← Eesti

1-12-5471/43

Obsah (22)§ 175§ 185§ 145§ 114§ 339§ 335§ 337§ 15§ 111§ 115§ 1264§ 214§ 211§ 110§ 1261§ 1262§ 118§ 1267§ 112§ 30§ 180§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5471 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelik

§ 175

lg 1 p 5, 9, § 180 lg 1 , § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.V-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena: - 480,00 eurot (nelisada kaheksakümmend ) sundraha, - 56,53 eurot (viiskümmend kuus eurot ja viiskümmend kolm senti) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. 4.

§ 175

lg 1 p 5, 9, § 180 lg 1 , § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.O-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena: - 480,00 eurot (nelisada kaheksakümmend ) sundraha, - 15,21eurot ( viisteist eurot ja kakskümmend üks senti) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. 5.

§ 175

lg 1 p 5, § 180 lg 1 § 178 lg 1,3 alusel välja mõista võrdsetes osades T.V-lt ja U.O-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena dokumendiekspertiisi tegemise kulud summas 246,00 eurot ( kakssada nelikümmend kuus eurot), tunnistajate kohtuistungil osalemise kulu 159,11 eurot ( ükssada viiskümmend üheksa eurot ja üksteist senti), so igalt ühelt kokku 202,55 eurot( kakssada kaks eurot ja viiskümmend viis senti). Rahaline karistus ja menetluskulud kuuluvad 1 kuu jooksul tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011, Swedpangas nr 221023778606, Danske Bank nr 33341611002, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). 6. Valitud kaitsjatele makstud õigusabi kulud jäävad U.O ja T.V kanda. 7. Muus osas jätta kohtuotsus muutamata. 8. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. 9.

§ 185

lg 1,2 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks: - T.V ( ik XXX) kasuks 897,00 eurot( kaheksasada üheksakümmend seitse eurot) ja -U.O ( ik: XXX) kasuks 897,00 eurot( kaheksasada üheksakümmend seitse eurot). 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:

  1. Süüdistuse kohaselt T.V , olles alates 25.10.2005 ja U.O , olles ajavahemikul 01.11.2005 kuni 03.11.2009 ametiisikuks KarS § 288 lg 1 ja KVS § 4 lg 2 p 14 mõttes, panid Harju maakonnas, Rae vallas, Jüri alevikus Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni 10.12.2007 istungil ja Rae Vallavolikogu 11.12.2007 istungil ja U.O veel Rae Vallavalitsuse 16.10.2007 ja 04.12.2007 istungitel toime Korruptsioonivastases seaduses § 25 lg-s 1 p-des 7 kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, osaledes otsuse tegemises ja tehes otsuse, mis oluliselt mõjutab tema enda ja juriidilise isiku majandushuve, mille osanik ja juhtorgani liige allus tema korraldustele, tegutses tema huvides ja tema arvel ning olukorras, kus toimingupiirangu rikkumine oli toimepandud ulatuses üle 320 000 euro. 1.
  2. T.V ning U.O 10.12.2007 ja 11.12.2007 ja U.O veel 16.10.1007 ja 04.12.2007 osalesid ametiisikutena otsuste tegemisel ja T.V tegi otsuse Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu menetlemisel. 16.01.2007 esitas Hollin Invest OÜ juhatuse liige A K Rae Vallavalitsusele taotluse Rae vallas, Lehmja külas asuval kinnistul suurusega 8,65 ha katastritunnusega 65301:001:0080 ja Rae vallas, Lehmja külas asuval kinnistul suurusega 5,45 ha katastritunnusega 65301:001:0430 detailplaneeringu algatamiseks. Seejärel, 30.01.2007 toimus Rae Vallavalitsuse istung, mille kavas oli volikogu otsuse eelnõu “Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu algatamine” menetlusse esitamine. Istungil tutvustas eelnõud Rae abivallavanem U.O ja istungil otsustati otsuse eelnõu volikogu menetlusse esitada. 06.02.2007 toimus Rae Vallavolikogu istung, mida juhatas volikogu esimees T.V ja millel osalenud abivallavanem U.O tutvustas planeeritavat ala suurusega 40 ha, milleks oli: - Piilu kinnistu, katastritunnusega 65301:001:0182, suurusega 3,1 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, omanik Mingero OÜ; - Vana-Kongo kinnistu katastritunnusega 65301:001:0080, suurusega 8,65 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, omanik Hollin Invest OÜ (3/4 kaasomandist); - Kongo II kinnistu katastritunnusega 65301:001:0430, suurusega 5,45 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, omanik Hollin Invest OÜ (3/4 kaasomandist); - Kase II kinnistu katastritunnusega 65301:001:0580, suurusega 32 247 m2 , sihtotstarve maatulundusmaa, omanik Anne Saaret; - Karjavere I kinnistu katastritunnusega 65301:001:1300, suurusega 3,65 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, omanik Merle Sööt-Morales Arredondo; 3 - Liivatee kinnistu katastritunnusega 65301:001:0081, suurusega 84,71 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, omanik Rae vald. T.V kinnitas istungil, et keskkonnakomisjon toetab eelnõud ning istungil otsustati algatamine, mille kohta koostati ka Rae Vallavolikogu 06.02.2007 otsus nr 237, millele kirjutas alla Rae Vallavolikogu esimees T.V. 27.02.2007 toimunud Rae Vallavalitsuse istungil tutvustas abivallavanem U.O detailplaneeringu lähtetingimuste eelnõud ja istungil otsustati lähtetingimused kinnitada, mille kohta koostati ka Rae Vallavalitsuse 27.02.2007 korraldus nr 353, millele kirjutas alla vallavanem R U . Vastavalt 27.02.2007 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 353 kinnitatud Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu lähtetingimuste punktile 1 oli detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringuala kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmine valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine ning moodustatavate kruntide varustamine juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega. 16.10.2007 toimus Rae Vallavalitsuse istung, mille käigus abivallavanem U.O tutvustas detailplaneeringut ning istungil otsustati detailplaneering vastu võtta ja see avalikustada, mille kohta koostati Rae Vallavalitsuse 16.10.2007 korraldus nr 1619 Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu vastu võtmise kohta esitatud kujul ja tehti ülesandeks Maaametil korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek Rae Vallavalitsuses Aaviku tee 1, millele kirjutas alla vallavanem R U . 25.10.2007 saatis Rae valla abivallavanem U.O kirjad Varlek OÜ-le, Karite Konsult OÜ-le, Mingero OÜ-le ja Merle Sööt-Morales Arredondole detailplaneeringu avalikust väljapanekust. 04.12.2007 toimus Rae Vallavalitsuse istung, kus R U tutvustas Lehmja küla Tallinna-TartuVõru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõud ja istungil otsustati edastada otsuse eelnõu volikogu menetlusse. 10.12.2007 toimus Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolek, mida juhatas keskkonnakomisjoni esimees T.V ja millest võttis osa abivallavanem U.O ning kus abivallavanem U.O tutvustas Lehmja küla Tallinna-TartuVõru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringut, mille arendajaks olid Mingero OÜ ja Karite Konsult OÜ ning mille oli koostanud Roheline Kapital OÜ (töö nr 270707RV-D), planeeringuala suuruseks on 45 ha, millega nähakse ette 42 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti äri- ja tootmisettevõtete ehitamiseks, 2 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunti muinsuskaitse objektide kaitseks, 2 tootmismaa sihtotstarbega krunti alajaamade rajamiseks ja 3 transpordimaa sihtotstarbega krunti juurdepääsuteede rajamiseks. Komisjon, sealhulgas T.V , otsustas ühehäälselt toetada eelnõud volikogus. 11.12.2007 kell 17.00 kuni 19.45 toimus Rae Vallavolikogu istung, mida juhatas volikogu esimees T.V , millest võttis osa abivallavanem U.O ja kus abivallavanem U.O tutvustas Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringut. T.V teatas istungil, et keskkonnakomisjon toetab eelnõud ja volikogu, sealhulgas T.V , otsustas ühehäälselt - 13 poolthäälega kehtestada Lehmja küla Tallinna-TartuVõru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala 4 detailplaneering. Detailplaneeringu kehtestamise kohta koostati ka 11.12.2007 Rae Vallavolikogu otsus nr 340, millele kirjutas alla Rae Vallavolikogu esimees T.V. Seega osales T.V detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel 10.12.2007 Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul ja 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungil ning kirjutas alla Rae Vallavolikogu 11.12.2007 otsustele. U.O osales detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel Rae Vallavalitsuse istungitel 16.10.2007 ja 04.12.2007, Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul 10.12.2007ning Rae Vallavolikogu istungil 11.12.
  3. 1.
  4. T.V ja U.O olid olulised majandushuvid seoses Vana-Kongo kinnistuga katastritunnusega 65301:001:0080 ja Kongo II kinnistuga katastritunnusega 65301:001:0430 ning otsuste tegemisel osalemine 10.12.2007 Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul ja 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungil ning Rae Vallavolikogu 11.12.2007 otsuse tegemine mõjutas oluliselt T.V ja U.O majandushuve. T.V ja U.O tasusid Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute eest Hollin Invest OÜ-le eesmärgiga omandada kaasomanikuna need kinnistud ja seejärel, detailplaneeringu kehtestamise järgselt teenida kinnistute edasimüügist kasu. T.V kandis 12.01.2007 Hollin Invest OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX 625 000 EEK selgitusega “laen vastavalt laenulepingule nr 3 09.01.2007 summa 625 000.-“. Lisaks kandis T.V 12.01.2007 625 000 EEK osakapitali sissemaksena RV Hansaholtz OÜ-le, mille osanik T.V 50% ulatuses alates 25.10.2006 oli ja mille juhatuse liikmeks ta alates 03.05.2007 sai. 12.01.2007 kandis RV Hansaholtz OÜ 1 250 000 EEK Hollin Invest OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX selgitusega “laenuleping 1”. Tegemist ei olnud laenu andmisega Hollin Invest OÜ-le, vaid kinnistute varjatud omandamise sooviga. U.O kandis 15.01.2007 Hollin Invest OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXX 2 500 000 EEK selgitusega “laenuleping nr 6, 09.01.2007”. Tegemist ei olnud laenu andmisega Hollin Invest OÜ-le, vaid kinnistute varjatud omandamise sooviga. 16.01.2007 võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel omandas Hollin Invest OÜ Woodhill OÜ-lt Rae vallas, Lehmja külas asuvast maatulundusmaast suurusega 8,65 ha (katastritunnusega 65301:001:0080) ¾ kaasomandist hinnaga 4 601 064 EEK. 16.01.2007 võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel omandas Hollin Invest OÜ Woodhill OÜ-lt Rae vallas, Lehmja külas asuvast põllumajandusmaast suurusega 5,45 ha (katastritunnusega 65301:001:0430) ¾ kaasomandist hinnaga 2 898 936 EEK. Kokku oli kahe lepingu eseme hind Hollin Invest OÜ jaoks 7 500 000 EEK ja 16.01.2007 kandis Hollin Invest OÜ notar Lee Jäetma pangakontole 7 500 000 EEK selgitusega “deposit vana-kongo I ja kongo II ¾ m.o. eest” 03.05.2007 sõlmiti Tallinna notar Lee Jäetma notaribüroos kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslik müügileping, mille alusel müüs Hollin Invest OÜ Rae vallas, Lehmja külas asuvast maatulundusmaast suurusega 8,65 ha (katastritunnusega 65301:001:0080): - U.O-le 28155/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 250 000 EEK; - T.V-le 8400/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 625 000 EEK; - R O ile 8400/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 625 000 EEK; - RV Hansaholtz OÜ-le 16700/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 250 000 EEK 5 ja Rae vallas, Lehmja külas asuvast põllumajandusmaast suurusega 5,45 ha (katastritunnusega 65301:001:0430): - Rofiter OÜ-le 20100/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 500 000 EEK; - Roomline OÜ-le 13400/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 000 000 EEK; - U.O-le 5355/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 250 000 EEK Kokku oli lepingu esemete hind 7 500 000 EEK. Samal päeval, s.o 03.05.2007 sõlmitigi ka kohe teine leping Tallinna notar Lee Jäetma notaribüroos, nimelt kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslik müügileping, mille kohaselt müüb Roomline OÜ, U.O , T.V , R O i, RV Hansaholtz OÜ võlaõigusliku müügilepingu alusel saadud kinnistute mõttelised osad Rae vallas Lehmja külas asuvast põllumajandusmaast suurusega 5,45 ha (katastritunnusega 65301:001:0430) Mingero OÜ-le: - Rofiter OÜ 20100/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 9 900 000 EEK; - Roomline OÜ 13400/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 500 000 EEK; - U.O 5355/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 2 144 000 EEK; - Hollin Invest OÜ 2020/54500 suuruse mõttelise osa hinnaga 808 000 EEK ja Rae vallas, Lehmja külas asuvast maatulundusmaast suurusega 8,65 ha (katastritunnusega 65301:001:0080): - U.O 28155/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 13 256 000 EEK; - T.V 8400/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 3 350 000 EEK; - R O 8400/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 3 350 000 EEK; - RV Hansaholtz OÜ 16700/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 6 700 000 EEK; - Hollin Invest OÜ 3220/86500 suuruse mõttelise osa hinnaga 1 288 000 EEK, Asjaõiguslepingut ei sõlmitud ja seega T.V-le ja U.O-le omandiõigust üle ei antud, vaid lepiti kokku, et omandiõigus läheb üle Hollin Invest OÜ-lt otse Mingero OÜ-le, kuid ostja kohustus tasuma müüjatele, sealhulgas T.V-le ja U.O-le hiljemalt 03.08.2007 ostuhinna. 03.05.2007 sõlmiti Tallinna notar Lee Jäetma notaribüroos Hollin Invest ja Mingero OÜ vahel asjaõigusleping, mille alusel andis Hollin Invest OÜ omandiõiguse üle Mingero OÜ-le. Sama lepinguga lepiti kokku ka hüpoteegi seadmises Hollin Invest OÜ kasuks summas 15 000 000 EEK. Seega on T.V Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutes majandushuvi suuruseks summa, mille ta oleks pidanud Mingero OÜ-lt endale saama, s.o summas 3 350 000 EEK ja mille oleks pidanud saama temale koos R O iga võrdsetes osades kuuluv äriühing RV Hansaholtz OÜ, s.o summas 6 700 000 EEK. U.O oli Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutes majandushuvi suuruseks summa, mille ta oleks pidanud Mingero OÜ-lt endale saama, s.o summas 15 400 000 EEK. Detailplaneeringu kehtestamise näol Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute osas, milles T.V omab olulist majandushuvi, on tegemist oluliselt tema huve mõjutava asjaoluga kuna detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli planeeringuala kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmine valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine ning moodustatavate kruntide varustamine juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega. Detailplaneering selliste tingimustega ka Rae Vallavolikogu otsusega 11.12.2007 kehtestati. 1.
  5. Otsuste tegemisel osalemine U.O poolt Rae Vallavalitsuse istungitel 16.10.2007 ja 04.12.2007 ja U.O ning V.Gutmani poolt 10.12.2007 Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul ja 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungil detailplaneiiringu 6 menetlemisel ja T.V poolt Rae Vallavolikogu 11.12.2007 otsuse tegemine mõjutas lisaks T.V ja U.O majandushuvidele ka Hollin Invest OÜ majandushuve, kusjuures Hollin Invest OÜ osanik ja juhtorgani liige allus T.V ja U.O korraldustele, tegutsesnende arvel ja nende huvides. T.V ja U.O oli kavatsus omandada Vana-Kongo kinnistu katastritunnusega 65301:001:0080 ja Kongo II kinnistu katastritunnusega 65301:001:0430, varjates omandiõigust selleks asutatud äriühingu abil, viia läbi seejärel detailplaneering ja realiseerida kinnistud oluliselt kõrgema hinnaga kui soetamisel kinnistute eest oli makstud. Sellel eesmärgil asutati kokkuleppel A K ga äriühing Hollin Invest OÜ (registrikood 11327218, asukoht Lembitu 14-37, Tallinn), mis kanti äriregistrisse 30.11.2006, juhatuse liikmeks sai alates 30.11.2006 A K ja osanik oli alates 30.11.2006 kuni 21.12.2009 A ja T Õigusbüroo OÜ (kuni 18.07.2007 A ja T Õigusbüroo AS), mille ainuaktsionär ja ainuosanik alates 30.05.2003 kuni 04.12.2008 oli A K . Hollin Invest OÜ-le laekunud ainsateks rahalisteks vahenditeks olid summad Vana-Kongo kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0080) ja Kongo II kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0430) eest tasumiseks, notari tasude maksmiseks ja summad, mis olid vajalikud detailplaneeringu menetlemise käigus erinevate toimingute eest tasumiseks. Seega, arvestades asjaolusid, et Vana-Kongo kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0080) ja Kongo II kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0430) omandamist varjati äriühingu Hollin Invest OÜ asutamisega ja selle äriühingu nimele kinnistute vormistamisega, kusjuures Hollin Invest OÜ-l muu majandustegevus puudus ning Hollin Invest OÜ ainukeseks eesmärgiks oligi Vana-Kongo kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0080) ja Kongo II kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0430) omanikuna enda nimele vormistamine, kinnistute ostmisega ja detailplaneeringu algatamisega seotud kulude tasumine; T.V ja U.O huvide kaitsmiseks kinnistutes kasutati võlaõiguslike lepingute sõlmimist Hollin Invest OÜ ja T.V vahel, Hollin Invest OÜ ja U.O vahel ning T.V ja Mingero OÜ vahel ja U.O ja Mingero OÜ vahel, jättes sõlmimata asjaõiguslikud lepingud, et varjata tegelikku omandiõigust ning põhiliseks kasusaajateks kinnistute müügist oleks olnud T.V ja U.O tegutses seega Hollin Invest OÜ osanik ja juhatuse liige T.V ja U.O korralduste alusel, nende huvides ja nende arvel. Samuti mõjutas tehing oluliselt Hollin Invest OÜ majandushuve kuna 03.05.2007 sõlmitud võlaõiguslikest kinnistute mõtteliste osade müügilepingutest nähtuvalt oleks Hollin Invest OÜ saanud tehingust 2 096 000 EEK suuruse summa. 1.
  6. U.O ja T.V rikkusid KVS § 25 lg 1 ja ühtlasi KVS § 25 lg 1 p 7 sätteid osaledes otsuste tegemisel ja T.V ka tehes otsuse, millised oluliselt mõjutasid nende endi majandushuve ja juriidilise isiku majandushuve, mille osanik ja juhtorgani liige allus T.V ja U.O korraldustele, tegutses nende huvides ja nende arvel, järgmistel juhtudel: - 16.10.2007 Rae Vallavalitsuse istungil, millest võttis osa abivallavanem U.O ja mille käigus abivallavanem U.O tutvustas detailplaneeringut 7 - - - ning arutelu tulemusel otsustati istungil ühehäälselt, sealhulgas U.O poolthäälega, detailplaneering vastu võtta ja see avalikustada; 04.12.2007 Rae Vallavalitsuse istungil, millest võttis osa abivallavanem U.O ning mille käigus R U tutvustas Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõud ning arutelu tulemusel otsustati istungil ühehäälselt, sealhulgas U.O poolthäälega, edastada otsuse eelnõu volikogu menetlusse; 10.12.2007 toimunud Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul, mida T.V juhatas keskkonnakomisjoni esimehena ning mille käigus abivallavanem U.O tutvustas Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala ning kus komisjon (sealhulgas T.V) otsustas ühehäälselt toetada eelnõud volikogus; 11.12.2007 toimunud Rae Vallavolikogu istungil, mida T.V juhatas volikogu esimehena, mille käigus U.O tutvustas Lehmja küla TallinnaTartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringut ning mille käigus T.V teatas, et keskkonnakomisjon toetab eelnõud. Rae Vallavolikogu otsustas ühehäälselt - 13 poolthäälega (sealhulgas T.V ) kehtestada Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu, mille kohta koostati 11.12.2007 Rae Vallavolikogu otsus nr 340, millele kirjutas alla Rae Vallavolikogu esimees T.V. Alates 28.02.1999 kehtiva KVS § 25 lg 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda majandushuve. Alates 15.03.2007 kehtiva KVS § 25 lg 1 p 7 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist samuti juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on äriühing, mille osanik või aktsionär või juht- või järelevalveorgani liige kokkuleppel ametiisikuga või tema lähisugulase või -hõimlasega allub nende korraldustele, tegutseb nende huvides või arvel. Kuna otsuste tegemisel osalemine ja otsuste tegemine Lehmja küla Tallinna-Tartu-VõruLuhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu menetlemisel mõjutas T.V majandushuve oluliselt, oli tegemist KVS § 25 lg 1 sätestatud huvide konfliktiga. Kuna otsuste tegemisel osalemine ja T.V poolt ka otsuste tegemine Lehmja küla Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringu menetlemisel mõjutas ka Hollin Invest OÜ majandushuve oluliselt, Hollin Invest OÜ osanik ja juhatuse liige tegutses T.V ja U.O korraldusel, nende huvides ja nende arvel, siis oli tegemist ka KVS § 25 lg 1 p 7 sätestatud huvide konfliktiga. 1.
  7. T.V ja U.O osaledes otsuste tegemisel ning T.V ka tehes otsuse, mis oluliselt mõjutas nende endi majandushuve ja juriidilise isiku majandushuve, mille osanik ja juhtorgani liige allus nende korraldustele, tegutses nende huvides ja nende arvel ning rikkudes seega KVS § 25 lg 1 ja ühtlasi KVS § 25 lg 1 p 7 sätteid, ei taandunud detailplaneeringu menetlemisel otsuse tegemisel osalemisel U.O 16.10.2007 ja 8 04.12.2007 Rae Vallavalitsuse istungil ning kumbki 10.12.2007 Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul ja 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungil ning T.V Rae Vallavolikogu 11.12.2007 otsuse nr 340 tegemisel, olles selleks kohustatud KVS § 25 lg 2, KOKS § 17 lg 5 ja lg 6 ning Rae valla Põhimääruse § 31 lg 1 järgi. KVS § 25 lg 2 kohaselt on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. KOKS § 17 lg 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele
  8. Samuti on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 6 kohaselt volikogu liige kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Rae Vallavolikogu poolt
  9. detsembri 2004 määrusega nr 44 kinnitatud Rae valla Põhimääruse § 31 lg 1 kohaselt on vallavolikogu liige kohustatud taandama ennast sellise vallavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele
  10. Seega rikkus T.V KVS § 25 lg 2, KOKS § 17 lg 5 ja lg 6 ning Rae valla Põhimääruse § 31 lg 1 sätteid ning U.O KVS § 25 lg 2 sätteid enesetaandamise kohustuse täitmata jätmise tõttu kuna T.V poolt otsuse tegemine ja mõlema poolt otsuse tegemisel osalemine mõjutas oluliselt T.V ja U.O majandushuve KVS § 25 lg 1 kohaselt ning tegemist oli olukorraga, kus otsuse tegemine ja otsuse tegemisel osalemine mõjutas KVS § 25 lg 1 p 7 kohaselt ka Hollin Invest OÜ majandushuve, äriühingu majandushuve, mille osanik ja juhtiorgani liige allus nii T.V kui U.O korraldustele, tegutses nende arvel ja nende huvides. 1.
  11. Tegemist on T.V ja U.O poolt toimingupiirangu rikkumisega ulatusega üle 320 000 euro. KarSRakS § 82 kohaselt KVS-s kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust hinnatakse suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2007.a kuupalga alammäär oli 3600 EEK, mistõttu 2007.a tehtavate tehingute või otsuste mahu alampiiriks on 360 000 EEK. T.V ja U.O osalusel ja T.V tehtud otsuste rahalise ulatuse määrab summa, millise T.V ja U.O oleks saanud detailplaneeringu aluseks olevate kinnisasjade müügist. Kokku tasuti kinnistute eest Hollin Invest OÜ poolt 7 500 000 EEK, millest T.V osalus oli 625 000 EEK ja U.O osalus oli 2 500 000 EEK. Kinnistute müügiks vormistati võlaõiguslik leping, mille kohaselt U.O pidi saama 15 400 000EEK( 984 239, 38 eurot) ja T.V pidi saama 3 350 000 EEK ja temale koos R O iga võrdsetes osades kuuluv äriühing RV Hansaholtz OÜ pidi saama 6 700 000 EEK. Tegemist oli T.V ja U.O varalise huviga ulatuses üle 320 000 euro. Olukorras, kus isiku varaline huvi vastab vähemalt suurele ulatusele, on ka sellises olukorras 9 sama isiku poolt ametiisikuna tehtud otsused ja nende otsuste tegemisel osalemine käsitletavad suures ulatuses otsuste tegemisena. Seega panid T.V ja U.O toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise ulatuses üle 320 000 euro, samuti olukorras kus otsus oli tehtud korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 p 7 nimetatud piirangut rikkudes, s.o KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 1 lg 2 järgi
  12. Maakohus mõistis T.V ja U.O KarS § 300 õigeks. Asitõendid – salvestused CD plaatidel – jättis kriminaalasja juurde. Rae Valla Lehmja küla Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala kinnistute detailplaneering(kehtestatud 11.12.2007) tagastas peale kohtuotsuse jõustumist Rae vallale. Õigusabi osutamisega seotud kulud mõistis riigi eelarve vahenditest süüdistatavate kasuks välja. APELLATSIOON:
  13. 3.
  14. Prokurör on seisukohal, et Harju Maakohus jättis ebaõigesti tõendite kogumist välja 28.03.2011 jälitusprotokolli koos lisaks oleva 29.08.2010 toimunud kohtumise salvestisega. Prokurör ei nõustu Harju Maakohtu seisukohaga, mille kohaselt muudab kohtumääruse motiveerimatuks asjaolu, et selle põhjendav osa viitab prokuratuuri taotlusele, jäädes ise põhjenduste osas liiga napisõnaliseks. Prokuröri hinnangul on jälitustoiminguks loa saamiseks esitatud taotlused komplekssena koos jälitusluba sisaldavate määrustega kättesaadavad ka jälitustoimingu seaduslikkust kontrollivale kohtunikule. Asjaolu, et prokuröri motiive ei ole omakorda sõnasõnalt kohtumäärustes korratud, vaid neile on üldsõnaliselt viidatud, ei takista reaalselt eeluurimiskohtuniku seisukoha kujunemise jälgimist. Seega, kuigi kohtumääruste motiivid on napid, on need siiski olemas ja puudub alus väita, et need ei vasta

