepiidal luku juures murdmisjäljed (foto nr 5). Uksest vasakul oli seinas plastikraamidega aknal murdmisjäljed (foto nr 6). Minnes paremalt poolt ümber maja, oli maja tagumise seina ääres terrass. Terrassi parempoolses ääres puitraamidega klaasuks (foto nr 8). Uksest paremale poole jäid aknad. Uksel murdmisjäljed (foto nr 10). Tänava poolt vaadates paiknes maja taga krundi teises otsas punast värvi puidust abihoone. Maja ja abihoone vahel oli haljasala. Abihoone uks oli avatud olekus (foto nr 12). Abihoone uksepiidal ja uksel olid murdmisjäljed. ( foto nr 13; 14; 15; 16; 17). (I kd tl 29-39, I kd tl 44) 08.08.2011 ja 26.09.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et pärast käterätiku, šampooni ja habemeajamistarviku varastamist läks naaberkrundile ja püüdis esi algu kuuri ust lahti murda ja seejärel maja ust, et varguse eesmärgil majja tungida, kavatses varastada midagi hinnalist. Lõhkus maja ust metallist esemega, mille hiljem minema viskas. Ta ei suutnud selles majas ust lahti lõhkuda, tal oli liiga nõrk tööriist. Siis püüdis avada akent ja nägi, et kaugemas toas magab inimene ja otsustas mitte sisse tungida. Nägi teist maja, millel oli aken avatud ja läks sinna. Kahetseb tehtut. (I kd 46-49, 126-129) 07.08.2011 aadressil XXX VT’i vara avalik vargus 07.08.2011 ja 30.08.2011 koostatud kannatanu VT ülekuulamisprotokollide kohaselt 07.08.2011 kella 05.50 ajal varastati kannatanu kodust aadressil XXX, järgmised kannatanule kuuluvad asjad: mobiiltelefon №kia Gold N97, maksumusega 400 eurot, mille kannatanu ise võttis tagasi metsas varguse toimepannud noormehelt. Samuti varastati spordijalatsid ECCO maksumusega 25 eurot ja münte summas 8,79 eurot. Mündid ja jalatsid sai politseist tagasi ja materiaalne kahju puudub. 07.08.2011.a. kella 05.50 ajal keegi käis magamistoas, kükitas, märgates, et nad ärkasid, jooksis vannituppa ja seal hüppas akna kaudu välja (see aken oli öösel tuulutamiseks avatud). Kannatanu pani riidesse, istus autosse ja hakkas mööda ümbruskonda ringi sõitma (kui tundmatu ära jooksis, siis oli aru saada, et ta on tuhvlites). Muuga teel, mitte kaugel Aiamaa tänavast nägi sarnast inimest, tõkestas tal tee, tuli autost välja ja ütles talle „seisa, anna telefon tagasi". Ta hakkas ära jooksma, jõudis talle järele ja tõukas selili, ta kukkus ja pärast seda võttis taskust välja ülalnimetatud telefoni ja viskas selle maha, seejärel jooksis edasi, kannatanu tõstis telefoni üles ja püüdis uuesti teda kätte saada, tõukas teda uuesti, ta kukkus jälle, aga kanalisse, kust tal õnnestus läbi põõsaste ära joosta, kanali juures oleval teel kaotas noormees ühe tuhvli. (I kd tl 2-8, 84-87) 07.08.2011 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti S.P kinni 07.08.2011 kell 09:30 aadressil XXX, kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Kinnipidamisel võeti ära S.P-lt 9,52 eurot müntidena, pakitud kilekott, musta värvi jalatsid ECCO. (I kd tl 15-18) 15.08.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel, millest nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks euromündid summas 8.79 eurot (1 tk -1 euro; 3 tk - 0.50 eurot; 4 tk- 0.20 eurot; 21 tk - 0.10 eurot; 23 tk - 0.05 eurot; 77 tk - 0.02 eurot; 70 tk – 0,0l eurot) ja musta värvi nööridega jalatsid ECCO. Jalatsite taldadel oli punast värvi ECCO logo. Jalatsid olid märjad ja määrdunud. (I kd tl 82, 83) 14 08.08.2011 ja 26.09.2011 koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et pärast kaht vargust selles piirkonnas, selsamal ööl, 07.08.2011 läks mööda ühes majast ja nägi, et majas hoovi pool on üks aken avatud. Otsustas varguse eesmärgil majja tungida. Tungis läbi akna sisse ja nägi sissepääsu juures musta värvi firma ECCO saapaid ja kapil vaasis münte, võttis need ja pani kotti. Nägi teise toa ust, läks sellest sisse. Kell oli umbes 6 hommikul. Nägi toas laual hõbedast värvi korpusega mobiiltelefoni №kia Gold N97, võttis selle ja pani taskusse. Läks sammu edasi ja nägi, et inimesed magavad. Sel ajal keegi ärkas ja vaatas teda. Jooksis koos kotiga majast välja. 10 minuti pärast sõitis mööda teed talle vastu üks mees, kelle majast ta oli telefoni võtnud. Mees palus telefon tagasi anda, mida S.P ka tegi. Mees palus S.P istuda enda juurde autosse, millest ta keeldus. Siis ta tõukas mees teda selga ja S.P kukkus kanalisse. Kanalist väljudes jooksis S.P vastassuunas. Kui mees teda tõukas, siis astus ta ühe sussi peale mis tal jalas oli ja rebis selle katki. Katki rebitud tuhvel jäi sinna. Teel võttis oma teise kummisussi jalast ära ja pani jalga jalatsid, mis ta selle mehe majast oli varastanud. Seejärel võeti ta kinni. Kahetseb tehtut. (I kd 18-23, 46-48, 126-129) Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on S.P varem kriminaalkorras karistatud 11 korral: 1) 21.10.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1- KrK § 15 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 3k katseaeg 1a; 2) 08.03.