lg 2 p 7, 9 järgi ja M.I süüdistus
Lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav V.G ik: XXX, EV kodanik, haridus 10 klassi, töökoht: puudub, elukoht: Xxx, asukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld 10.06.2011, kahtlustavana kinni peetud 09.06.2011-10.06.2011. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 07.06.2005 otsusega
lg 2 p 7, 8 järgi vangistus 2 kuud § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2. Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusega
lg 2 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 6 kuud; vabanes tingimisi enne tähtaega 22.01.2008, ärakandmata karistus 4 kuud 20 päeva. 3. Harju Maakohtu 04.12.2009 otsusega
lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 3 aastat.
lg 1 ja § 74 alusel vangistus 2 aastat 2 kuud 21 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat 6 kuud (katseaega pikendatud Harju Maakohtu 20.06.2011 määrusega 6 kuu võrra, katseaja lõpp 03.06.2013) Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest 1 Kaitsja Advokaat Aivar Ennok Süüdistatav M.I ik: XXX, EV kodanik, algharidus, töökoht: CH elukoht: Xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.06.2011 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 05.03.2010 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud § 73 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat (ärakandmata karistus 3 kuud 24 päeva). (katseaja lõpp 04.03.2013) Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. V.G süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus 09.06.2011 kuni 10.06.2011 so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluvaks tähtajaliseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada V.G-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta, 2 (kahe) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva võrra ning mõista V.G-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 9.
lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada M.I-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 3 (kolme) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva võrra ning mõista M.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva. 10.
lg 1 alusel asendada M.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 194 päeva üldkasulikule tööle 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) tundi. 11.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 12.
lg 4 alusel allutada M.I üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1 aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 2 13.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel, 06.06.2011 ajavahemikus kell 10.00-st kuni 18.00-ni, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, viibides korteris aadressil XXX, Tallinn, kus ta elab koos vanematega, korterist S ja GS kuuluva mahlapressi Philips, maksumusega 65 €. Samuti tema, ajavahemikus 01.11.2010 kuni 30.11.2010, Tallinn, viibides korteris aadressil XXX, Tallinn kus ta elab koos vanematega, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära korterist S ja GS kuuluva teleri Samsung, maksumusega 450 € ja kella maksumusega 130 €. Samuti tema, ajavahemikus 01.04.2011 kuni 06.06.2011, viibides korteris aadressil XXX, Tallinn, kus ta elab koos vanematega, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil korterist S ja GS kuuluva tolmuimeja Philips, maksumuseta ja tolmuimeja Elektrolux maksumusega 150 eurot. Samuti tema, koos M.I-ga, ajavahemikus 17.05.2011 kella 13.15-st kuni 14.00ni, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära aadressil Randvere tee 8, Haabneeme alevik, Viimsi vald asuva Viimsi Keskkooli jalgrattaparklast PT’ile kuuluva ja KMT’i kasutuses oleva jalgratta Bottecchia FX 510, väärtusega 300 € ning MK’le kuuluva ja AK kasutuses oleva jalgratta Merida Kalahari, maksumusega 200 €. Seega V.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja see oli toime pandud grupi poolt s.o
M.I süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 05.03.2010
lg 2 p 9 alusel, uuesti koos V.G-ga ajavahemikus 17.05.2011 kella 13.15-st kuni 14.00-ni varastas aadressil Randvere tee 8, Haabneeme alevik, Viimsi vald asuva Viimsi Keskkooli jalgrattaparklast MK’le kuuluva ja AK kasutuses oleva jalgratta Merida Kalahari, maksumusega 300 € ning PT’ele kuuluva ja KMT kasutuses oleva jalgratta Bottecchia FX510, maksumusega 300 €. Seega M.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja see oli toime pandud grupi poolt s.o