§ 145miinimumnõuetele.

Prokurör on seisukohal, et olukorras, kus prokuröri poolt eeluurimiskohtunikule esitatud taotlus jälitusloa andmiseks sisaldab endas piisavalt andmeid selleks, et loas märgitud isikute suhtes jälitustoimingu teostamiseks luba anda, ei muuda jälitusluba sisaldavat kohtumäärust ebaseaduslikuks asjaolu, et kõiki jälitusloa taotluses sisalduvaid andmeid ei ole kohtumäärusesse lisatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest tulenevalt tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkuse ja jälitustoimingu tulemusel saadud tõendi lubatavuse kontrollimisel veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.aprilli 2011.a otsus kriminaalasjas nr 31-1-31-11). Seega on jälitustoimingu käigus saadud tõendi lubatavus sõltuvuses asjaolust, kas jälitustoiming teostati loas märgitud tingimustel. Asjaolu, kas kohus peab otsuse tegemisel vaatama lisaks kohtumäärusele ka kohtumääruse aluseks olnud prokuratuuri taotlust, et veenduda, millistel motiividel kohus jälitusloa väljastas, ei oma jälitusloa andmise kehtivusele mingit määravat tähtsust, et selle järgi otsustada, kas luba on kehtivalt ja õigesti antud või mitte. Olukorras, kus oleks prokuratuuri taotlus põhjendamatu või prokuratuuri taotlus 10 puuduks üldse või kohus ei avaldaks oma määruses seisukohta, kas ta nõustub prokuratuuri järelduste ja argumentidega või ei oleks kohtu määrusest tuvastatav, milliseks jälitustoiminguks ja milliseks ajavahemikuks luba antakse, oleks tegemist kohtupoolse rikkumisega ja selliselt välja antud määrus ei oleks nõuetele vastav ja tegemist oleks kuni 31.12.2013 kehtinud

114 lg 1 rikkumisega. Viitab ka kuni 31.12.2013 kehtinud

§ 114

lg 1 sõnastus üheselt sellele, et prokuratuuri taotlus peab olema põhjendatud (eeluurimiskohtunik vaatab menetlust juhtiva prokuröri põhjendatud jälitustoimingu taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest). Prokuröri hinnangul on antud juhul prokuratuuri poolt Harju Maakohtule esitatud taotlused põhjendatud, Harju Maakohus on oma määrustes leidnud, et prokuratuuri taotlused on põhjendatud ja kohus nõustub prokuröri põhistustega ega pea vajalikuks neid määruses korrata ning kohtumäärustest nähtuvalt on jälitustoimingu load antud ajavahemiku suhtes, millal on jälitustoiming teostatud ning samuti nähtub, millisteks jälitustoiminguteks on load antud, mistõttu on tegemist seaduslike kohtumäärustega, mille alusel on olnud lubatav tõendeid lubades märgitud jälitustoimingutega ja lubades märgitud ajavahemikul koguda. Kuna 29.08.2010 toimunud kohtumine on salvestatud kohtuloas märgitud ajavahemikul ning tegemist on kohtuloale vastava jälitustoiminguga, on ka jälitustoimingu käigus saadud tõend lubatavaks tõendiks. Pealegi tekiks absurdne olukord kui näiteks prokurör, kes esitab kohtule jälitusloa taotluse ja põhjendab oma taotluses jälitusloa saamist väga põhjalikult, jääks ilma eeluurimiskohtunikult saadud jälitusloa alusel saadud väga hea tõendi kasutamisest põhjusel, et kohus jättis kõik argumendid oma määrusse kirjutamata. Prokuratuuril puuduks igasugune võimalus mõjutada eeluurimiskohtunikku oma määrusse prokuröri taotluses sisalduvaid motiive või kohtu enda täiendavaid motiive kirjutamast. Antud juhul on prokuröri hinnangul tegemist olulise tõendiga, mille kõrvalejätmine tõendite kogumist on viinud ebaõige kohtulahendi tegemisele. Nimelt on 28.03.2011 jälitustoimingu protokoll oluliseks tõendiks, mis kinnitab asjaolu, et U.O ja T.V kandsid raha Hollin Invest OÜ-le üle eesmärgiga saada kinnistute varjatud omanikuks ja teenida nende edasimüügilt suurt tulu. Nimetatud jälitusprotokoll tõendab U.O ja T.V kavatsust oma osalust Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisel varjata kuna jälitusprotokollist nähtuvalt arutati omavahel kuidas ja milliseid sobivaid ütlusi uurimisasutusele kinnistutega seotud tehingute kohta anda. Jälitusprotokoll tõendab, et A K , T.V ja U.O ütlused ei ole eluliselt usutavad selles osas, et kinnistud omandati ainult A K initsiatiivil, samuti et T.V ja U.O Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute soetamisest Hollin Invest OÜ poolt midagi ei teadnud ja 03.05.2007 tehingud said tehtud põhjusel, et Hollin Invest OÜ-le antud laenutähtaeg oli möödas. Seega on 28.03.2011 jälitusprotokoll oluliseks tõendiks, tõendamaks asjaolu, et süüdistataval U.O oli 16.10.2007, 04.12.2007 ja 10.12.2007 ning süüdistataval T.V oli 10.12.2007 ja 11.12.2007 majandushuvid seoses Vana-Kongo kinnistuga ja Kongo II kinnistuga. Ühtlasi tõendab 28.03.2011 jälitusprotokoll Hollin Invest OÜ tegutsemist T.V ja U.O huvides ning Hollin Invest OÜ juhtorgani liikme allumist T.V ja U.O korraldustele. Maakohtu poolt kehtiva kohtupraktika ja kriminaalmenetlusõiguse eiramisega olulise tõendi ebaõige välistamine tõendite kogumist on viinud ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 mõttes.