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p2 alusel rahatrahv 4 100.krooni; 3) 18.10.2001 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 alusel vabadusekaotus 1a 3k; KrK §41 alusel liitkaristus 1a 4k v/k; 4) 29.10.2002 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 alusel vangistus 1a 1k; 5) 17.09.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p4,5,7 alusel tingimisi vangistus 1a 6k katseaeg 2a; 6) 07.11.2003 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p4,7,8 alusel vangistus 1a 10k; 7) 07.11.2005 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p4,8 alusel vangistus 1a; KarS §65 lg 2 alusel liitkaristus 1a 9k 10p; 8) 26.03.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p4,8; 266 lg 2 p1 alusel vangistus 1a 4k; 9) 13.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p9-25 lg 2 alusel vangistus 3k 10 p; 10) 28.10.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p7,9 alusel vangistus 6k; 11) 28.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p8,9; 392 lg1-25 lg 2 alusel vangistus 8 kuud, vabanes karistuse kandmiselt 17.01.2011. (I kd tl 65-74) Kohtuotsused ja süüdistusakt: Harju Maakohtu 13.05.2009 otsus S.P süüdi mõistmise kohta KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi, Harju Maakohtu 28.10.2010 otsus S.P süüdi mõistmise kohta KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 392 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi, süüdistusakt krim.asjas nr 10230107877 S.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 392 lg 1 ja § 25 lg 2, § 184 lg 1 järgi, Harju Maakohtu 26.03.2008 otsus S.P süüdi mõistmise kohta KarS § 199 lg 2 p 4, 8; 266 lg 2 p1 järgi, Harju Maakohtu 28.10.2009 otsus S.P süüdi mõistmise kohta KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, Harju Maakohtu 24.03.2011 otsus väärteoasjas nr 4-11-739 S.P karistamise kohta NPALS § 15¹ järgi. (I kd tl 203; II kd tl 196-198, 199-212, 239-253) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (kd I t/l 213) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava S.P süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute N H ´i, TK´i, MY, KK´i, AS OG Elektra esindaja SL, MS´i, HO, AA´e ja VT´i ütlusi, tunnistajate CK´i, AZ´i, IP´i, PT’i ja AM´i ütlusi, Klick Eesti AS, AS OG Elektra, Maxima Eesti OÜ ja JYSK Linnen Furniture OÜ avaldusi, ettekannet seoses õigusrikkumise toimepanekuga, asitõendite vaatlusprotokolle, 15 ütluste ja olustiku seostamise protokolle, DNA ekspertiisi akte nr GE-1468-07/3722 ja nr GE1626-07/4075, sündmuskoha vaatlusprotokolle, õiendit isiku tuvastamise kohta, kinnipidamise protokolle, kinnipeetute üleandmise lehte, leiu vastuvõtmise akti, Karistusregistri väljavõtet, otsuste ja süüdistusaktida väljatrükke S.P suhtes, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras 11 korral, sh Harju Maakohtu 07.11.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, Harju Maakohtu 26.03.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8; 266 lg 2 p1 järgi, Harju Maakohtu 13.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi, Harju Maakohtu 28.10.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi, Harju Maakohtu 28.10.2010 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9; § 392 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavat 11 varguse toimepanemises, millistest 7, so 29.06.200702.07.2007, 04.07.2007, 23.04.2009, ajavahemikul 06.08.2011-07.08.2011, 07.08.2011 (kolm episoodi) on toime pandud sissetungimisega hoonetesse ja elamutesse. Arvestades sisenemise viisi, so uste lukkude lõhkumist, akna kaudu sisenemist, siis näitab sisenemise viis seda, et süüdistataval puudus hoone või eluruumi valdaja luba sisenemiseks ning üldjuhul, va viimane kuritegu, sisenes süüdistatav ruumidesse või hoonetesse ajal, mil valdajat ei olnud kohal. Kohus asub seisukohale, et selline sisenemine on toimunud hoone või ruumi valdaja tahte vastaselt ning ebaseaduslikult ning selline sisenemine on hinnatav sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. 07.08.2011 Hiirekõrva 1 majja sisenemise järgselt avastas hoone valdaja süüdistatava sissetungimise ning asus süüdistatavat jälitama ning kuigi kannatanul õnnestus süüdistatav kahel korral kinni pidada, põgenes süüdistatav koos osa varastatuga, saades samas aru, et tema kuriteo toimepanemine oli avastatud. Kuivõrd süüdistatav jätkas varastatu üle kehtestatud ebaseaduslikku valdust, leiab kohus, et selline käitumine on hinnatav varguse toimepanemisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes. Arvestades asjaolu, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud teod enne eelmisi kohtuotsuseid ja pärast viimast kohtuotsust, millistega teda süüdi tunnistati KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, siis leiab kohus, et enne eelmisi otsuseid toime pandud kuriteod oli toime pandud süstemaatiliselt ning pärast viimast kohtuotsust toime pandud kuus vargust 8 kuu jooksul on samuti toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud varguste arvukus ja tema varasemad karistused viitavad otseselt sellele, et varguste toimepanemisest saadav tulu on süüdistatava ainukeseks sissetulekuallikaks