Kohtuistungil süüdistatav V.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. V.G kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav M.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. M.I kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 4 S ja GS kodutehnika varguse episood • 06.06.2011 koostatud kannatanu GS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.06.2011, tema tulnud koju, aadressil XXX, Tallinn, avastas, et köögist oli varastatud mahlapress Philips, maksumusega 150 eurot. Kannatanu kahtlustab, et mahlapressi varastas tema poeg V.G , kuna uks oli lukustatud, sissemurdmise jälgi ei olnud. 06.06.2011 kella 10:00 paiku oli mahlapress omal kohal. Enne seda on korterist varastatud kaks tolmuimejat – Elektrolux, maksumusega ligi 150 eurot ja Philips. 2010. a novembris oli samal moel varastatud uus teler Samsung, hind ligi 700 eurot, Šveitsi kell maksumusega 130 eurot, kogusumma 1130 eurot. Poeg elab nendega koos kodus, pojal on omad võtmed. (t.l 2-6) • 14.06.2011 koostatud kannatanu GS ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.06.2011 ajavahemikus kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni varastati nende korterist asukohaga Tallinn XXX mahlapress Philips maksumusega 65 eurot, mahlapress oli ostetud 5 aastat tagasi 150 euro eest, kannatanu kasutas mahlapressi 2 korda. Enne seda ajavahemikus 01.04.2011 kuni 01.06.2011 varastati korterist 2 tolmuimejat: Elektrolux , maksumusega 150 eurot (uus) ja Philips, maksumuseta. Samuti 20l0a novembris varastati televiisor Samsung, maksumusega 450 eurot (ostetud 2 aastat tagasi 700 euroga), käekell maksumusega 130 eurot (kell oli uus). Mingit sissemurdmist korterisse ei olnud. Uksed ja lukud olid terved. Vargustega tekitati varaline kahju summas 795 eurot. Hiljem selgus, et vargused pani toime nende poeg V.G, kes elab koos nendega ühes korteris. Kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. (t.l 7-10) • Väljatrükk 25.03.2011 otsusest väärteoasjas nr: 2315,11,002063, mille kohaselt V.G-le mõisteti
(t.l 97-98) • Väljatrükk 30.05.2011 otsusest väärteoasjas nr: 2316,11,008153, mille kohaselt V.G-le mõisteti
(t.l 99-100) • 09.06.2011 ja 16.06.2011 koostatud kahtlustatava V.G ülekuulamisprotokollide kohaselt ta tunnistab oma süüd ning selgitab, et kahtlustuses nimetatud ajal varastas ta korterist, kus elab koos vanematega, vanematele kuuluvad asjad - mahlapressi, kaks tolmuimejat, teleri. Tolmuimejad ja teleri müüs võõrastele inimestele Lasnamäe turul, mahlapressi aga andis 06.06.2011 pandimajja aadressil , 10 euro eest, sõlmiti leping V.G nimele. Asjade pantimisest ja müügist saadud raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kahetseb tehtut. (t.l 16-20; 22-27) Jalgratta varguse episood (kannatanu K ) • 25.05.2011 ja 17.05.2011 koostatud kannatanu MK ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.05.2011 kella 14 00 ajal helistas kannatanule tema alaealine tütar AK, kes käib Viimsi Keskkooli klassis ja teatas, et 17.05.2011 kella 14.00 paiku, pärast tundide lõppu avastas ta, et kooli ukse eest algklasside rattaparklast oli ära varastatud tütre kasutuses olev ning kannatanule kuuluv jalgratas Merida Kalahari. Jalgratas oli lukuga kinnitamata. Jalgratas oli kollast värvi, jalgratta tagumises osas olid kriimustused, raami nr XXX. Jalgratas oli ostetud 2009 aastal, kasutatuna maksab 200 eurot. Kannatanu poeg SK ja tütar A läksid kooli turvamehe juurde, et läbi vaadata turvakaamerate lindid. Turvakaamera videol oli näha, et kella 13.17 ajal kõndisid rataste juures edasi-tagasi kaks umbes 16-17 aastast noorukit, võtsid 2 jalgratast ja sõitsid nendega Viimsi SPA ülekäiguraja poole ning ületasid sõidutee. Üks neist oli poiss, kellel oli seljas ruuduline kapuutsiga pusa ja seljakott, jalas tumedad teksased ja peas valget värvi nokamüts. Teine oli tüdruk, temal olid heledad juuksed, seljas tume kapuutsiga pusa ja jalas helesinist värvi teksapüksid. Jalgratta vargusega tekitati kannatanule kahju summas 200 eurot. (t.l 34-36; 39-40) • 25.05.2011 koostatud kannatanu AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.05.2011 kella 14.00 paiku, pärast tundide lõppu ta avastas, et kooli ukse eest algklasside rattaparklast oli ära varastatud tema jalgratas Merida Kalahari. Jalgratas oli kollast värvi, jalgratta tagumises osas olid kriimustused. Koos vennaga läksid kooli turvamehe juurde, et läbi vaadata turvakaamerate lindid. Videosalvestusel oli näha, et kella 13.17 ajal kõndisid rataste juures edasi-tagasi kaks umbes 16-17 aastast noorukit, võtsid 2 jalgratast ja sõitsid nendega Viimsi SPA ülekäiguraja poole ning ületasid sõidutee. Üks neist oli poiss, kellel oli seljas ruuduline 5 kapuutsiga pusa ja seljakott, jalas tumedad teksased ja peas valget värvi nokamüts. Teine oli tüdruk, temal olid heledad juuksed, seljas tume kapuutsiga pusa ja jalas helesinist värvi teksapüksid. Kannatanu ja tema vend ei ole noorukeid varem näinud ega suutnud neid tuvastada. (t.l 41-43) • Väljatrükk Harju Maakohtu 05.03.2010 otsusest, millega mõisteti M.I-le karistuseks
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel vangistus 3 kuud ja 24 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. (t.l 93-94) • Väljatrükk 25.03.2011 otsusest väärteoasjas nr: 2315,11,002063, mille kohaselt V.G-le mõisteti
(t.l 97-98) • Väljatrükk 30.05.2011 otsusest väärteoasjas nr: 2316,11,008153, mille kohaselt V.G-le mõisteti