11 3.

  1. Lisaks eeltoodule on prokurör seisukohal, et kohus on hinnanud tõendeid vääralt, hinnates neid ühekülgselt ja valikuliselt. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult kõrvale prokuröri poolsed argumendid, nende osas seisukohta võtmata. Tõendite ebaõige hindamine on toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Apellant esitab kohtu järeldused viidetega tõenditele puudutavalt süüksarvatavate otsuste tegemise ajal, vastavalt siis süüdistataval U.O 16.10.2007, 04.12.2007 ja 10.12.2007 ning süüdistataval T.V 10.12.2007 ja 11.12.2007 majandushuvide olemasolu seoses Vana-Kongo kinnistuga katastritunnusega 65301:001:0080 ja Kongo II kinnistuga katastritunnusega 65301:001:0430.(otsuse lk 30). Prokuröri hinnangul on T.V ja U.O majandushuvi alates 2007.a jaanuarist kuni käesoleva ajani ning seda kinnitavad: -rahaliste vahendite ülekanded Hollin Invest OÜ arvelduskontole; -asjaolu, et ülekanded toimusid eesmärgil Kongo II ja Vana-Kongo kinnistute varjatud omanikuks saada; -16.01.2007 Hollin Invest OÜ omanikuks vormistamine Kongo II ja Vana-Kongo kinnistute osas; -03.05.2007 toimunud tehingud; -hilisem Mingero OÜ maksekohustuse tähtaja pikendamine; -osaluste vormistamine Hollin Invest OÜ-s omamaks kontrolli nimetatud kinnistute üle. Asjaolu, et U.O ja T.V kandsid raha Hollin Invest OÜ-le üle eesmärgiga saada kinnistute varjatud omanikuks ja teenida nende edasimüügilt suurt tulu, on tõendatud eelkõige jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt rääkisid 29.08.2010 toimunud kokkusaamisel T.V , U.O ja A K omavahel sellest, et raha kanti Hollin Invest OÜ-le kinnistu omandamiseks U.O ja T.V poolt ning eesmärgiga kinnistute edasimüügilt tulu teenida: 28.03.2011 Jälitusprotokolli kohaselt räägib U.O T.V ja A K ga – Me panime milli sisse, Valjoga on ostu-müügi lepingud, me müüsime selle, igaüks oleks 15 saanud.“ Edasi räägib U.O – aga välja ei tulnud ../…/… võtsime Valjolt tagasi ja oli küsimus, et jääme igaüks eraisikuna või on seal mõttekas kehana olla; Antud juhul on juttu Kongo II ja Vana-Kongo kinnistutest kuna järgnevalt arutleb A K , et – „ei, ei, me võime siin arutada ükskõik mida aga mina võin öelda seda et onju, ostsin maa firma nimele ja pidin Mingerole edasi müüma ja laenu siis tagasi maksma, onju, aga kuna ei ostnud, siis keerati tehing tagasi ja läksid osalused kõikide laenude tagatiseks, enamvähem turuhinnaga; Jälitusprotokolli kohaselt räägib T.V A K ja U.O-ga – „küsid, miks te alguses ei vormistanud. Ütlen, /…/, T.V tundis seda venda, noh, lapsepõlvest saati mängisid korvpalli, tegid kergejõustikku, /…/ viiskümmend meetrit, kilomeetrit kooli, nelikümmend kilomeetrit koolide vahel, noh /arusaamatu tekst/. №h, sou vat noh, üks vana ütles, et tal on bisness. Vennad kellel pappi on, kõik vaatasime ümberringi ära, keda tunneme, kellel pappi on. Teem noh! Teadsime, et tahame kohe turgu panna, ei ole veel mõtet minna /…/ notarisse hakata vormitama osalusi. Leppisime lepinguga kokku.“; Jälitusprotokolli kohaselt räägib T.V A K ja U.O-ga – „ütleme, et panime papi kokku, ostsime maa, müüsime kohe maha. Võlaõigust asjaõigust ei teinud enne kui raha on laekunud noh. Asjaõigust ei tulnud, pöörasime tagasi“. Antud juhul on juttu Kongo II ja Vana-Kongo kinnistutest kuna eelnevalt ütleb T.V , et nad seda tehingut teada ja järgnevalt ütleb T.V , et tead, mis me 12 tegelikult ütleme, meil on seal tehingud ees, me ei saa midagi juurde mõelda. Seejärel ütleb A K , et me saame võtta, mina kui omanik, maadele, Kongo, elektrooniliselt kinnistusväljavõtted, kes on vaatamas käinud. Nimetatud jälitusprotokoll tõendab U.O ja T.V kavatsust oma osalust Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisel varjata ka seetõttu, et jälitusprotokollist nähtuvalt arutati omavahel kuidas ja milliseid sobivaid ütlusi uurimisasutusele kinnistutega seotud tehingute kohta anda: 28.03.2011 jälitusprotokolli kohaselt ütleb U.O - ootame ära, mida nad keerutama hakkavad, kas seda, et kasutasime oma positsiooni ära, eks ju, et mida me siis oma positsiooni kasutamisest saime. T.V ütleb selle peale, et valla maa planeerida, mille peale U.O omakorda ütleb, et valla maa planeerida ja lisaks veel kahele eraisikule detailplaneeringu teha ja ise olla veel, kondiga nii öelda; 28.03.2011 jälitusprotokolli kohaselt ütleb U.O, et ma andsin laenu, ma laenasin selle S K käest, panga ülekandega kandsin üle … siis sina ostsid selle raha eest, minu küsimus on see, et nad võivad küsida sinu käest seda, et miks sa müüsid nii odavalt selle asja meile edasi, eks ju, ise nagu kasu saamata. T.V poolt selle peale öeldud arusaamatu teksti peale ütleb omakorda A K , et ei seda ei julge rääkida. U.O ütleb edasiselt, et siis nad saavad seda öelda on ju, et noh meil oli varjatud osalus, et siis me olime nagu seotud ja tõstsime poolthääli ja käsi siin …. Järgnevalt ütleb T.V, et oot oot, me andsime laenu, pärast saime kõik osanikuks. See ei ole varjatud vä? Mis asi see siis on? Selle peale ütleb U.O omakorda, et mina ütleks sellepeale uurijale, et mul oli valida, kas jääda rahast ilma või saada mingigi osalus sellest, mingigi maa, eks ju .. Selle peale T.V poolt väljendatud roppust ei taha siinkohal korrata, küll aga A K poolt öeldut, et siin tuleb mõelda; Arutelu mida ja kuidas asja uurimisasutusele serveerida jätkub ka edasiselt kogu salvestatud vestluse jooksul. 28.03.2011 jälitusprotokolli kohaselt ütleb A.K, et „oota ma räägin üldiselt ära. Räägime siis nii, et noh ma võin öelda, et /…/ oli kuulutus, või keegi pakkus, ei mäleta kes mulle pakkus. Ma ei tea, ma ei mäleta, käin notari juures iga kuu, sellest on kolm aastat möödas.“ Samuti on asjaolu, et U.O ja T.V kandsid raha Hollin Invest OÜ-le üle eesmärgiga saada kinnistute varjatud omanikuks, tõendatud sellega, et ülekannete selgitusse märgiti, et ülekanne teostati laenulepingu alusel, kuid samas mingit laenulepingut T.V ja U.O sõlmitud ei olnud. Kohtule esitatud kolmelehelised laenulepingud Hollin Invest OÜ ja U.O ning T.V vahel koostati hiljem, 2010.a kui kriminaalasjas oli menetlust alustatud, kusjuures nad teadsid, et menetlus on nimetatud kinnistutega seotud tehingute uurimiseks alustatud. Ühelehelised ja kolmelehelised laenulepingud erinevad nendes märgitud tingimuste poolest, mis viitab nende erinevale koostamise ajale. Kolmeleheliste laenulepingute koostamist hiljem, s.o 2010.a septembris tõendab ka ekspertiisiakt nr 11E-DM0018, mille eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud 3-lehelised RV Hansaholtz OÜ, T.V , R O i, Rofiter OÜ, Roomline OÜ ja U.O poolt Hollin Invest OÜ-ga sõlmitud laenulepingud prinditud 12.10.2010 lähedasel perioodil. Lisaks ekspertiisiaktile kinnitavad mitmed tunnistajad, et kolmelehelised laenulepingud koostati tagantjärele – mitte 09.01.2007, vaid hoopis 2010.a septembris. Seda asjaolu on kohtus kinnitanud tunnistajad A K, P K, P K, A R, R T. Prokuröri hinnangul on erinevate laenulepingute koostamine oluliseks asjaoluks, mis viitab süüdistatavate kavatsusele varjata omandisuhet kinnistute osas. Prokurör on oma kohtukõnes 13 viidanud ka asjaolule, miks olid algselt laenulepingud (ühelehelised) sõlmitud Hollin Invest OÜ-l ainult Rofiter OÜ, Roomline OÜ ja RV Hansaholtz OÜ-ga ja seda põhjusel, et Rofiter OÜ ja Roomline OÜ kaasati põhjusel, et T.V ja U.O ei olnud võimalik nii suurt summat nagu 7,5 miljonit krooni, kinnistute eest maksta. Asjaolu, et Roomline OÜ ja Rofiter OÜ olid kaasatud ainult raha saamiseks kinnitavad ka A K ütlused, mille kohaselt olid Roomline OÜ ja Rofiter OÜ intressid lepingutes kõrgemad põhjusel, et neilt oli vaja ainult raha saada, mitte maad müüa. Asjaolu, mis kinnitab, et tegelikult omandati Kongo kinnistud juba 2007.a jaanuaris T.V ja U.O poolt eesmärgiga need edasi müüa ja tegemist ei olnud pelgalt laenusuhtega, oli see, et Hollin Invest OÜ-le raha ülekandmise hetkest ja Hollin Invest OÜ omanikuks vormistamise hetkest alates oli olemas Kongo kinnistutele ostja – Mingero OÜ, kellel omakorda oli kokkulepe kinnistut kaubanduslikuks eesmärgiks omandada sooviva ettevõttega (millisteks olid Maxima ja Coca-Cola): a)V L ütluste kohaselt nii kui ta Piilu kinnistu ostis, hakkas seda müüma. Tal oli juba kinnistuid ostes olemas võimalikud isikud, kellele kinnistud edasi müüa. Samas kinnitab V.L, et tal oli ostjaid, kes tahtsid suuremaid tükke ja ta pakkus Kle, et ta ostab Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud Klt ära; b)S K ütluste kohaselt oli temal Lga 2007.a alguses juttu sellest, et Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud on müügis ja S.Kivi kinnitas kohtus, et Piilu kinnistuga oli müügiplaan (osta odavalt ja müüa kallimalt); c)Kinnistusraamatu väljatrükist Piilu kinnistu kohta nähtub, et Mingero OÜ kanti selle kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse 15.01.2007 asjaõiguslepingu alusel 18.01.2007, Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute osas tehtud kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et Hollin Invest OÜ kanti omanikuna kinnistusraamatusse sisse 16.01.2007 asjaõiguslepingu alusel 30.01.
  2. Seega, V L ütlustest tulenevalt, osteti Piilu kinnistu edasimüügi sooviga, kuid ainult Piilu kinnistust jäi väheks (liiga väike maatükk) kuna ostjad soovisid suuremat tükki. T.V ja U.O omandasid samal ajal varjatult Hollin Invest OÜ omanikuks vormistamisega Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud, mis asusid kohe Piilu kinnistu kõrval. Koos Piilu kinnistuga oli tegemist üsna suure kinnistuga, mille realiseerimine tõotas tulla perspektiivikam. Seda, et edasimüügi plaan oli olemas juba 2007.a jaanuaris, kinnitab ka asjaolu, et nii Piilu kinnistu kui ka Kongo kinnistute detailplaneeringu taotlused esitati praktiliselt üheaegselt – Kongo kinnistute osas 16.01.2007 ja Piilu kinnistu osas 22.01.
  3. Kinnistute üheaegsest omandamisest 2007.a jaanuaris, detailplaneeringute üheaegsest algatamisest 2007.a jaanuaris ja Mingero OÜ-l 2007.a jaanuaris eksisteerinud soovist omandada ja müüa edasi suurem kinnistutükk, järeldub prokuröri hinnangul, et kinnistute omandamise soovist Mingero OÜ poolt ja edasisest turustamise võimalusest oldi U.O , T.V ja A K poolt teadlikud juba kinnistute Vana-Kongo ja Kongo II vormistamisel Hollin Invest OÜ nimele. Prokuröri hinnangul tekkis hiljemalt 2007.a aprilli lõpuks olukord, kus laenulepingute kattevarjus ostetud kinnistute osas tekkis perspektiiv kinnistutele ostja leida ja tekkis seega reaalne võimalus raha teenida. Seetõttu vormistati 03.05.2007 võlaõiguslikud müügilepingud, et paika panna enda võimalik kasum kinnistute edasisest müügist. Prokuröri hinnangul oli 03.05.2007 tehingute järgselt T.V ja U.O majandushuvi suuruseks seoses Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutega endiselt nimetatud summad kuni võlaõiguslike müügilepingute lõpetamiseni 21.12.
  4. 14 03.05.2007 võlaõiguslikus müügilepingus nr 1105 oli kokku lepitud Mingero OÜ poolt müüjatele (sealhulgas T.V-le ja U.O-le ) kinnistute mõtteliste osade eest tasumine hiljemalt 03.08.
  5. Selleks ajaks Mingero OÜ lepingulisi kohustusi maksmise osas ei täitnud. Kuid ka pärast 03.08.2007 oli jätkuvalt T.V ja U.O reaalne majandushuvi olemas seoses nimetatud kinnistutega. Nimelt sõlmisid 17.12.2007 Rofiter OÜ, Roomline OÜ, U.O , T.V , R O , RV Hansaholtz OÜ, Hollin Invest OÜ ja Mingero OÜ kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslike müügilepingute muutmise lepingu nr 3464, milles lepiti kokku, et kinnistute ostuhinna tasumise lõpptähtaeg on 03.08.
  6. Samuti lõpetati võlaõiguslikud müügilepingud alles 21.12.2009, mil sõlmiti notar Lee Jäetma juures kokkulepe kinnistute mõtteliste osade müügilepingute lõpetamiseks, mille kohaselt lepiti kokku, et Mingero OÜ-l ei ole enam kohustust tasuda lõpetatavate lepingute järgset lepingu eseme ostuhinda ja Mingero OÜ annab kinnistute Vana-Kongo ja Kongo II omandiõiguse tagasi Hollin Invest OÜ-le. Seega eksisteeris olukord, kus võlaõigusliku müügilepingu alusel oli T.V ja U.O õigus saada kinnistute müügist raha 03.05.2007 võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud ulatuses kuni 21.12.
