← Eesti

1-12-3368/4

Obsah (4)§ 424§ 69§ 75§ 50

1-12-3368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2012. a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3368 (12250100668) Kohtukoosseis Kohtunik

) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja E.I - isikukood XXX Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.I kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud.

2.

§ 69lg 1 alusel asendada E.I-le mõistetud vangistus kaks kuud üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks

(2)tundi üldkasulikku tööd, 2 vangistuskuule (2x30=60 päeva) ehk 60 vangistuspäevale vastab määratud 60x2=120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. E.I-le 120 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Määrata, et E.I teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid : 3.1.

elama oma alalises elukohas , 3.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1 1-12-3368 viieteistkümneks päevaks; 3.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. Kui E.I hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui E.I paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta E.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

  1. E.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
  2. Välja mõista E.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-123368 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti.
  4. Sundraha tuleb E.I tasuda ositi 12 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus sundrahal on 18 (kaheksateist) eurot 13 senti. Igakuine maks tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimeste osamaksete tasumise tähtaeg on hiljemalt 30.05.2012.a.
  5. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
  6. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada E.I osaliselt menetluskulu- kaitsjtasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud kaitsjtasu riigi kanda.
  7. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. E.I on kohustatud viie

(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus süüdistataval ja kaitsjal edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul 2 1-12-3368 kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. E.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.04.2012 kell 11.40 ajal mootorsõidukit Volkswagen Passatit, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 ser nr: 80005399 mõõdetuna alkoholi sisaldus 0,95 mg/l, laiendmääramatus +- 0,09 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,86 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani E.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus E.I-le nõutud karistus:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud.

§ 69

sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 2 (kaks) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 2 (kahele) vangistuskuule (2x30=60) ehk 60 vangistuspäevale vastab (60x2) 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks

(3)kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, mis kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat 3 1-12-3368 kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. E.I-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290):2= 217 eurot 50 senti. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale Andres Tamm süüdistatava kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 19.20 eurot (sisaldab käibemaksu) /tl 39-40/ ning prokuratuuris ja kohtumenetluses 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav E.I XXX. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 217.50 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. E.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta ei oma kriminaalkaristatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.I võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.