4 alusel kaitsjatasu 656,40 eurot 2)
5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 16,85 eurot, 3)
2 alusel tunnistajale väljamakstud sõidukulud kohtueelses menetluses 12,78 eurot ja kohtus 8,02 eurot, kokku 20,80 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber – 1-10-17104 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend: CD-plaat helisalvestusega–
1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse T.P selles, et tema korduvalt ja järjepidevalt alates maikuust 2008.a. kuni 11.05.2010.a. helistas LL’le (endise nimega LM) TT töötelefonile nr XXX, rikkudes Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 24.03.2008.a. kohtumäärust nr 2-08-6533, millega on T.P-le kohaldatud lähenemiskeeld LL (endine M) suhtes ja keelatud kolme aasta jooksul alates 24.03.2008.a. läheneda LL`le (endine M) suhtlemiskauguseni, kuid mitte lähemale kui 10 meetrit ning samuti on keelatud helistamine, kirjutamine, sõnumite või meilide saatmine jmt suhtlemine LL (endine M) kasutuses olevatele sidevahenditele. 26.01.2012.a kohtuistungil prokurör vähendas süüdistuse mahtu ning loobus süüdistusest kõnede kohta ajavahemikul 01.10.2008.a kuni 28.07.2009.a, mille eest on T.P juba 2 väärteokorras karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumaja 10.06.2010.a. otsusega (väärteoasi nr 4-09-17965, jõustunud Riigikohtu 04.05.2011.a lahendiga nr 3-1-1-33-11). Oma tegevusega pani T.P toime KarS § 331² järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise. SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT T.P ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtuistungil T.P enda ülekuulamist ei soovinud ning kaitsja ja prokurör süüdistatava ülekuulamist ei taotlenud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumaja 24.03.2008.a määrusega keelati T.P kolme aasta jooksul alates 24.03.2008.a läheneda LM’ile suhtlemiskauguseni, kuid mitte lähemale kui 10 meetrit, samuti keelati helistamine, kirjutamine, sõnumite või meilide saatmine jmt suhtlemine LM kasutuses olevatele sidevahenditele. Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2008.a määrusega muudeti osaliselt Tartu Maakohtu 24.03.2008.a määruse põhjendusi, kuid resolutsioon jäeti muutmata. T.P-le süüdistuses etteheidetav tegu on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu LL (endine M) ütlustega, mille kohaselt puutus ta süüdistatavaga esimest korda kokku 2004.a kevadel, kui süüdistatav hakkas talle e-maile („Mees linnuteelt“ nime all) saatma ja helistama. Koju minnes sõitis süüdistatav jalgrattaga tema kõrval, kui bussi peale läks, siis luuras seal vahetus läheduses, sõitis bussile järgi, andis signaali ja lehvitas. Kui töötas JP, helistas süüdistatav talle nii töötelefonile kui ka isiklikule telefonile, algul ühe korra päevas, kuid kui ta ütles, et ei soovi temaga rääkida, siis hakkas pidevalt helistama. Süüdistatav jälitas teda, saades nii teada tema elukoha, on tiirutanud ümber tema maja, lasknud signaali ja autotulesid akendesse. T.P tahtis, et nad oleksid sõbrad, kuid tema sellega aga ei nõustunud. Et T.P-st lahti saada, vahetas ta elu – ja töökohta. 