ning aastate jooksul väljakujunenud elulaadiks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav esimesest viiest inkrimineeritud süüteost, mis on toime pandud enne viimast kohtuotsust, kolm toimepannud sissetungimisega ja peale viimast kohtuotsust on kolm toimepannud süütegu jäänud katse staadiumi, neli on toimepannud sissetungimisega ning üks on toime pandud avalikult. Seejuures on kõik kuriteod toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd viis kuritegudest on toime pandud enne eelmist otsust ja teised pärast eelmist kohtuotsust, siis tuleb nende tegude eest karistuse mõistmisel mõista esimese viie teo eest eraldi karistus ja moodustada liitkaristus kogumis eelmise otsusega ning järgnenud kuritegude eest tuleb mõista eraldi karistus, mis kuulub iseseisvale täitmisele. Seetõttu süüdistatavale inkrimineeritud esimesed viis kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning pärast eelmist kohtuotsust toime pandud kuriteod tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on AA esitanud tsiviilhagi 191 euro nõudes, mis sisaldab endas kindlustuse poolt hüvitamata jäetud omavastust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju sissemurdmise ja vargusega S.P , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on 16 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 191 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.P-lt AA´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on MS esitanud tsiviilhagi 64 euro nõudes, mis sisaldab endas kindlustuse poolt hüvitamata jäetud omavastutuse summat. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju S.P, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 64 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.P-lt MS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AS OG Elektra esitanud tsiviilhagi 272,05 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatu väärtust. Kuivõrd osade šokolaadide varguse osas summas 214,53 krooni on kriminaalmenetlus S.P suhtes osaliselt lõpetatud tuleb kannatanule hüvitada kahju 57,52 euro nõudes. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kauba summas 57,52 eurot varastas S.P , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 57,52 euro ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 57,52 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 57,52 euro ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule 17 kuuluvate varaliste vahendite arvelt 57,52 euro ulatuses, st varaline kahju tuleb 57,52 euro ulatuses välja mõista S.P-lt AS-i OG Elektra kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Klick Eesti AS esitanud tsiviilhagi 3290 krooni ehk 210,27 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatu maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu kauba varastas S.P, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 210,27 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.P-lt Klick Eesti AS-i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on MY esitanud tsiviilhagi 9500 krooni ehk 607,16 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas S.P, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 607,16 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.P-lt MY kasuks. Kohtueelsel menetlusel on TK esitanud tsiviilhagi 73700 krooni ehk 4710,29 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete väärtust ja sissemurdmisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ja sissemurdmisega tekitas kahju S.P , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4710,29 eurot. Kohus 18 asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.P-lt TK´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on N H esitanud tsiviilhagi 25500 krooni ehk 1629,75 euro nõudes, mis sisaldab varastatu väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas S.P , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1629,75 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.P-lt N H ´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut korduvalt kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Enne eelmise otsusega mõistetud karistust on süüdistatavat korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, milliste kandmiselt vabanedes on ta toimepannud uued süüteod. Seejuures pani ta rea vargusi toime ka enne eelmist kohtuotsust. Samuti süüdistatav pani suhteliselt lühikese aja jooksul peale viimase kandmiselt vabanemist toime uued vargused, saades sellisel viisil sissetulekut ning vaatamata sellele, et teda korduvalt üle kuulati, kahtlustatavana kinni peeti, vahi all hoiti, jätkas süüdistatav pärast vabanemist samalaadsete süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest seda, et pärast kinnipidamisi on süüdistatav aktiivselt kaasa aidanud kuritegude avastamisele, mida kohus saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatava poolne süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 11 korda. Karistuse määra valikul (episoodid 29.06.2007.a – 02.07.2007.a, 04.07.2007.a, 23.04.2009.a, 22.08.2009.a, 21.03.2010.