  7. Kuni selle ajani oli T.V ja U.O huvi kinnistute edasise võõrandamise osas Mingero OÜ poolt, et kätte saada kokkulepitud müügihinda. T.V ja U.O majandushuvi suurus oli kogu selle perioodi ühesugune seetõttu, et 17.12.2007 lepinguga midagi peale ostuhinna tasumise tähtaja, sealhulgas ostuhinda, ei muudetud. Kuna kinnistute mõtteliste osade eest Mingero OÜ poolt müüjatele raha ei makstud tähtajaks, s.o 03.08.2007, oli tegemist olukorraga, kus müüjatel oleks olnud õigus võlaõiguslikust müügilepingust taganeda või nõuda hüpoteegi realiseerimist. Asjaolu, et selliste variantide asemel eelistati 07.12.2007 võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud tasumise tähtaega pikendada, näitab müüjate, sealhulgas U.O ja T.V kavatsust vaatamata kõigele saada tulu, mille suuruses oldi 03.05.2007 võlaõiguslikus müügilepingus kokku lepitud ning tegemist oli tegeliku huviga kinnistute müügiga seoses. T.V ja U.O poolset jätkuvat majandushuvi tõendavad ka tunnistajate ja isegi süüdistatavate enda poolt kohtus antud ütlused: -Mingero OÜ esindajate S K ja V L ütluste kohaselt oli Mingero OÜ-l kavatsus müüa VanaKongo ja Kongo II kinnistud kallimalt maha. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt oli võimalikke ostjaid palju, nendest 2 olid Maxima ja Coca-Cola. V L ütluste kohaselt oli lootus saada ca 80 000 000 kuni 100 000 000 krooni ja see lootus oli isegi 2008.a. Pärast 2008.a maikuud tekkis V L sõnade kohaselt olukord, kus turg oli madalseisus ja müüa enam ei õnnestunud; -U.O ütluste kohaselt olid kinnistute ostmisest huvitatud Maxima ja Coca-Cola, kuid Mingero OÜ ei suutnud kinnistuid edasi müüa esialgse tähtaja jooksul ja kuna oli soov ikkagi raha saada, pikendati tähtaega 1 aasta võrra; T.V ütluste kohaselt teadis ta V L jutust, et Mingero OÜ-l olid ostjad olemas, kes soovisid saada suurt maatükki ja ostuhinna tasumise tähtaega pikendati korra. T.V poolt kohtus väljendatu, et tegemist ei olnud perspektiivika kohaga, ei vasta teistele kogutud tõenditele – võlaõiguslikest müügilepingutest nähtuvale asjaolule, millise summa eest Mingero OÜ kinnistud ostis ja tunnistajate ütlustest tulenevale, millised plaanid Mingero OÜ-l seoses nende kinnistutega olid. 15 Asjaolule, et tegemist oli reaalse plaaniga kinnistud võõrandada, viitab ka see, et Mingero OÜ kandis kulutusi seoses detailplaneeringu koostamisega – kohtule on esitatud Roheline Kapital OÜ poolt 10.12.2007 Mingero OÜ-le koostatud arve nr R-11 summas 441 000,22 krooni ja Liloson Arendus OÜ poolt 16.11.2007 Mingero OÜ-le koostatud arve nr 19 summas 90 000 krooni ning ülekannete teostamist tõendav Mingero OÜ arvelduskonto nr 221011342196 väljavõte, mille kohaselt kanti 16.11.2007 Liloson Arendus OÜ-le Mingero OÜ poolt üle 90 000 krooni ja Roheline Kapital OÜ-le 15.12.2007 üle 441 000,22 krooni. Lisaks kinnitas tunnistaja V L kohtus, et Mingero OÜ kandis kokku kulutusi seoses detailplaneeringuga kokku ligikaudu ühe miljoni krooni ulatuses. Kandes selliseid kulusid, ei ole eluliselt mõeldav, et poleks eksisteerinud plaani detailplaneeringu aluseid kinnistuid võimalikult tulusalt võõrandada. U.O ja T.V jätkuvat majandushuvi seoses Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutega tõendab ka 21.12.2009 notariaalne osa müügileping, mille kohaselt omandasid Hollin Invest OÜ osad A ja T Õigusbüroo OÜ-lt 12 700 EEK ulatuses Rofiter OÜ, 6300 EEK ulatuses RV Hansaholtz OÜ (osanikud T.V ja R O ), R O 6400 EEK ulatuses ja 12 700 EEK ulatuses M.K.K Investeeringute OÜ (osanik alates 17.12.2009 kuni 21.12.2011 U.O). Tegelikult mingeid makseid osade omandamisel ei tehtud, ehkki lepingus oli kirjas, et osade eest on tasutud enne lepingu sõlmimist. Eesmärgil varjata enda isiklikku majandushuvi kinnistutes, vormistasid T.V ja U.O 21.12.2009 osalused OÜ-s Hollin Invest mitte enda nimele, vaid endaga seotud äriühingute nimele: a)T.V osalus vormistati RV Hansaholtz OÜ osana Hollin Invest OÜ-s; b)M.K.K Investeeringute OÜ oli asutatud U.O poolt eesmärgiga hoida enda osalust Hollin Invest OÜ-s. Mingisugust käivet M.K.K Investeeringute OÜ-l ajavahemikul 17.12.2009 kuni 06.05.2010 ei olnud. (U.O ütlused selle kohta, et asutas M.K.K Investeeringute OÜ kuna oli töötu ja tahtis lihtsalt elatist teenida, on paljasõnalised ja pole millegagi põhjendatud): -äriregistri teabesüsteemi andmetel oli M.K.K Investeeringute OÜ asutatud vahetult enne 21.12.2009 toimunud osaluste vormistamist. Juhatuse liige oli alates 17.12.2009 kuni 19.02.2010 U.O ja ainuke osanik oli samuti alates 17.12.2009 kuni 21.12.2011 U.O; -M.K.K Investeeringute OÜ arvelduskonto nr 221048331688 väljavõttest nähtub, et pangakonto avati 17.12.2009 ja suleti panga poolt automaatselt tehingute puudumisel 27.12.2009 ning pangakontol toimusid ainult 40 000 krooni suurune osakapitali sissemaks 17.12.2009 ja intressi laekumised nimetatud summalt. Prokurör nõustub, et tõepoolest T.V ja U.O oli nõudeõigus Mingero OÜ vastu alates 03.05.2007 kuni 21.12.
  8. Sellele asjaolule on prokurör oma kõnes ka viidanud. Samas on prokuröri hinnangul nõudeõigus otseselt seotud Mingero OÜ omanduses olnud kinnisasjaga ja selle võimalikult tulusa realiseerimisega. Seega oli nõudeõiguse olemasolu sisuliselt endiselt T.V ja U.O eksisteerivaks majandushuviks Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute suhtes ning detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel osalemine mõjutas nende majandushuve. Prokuröri hinnangul mõjutas detailplaneeringu menetlemisel osalemine T.V ja U.O majandushuve järgmistel põhjustel: 16 a)Detailplaneering on sisuliselt krundi projekt ja ilma selleta ei saa krundile ehitusõigust ega sellele järgnevalt hooneprojekti ja ehitusluba: -Ehitusseaduse § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja sama § lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering. Ehitusprojekt omakorda on aluseks ehitusloa väljastamisele Ehitusseaduse § 23 lg 2 p 2 kohaselt. Seega ehitustegevus toimub detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringu alusel; -Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest kui kohalik omavalitsus on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse. Seega sõltub detailplaneeringust väga palju, olukorras, kus maale soovitakse midagi ehitada ja kui selles piirkonnas kus maatükk asub on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. b)Antud juhul on tegemist kinnisasjaga, mis asub piirkonnas, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: -Nii detailplaneeringute aluseks olev veel kehtestamata, kuid rakenduses olev uus Rae valla üldplaneeringu p 5 määratleb detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Üheks detailplaneeringu kohustusega alaks on tiheasustusalad, milleks üldplaneeringu p 5.2 kohaselt loetakse muuhulgas kõik maakasutuskaardil esitatud olemasolevad või kavandatavad elamumaad, ärimaad, tootmis- ja ärimaad, keskusemaad ning ühiskondlike ehitiste maad. Vastavalt üldplaneeringu p 6.9 arvatakse Lehmja küla piirkonnas valdavalt kavandatavaks ärija tootmismaad ning ärimaad. c)Tegemist on kinnisasjaga, mis asub vahetult Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres, mille ainuvõimalik perspektiiv oleks äritegevus ja tootmine. -Uue Rae valla üldplaneeringu p 6.9 kohaselt on Lehmja küla puhul tegemist maanteeäärsete aladega, kus maad on juba suures ulatuses tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga. Piirkond on Tallinna-lähedaste logistika- ja tehnoparkide arengualaks. Rae valla üldplaneeringu lahendusega jätkatakse juba kujunevat maakasutuse trendi piirkonnas. Kavandatud on valdavalt äri- ning tootmis- ja ärimaid Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee äärsetel aladel; -U.O ütluste kohaselt on sama piirkonna, kus asuvad ka Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud, praktika olnud viimased kümme aastat äritootmismaa, vasakul ja paremal on näha äri- ja tootmishooned, mis on sinna viimase kümne aasta jooksul kerkinud ja see tendents jätkub ning muud peale äri ja tootmise sinna ei planeerita; -A K ütlused kinnitavad asjaolu, et tegemist oli perspektiivse asukohaga edasise arenduse mõttes. A.K ütluste kohaselt oli Rae vallas Tartu maantee äärse maa puhul tegemist perspektiivse tootmismaaga; -Asjaolu, et tegemist oli ainult äri- ja tootmismaana kasutatava maana, kinnitas kohtus ka Rae vallavalitsuses vallaarhitektina töötav S M, kelle sõnul oli antud kinnistu puhul tegemist sanitaarkaitsevööndiga, milles elamine oli inimesele ohtlik ning alates Peetri alevikust kuni Jüri alevikuni planeeriti kõik maad äri ja tootmismaaks. Lisaks asjaolule, et elamumaaks seda maad kasutada ei saanud tingis äri-ja tootmismaana nende maade kasutamise ka S.Me sõnul see, et kontakt Tallinnaga annab suure potentsiaali nendele maadele, et äritegevusega tegeleda. 17 d)Tõendatud on asjaolu, et Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud ostis 03.05.2007 Mingero OÜ eesmärgiga müüa need edasi konkreetsele kinnistu arendajale; e)Piisavalt on tõendatud ka asjaolu, et kinnistu edasine arendaja soovis nendele kinnistutele ehitada tootmishooneid või büroohooneid (tunnistaja V L ja süüdistatava U.O ütluste kohaselt soovis Maxima ehitada sinna logistikakeskust ja Coca-Cola tootmistsehhi. Asjaolu, et kinnistutest olid huvitatud nimetatud firmad kinnitab ka S K ). Seega olukorras, kus kinnistutel on võimalik ainult äritegevus ja uuritud tõenditest tulenevalt äritegevust seal kinnistutel ka arendada taheti, on kehtestatud detailplaneeringu puhul tegemist kinnistu omaniku huve oluliselt mõjutava dokumendiga. Detailplaneeringu vajalikkust edasimüügi plaanide teostumiseks antud kinnistute puhul tõendavad ka Roheline Kapital OÜ-ga seotud olnud isiku - tunnistaja Ardi Tedrema ütlused selle kohta, et V L soovis, et detailplaneeringu koostamiseks vajalikud tööd saaksid tehtud võimalikult kiiresti. Ardi Tedrema küsimusele, miks on vaja nelja kuuga valmis saada, vastas talle V L , et temal on rahalised kohustused võetud ja ta tahab maast lahti saada. Tunnistaja Ardi Tedrema lisas veel kohtus, et ta andis Valjole nõu, mida saab sinna maatükile panna, mis otstarbel sinna ehitisi paigutada, kes võiksid olla tellijad, maast huvitatud isikud. Samuti Ardi Tedrema ütluste kohaselt olid tol hetkel kui detailplaneering hakkas valmis saama, mitmed kaubandusettevõtted küsinud krunte, kuhu oleks võimalik panna mitmesuguseid poode või ladusid ning ta soovitas V L le Rimit ja Maximat. Sellest nähtub otseselt, et enne kinnistute omandamist oli oluline, milliste hoonestustingimustega saab detailplaneering olema. Asjaolu, et Maxima loobus ostmast Vana-Kongo ja Kongo II kinnistuid on Ardi Tedrema kohtus lahti seletanud selliselt nagu poleks Maximale meeldinud kinnistu kuju. Seda kinnitas ka kohtus V L , et Maxima loobus kinnistu kuju tõttu. Seega võib siit teha prokuröri arvates ühese järelduse – teistsuguse kujuga kinnistu puhul oleks selle müük võinud toimuda, kuid detailplaneeringu olemasolu oli selle juures väga oluliseks asjaoluks. Detailplaneeringu olulisusele antud kinnistute edasimüügi juures viitab ka asjaolu, et tegelikult asuti koheselt kinnistute soetamise järgselt menetlema detailplaneeringut. Arvestades, et Mingero OÜ poolt müüdavaid kinnistuid osta sooviv isik pidi asuma nimetatud kinnistuid hoonestama ja hoonestamiseks on vajalik detailplaneeringu olemasolu, oli detailplaneeringu koostamine antud juhul vältimatuks asjaoluks, ilma milleta poleks saanud kinnistuid välja arendada ja ilma milleta poleks seetõttu ka kinnistute edasimüügil mingit mõtet. Vastupidised väited selle kohta, et detailplaneeringul polnud kinnistu hinnale mingit mõju, ei vasta tegelikele asjaoludele – olukorras kus kinnistu väljaarendamine sõltub detailplaneeringust ei ole loogiline, et ilma detailplaneeringuta kinnistu oleks oma hinna poolest võrdväärne detailplaneeringuga kinnistuga. Lisaks asjaolule, et detailplaneering sätestas ehitusõiguse ulatuse konkreetsele kinnisasjale, määratles see ka kinnistu sihtotstarbe ja selleks oli nagu eelnevalt viidatud sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks. Ilma sellise sihtotstarbe muutuseta ei oleks olnud võimalik Mingero OÜ plaanide realiseerumine – kinnistute müümine isikule, kelle ainuke huvi kinnistute suhtes oli äri- ja tootmistegevus. Asjaolu, et üldplaneering kehtestas vajaduse nagunii sellesse piirkonda kõikide maatükkide suhtes sihtotstarbena ärimaa või äri-ja tootmismaa omab tähtsust niipalju, et väita, et 18 detailplaneering oli seaduslik. Sellest ei muutu aga tõdemus, et detailplaneering oli vältimatult vajalik kinnistu sihtotstarbe muutmisel. Seega on prokuröri hinnangul tõendatud, et detailplaneeringu olemasolu mõjutas U.O ja T.V majandushuve ja seetõttu mõjutas seda ka detailplaneeringu menetlemisel tehtud otsustused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis Eliste asjas (30.04.2012 nr 3-1-1-23-12) märgib kolleegium, et toimingupiirangu rikkumisena on vaadeldav osavõtt sellise otsuse tegemisest, mis mõjutab isikute majandushuve vahetult ja objektiivse hindaja jaoks tajutavalt. Antud juhul on tegemist vahetu ja piisavalt tajutava mõjuga. Seega oli T.V ja U.O alates 2007.a jaanuarikuust rahaliste vahendite ülekandmisest ja Hollin Invest OÜ omanikuks vormistamisest alates kinnistute Vana-Kongo ja Kongo II osas majandushuvi ja on käesoleva ajani kuna kinnistud on Hollin Invest OÜ nimel, mille omanikud nad läbi oma äriühingute on, mistõttu T.V ja U.O osaledes detailplaneeringu menetlemisel otsuste tegemisel rikkusid KVS § 25 lg 1 sätteid. 3.2.
  9. Prokuröri hinnangul on KarS 300-1 lg 2 koosseisuline tunnus – toimingupiirangu rikkumine üle 320 000 euro, täidetud. Kinnistute mõtteliste osade müügiks vormistati 03.05.2007 võlaõiguslik leping, mille kohaselt T.V pidi saama 3 350 000 EEK (214 104,02 eurot) ja temale koos R O iga võrdsetes osades kuuluv äriühing RV Hansaholtz OÜ pidi saama 6 700 000 EEK (428 208,04 eurot) ning U.O pidi saama 15 400 000 EEK (984 239,38 eurot). Selliste summade saamise õigus oli neil ka detailplaneeringu menetlemisel otsuste tegemisel osalemise ajal. Tulenevalt tuvastatud asjaoludest ei olnud ilma detailplaneeringuta müügitehing antud juhul teostatav ja tulu saamine 03.05.2007 võlaõiguslikus müügilepingus märgitud summa ulatuses ei olnud ilma detailplaneeringuta reaalne, seega oli detailplaneeringu kehtestamine selliseks asjaoluks, mis otseselt mõjutas T.V ja U.O majandushuve. Kuna kinnistu müügitehingu õnnestumise korral oleks U.O saanud 984 239,38 eurot ja T.V majandushuvi suuruseks kinnistu müügitehingu õnnestumise korral oleks olnud 428 208,04 eurot, siis otsuse tegemisel osalemine mõjutas nende majandushuve just nimelt selles ulatuses. 3.2.