2007.a. oktoobris tuli elama Tallinnasse ja asus tööle TT. Ka elu- ja töökoha vahetus ei aidanud. Süüdistatav hakkas talle ka TT tema töönumbril XXX helistama, vahel 50 korda päevas, vahel 100 korda päevas, oli perioode, kus ainult tema helistaski. Tundis ära, et helistaja on T.P - tavaliselt pani T.P toru kohe ära, vahel hingas, vahel tegi häälitsusi, vahel ütles mingi sõna. Kuna enne TT selliseid kõnesid ei tehtud, küll aga P, kui seal töötas, siis oli selge, et helistaja oli T.P. Kui neile tuli juba numbrinäiduga telefon 2008.a. lõpus, siis kirjutas numbri üles, see oli XXX. T.P helistas ka teistele tema töökaaslastele raamatupidamisse sellelt numbrilt, ta helistas neile ringiratast. Kui keegi vastu võttis, siis pani toru ära ja helistas järgmisele töötajale jne. Teda oli võimalik hääle järgi ära tunda, T.P on öelnud talle telefonisse selliseid sõnu nagu „madu, raisk“. Hakkas tema kõnesid üles kirjutama ning esitas need politseisse. Kannatanu ütluste kohaselt ajal, mil T.P kandis talle määratud 10-päevast aresti, talle kõnesid ei tehtud. Lähenemiskeeld oma eesmärki ei saavutanud, kuna T.P helistas edasi nii temale kui tema töökaaslastele. Helistas ka tema ema juurde, kui ta oli seal. Viimase kõne T.P-lt sai septembris 2010, peale seda ei ole ta enam helistanud. Lähenemiskeelu kohaldamise ajal oli 100 kõnet kindlasti. Kannatanu oli kindel, et helistaja oli T.P. Süüdistatava poolt kannatanule järjepidevat helistamist tõendavad ka tunnistajad ML, MÕ ja AJ. Tunnistaja ML, kes on kannatanu abikaasa ja töötas samuti TT, on andnud ütlusi, mille kohaselt teab seda, et T.P on helistanud meeletult palju kannatanu emale . Iga kord, kui nad maale ema juurde läksid, helistas ta sinna 10-20 korda päevas. On paar korda L töö juures olnud, kui T.P on sinna helistanud, on ise kuulnud vaikust telefonis, kui tema on telefoni vastu võtnud. Teab, et helistaja on T.P , kuna T.P on talle seda ise kinnitanud, kui on L ema telefonile helistanud ja tunnistaja on kõne vastu võtnud, ka hääle järgi on ta ära tundnud. Suurem osa T.P jutust on olnud seosetu, konkreetsust seal ei olnud, mõttetu jutuvool. Kannatanu on tunnistajale öelnud, et T.P helistamised on olnud 3 väga häirivad. T.P helistas L väga palju, osa kõnesid kirjutas L üles, kuid kõiki ei jõudnud kirjutada. Helistaja käekiri on üks, helistatakse pidevalt, vahel röögatatakse telefoni mingeid seosetuid lauseid, siis jälle visatakse toru ära. Tunnistaja MÕ, kes oli kannatanu töökaaslane TT alates jaanuarist 2009.a, on andnud ütlusi, et süüdistatav hakkas talle helistama, algul tegi vastamata kõnesid tema töötelefonile, siis hakkas helistama tema mobiilile ja ta ka rääkis tunnistajaga. T.P ütles talle oma nime, telefoni numbri XXX, e-maili aadressi (XXX). Töötelefonile tehtud kõned olid enamasti vastamata kõned ja neid oli mõnikord viis tükki järjest, teinekord oli mitukümmend kõnet järjest. Kui tema kõned lõppesid, siis hakkasid kõrvaltoas telefonid helisema ja kui läks uurima, mis toimub, siis öeldi, et neile tehakse samuti vastamata kõnesid. Teab, et vastamata kõned tegi T.P , kuna näiteks algul tuli viis vastamata kõnet ja siis tuli kõne, kus T.P rääkis. Sellest tunnistaja seostas, et vastamata kõned tegi sama isik. Tunnistaja ütluste kohaselt on kannatanu talle rääkinud, et selliseid kõnesid on ka temale tehtud. Sarnased kõned olid TT igapäevased. Ta palus T.P kõned lõpetada, kuid T.P ütles, et ei saa lõpetada, kuna nad on sõbrad. L tegi T.P kõnesid järjepidevalt, lõpuks võtsid nad toru hargilt ära, et ta ei saaks rohkem tülitada. Tunnistaja AJ, kes oli kannatanu töökaaslane TT ning töötas kannatanuga ühes kabinetis, on andnud ütlusi, et enne kannatanu tööle asumist selles kabinetis sellisel hulgal telefonikõnesid ei olnud. Äratas tähelepanu, et telefon kogu aeg helises. L ei tahtnud selle inimesega rääkida, viskas toru ära. See kõik oli väga häiriv. Selliseid