1. a)toimepandud tegude eest lähtub kohus süü ning kannatanutele tekitatud varalise kahju suurusest. Kuivõrd mitmele kannatanule tekitati varaline kahju ning ühele kannatanule tekitatud kahju oli oluline, siis leiab 19 kohus, et süüdistatava süü on suhteliselt suur ning süüdistatavale tulek mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas on esimeste inkrimineeritud kuritegude toimepanemisest möödunud üle nelja aasta, osade toimepanemisest aga ligi kolm aastat, mis kohtu arvates tingib selle, et avalik menetlushuvi nende kuritegude osas on oluliselt vähenenud, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat on pärast neid viite varguse (episoodid 29.06.2007.a – 02.07.2007.a, 04.07.2007.a, 23.04.2009.a, 22.08.2009.a, 21.03.2010.
2. a)toimepanemist kohtu poolt karistatud, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 1 alusel liita 28.10.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus. Kohus peab võimalikuks liitkaristuse määramisel lugeda käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva 5 esimese kuriteo eest mõistetava karistuse kui kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes selle kaetuks ja kantuks. Pärast viimast kohtuotsust toime pandud kuritegude eest (episoodid 29.01.2011.a, 31.01.2011.a, 06.08.2011-07.08.2011.a, 07.08.2011.a, 07.08.2011.a, 07.08.2011.
3. a)karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kuritegude rohkust ja tekitatud kahju suurust ning leiab, et pärast kohtuotsust toimepandud kuritegudes on süüdistatava süü oluliselt suurem, kuivõrd süüdistatav pani toime veel kaks järjestikust vargust koheselt pärast eelmise vangistuse ärakandmist ja neli järjestikust vargust peale tema vahi alt vabastamist. See aga näitab, et mõistetud ja ärakantud karistus oma eesmärki ei täitnud ega sundinud süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab ka seda, et süüdistatava poolt üles näidatud järjekindlus kuritegude toimepanemisel ja elatusvahendite saamisel näitab süüdistatava süü suurust ja jätkuvat kuritegude toimepanemise soovi ning kohus ei leia, et see süü oleks väike. Süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et süüdistatava käitumises on tuvastatud kolm kvalifitseerivat tunnust, mis samuti viitab süü suurusele. Seega tuleks KarS § 56 lg 1 põhimõtteid järgides mõistma süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, kuivõrd süüdistatava süü on suur, varasemad karistused ei ole sundinud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning süüdistatava pikaajaline ja süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine kahjustab õiguskorra huvisid, sest süüdistatav on näidanud, et kellegi põhiseadusega tagatud omandi kaitse ei ole tegelikult tagatud. Samas peab kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna süüdistatava aktiivset kaasaaitamist kuritegude avastamisele, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades süüdistatava järjekindlust kuritegude toimepanemisel pärast iga vangistuse ärakandmist ja vahi all viibitud aega, võib teha järelduse, et süüdistatava jaoks ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine oodatava mõjuga ja eeldatav hirm täitmisele pööratava karistuse pärast ilmselgelt ei sunniks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, mida süüdistatav on aastate jooksul suutnud järjekindlalt tõestada. Süüdistatava käitumine vahi alt vabanemise ja karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt näitab üheselt seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane alus eeldada, et süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt ja jätkaks kuritegude toimepanemist elatusvahendite saamiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 20