  10. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis kinnitaksid süüdistuses toodud versiooni selles, et Hollin Invest OÜ osanik ja juhatuse liige A K oleks tegutsenud U.O või T.V korralduste alusel, nende huvides ja nende arvel. Kohus on leidnud, et tõendid, mis kinnitaksid süüdistuses toodud versiooni selles, et Hollin Invest OÜ osanik ja juhatuse liige A K oleks tegutsenud U.O või T.V korralduste alusel, nende huvides ja nende arvel, puuduvad. Prokuröri hinnangul mõjutas T.V ja U.O poolt otsuste tegemisel osalemine ka Hollin Invest OÜ majandushuve. 19 Prokuröri hinnangul seisneb Hollin Invest OÜ majandushuvi samuti müügihinnas, mille Hollin Invest pidi Mingero OÜ-lt saama: -Nimelt 16.01.2007 notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 160 kohaselt omandas Hollin Invest OÜ Woodhill OÜ-lt Rae vallas, Lehmja külas asuvast maatulundusmaast suurusega 8,65 ha (katastritunnusega 65301:001:0080) ¾ kaasomandis,t mille eest Hollin Invest OÜ pidi tasuma 4 601 064 EEK ja Rae vallas, Lehmja külas asuvast põllumajandusmaast suurusega 5,45 ha (katastritunnusega 65301:001:0430) ¾ kaasomandist, mille eest Hollin Invest OÜ pidi tasuma 2 898 936 EEK. Seega kokku pidi Hollin Invest OÜ tasuma 7 500 000 krooni. Antud raha pärines täies ulatuses T.V, U.O jt rahalistest vahendistest ja tegemist polnud Hollin Invest OÜ rahaliste vahenditega; -Seejärel 03.05.2007 võlaõigusliku müügilepingu nr 1105 kohaselt müüs Hollin Invest OÜ 2020/54500 suuruse mõttelise osa Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutest hinnaga 808 000 EEK ja 1 288 000 EEK Mingero OÜ-le; -Seega saab Hollin Invest OÜ majandushuvi suuruseks hinnata müügihinda, mida Hollin Invest OÜ pidi saama Mingero OÜ-lt, s.o kokku 2 096 000 krooni. Samad põhjendused, mille kohaselt mõjutas detailplaneeringu menetluses otsuste tegemisel osalemine T.V ja U.O majandushuve, kehtivad ka Hollin Invest OÜ puhul ja samadel põhjustel mõjutas see ka Hollin Invest OÜ majandushuve: a)Antud juhul on tegemist kinnisasjadega, mis asuvad piirkonnas, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik; b)Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute näol on tegemist kinnisasjadega, mis asuvad vahetult Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres, mille ainuvõimalik perspektiiv oleks äritegevus ja tootmine; c)Vana-Kongo ja Kongo II kinnistud ostis 03.05.2007 Mingero OÜ eesmärgiga müüa need edasi konkreetsele kinnistu arendajale; d)Kinnistute edasine arendaja soovis nendele kinnistutele ehitada tootmishooneid või büroohooneid; e)Detailplaneering oli vältimatult vajalik kinnistute edasimüügi läbiviimiseks. Seega on prokuröri hinnangul tõendatud, et detailplaneeringu olemasolu mõjutas ka Hollin Invest OÜ majandushuve ja seetõttu mõjutas seda ka detailplaneeringu menetlemisel tehtud otsustused. 3.2.3.Tõendatud on, et Hollin Invest OÜ, kellel oli majandushuvi seoses Kongo kinnistutega, juhatuse liige A K allus T.V ja U.O korraldustele: T.V ja U.O korraldustele allumine on tõendatud rahaliste vahendite kandmisega Hollin Invest OÜ kontole, milline tegevus oli kantud eesmärgist tegelikult saada ise varjatult kinnistute omanikuks ja kontrollida nende kinnistutega toimuvaid edasisi tehinguid. Arvestades asjaolu, et rahaliste vahendite kandmine Hollin Invest OÜ kontole oli kantud eesmärgist saada ise tegelikuks kinnistu omanikuks ja tegemist ei olnud laenuga, võib sellest üheselt järeldada, et sellises olukorras määravad rahaliste vahendite kasutamist need samad rahalised vahendid sinna pangakontole kandnud isikud. Samuti tõendab korraldustele allumist asjaolu, et tegelikud kõige suuremad kasusaajad oleksid kinnistute Mingero OÜ poolt edasimüügi korral olnud vaatamata mõningale Hollin Invest OÜ enda kasule, siiski T.V ja U.O , mistõttu on põhjendatud alus järeldada, et nemad dikteerisid ka edasiste tehingute toimumise – 03.05.2007 võlaõiguslike 20 müügilepingute sõlmimise ja hiljem osaluste vormistamise 21.12.
  11. Seega oli ka edasine Hollin Invest OÜ tegevus T.V ja U.O sisulise kontrolli all. Asjaolu, millistel tingimustel sõlmiti 03.05.2007 võlaõiguslikud müügilepingud ei olnud A K ega Hollin Invest OÜ määrata, kuna summad, millised Mingero OÜ pidid müüjatele tasuma, tulenesid varasemalt panustatud rahasummade ulatusest, proportsionaalselt panustatud summadest. Samuti tõendab korraldustele allumist asjaolu, et Hollin Invest OÜ oli asutatud ainult VanaKongo ja Kongo II kinnistute omandamiseks ja põhiliseks kasusaajaks nende kinnistu edasimüügi õnnestumise korral ei ole olnud Hollin Invest OÜ, mistõttu saab järeldada, et ka Hollin Invest OÜ asutamine toimus U.O ja T.V initsiatiivil ja korraldusel. Hollin Invest OÜ asutamist ainult sellisel eesmärgil tõendab Hollin Invest OÜ pangakontolt nähtuv, mille kohaselt sellel kontol ei ole toimunud mingeid rahaliste vahendite liikumisi peale nende, mis olid otseselt vajalikud Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisega ja detailplaneeringu tegemisega. Samuti A K ütluste kohaselt asutati Hollin Invest OÜ kinnisvara investeerimise eesmärgil. Hollin Invest OÜ äriregistri väljavõttest nähtub, et Hollin Invest OÜ kanti registrisse 30.11.2006 (VI kd tl 20-21). Arvestades, et Hollin Invest OÜ asutamine jäi ajaliselt vahetusse lähedusse Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omandamisega Woodhill OÜ-lt ning muud tegevust Hollin Invest OÜ-l peale Vana-Kongo ja Kongo II kinnistutega seotud rahaliste vahendite ülekannete teostamine, sealhulgas ka mitte mingite muude kinnisvaraprojektide teostamist, ei olnud, ei saa seetõttu lugeda A K ütlusi selles, et ta ei teadnud enne Hollin Invest OÜ asutamist nimetatud kinnistute müügist, usaldusväärseks. Asjaolu, et Hollin Invest OÜ oli asutatud ainult Kongo kinnistute omanikukande vormistamiseks ja sellel äriühingul muu tegevus puudus, näitab ka see, et Hollin Invest OÜ-l puudusid rahalised vahendid notaritasude ja detailplaneeringu kulude tasumiseks. Hollin Invest OÜ pangakontolt nähtub, et rahalised vahendid on enne kulude tasumist vahetult enne pangakontole kantud ja A K ütluste kohaselt ei olnud need Hollin Invest OÜ rahalised vahendid, vaid need olid laenatud. Samuti järeldub Hollin Invest OÜ asutamine ainult Kongo kinnistute omanikukande vormistamiseks A K ütlustest, mille kohaselt oli tal 2006-2007 teisigi kinnisvaraga tegelevaid firmasid, tema sõnul isegi liiga palju, sealhulgas Reval Kinnisvara AS. Puudub mõistlik põhjendus miks pidanuks A K asutama uue äriühingu lihtsalt niisama kinnisvara arendamiseks olukorras, kus tal on selliseid firmasid palju. Samuti oli Hollin Invest OÜ nimel detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine seotud korralduse täitmisega tegelikult kasu saavate isikute, eelkõige T.V ja U.O poolt. A K ütluste kohaselt oli temal plaan kinnistud edasi müüa 3 kuuga, mingit arendamise soovi tal ei olnud. Samas kinnitab ta, et detailplaneeringu algatamise idee tuli temalt endalt, kuid ta suhtles Lga kuna tegemist oli ühise detailplaneeringuga. A K möönis ka seda, et detailplaneeringu menetlemine kestab 1 aasta või rohkem. Seega, kui A K a Hollin Invest OÜ juhatuse liikmena sooviski kinnistud kiiresti maha müüa, miks oli siis vaja asuda kiiresti (koheselt samal päeval pärast kinnistute omandamist) asuda taotlema detailplaneeringu menetlemist (mis tema enda ütluste kohaselt peaks kestma vähemalt 1 aasta). Ilmselgelt oli tegemist mitte tema enda algatusega, vaid isikute algatusega, kellel sellest kõige rohkem kasu saada oleks – antud juhul T.V ja U.O. 21 3.2.
  12. Tõendatud on, et Hollin Invest OÜ, kellel oli majandushuvi seoses Kongo kinnistutega, juhatuse liige A K tegutses T.V ja U.O arvel. T.V ja U.O arvel tegutsemine on tõendatud tulenevalt järgmistest asjaoludest: -Kõik rahalised vahendid, millised kinnistu omandamiseks Hollin Invest OÜ kontole kanti, pärinesid T.V-lt, U.O-lt, R O ilt, Roomline OÜ-lt, Rofiter OÜ-lt ja RV Hansaholtz OÜ-lt. Ühtegi senti ei kulutanud kinnistute ostmiseks Hollin Invest OÜ enda vahenditest; Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud Hollin Invest OÜ, Roomline OÜ, RV Hansaholtz OÜ, R O i, U.O ja T.V pangakonto väljavõtetega. Samuti on rahaliste vahendite pärinemine mitte Hollin Invest OÜ vahenditest tõendatud A K enda ütlustega, milles ta kinnitab, et Hollin Invest OÜ-l rahalisi vahendeid kinnistute ostmiseks ei olnud; -T.V-lt ja U.O-lt saadud rahaliste vahendite ulatuses ei olnud tegemist laenuks saadud rahaga, vaid Hollin Invest OÜ kattevarjus kinnistute ostmiseks makstud rahaga, mistõttu oli tegemist Hollin Invest OÜ puhul teise isiku arvel tegutsemisega; -T.V ja U.O arvel tegutsemine on tõendatud ka tulenevalt sellest, et Hollin Invest OÜ-l muu majandustegevus puudus enne kinnistute omanikuna vormistamist ja puudub ka pärast seda ning samuti oli Hollin Invest OÜ asutatud ainult Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omanikuks vormistamiseks; -Seoses kinnistute omanikuks vormistamisega kandis Hollin Invest OÜ ka kulutusi notaritasude näol, millise raha A K väidetavalt enda rahalistest vahenditest Hollin Invest OÜ pangakontole kandis, kuid antud asjaolu ei välista, et Hollin Invest OÜ ei oleks tegutsenud T.V , U.O jt asjaosaliste arvel, kuna kulutuste näol (mis olid tegelikult ka laenatud vahendite arvelt tehtud) oli tegemist marginaalsete summadega. Samas pole prokuröri hinnangul kellegi teise isiku arvel tegutsemise tuvastamiseks vajalik kindlaks teha ja tõendada, et oleks toimunud täies ulatuses teise isiku arvel tegutsemine, vaid piisab kui teise isiku arvel on tegutsetud osaliselt, olulises osas. 3.2.5 Tõendatud on, et Hollin Invest OÜ, kellel oli majandushuvi seoses Kongo kinnistutega, juhatuse liige A K tegutses T.V ja U.O huvides. Prokuröri hinnangul on kinnitust leidnud asjaolu, et U.O ja T.V poolt detailplaneeringu menetluses otsuste tegemise ajal oli tegemist olukorraga, kus Hollin Invest OÜ näol oli tegemist äriühinguga, mille juhatuse liige A K tegutses U.O ja T.V huvides. T.V ja U.O huvides tegutsemist tõendab asjaolu, et Hollin Invest OÜ oli asutatud Vana-Kongo ja Kongo II kinnistute omanikuks vormistamiseks ja seda äriühingut kasutati omandisuhte varjamise eesmärgil. Sisuliselt tõendab korraldustele allumine ja arvel tegutsemine ka Hollin Invest OÜ juhatuse liikme tegutsemist U.O ja T.V huvides. Samuti tõendab Hollin Invest OÜ tegutsemist U.O ja T.V huvides asjaolu, et 03.05.2007 teingu tagasipööramisel vormistati U.O ja T.V osalused Hollin Invest OÜ-s, kui 21.12.2009 sõlmiti notariaalne osa müügileping, millega A K le kuuluv äriühing A ja T Õigusbüroo OÜ müüs talle kuuluvast osast suurema osa T.V-le kuuluvale äriühingule RV Hansaholtz OÜ-le, U.O-le kuuluvale äriühingule M.K.K Investeeringud OÜ-le, R O ile ja Rofiter OÜ-le. 22 Kuni 31.03.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 p 7 kohaldamiseks peab olema tegemist olukorraga, kus äriühingu juhatuse liige peab olema tegutsenud ametisiku arvel, ametiisiku huvides ja ametisiku korralduste kohaselt ametiisikuga kokkuleppel. Antud juhul tuleb U.O T.V ja A K kokkuleppel tegutsemist eeldada olukorras, kus Hollin Invest OÜ oli asutatud eesmärgiga vormistada selle äriühingu nimele kinnistud, Hollin Invest OÜ pangakontole oli U.O ja T.V poolt kantud rahalised vahendid eesmärgiga saada ise tegelikuks kinnistu omanikuks ning nende kinnistute edasimüügilt kasu saada. Seega on prokuröri hinnangul tõendatud on, et Hollin Invest OÜ, kellel oli majandushuvi seoses Kongo kinnistutega, juhatuse liige A K allus T.V ja U.O korraldustele, tegutses nende arvel ja nende huvides, mistõttu T.V ja U.O rikkusid KVS § 25 lg 1 p 7 sätteid. 3.
  13. Kohtu hinnangul on U.O osalenud vaidlusaluste kinnistute detailplaneeringu menetluse otsuste tegemisel kolmel korral: 16.10.2007 Rae Vallavalitsuse istungil, 04.12.2007 Rae Vallavalitsuse istungil, 10.12.2007 Rae Vallavolikogu alalise keskkonnakomisjoni koosolekul. Kohus peab vajalikuks märkida, et erinevalt süüdistusaktist, milles on U.O-le süüks arvatud osalemine ka vaidlusaluste kinnistute detailplaneeringu menetlusega seotud otsuse tegemisel 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungil, siis nähtub kriminaalasja materjalidest (II kd tl 70-80 asuvast volikogu istungi protokollist), et kuigi U.O osales nimetatud istungil vallavalitsuse liikmena, siis ei kuulunud ta Rae valla vallavolikokku ning ei saanud osaleda otsuse vastuvõtmisel. Prokurör leiab, et on ebaõige lähtuda ainult asjaolust kas isik kuulub volikokku või mitte, et otsustada selle üle kas ta osaleb otsuse vastuvõtmisel või mitte. Nimelt nähtub 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungi protokollist, et U.O on volikogu istungil esitanud ettekande ja teinud vallavalitsuse nimel ettepaneku detailplaneering esitatud kujul kehtestada. KOKS § 17 lg 5 kohaselt (mis sätestab kohustuse küll volikogu liikmele) peab volikogu liige ennast taandama isegi mitte ainult otsustamisest, vaid ka küsimuse arutelust, mille suhtes tal huvide konflikt on. Sama sätestab Rae Valla põhimäärus, milles on samuti eristatud arutamist otsustamisest ja on leitud, et mõlemal juhul peab ametiisik ennast taandama. Nimelt on Rae valla põhimääruse § 31 lg 1 kohaselt vallavolikogu liige kohustatud taandama ennast sellise vallavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele
  14. Prokurör leiab, et U.O käitumise puhul on, tema tegevust silmas pidades, tegemist ikkagi osalemisega otsuse tegemisel ka 11.12.2007 istungil KVS § 25 lg 1 mõttes, millest ta oleks olnud kohustatud loobuma. Seadusandja on toimingupiirangu kehtestanud eesmärgiga, et ametniku tegevus peab olema erapooletu ja see tegevus peab ka näima erapooletu. Olukorras, kus võimaldada ametnikul osaleda küsimuse arutelul, mille suhtes tal on majandushuvi, ei ole tagatud, et ametniku tegevus oleks erapooletu ning sellise käitumise tagajärjel vastuvõetud otsus ei saa omada sellist usaldusväärsust kui otsus, mille kujundamisel ega vastuvõtmisel pole osalenud asjast huvitatud ametiisik. 23 3.
  15. KVS § 25 lg 1 p 7 piirangu rikkumine oli KarS § 3001 lg 2 koosseisuliseks tunnuseks kuni 31.03.2013 kehtinud KarS § 3001 lg 2 sõnastuses. Prokuröri hinnangul on sisuliselt sama toimingupiirangu rikkumine ulatuses üle 320 000 euro karistatav KarS § 3001 lg 2 järgi ka kehtiva KarS § 3001 lg 2 kohaselt. Kuni 31.03.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 p 7 kohaselt oli huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on äriühing, mille osanik või aktsionär või juht- või järelevalveorgani liige kokkuleppel ametiisikuga või tema lähisugulase või -hõimlasega allub nende korraldustele, tegutseb nende huvides või arvel. Alates 01.04.2013 kehtiva korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Prokuröri hinnangul vastab T.V ja U.O käitumine KVS § 11 lg-s 1 loetletud tunnustele ning kummagi isiku käitumises ei esine toimingupiirangut välistavaid asjaolusid, millised on loetletud KVS § 11 lg-s
  16. Ehkki alates 01.04.2013 kehtiv KarS § 3001 lg 2 ei näe kvalifitseeriva tunnusena enam olukorda, kus ametiisiku poolt oleks otsus tehtud korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 punktis 7 nimetatud piirangut rikkudes, vastab T.V ja U.O käitumine kehtivale KarS § 3001 lg 2 koosseisule, kuna toimingupiirangu rikkumine toimus ulatuses üle 320 000 euro ja sisuliselt T.V ja U.O käitumine hõlmatud kehtivas korruptsioonivastase seaduse §-s 11 lg-s 1 sätestatust. 3.
  17. Prokurör leiab, et Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning teha selles asjas 1 uus otsus, millega tunnistada T.V ja U.O süüdi KarS § 300 lg 2 järgi ning karistada neid rahalise karistusega. Prokurör jääb ringkonnakohtus kõigi nende tõendite juurde, mis maakohtus avaldati ja taotleb