kõnesid tehti L igapäevaselt, telefon helises vahetpidamata. L rääkis, et helistaja on T.P. Nad olid kabinetis kuuekesi ning kõigile neile hakati helistama. Kunagi, kui sõnum tema mobiilile saadeti, siis seal oli number näha (kinnitas, et tema poolt 15.12.2010.a kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlustes märgitud telefoninumber XXX on õige) /lk. 72-74/. L ütles, et T.P suhtes kohaldati lähenemiskeeld, kuid kõned jätkusid igapäevaselt ka peale lähenemiskeeldu. Peale L lahkumist lapsepuhkusele kõned TT lõppesid. Kuna kannatanu ja tunnistajad ML, MÕ ja AJ on andnud ühesuguseid ütlusi helistajale omase käitumismustri suhtes (süstemaatiline helistamine, vastamata kõned, vaikus telefonis, seosetu jutt, kannatanu töökaaslastele helistamine, sõbraks olemise soov kannatanule ja tunnistaja MÕ) ning ka helistaja on ise ennast tutvustanud kui T.P , samuti on kannatanu tundnud helistaja ära hääle järgi, on kohus veendunud, et isikuks, kes on kannatanule järjepidevalt helistanud ning tema igapäevaelu sellega häirinud, on T.P. Kohtu veendumust kinnitab ka tunnistaja A. J , kelle sõnade kohaselt enne kannatanu tööle asumist TT sellisel hulgal telefonikõnesid ei olnud ning häirivad kõned lõppesid pärast kannatanu lapsehoolduspuhkusele jäämist. Samuti on nii kannatanu kui ka tunnistajad MÕ ja AJ märkinud, et kuigi enamasti ei olnud võimalik helistaja numbrit kindlaks teha, õnnestus kõigil fikseerida number XXX. Tunnistaja MÕ ütluste kohaselt andis nimetatud numbri talle T.P ise kui enda telefoninumbri. Nimetatud telefoninumbri kasutajana saab seostada T.P ka prokuröri poolt esitatud kuulutused.ee lehe väljatrüki kaudu (lk.76), millest nähtuvalt müüb Aini-nimeline isik Jõgevamaalt, kelle number on XXX, mootorsõidukit Ford Scorpio (1992.aasta väljalase). Sõiduki detailandmete päringu (tl. 80-81) kohaselt omab T.P samasugust mootorsõidukit (Ford Scorpio, 1992.aasta väljalase). Vähetähtis helistaja isiku kindlakstegemisel ei ole ka T.P käitumine enne lähenemiskeelu kohaldamist. Kannatanu ütluste kohaselt sarnaneb TT helistaja oma helistamisstiililt täpselt isikule, kes segas tema tööd ja eraelu juba PR töötamise ajal ning kelleks osutus T.P. Sel perioodil saatis T.P kannatanule ka e-maile „Mees linnuteelt“ nime all ning sarnaselt aadressilt sai e-maile ka tunnistaja MÕ. Kuna sellisel viisil tegutsemine 4 oli omane just T.P-le, ei ole kohtul alust kahelda ka selles, et TT kannatanu töötelefonile nr XXX helistas T.P, häirides selliselt töö tegemist. Kohtuistungil on asitõendina vaadeldud ka M. L poolt 30.04.2010.a salvestatud kõnesid (tl. 183187), milles on kuulda kolme sarnase sisuga teksti. Kuigi kõnedes oli palju arusaamatut ning süüdistatav ise pidas salvestust lavastuseks, peab kohus usutavaks M. L ütlusi, mille kohaselt oli helistajaks T.P - salvestistes oli võimalik kuulda tema seotust L. L ja TT ning keegi teine peale T.P ei ole kannatanule või tema lähedastele sellisel viisil helistanud. Vaatamata sellele, et nimetatud kõned ei olnud tehtud kannatanu telefonile nr XXX ning ka vastuvõtjaks ei olnud kannatanu, arvestab kohus salvestust kui kaudset tõendit selle kohta, et T.P oli oma helistamistes ettearvamatu ja järjepidev, tema kõnepruuk oli solvav ja häiriv ning just sellisena on T.P helistamisi kirjeldanud ka kannatanu. Kaudse tõendina ning T.P iseloomustava materjalina arvestab kohus ka T.P suhtes väärteoasja nr 4-09-17965 raames tehtud ekspertiisi (tl. 82-85). Ekspertiisiakti osas (tl.83), mis puudutab T.P senist elukäiku, on