(t.l 99-100) • 10.06.2011 koostatud kahtlustatava V.G ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et kahtlustuses nimetatud ajal sõitis ta oma tuttava, Natalja nimelise neiuga Viimsisse, tahtsid midagi varastada. Jõudnud Viimsisse, otsustasid minna kooli juurde. Kooli juures nägid, et parkimiskohtadel seisid lukustamata jalgrattad. Siis V.G võttis punast-valget värvi jalgratta, mark Bottecchia ja sõitis kooli juurest minema, Natalja varastas samuti jalgratta. Kui V.G sõitis kooli vastas oleva staadioni juurde, nägi, et tema kannul sõitis kohale Natalja kollast värvi laste jalgrattal. Sõitsid jalgratastel Lasnamäele. V.G pantis mõlemad jalgrattad pandimajja aadressil Punane tn
(t.l 97-98) • Väljatrükk 30.05.2011 otsusest väärteoasjas nr: 2316,11,008153, mille kohaselt V.G-le mõisteti
(t.l 99-100) • Väljatrükk Harju Maakohtu 05.03.2010 otsusest, millega mõisteti M.I-le karistuseks
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel vangistus 3 kuud ja 24 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. (t.l 93-94) • 10.06.2011 koostatud kahtlustatava V.G ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et kahtlustuses nimetatud ajal sõitis ta oma tuttava, Natalja nimelise neiuga Viimsisse, tahtsid midagi varastada. Jõudnud Viimsisse, otsustasid minna kooli juurde. Kooli juures nägid, et parkimiskohtadel seisid lukustamata jalgrattad. Siis V.G võttis punast-valget värvi jalgratta, mark Bottecchia ja sõitis kooli juurest minema, Natalja varastas samuti jalgratta. Kui V.G sõitis kooli vastas oleva staadioni juurde, nägi, et tema kannul sõitis kohale Natalja kollast värvi laste jalgrattal. Sõitsid jalgratastel Lasnamäele. V.G pantis mõlemad jalgrattad pandimajja aadressil Punane tn
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat 25.03.2011 Põhja Prefektuuri otsusega väärteoasjas nr: 2315,11,002063 ja 30.05.2011 Põhja Prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2316,11,008153 karistatud
lg 1 järgi ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda nelja varguse episoodi toimepanemises. Inkrimineeritud vargused on toime pandud vähem kui aasta jooksul ning süüdistatava käitumisest, sh ka karistusandmetest nähtub, et teda on selle aja jooksul ka karistatud väärteokorras varguste toimepanemise eest. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav
lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on 7 toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav pani 17.05.2011 ajavahemikus kell 13.15-st kuni 14.00-ni aadressil Randvere tee 8, Haabneeme alevik, Viimsi vald asuva Viimsi Keskkooli jalgrattaparklast toime MK’le kuuluva ja AK kasutuses oleva jalgratta varguse ning PT’ele kuuluva ja KMT kasutuses oleva jalgratta varguse koos M.I-ga . Taoline käitumine viitab kohtu arvates üheselt, et süüdistatav tegutses eelnimetatud varguse toimepanemisel kooskõlastatult M.I-ga ning ühise eesmärgi saavutamise nimel ning võttis ära võõraid vallasasju nende omastamise eesmärgil. Hilisem käitumine näitab ka seda, et süüdistatav läks koos M.I-ga varastatut ka koos realiseerima ning koos varastatud esemetest saadud raha kasutasid ühiselt. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd mõlema isiku teopanus eesmärgi saavutamiseks oli oluline ja mõlemad said sellest olulisusest ka aru, siis tuleb taolist käitumist hinnata varguse toimepanemisena grupis
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud
võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupis. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.I käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat 05.03.2010 Harju Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühe varguse toimepanemises. Süüdistatava eelnev karistamine süstemaatilise varguse toimepanemise eest ja uue samalaadse kuriteo toimepanemine kohtu määratud katseajal näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav
lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav pani 17.05.2011 ajavahemikus kell 13.15-st kuni 14.00-ni aadressil Randvere tee 8, Haabneeme alevik, Viimsi vald asuva Viimsi Keskkooli jalgrattaparklast toime MK’le kuuluva ja AK kasutuses oleva jalgratta varguse ning PT’ele kuuluva ja KMTkasutuses oleva jalgratta varguse koos V.G-ga. Taoline käitumine viitab kohtu arvates üheselt, et süüdistatav tegutses eelnimetatud varguse toimepanemisel kooskõlastatult V.G-ga ning ühise eesmärgi saavutamise nimel ning võttes ära võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Pärast varguse toimepanemist viisid süüdistatav ja V.G varastatu pandimajja ning saadud raha kulutasid ühiselt. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd mõlema isiku teopanus eesmärgi saavutamiseks oli oluline ja mõlemad said sellest olulisusest ka aru, siis tuleb taolist käitumist hinnata varguse toimepanemisena grupis
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud
võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupis. Kohtueelsel menetlusel on MKesitanud tsiviilhagi 200 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta varastas M.I koos V.G-ga, kes seda on ka ise tunnistanud. M.I ei nõustu kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi suurusega ja leiab, et kuna ratas oli vana, siis selle väärtus ei saa olla rohkem kui 40-50 eurot. Kohus leiab, et tsiviilhagi suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda süüdistatava hinnapakkumisest, vaid tuleb lähtuda turuhinnast ning sellest, kui palju peab kannatanu tegema kulutusi, et saada asemele samaväärne asi. Kohus asub seisukohale, et kannatanu esitatud varalise nõude suurus ei ole üle paisutatud ning vastab samaväärse asja hinnale. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval 8 juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 200 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.G-lt ja M.I-lt solidaarselt MKkasuks. Kohtueelsel menetlusel on PT esitanud tsiviilhagi 300 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta varastas V.G koos M.I, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 300 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.G-lt ja M.I-lt solidaarselt PT´i kasuks. Karistuse mõistmisel V.G-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kohtuistungil ilmnes, et süüdistatav on oma ellusuhtumist muutnud ning läinud MTÜsse Lootuse Küla. Esmalt rikkus süüdistatav sellega tema suhtes valitud tõkendit ega teatanud elukoha muutusest ühelegi menetlejale. Teisalt on kohtuistungil avaldatud iseloomustusest näha, et süüdistatav on loobunud sõltuvusainete tarvitamisest ning teinud varasemast elulaadist järeldused. Kohus ei saa seda küll arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuid leiab, et antud juhul saab seda arvestada isikut iseloomustava informatsioonina, mis peaks mõistetavat karistust koosmõjus karistust kergendava asjaoluga siiski mõjutama. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatava poole süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Käesoleval asub süüdistatav XXX, kus ta saab taskuraha 7,50 € nädalas, millest saab järeldada, et tal puudub ka käesoleval ajal piisav sissetulek rahaliste kohustuste täitmiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Kuivõrd süüdistataval on eelmise otsuse järgi ärakandmata karistus 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva, siis ei ole võimalik süüdistatava suhtes kohaldada ka üldkasulikku tööd
Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 3 korda, seejuures kaks korda on jäetud süüdistatava suhtes mõistetud karistus tingimisi kohaldamata. Tallinna Linnakohtu 07.06.2005 otsusega
lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus jäeti § 74 alusel tingimisi kohaldamata, kuid pöörati täitmisele järgmise otsusega, kuivõrd süüdistatav pani toime uue kuriteo. Käesolevas asjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 4 varguse episoodis, mis on toime pandud taas kohtuotsusega määratud katseajal. Eeltoodust tulenevalt on V.G suhtes proovitud süüdistatava mõjutamiseks erinevaid süüdistatavale soodsaid viise, kuid süüdistatav ei ole sellest järeldusi teinud. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, asjaolust, et süüdistatav pani toime vähem kui aasta jooksul neli varguse episoodi, samuti õigusvastaste rünnete objektiks olnud vara väärtusest ning tekitatud varalise kahju suurusest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole väga suur ning arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu ning seda, et süüdistatav on asunud oma ellusuhtumist muutma, siis võib süüdistatavale karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte päris alamäära piirides. Kuivõrd süüdistatav on inkrimineeritud teod toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, siis tuleb süüdistatavale mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa
Karistuse mõistmisel M.I-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud tööle ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. Samas puuduvad kohtul andmed süüdistatava sissetulekute ja sissetuleku ajalise kestuse kohta, mistõttu tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, asjaolust, et süüdistatav pani toime vaid ühe varguse, samuti õigusvastase ründe objektiks olnud vara väärtusest ning tekkinud varalise kahju suurusest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Samas on süüdistatav inkrimineeritud teo toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, mis tähendab seda, et süüdistatavale mõistetavale karistusele kuulub eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa liitmisele
Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta oleks nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud kohtu poolt ühe korra ning tema suhtes kohaldati
sätteid, siis peab kohus võimalikuks asendada süüdistatavale mõistetava liitkaristuse üldkasuliku tööga, millega kaasneb kriminaalhooldaja järelevalve, mis kohtu arvates üheaegses koosmõjus võib suunata süüdistatavat õiguskuulekusele edaspidiselt. Märt Toming kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.