§ 335

lg 2 alusel ringkonnakohtus kohtulikul uurimisel avaldada esimese astme kohtuistungi protokoll. Samuti leiab prokurör, et veendumaks, et 28.03.2011 jälitusprotokolli näol on tegemist seadusliku ja lubatava tõendiga, on vajalik ringkonnakohtu poolt läbi viia omapoolne jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 338 p 2, § 339 lg 2; § 340 lg 4 p 2, 3 apellant p alub : Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus T.V õigeksmõistmise osas ja teha süüdimõistev otsus; ja U.O Tunnistada T.V süüdi KarS § 300¹ lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 330 päevamäära ulatuses summas 15 227,59 eurot (722 krooni x 330); Tunnistada U.O süüdi KarS § 300¹ lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 24 380 päevamäära ulatuses summas 26 229,34 eurot (1080 krooni x 380); Viia läbi jälitustoimingute seaduslikkuse kontroll; Vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

  1. Apellant- prokurör toetab esitatud apellatsiooni ja palub õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue, süüdimõistva otsuse tegemist. Karistuseks taotleb rahalist karistust. Kaitsjad ja süüdistatavad taotlevad maakohtu otsuse tühistamata ning prokuröri apellatsiooni rahuldamata jätmist. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu õigeksmõistev otsus kuulub apellatsiooni alusel tühistamisele ja seda alljärgneva põhistusega.
  2. Prokurör on taotlenud maakohtu otsuse tühistamist esmalt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis seisnes jälitustegevuse seaduslikkusele ebaõige hinnangu andmises, millega kaasnes jälitusprotokollide kui tõenditega arvestamata jätmine. Prokurör on leidnud, et tegemist on

§ 339lg 2 mõttes olulise rikkumisega, mis on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav.

Kolleegium prokuröri seisukohaga nõustub osaliselt. 5.1. Kohtukolleegium märgib, et tulenevalt

§ 15

lg-st 2 võib ringkonnakohtu lahend tugineda nii nendele tõenditele, mida on vahetult uuritud apellatsioonimenetluses, kui ka tõenditele, mida on vahetult uuritud maakohtus ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud. Esimese astme kohtu kohtuistungi protokolli avaldamise kaudu ringkonnakohtus toimuva kohtuliku uurimise käigus saavad maakohtus uuritud tõendid ka apellatsioonimenetluse osaks, mis annab ringkonnakohtule aluse neile kohtulahendi tegemisel tugineda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. märtsi
  2. a otsuses nr 3-1-1-142-05 ja
  3. novembri
  4. a otsuses nr 3-1-1-70-10 märkinud, et küsimus, milliseid tõendeid ringkonnakohtus uurida, tuleb lahendada eelkõige apellandi taotlustest lähtudes. Apellant taotles lisaks kohtutoimikusse lisatud jäitustoiminguteks loa andmise määrustele ja prokuröri vastavatele taotlustele, tutvuda ka jälitustoimiku materjalidega. Kaitsjad taotlusele vastu ei vaielnud, kuid nõustusid maakohtu otsuse põhistusega ja järeldusega, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on ebaseaduslikud. 5.
  5. Kolleegium peab vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsuses nr 3-1-1-63-08 ja
  8. mai
  9. a otsuses nr 3-1-1-22-10 väljendanud seisukohale, et

§ 111

nõuete täitmist tõendi kogumisel peab olema võimalik kontrollida kõigil kohtumenetluse pooltel. Seega lasub kohtul vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Maakohus on kaitsjate taotlused jälitustoimikute materjalidega tutvumiseks rahuldanud ning on korduvalt andnud määrusega nii kaitsjatele kui süüdistatavatele õiguse juurdepääsuks piiratud tasemega riigisaladusele. Seda vastavalt taotletule ja osas millised load on välja antud süüdistatavate suhtes tehtavate jälitustoimingute läbiviimiseks / 7 kd. t.lk. 192-194, 219-224/. 25 Tuginevalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-12 sedastatule on nimetatud materjalid lisatud ka kohtutoimikusse. Seega pole antud juhul jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli teostatud vaid kohtu vahendusel vaid süüdistatavatel ja kaitsjatel oli võimalus teha seda vahetult vastavate määruste ja taotlustega tutvudes. 5.3. Maakohus on otsuses pikemalt põhjendusi esitamata leidnud, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on formaalselt lubatavad ehk on olemas nii kohtu kui ka pädeva prokuröri load jälitustoimingute läbiviimiseks( otsuse lk 17). Samas on kohus jälitustoimingutega kogutud tõendid tunnistanud ebaseaduslikeks ning need tõendikogumist välja jätnud põhistusel, et Harju Maakohtu kolm määrust, millega anti luba jälitustoimingu läbiviimiseks on põhjenduste puudumise tõttu ebaseaduslikud. Miks ja kas on ebaseaduslik tõend prokuratuuri loa alusel

§ 115ettenähtud varjatud jälgmise protokoll, pole kohus põhjendust esitanud.

Kohus on leidnud,et kohtu määrused ei vasta

§ 145

ettenähtud põhistamisnõuetele kuna nendest ei selgu loa andmise alused ning nendes on esitatud vaid seaduse tekst. Kohtukolleegium maakohtu eeltoodud põhjendusega ei nõustu.

§ 114

lg-s 1 oli sätestatud nõue( kehtiva

§ 1264

lg 1), mille kohaselt vaatab eeluurimiskohtunik läbi jälitustoimingu põhjendatud taotluse ning sellest lähtuvalt võib kas anda jälitustoimingu loa või selle andmisest keelduda. Vaidlus puudub selles, et prokuratuuri poolt kohtunikule esitatud taotlused jälitustoiminguteks kohtu poolt loa saamiseks on väga põhjalikud. Eelpool viidatud

§ 114

lg 1 kohustab eeluurimiskohtunikku kontrollima prokuröri taotluse põhjendatust, seega on kohtu poolt loa andmise aluseks just prokuröri taotlus. Oluline on seejuures asjaolu, et maakohtu eeluurimiskohtunik ei tutvu loa andmise otsustamisel pelgalt prokuröri taotlusega vaid kogu prokuröri poolt kohtunikule esitatud salastatud materjalidega, millede käsitamist oma määruses piirab nii

§ 214

kui riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kui ka sel ajal kehtinud jälitustegevuse seaduse vastavad sätted. Kohtukolleegiumi hinnangul eeluurimiskohtunike määrused ei pea sisaldama kõiki asjaolusid, mis on märgitud prokuröride taotlustes. Seega asjaolu, et prokuröride taotluste tekst ei vasta sõna-sõnalt kohtumääruste tekstile, ei muuda kohtumäärusi ebaseaduslikeks, on oluline, et neis oleks esitatud jälitustoimingu vajalikkuse põhjendus. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et prokuröri taotluses esitatud kõikide motiivide kordamata jätmine loa andmise määrustes, ei takista jälitustoiminguteks loa andmise seaduslikkuse kontrolli. Seda enam, et nimetatud kontrolli tegemiseks on asja arutaval kohtul võimalik tutvuda jälitustoimiku materjalidega. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on tuvastatavad jälitustoimingutega tõendite kogumise seaduslikud alused, on prokuröri põhjendatud taotlus ning kohtu määrustes on ära toodud peamised motiivid miks, mis osas ja millises tähtajas kohus jälitustoiminguteks load väljastas, seega on võimalik kontrollida jälitustoimingute lubatavust tõendite kogumisel ning pelgalt asjaolu, et menetlev kohtunik leiab, et prokuröri taotluses esitatud põhjendused pole kõik kohtu määruses kajastatud, ei anna alust jälitustoiminguga saadud teabe tunnistamiseks ebaseaduslikuks tõendiks. Samuti on maakohus leidnud, et eeluurimiskohtuniku määrustes puudub põhjendus ka selles osas miks on põhiõigusi vähem riivaval viisil tõenduslikku tähtsust omava teabe kogumine välistatud. Kolleegium ka nimetatud järeldusega ei nõustu ja leiab, et eeluurimiskohtuniku määrustest on arusaadav kohtu seisukoht, et aususe kohustuse rikkumisega seonduvad kuriteod, kus süüteo 26 subjektiks on ametiisik, kus tehakse kõik varjatuna, on tõendite kogumine sisuliselt võimatu muude kui jälitustoimingutega. Siinjuures osutab ringkonnakohus Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-10-02 sedastatule, sellest, et kuna korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist ning tekitab reeglina ka konkurentsimoonutusi, on korruptsiooni vältimine, sh abstraktse korruptsiooniohu vähendamine õigusriiklikult aktsepteeritav põhiõiguste piiramise põhjus. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on tegemist nn peitkuritegudega, mis on iseloomult raskemad ametialased kuriteod, millede menetlemisel on jälitustoimingutel suur roll ning jälitustoimingute käigus saadud teave on oluline kuna tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on oluliselt raskendatud ja tihti ka välistatud. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelse menetluse läbiviija lahendanud jälitustegevuse vajalikkuse ja otstarbekuse uurimistaktikast lähtudes. Eksisteerib kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte, mille kohaselt uurimisasutus ja prokuratuur võivad kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, mis on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks ja tingimuste loomiseks kohtumenetluseks.