märgitud, et pärast sõjaväest tulekut alates 1990.a helistas ta sageli igal nädalal mitu korda koos sõpradega enda sõnul nalja tegemise eesmärgil telefoniraamatust võetud juhuslikele numbritele. Hiljem tekkis mõte niimoodi naisterahvastega tutvuda ja hakkas helistama Jõgeva maakonna numbritel. Seega näitab ka ekspertiisiaktis kajastatu süüdistatava soovi suhelda naisterahvastega just telefoni teel ja seda tutvumise eesmärgil. Ka kannatanule ja tunnistaja MÕ hakkas T.P helistama sooviga saada nende sõbraks ehk siis lootis sobitada tutvust telefoni teel. T.P-le omast ja teda iseloomustavat käitumist kinnitavad ka T.P suhtes tehtud kohtuotsused tema karistamises KarS § 262 järgi. Tartu Maakohtu 15.02.2008.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-08-1300 karistati T.P 10-päevase arestiga selle eest, et ta ajavahemikul 29.11.2007.a - 08.02.2008.a helistas korduvalt ja järjepidevalt TT arveldustetalituse ja palgatalituse töötajate telefonidele, rikkudes antud isikute rahu ja häirides nende tööd. Tartu Maakohtu 10.06.2010.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-09-17965 karistati T.P 20-päevase arestiga selle eest, et ta ajavahemikul 01.10.2008.a – 28.07.2009.a helistas korduvalt ja järjepidevalt, hoolimata palvetest lõpetada helistamine, TT erinevate osakondade töötajate lauatelefonidele (muuhulgas kannatanu telefonile nr XXX) , häirides antud isikute töö tegemist ja rikkudes nende rahu. Mõlemad kohtuotsused on läbinud kolm kohtuastet ja kõik on leidnud, et T.P on see isik, kes neid kõnesid teeb. Mõlemad otsused kinnitavad üheselt kannatanu LL ja tunnistajate MÕ ja AJ ütlusi. Kuna käesoleva kuriteo asjaolud kattuvad väärteoasjades tuvastatuga ja Tartu Maakohtu 10.06.2008.a. otsusega väärteoasjas on tõendatud T.P poolt TT erinevate osakondade lauatelefonidele, sealhulgas ka LL töötelefonile helistamised ajavahemikul 01.10.2008 kuni 28.07.2009.a., on kohus veendunud, et T.P oli isikuks, kes helistas LL töötelefonile ka enne ja peale väärteoasjas märgitud perioodi. Kohus nõustub prokuröri viitega Riigikohtu lahendile kriminaalasjas 3-1-1-8-10, milles on öeldud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Kuigi T.P mõisteti varasemate kohtuotsustega süüdi TT töötajate töötelefonidele järjepidevas helistamises väärteokorras ja teod kvalifitseeriti avaliku korra rikkumisena, ei oma see tõendite hindamise seisukohalt tähtsust, sest tegemist on kõikidel juhtudel õigusvastaste süütegudega. Kriminaalasjas, milles teda süüdistatakse korduvas lähenemiskeelu rikkumises L. L töötelefonile helistamise teel, on süüteo toimepanemise asjaolud kokkulangevad väärteoasjades tuvastamist leidnud asjaoludega. Sellisest teeb kohus järelduse, et ka perioodil 5 mai 2008.a. kuni 30.09.2008.a. ja 29.07.2009 kuni 11.05.2010.a. helistas L. L töötelefonile TT T.P. Helistamised olid korduvad ja järjepidevad ning toimusid ka pärast lähenemiskeelu kohaldamist. On eluliselt usutav, et kui helistamine on niivõrd pikaajaline ja intensiivne, samuti tööelu oluliselt häiriv, ei ole kannatanul võimalik kõiki helistamisi kuupäevaliselt ja kellaajaliselt meelde jätta ning neid detailse täpsusega kajastada. Samas on kannatanu dokumenteerinud ning politseile edastanud, et perioodil 04.-10.08.2009.a helistas T.P talle 4 korda (tl. 31); 11.09.2009.a kella 16:30-16:45 vahel 3 korda järjest (tl. 32); 28.09. – 09.10.2009.a 13 korda (tl. 34); 06.11.-13.11.2009.a 8 korda (tl. 35); 27.11.2009.a – 11.05.2010.a üle 60 korra, sealhulgas 20.04.2010 helistati numbrilt XXX (tl.36). Kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt kogutud ja esitatud andmete usaldusväärsuses, kuna need langevad kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kaitsja on märkinud, et T.P tegevust tuleb vaadelda ühe ja jätkuva teoga ning ei ole võimalik tekitada olukorda, kus T.P on jätkuva teo ühe osa eest karistatud kui väärteo eest ning jätkuva teo teiste osade eest karistatakse teda kui kuriteo eest. Õiguslikult ei saa lugeda ühe teo toimepanemisel, et T.P maist 2008.a kuni 30.09.2008.a pani toime kuriteo, siis 01.10.2008.a - 28.07.2009.a pani toime väärteo ning 29.07.2009.a kuni 11.05.2010.a pani jälle toime kuriteo. Kohus kaitsja eelmärgitud seisukohaga ei nõustu. Välistamaks põhimõtte ne bis in idem rikkumist on prokurör õigustatult jätnud süüdistusest välja perioodi, mis oli hõlmatud väärteoasjaga nr 4-09-17965 ning milles T.P karistati samasisulise teo eest KarS § 262 järgi. Nimetatud ajavahemiku väljajätmine ei tähenda aga seda, et isiku käitumisele ei saaks anda karistusõiguslikku hinnangut aja osas, mis ei olnud kaetud väärteoasjas tuvastatuga. Vastasel juhul tekiks olukord, kus isik saaks karistamatult jätkata analoogset õigusvastast tegevust väites, et teda on juba selle eest väärteokorras karistatud. Helistamise T.P poolt tingis tema isiklik huvi kannatanu vastu ning kõnede sisud, kui ta üldse midagi rääkis, ei olnud ametialased ega seotud kannatanu tööga. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused veenvad ja usaldusväärsed. Kannatanule süstemaatilist helistamist ja pahatahtlikku tülitamist süüdistatava poolt kinnitavad ka tunnistajad MÕ ja A. J . MÕ kannatanu rääkis helistamisest ning AJ kuulis kannatanule helistamist ning mõlemad tunnistajad sattusid ka ise süüdistatava meelevalda ning helistamise ohvriks. Ka tunnistaja M. L viibis kõrval, kui T.P kannatanule TT helistas. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kannatanu ja tunnistajad oleksid andnud ebatõeseid ütlusi kas siis soovist T.P alusetult süüdistada või muul moel tekitada talle ebamugavusi kokkupuutel õiguskaitseorganitega. Seega tõendeid kogumis hinnates saab üheselt järeldada, et helistajaks kannatanule vähendatud süüdistuses näidatud ajavahemikel oli T.P. Kuna sel ajal kehtis T.P suhtes LL lähenemiskeeld, mis keelas süüdistataval ka LL helistamised, on T.P rikkunud korduvalt lähenemiskeeldu ja tema tegu vastab KarS §-s 3312 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kohus leiab, et subjektiivsetelt tunnustelt on lähenemiskeelu korduv rikkumine toime pandud otsese tahtlusega. Otsene tahtlus on seotud teo kõrvaltagajärgedega ja on määratletud isiku kindla teadmise kaudu. See tähendab isiku teadlikkust sellest, et tema teo tulemusena saabub ka teatud kõrvaltagajärg, kuid see ei ole tema teo eesmärk. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga subjektiivse külje osas, et see oli kavatsetus, sest T.P eesmärk oli L.L töötelefonile helistamine. Ei ole tõendatud, et tema eesmärgiks oli justnimelt lähenemiskeelu rikkumine. Siiski oli ta teadlik tema suhtes kohaldatud lähenemiskeelu sisust, mis seisnes ka keelus helistada kannatanule (nimetatut kinnitab fakt, et ta viibis asja arutamisel ning esitas kaebusi kõrgema astme kohtule). Järelikult oli ta teadlik, et korduvalt L.L töötelefonile helistamisega rikub ta samaaegselt ka tema suhtes kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu, kuigi see ei olnud tema eesmärk. 