§ 211

kehtestab, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Sellest tulenevalt ei pruugi kajastuda jälitustoimingutega kogutud teabes üksnes süüstava iseloomuga tõendeid. Seega ei sõltu talletatava teabe sisu pelgalt menetleja tahtest. Kohtueelse menetluse eesmärgiks on välja selgitada kõik kuriteoga seonduvad asjaolud. Eeltoodu alusel kolleegium ei nõustu maakohtu poolse jälitusprotokollide ebaseaduslikuks tunnistamise põhistusega ning leiab, et eeluurimiskohtuniku määrustes motiivide puudumise alusel pole protokollide tõendite kogumist väljajätmine ülaltoodud põhistusel kooskõlas seadusega. 5.4. Ringkonnakohtus esitas prokurör taotluse uuesti kontrollida jälitustoimingute seaduslikkust ning anda seeläbi jälitusporotollidele maakohtust erinev hinnang. Jälitustoimingute teostamise ajal kehtinud

§ 110

lg 1 kohaselt oli kriminaalmenetluses lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks oli esimese astme kuritegu, mille eest oli ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust. Seoses

tehtud ja 01.01.2013 aasta muudatustega osutab kolleegium, et

§ 1261

lg 2 kehtestab samuti, et jälitustoiming on lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

§ 1262

näeb ette jälitustoimingu tegemise alused ja lg 2 on ette nähtud jälitustoimingu tegemise õiguse, kui on tegemist muuhulgas ka KarS § 3001 nimetatud kuriteoga. Seega on eeltoodud osas jäitustoimingute tegemise alus ja tingimused nii toimingute tegemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt analoogsed ning neid on järgitud.

§ 111

kohaselt oli jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Kehtiv 1261 lg 4 kehtestab samuti, et jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. 27 Antud juhul on prokuröri poolt kohtule esitatud ning kohtus vahetult uuritud tõendiks 28.03.2011 koostatud jälitusprotokoll, kus on kajastatud süüdistatavate telefonivestluste sisu/ 4 kd. t.lk. 128-131/. Protokolli kohaselt on jälitustoimingu läbiviimise ajaks märgitud 25.08.2010 ja 29.08.2010. Toimingu aluseks on eeluurimiskohtuniku 03. augusti 2010 aasta määrus nr 412/ 7 kd. t.lk. 203-204/, millega pikendati

§ 118

( kehtiv

§ 1267

) ettenähtud toimingu luba nii U.O kui T.V kasutuses oleva mobiiltelefoni ja lauatelefoni üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks,-vaatamiseks ja salvestamiseks tähtajaga 04.08.2010 kuni 02.09.2010. a. Eelnimetatud protokollis kajastatud toiming on tehtud kohtu poolt jälitustoiminguks antud tähtajal ning protokollis kajastatud teave on saadud antud loa piires, seega jälitusprotokoll on käsitatav seadusliku tõendina. Samuti on kohtule esitatud ja vahetult uuritud jälitusprotokolli/ 4 kd. tlk. 134-136/, mille kohaselt on jälitustoimingu aluseks ringkonnaprokuratuuri 27.08.2010 aasta luba nr 2150/ 7 kd. t.lk. 205-206/. Jälitustoiminguks on menetlust juhtiv prokurör juhinduvalt

§ 112

lg 3, andnud loa teistehulgas T.V ja U.O suhtes

§ 115ettenähtud varjatud jälgimiseks ajavahemikus 28.08.2010 kuni 01.09.2010.

Varjatud jälgimine on läbi viidud T.V ja U.O suhtes 29.08.2010 aastal. Jälitustoimingud on läbi viidud seadusliku loa alusel ja selle piires. Seega on jälistuprotokoll seaduslik tõend. Uuritavaks tõendiks oli ka jälitusprotokoll/ 4 kd. t.lk. 137-162/, milles kajastatud teabele on prokurör toetunud ka apellatsioonis kuna prokuröri arvates on tegemist tõendiga mis kinnitab asjaolu, et U.O oli 16.10.2007, 04.12.2007 ja 10.12.2007 ning T.V oli 10.12.2007 ja 11.12.2007 majandushuvid seoses Vana-Kongo kinnistuga ja Kongo II kinnistuga. Ühtlasi tõendab 28.03.2011 jälitusprotokoll Hollin Invest OÜ tegutsemist T.V ja U.O huvides ning Hollin Invest OÜ juhtorgani liikme allumist T.V ja U.O korraldustele. Jälitustoimingu protokollis on toimingu aluseks märgitud eeluurimiskohtuniku 03. augusti 2010 aasta luba nr 412/ 7 kd. t.lk. 203-204/ T.V ja U.O asukohas peetavate vestluste salajane pealtkuulamine,- vaatamine, salvestamine. Toimingu tegemise ajaks on märgitud 29.08.2010.a. Vastavalt protokollile jälitustoimingu juures isikuid ei viibinud ega ka toimingus osalenud. Kolleegium leiab, et kuigi jälitustegevust on läbi viidud kohtu poolt antud ja protokollis alusena näidatud eeluurimiskohtuniku loa alusel ja piires, pole siiski nimetatud jälitusprotokoll antud juhul tõendina käsitatav ja seda alljärgneva põhistusega. Vastavalt

§ 30

lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur ja nagu eelpool juba märgitud on

§ 114

kohaselt jälitustoiminguks loa andmise aluseks juhtiva prokuröri põhjendatud taotlus. Kohtu õiguseks on kas taotluse alusel anda luba või sellest keelduda. Maakohus on oma otsuses juba viidanud( otsuse lk 18) prokuröri taotluste ja kohtu poolt väljastatud lubade erinevustele, kuid pole sellisele asjaolule eraldi õiguslikku hinnangut andnud. Kolleegium tutvudes jälitusprotokollis kajastatud toimingu teostamiseks antud loaga ja omakorda loa andmise aluseks oleva juhtivprokuröri taotlusega, leiab, et kohtuniku poolne toimingu tegemise luba väljub prokuröri taotluse piiridest. Nimelt on kohtueelset menetlust läbivalt prokuröri poolt taotletud M K( K) poolt T.V ja U.O asukohas peetavate vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks. Sellekohase sõnastusega taotlus on esitatud ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt jälitusloa pikendamise taotluses nr 1895, mis on kontrollitav ringkonnakohtule esitatud 28 jälitustoimikust. Seega on prokurör ise mingil põhjusel seadnud piirangud kelle poolt peab toimuma T.V ja U.O asukohas nende suhtes läbiviidav jälitustoiming ehk on täpselt ära näidanud millisel viisil läbiviidava toiminguga on isikute põhiõiguste riive võimalik läbi viia ning nende seaduslikke õigusi piirata. Nimetatud taotluse alusel on eeluurimiskohtunik koostanud määruse, millega on pikendanud luba nii M.Kase kui ka V.Gutmani ja U.O asukohas peetavate vestluste salajaseks kuulamiseks, vaatamiseks, salvestamiseks. Kuigi on tegemist nii loa pikendamise taotlusega kui ka loa pikendamise määrusega, on tegemist siiski olukorraga kus kohus on eeltoodud prokuröri taotluses märgitud toimingu tegemise piirangu jätnud tähelepanuta ning andnud loa taotlusega võrreldes isikute õiguste laiemaks riiveks, mille kohast uut taotlust pole prokuröri poolt esitatud. Jälitusprotokolli alusel pole tuvastatav, et 29.03.2010 aastal läbiviidavas jälitustoimingus oleks M.Kask osalenud või selle juures viibinud või tema poolt oleks süüdistatavate vestlust pealt kuulatud ja salvestatud. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks viidata Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-11 sedastatule, et tõendi lubatavuse hindamise üldine reeglistik ei ole kasutatav tõendite kogumisel jälitustegevuse vahendusel. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt tuleb

§-s 111 sätestatut käsitada lex specialis’ena tõendite lubatavuse hindamise üldregulatsiooni suhtes. See tähendab, et jälitustoimingu käigus asetleidnud mistahes menetlusõiguse rikkumine toob endaga automaatselt kaasa saadud teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Jälitustoimingu käigus asetleidnud rikkumise tuvastamisel puudub kohtul tõendi lubatavuse küsimuses kaalumisvõimalus ja see rikkumise tulemina saadud tõend tuleb tõendite kogumist välja jätta. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohtukolleegium, et 29.08.2010 aastal T.V ja U.O asukohas peetavate vestluste salajase pealtkuulamise,- vaatamise ja salvestamise protokoll pole lubatav tõend ning tuleb tõendite kogumist eeltoodud põhistusel välja jätta.