6 Karistuse mõistmine Prokurör taotles süüdistatava karistamist üheaastase vangistusega, millest KarS § 74 lg 1,2,3 alusel tuleb koheselt ära kanda 3 kuud vangistust, 9 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata ning kohaldada katseaega 3 aastat. Katseajal allutada T.P käitumiskontrollile ning kohustada teda täitma KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 7,8 alusel keelata suhtlemine L. L ning kohustada osalema sotsiaalabiprogrammides. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huve. T.P on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo. KarS § 3312 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse ja kuni üheaastase vangistuse. Kohus leiab, et tulenevalt toimepandud kuriteo tehioludest ning T.P süü suurusest, samuti asjaolust, et T.P puudub töökoht, seega ka kindel sissetulek, ei ole põhjendatud talle rahalise karistuse mõistmine, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Vangistuse määra valikul arvestab kohus, et T.P on samasisulise teo eest kahel korral väärteokorras karistatud, kuid on jätkanud oma õigusvastast tegevust. Kuna lähenemiskeelu rikkumine toimus korduvalt mitmete kuude vältel, päevas mitmeid kümneid kordi, mõnikord lausa vahetpidamata, nii et kannatanul oli võimatu keskenduda tööülesannete täitmisele, leiab kohus, et T.P süü kuriteo toimepanemisel oli suur. T.P ei ole ka avaldanud tehtu osas kahetsust ning puuduvad teised karistust kergendavad asjaolud. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistusega ning peab põhjendatuks karistada T.P vangistusega maksimaalmääras, s.o. üks aasta. T.P järjepidevat õigusrikkumist kinnitab Tartu Maakohtu 03.02.2011.a. kriminaalasjas tehtud kohtuotsus, milles ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi. Arvestades asjaolu, et T.P ei ole varem vangistust kandnud ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 2 sätteid ja vabastada ta tingimisi karistuse kandmisest, kuid siiski osaliselt. T.P peab mõistetud karistusest reaalselt ära kandma kolm kuud, et ta vahetult kogeks, mida vangistus tähendab ja teaks, mis teda uue kuriteo toimepanemise puhul võib ees oodata. Kohtu arvates mõjub katseaja toime talle oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Tulenevalt asjaolust, et teda karistati kahel korral väärteokorras sisuliselt analoogsete tegude eest ja need karistused ei mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma, siis süüdlase isikut arvestades puudub kohtu hinnangul alus tema suhtes KarS § 74 lg 1 järgi karistusest täielikult tingimisi vabastamiseks. Mõjutamaks T.P mitte enam toime panema kuritegusid ning tagamaks kannatanu õiguskindlus, peab kohus vajalikuks kohaldada T.P suhtes ka KarS §-s 75 lg 2 p 7 sätestatut ning kohaldada tema suhtes katseajaks täiendav kohustus - keelata suhtlemine LL . Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumaja 03.02.2011.a. otsusega mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt.
§-de 175 lg 1 p 2,4,5 alusel kuuluvad T.P-lt väljamõistmisele ka menetluskulud, milleks on tunnistajale väljamakstud sõidukulud kohtueelses menetluses ja kohtus, kaitsjatasu ning kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulud. Kuigi
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, jätab kohus selle T.P-lt välja mõistmata, kuna käesolevas kriminaalasjas toime pandud tegu on sooritatud enne Tartu Maakohtu 03.02.2011.a kohtuotsust, millega temalt juba mõisteti välja sundraha summas 417,03 eurot. 7 Kohus juhindub
Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.