  1. Seadustes tehtud ja käeolevaks ajaks jõustunud muudatuste tõttu peab kolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatavatele etteheidetavate tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 300 1 lg 2 nägi ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses(KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest, kui see on toime pandud ulatuses üle 5 miljoni krooni (alates 01.01.2011 .a. 320 000 eurot)või kui otsus oli tehtud KVS § 25 lg 1 p 7 nimetatud piirangut rikkudes. Seega sisustatakse KarS § 3001 ettenähtud koosseisu tunnused lähtuvalt korruptsioonivastasest seadusest. Tegude toimepanemise ajal kehtinud KVS § 21 toimingupiirangu üldmõiste kohaselt mõistetakse sellena ametiisikule seatud keeldu teha KVS – s nimetatud korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Koosseisupärase toimingupiirangu rikkumine võib seisneda muuhulgas ka huvide konfliktis. Huvide konfliktina tuleb KVS § 25 lg 1 kohaselt mõista olukorda, kus ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema muuhulgas sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on p 7 kohaselt äriühing, mille osanik, või juhatuse liige kokkuleppel ametiisikuga allub tema korraldusele, tegutseb tema huvides või arvel. Alates 01.04.2013 kehtiva korruptsioonivastase seaduses on ametiisiku kehtestud toimingupiiratud ette nähtud § 11 lg-s 1, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: - otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, - ametiisik on tedalik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, -ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 29 Käeoleval ajal kehtiva KarS § 3001 lg-s 2 ettenähtud kvalifikatsioon ei näe enam ette olukorda, kus ametiisik rikub KVS § 25 lg 1 p 7 ettenähtud piirangut, kuid jätkuvalt kehtib vastutus KVS kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest ulatuses üle 320 000 eurot, milles käeolevas asjas samuti süüdistused esitatud.
  2. Maakohus on lugenud tõendatuks(otsuse lk 18-20), et nii T.V kui U.O olid neile inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal ametiisikud KVS § 4 lg 2 p 14,15 ja KarS § 288 mõttes ning selles osas igasugune vaidlus puudub.
  3. Maakohus on lugenud tõendite hindamise tulemusena tõendatuks( otsuse lk 20- 26), et Tallinn– Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneering algatati Rae Vallavalitsuses A.S, Hollin Invest OÜ juhatuse liikme A.K ja Mingero OÜ juhatuse liikme V.L taotluste alusel. Samuti on tuvastatud, et T.V 10.12.2007 ja 11.12.2007 ametiisikuna osales ja tegi otsuse detailplaneeringu menetlemisel. U.O osales 16.10.2007, 04.12.2007 ja 10.
  4. 2007 ametiisikuna otsuste tegemisel eeltoodud ala detailplaneeringu menetlemisel. Tuvastatud on (otsuse lk 27-30) , et 16.01.2007 omandas Hollin Invest OÜ osa ülaltoodud kinnistutest, makstes kokku 7 500 000 krooni. Rahalised vahendid summas 1 250 000 krooni sai osaühing 12.01.2007 tehtud ülekannete alusel T.V-lt ja tema osalusega äriühingult RV Hansaholtz OÜ ning summas 2 500 000 krooni 13.01.2007 tehtud ülekande alusel U.O-lt. Osaliselt oli osaühing saanud rahalised vahendid OÜ Roomline, Rofiter OÜ-lt ja R.Ottel’ilt. Kohus on (otsuse lk 30- 31) jõudnud järeldusele, et 16.01.2007 aastal Hollin Invest OÜ kasutas süüdistatavatelt ja T.V-ga seotud juriidiliselt isikult saadud rahalisi vahendeid Vana- Kongo ja Kongo II kinnistute omandamiseks Woodhill OÜ-lt. Eeltoodud kohtu poolt tuvastatuks ja tõendatuks loetud asjaolusid ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud, mistõttu on aluseks ka ringkonnakohtule asja lahendamisel. U.O Rae Vallavalitsuse liikmena osalemise 11.12.2007 aasta volikogu istungil on kohus lugenud tõendatuks, kuid on leidnud, et kuna ta ei kuulunud valla volikokku ei saanud ta osaleda otsuse vastuvõtmisel. Prokurör on nimetatud järelduse vaidlustanud leides, et on ebaõige lähtuda vaid asjaolust kas isik kuulub volikokku või mitte. Kolleegium prokuröriga nõustub. 11.12.2007 Rae Vallavolikogu istungi protokollist nähtub, et U.O on volikogu istungil esitanud ettekande ja teinud vallavalitsuse nimel ettepaneku detailplaneering esitatud kujul kehtestada. Seega on tegemist olukorraga, kus U.O suunas otsuse tegemise protsessi sisuliselt, mõjutas seda, mis annab aluse tuvastada ametiisikuna otsuse tegemisel osalemist ka eeltoodud istungil.
  5. Maakohus on jõudnud järeldusele ( otsuse lk 27-30), et T.V kui ka U.O olid majanduslikud huvid seoses Vana-Kongo kinnistuga katastritunnusega 65301:001:0080 ja Kongo II kinnistuga katastritunnusega 65301:001:0430 OÜ-le Hollin Invest arvelduskontole rahaliste vahendite kandmisest. Seda kohtu järeldust pole apellatsiooni korras vaidlustatud. Samas on kohus leidnud, et süüdistatavate majanduslikud huvid lõppesid 03.05.2007, mil nad müüsid kinnistute osad OÜ-le Mingero. Kohus ei lugenud tõendatuks, et nendel oleks olnud majanduslikke huve süüksarvatud otsuste tegemise ajal siis U.O 16.
  6. 2007, 30 04.12.2007, 10.
  7. 2007 ning V.Gutmanil 10.12.2007 ja 11.12.2007, kuna kinnistud kuulusid alates 03.05.2007 Mingero OÜ-le. Prokurör on nimetatud kohtu järeldust vaidlustanud ning on leidnud, et süüdistatavatel olid majandushuvid seonduvalt kinnistutega ka pärast eeltoodud päeva ning seda ka süüdistuses nimetatud kuupäevadel. Kohtukolleegium sellise prokuröri järeldusega nõustudes märgib järgmist. 03.05.2007 sõlmitud notariaalse lepingu kohaselt müüs Hollin Invest OÜ mõttelised osad kinnistutest U.O-le kogusummas 2,5 miljonit krooni ja T.V-le 625 000 krooni eest ning viimasega seotud äriühingule 1 250 000 krooni eest. Lepiti kokku, et lepingu eseme omandiõigust ostjatele üle ei anta, vaid see läheb müüjalt üle OÜ-le Mingero/ 2 kd. t.lk. 123-134/. Samal päeval on sõlmitud võlaõiguslik müügileping teistehulgas U.O ja T.V ning temaga seotud äriühingu kui müüjate ja OÜ Mingero kui ostja vahel sellest, et U.O müüb mõttelised osad kinnistutest vastavalt hinnaga 2 144 000 krooni ja 13 256 000 krooni ning T.V hinnaga 3 350 000 krooni ja RV Hansaholtz OÜ hinnaga 6 700 000 krooni OÜ-le Mingero, kusjuures tasumise tähtajaks oli 03.08.
  8. Lepingu eseme valduse üleandmine müüjalt ostjale toimub lepingu kohaselt pärast kogu ostuhinna laekumist müüja kontole. Vaidlus puudub juba kohtu poolt süüdistatavatel majandushuvide tuvastatuga seonduvalt, et juba 2007 aasta jaanuaris oli süüdistatavate tahe suunatud kinnistute osade müümiseks. Süüdistatavatega sõlmitud notariaalsete ostu-müügilepingute esemeks olid kinnistute mõttelised osad. Ka OÜ Mingero ja süüdistatavate vahel sõlmiti kinnistute mõtteliste osade ostu-müügileping, seega tekkis müüjatest süüdistatavate ja osaühingu vahel võlaõiguslik suhe. Tuvastatav on, et 03.08.2007 aastal, mil saabus sõlmitud lepingute kohaselt kogu müügisumma lõpliku tasumise tähtaeg, summat ei tasutud, vaid 17.12.2007 aastal sõlmiti kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslike müügilepingute muutmise leping, mille kohaselt oli süüdistatavatele kinnistu osade ostuhinna tasumise uueks tähtajaks 03.08.2008/ 4 kd t.lk. 8388/. Selline käitumine näitab, et U.O ja T.V sooviks oli, et OÜ Mingero täidab oma kohustused ja tasub neile lepingus ettenähtud summad, ehk nad soovisid saada tulu kuna müügihind ületas oluliselt kinnistute ostuks kulutatud summad. Tõendamist on leidnud, et võlaõiguslikud müügilepingud kehtisid ajal, mil U.O ja T.V ametiisikutena osalesid nende endi poolt sõlmitud lepingute esemeks olnud kinnistute detailplaneeringu kehtestamisega seonduvate otsuste tegemisel. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et majandushuvi ei piirdu vaid mingi vara, antud juhul kinnistute osa, omandiõigusega nagu on majandushuvi osas lähtunud maakohus. Seda enam, et maakohus on ise tuvastanud süüdistatavate majanduslikud huvid ajal, mil kinnistute omanikuks oli OÜ Hollin Invest, kes oli aga kinnistud omandanud süüdistatavate rahaliste vahendite arvel. Samas kui samade kinnistutega seotud võlaõiguslikud kohustused läksid lepingu kohaselt üle OÜ-le Mingero, on kohus arusaamatult majanduslikud huvid lugenud lõppenuks ning otsuste tegemisega seotud toimingutes huvide konflikti eitanud. Kolleegiumi veendumuse kohaselt isiku nõudeõigus, mis on seotud konkreetsete kinnistutega, mõjutab oluliselt tema ja temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et detailplaneeringu menetlemisest ja lõppotsustest olenes kinnistute sihtotstarve ning ilma detailpaleeringuta pole võimalik kinnistutel mingi arendustegevus. Samuti sõltus süüdistatavate kehtiva nõudeõiguse täitmine OÜ Mingero poolt kinnistute edukast realiseerimisest, mis jällegi sõltus detailplaneeringu kehtestamisest. 31 Asjaolu, et kinnistud asusid äri-ja tootmismaana kasutataval maaalal, mis oli ka perspektiivne tootmismaa, on kinnitanud kohtus nii süüdistatavad kui tunnistajad. A.K, S.M. Maakohtu otsuse lk 32 esitatud põhistus just OÜ Mingero poolt kinnistute detailplaneeringutega seotud kulutuste tegemise osas ei anna alust jõuda järeldusele, et süüdistatavatel seetõttu majandushuvi ja üldse puutumus äriühinguga puudus. Küll aga annab selline asjaolu alust tuvastada, et detailplaneering oli nimetatud kinnistute edasiseks ja edukaks müügiks vältimatu kuna tegemist oli äri- ja tootmismaaga ning OÜ Mingero esindajate S.Kivi ja V.L ütluste kohaselt oli nende sooviks kogu neile kuuluva maaala müük ja võimalikeks ostjateks olid Maxima kauplusekett ja Coca-Cola. Tõendatud on, et süüdistatavatel ja OÜ-l Mingero olid võlaõiguslikud suhted ja äriühingul oli süüdistatavate ees seoses kinnistute ostuga rahalised kohustused. Kolleegium leiab, et detailplaneeringu olemasolu mõjutas T.V ja U.O majandushuve, mistõttu mõjutas huve ka detailplaneeringuga seotud otsustused. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-23-12 on sedastanud, et toimingupiirangu rikkumisena on vaadeldav osavõtt sellise otsuse tegemisest, mis mõjutab isiku majandushuve vahetult ja objektiivse hindaja jaoks tajutavalt. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist vahetu ja piisavalt tajutava mõjuga. Seega tõendatud on, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas U.O ja T.V, ametiisikutena, vastavalt osalesid ja viimane ka tegi otsuse mis oluliselt mõjutas nende endi majandushuve, mistõttu on tegemist toimepanemise ajal kehtinud korruptsioonivastase seaduse § 27 lg 1 ja kehtiva § 11 lg-s 1 sätestatud huvide konfliktiga.
  9. KarS § 3001 lg 1 järgi vastutusele võtmine eeldab toimingupiirangu rikkumist suures ulatuses. Suure ulatuse kindlaks määramisel lähtutakse KarSRakS §-st 82 , mille kohaselt KVS –s hinnatakse toimingupiirangute rikkumiste ulatust suureks, kui otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2007 aastal kuupalga alammääraks oli 3600 krooni, mistõttu otsuste mahu alampiiriks oli 360 000 krooni ehk 23 008,19 eurot. Nii U.O kui T.V osalusel ja viimase tehtud otsuse rahalise ulatuse aluseks on antud juhul summa, millise nad oleksid kumbki saanud detailplaneeringu aluseks olevate kinnistute osade müügist vastavalt sõlmitud lepingule. Tõendatud on, et 03.05.2007 aastal sõlmitud võlaõigusliku lepingu kohaselt pidi T.V saama 3 350 000 krooni( 214 104, 02 eurot). Temale 50 % osalusega kuuluv RV Hansaholts OÜ pidi saama 6 700 000 krooni( 428 208, 04), seega raha jaotamisel osanike vahel oleks T.V saanud 3 350 000 krooni( 214 104,02 euro), mistõttu saab lugeda huvide konfliktis tehtud otsuse objekti väärtuseks kokku 428 208, 04 eurot. U.O pidi 03.
  10. 2007 aastal sõlmitud lepingu kohaselt saama 15 400 000 krooni ehk 984 239, 38 eurot. Seega on tõendatud, et süüdistuses äratoodud, U.O ja T.V poolt toime pandud toimingupiirangu rikkumise ulatus ületas 320 000 eurot( 5 miljonit krooni).
  11. Esitatud süüdistuse ja apellatsiooni kohaselt süüdistatavate poolt otsuste tegemisel osalemine ja T.V ka 11.12.2007 otsuse tegemine mõjutas lisaks süüdistatavate majandushuvidele ka Hollin Invest OÜ majandushuve, kusjuures osaühingu osanik ja juhtorgani liige süüdistatavatega kokkuleppel allus süüdistatavate korraldustele, tegutses nende arvel ja nende huvides. Antud juhul on ametiisikutena korruptsiooniseaduses ettenähtud toimingupiirangute rikkumise tõendatuse seisukohalt oluliseks nende käitumine kogu kinnistutega seonduva detailplaneeringu menetluse kestel, millised teod on etteheidetud neile ka süüdistuses. 32 Kolleegium leiab, et tuvastatav on nii kriminaalasja kirjalike materjalidega, eelkõige äriregistri väljavõttega( 4kd. t.lk. 89-90) ja ka A.K ütlustega, et Hollin Invest OÜ moodustati ja kanti äriregistrisse
  12. novembril
  13. Ning kuigi tunnistaja on andnud ütlusi, et äriühing asutati kinnisvarasse investeerimise eesmärgiga, on nii tema enda kui toimiku kirjalike materjalidega eelkõige arvelduskonto väljatrüki alusel tõendatud, et faktiliselt rahalisi vahendeid mida oleks võimalik investeerida äriühingul ega ka A.Kl polnudki. Küll aga nähtub konto väljavõttest, et ainukesteks rahalisteks vahenditeks olid 2007 aasta jaanuaris saadud summad, muuhulgas ka süüdistatavatelt. Kinnistute müügilepingus ettenähtud hind oli võrdne osaühingu kontole päev või paar kantud kogusummaga. Seda vahetult enne seda kui alustati süüdistatavate poolt menetlustoiminguid äriühingu avalduse alusel detailplaneeringuga seonduvalt kuna rahade laekumise järgselt 16.01.2007 esitas osaühing ka Rae Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse. Kohtukolleegium leiab, et kuna on tõendatud, et osaühingul Hollin Invest puudus nii enne kui ka pärast kinnistute omandamist igasugune majandustegevus ning tõendatud on, et äriühing asutatigi vaid Kongo II ja Vana- Kongo kinnistute soetamise eesmärgil ning seda tehti olulises osas süüdistatavate käest saadud rahaliste vahendite eest on tõendatud, et äriühing tegutses süüdistatavate arvel ning nende huvides. Rahalise vaheltkasu saamise soovi on jaatanud ka süüdistatavad. Süüdistatavate huvides tegutsemisena on hinnatav süüdistuses märgitud kinnistutega seonduv äriühingu tegevus läbi juhatuse liikme A.K. Vastavalt 03.05.2007 aastal sõlmitud võlaõigusliku müügilepingule nr 1105 müüs osaühing Hollin Invest mõttelised osad mõlemast kinnistust OÜ-le Mingero, kokku summas 2 096 000, on nimetatud summa käsitatav Hollin Invest OÜ majandushuvi suurusena. Tuvastatav on, et süüdistatavad detailplaneeringuga seonduva menetluse ja otsuste osalemisel ning nende tegemisel tegutsesid kokkuleppeliselt A.Kga, kuna detailplaneeringu osas otsustuste tegemine mõjutas oluliselt ka äriühingu majandushuve. Maakohtu poolt esitatud seisukoht, et osaühing kasutas kinnistute omandamiseks peale süüdistatavate veel teistelt isikutelt saadud rahalisi vahendeid, pole antud juhul oluline ega anna alust süüdistatavatest ametiisikute õigeksmõistmiseks. Maakohus on nentinud, et kriminaalasja materjalide juurde on lisatud mitmeid erinevaid laenulepinguid, kuid võlaõiguslike suhete olemasolu pole keegi eitanud. Kohus on leidnud, et rahaliste vahendite ülekanded on tehtud pangaülekannetega, rahaliste vahendite liikumine on nähtav ja kontrollitav. Samas on ka kohus ise leidnud, et nii U.O kui T.V oli eesmärgiks kinnistutega seonduvalt kiire vaheltkasu teenimine. Sellise eesmärgi saavutamine oli aga omakorda otseses sõltuvuses detailplaneeringu kehtestamisega, mida aga omakorda tagasid süüdistatavad oma ametialasest pädevusest lähtuvalt. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu kuidas süüdistavad vormistasid rahaliste vahendite ülekanded äriühingule , tähtsust ei oma. Oluline on ametiisikuna otsuste tegemine või osalemine otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab nii nende endi kui ka juriidilise isiku huve, kes tegutseb kokkuleppeliselt ametiisiku arvel või huvides ning allub korraldustele. Antud juhul on nimetatud asjaolud tuvastatud. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et osaühingul puudus pärast kinnistute omandiõiguse üleminekut OÜ-le Mingero igasugune seos ja majanduslik huvi. Nagu eelpool ringkonnakohus märkis, olid süüdistatavate poolt detailplaneeringu menetlemise ajal, otsuste vastuvõtmise ja osalemise ajal osaühingute vahel kehtiv, jõustunud ning täitmata võlaõiguslik suhe ning OÜ-l Hollin Invest olid kestvalt majandushuvid kuna osaühingul üle kahe miljoni krooni saamine oli oluliselt mõjutatud edukast ja kiirest detailplaneeringu kehtestamisest. 33
  14. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 3001 koosseis kavatsetust või otsest tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Kolleegium leiab, et süüdistuses äranäidatud menetluse käigus on tuvastatav süüdistatavate eesmärgipärane käitumine korruptsiooniseadusega seotud toimingupiirangu rikkumisel, seega panid nad inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetusega. Tuvastatav on, et juba enne ametiisikutena otsuste vastuvõtmisel osalemist 2007 aasta jaanuaris, U.O, laenates selleks ise S.K raha, kandis Hollin Invest OÜ-le kontole üle rahalised vahendid, millega ärühing soetas Rae vallas kinnistud piirkonda, kuhu oli juba vallale detailplaneeringu taotlus esitatud. T.V, kandes rahalisi vahendeid äriühingu kontole, otsis veel isikuid, kes oleksid nõus raha teenimise eesmärgil panustama osaühingusse, et viimane saaks perspektiivikaid kinnistuid esmalt soetada ja siis kõrge hinna eest müüa. Siinjuures kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatavate ütlused, et nemad ei teadnud ega küsinudki A.Klt milleks nii suuri summasid tal vaja on, pole eluliselt usutav ega loogiline. Kohtukolleegium leiab, et täielikult on tuvastatav, et tegemist oli süüdistatavate läbimõeldud ja kavandatud plaaniga raha teenida ja seda viisil, mis olenes otseselt nende endi poolt ametiseisundist tuleva pädevuse kohasest tegevusest. Ametiisikutena detailplaneeringu menetluses osalemisel, otsuste vastuvõtmisel osalemisel ja otsuste vastuvõtmisel seonduvalt Kongo II ja Vana-Kongo kinnistuid puudutavate detailplaneeringutega, teadsid nad mõlemad kindlalt, et seonduvalt nende samade kinnistutega on nendel võlaõiguslikud suhted algselt OÜ-ga Hollin Invest ja hiljem OÜ-ga Mingero ning otsuste vastuvõtmise mõjutamine neile rahalist kasu toovalt oli süüdistatavate eesmärgipärane käitumine. Nad olid teadlikud nii enda kui Hollin Investi OÜ majandushuvist kinnistute arenduseks ja edukaks edasimüügiks vajaliku detailplaneeringu kohustuslikkusest ja vajalikkusest, samuti teadsid, et nende osalusel ja poolt tehtud otsustuste sisul on otsene mõju detailplaneeringu kehtivusele. Nad teadsid, et otsuste tegemine mõjutab nende majanduslikku olukorda, kusjuures vastavalt kinnistute osade ostu-müügilepingu tingimustele, olid nad ka täielikult teadlikud summast, milline on käsitatav majandusliku huvi suurusena ning nende endi ütluste alusel oligi eesmärgiks varalise kasu saamine. Samuti olid nad ametiisikutena teadlikud, et võttes vastu ja osaledes otsustes, mis mõjutavad nende endi või seotud juriidiliste isikute majanduslikke huve, on tegemist korruptsiooniohuga, kuid taandumise asemel jätkasid aktiivset osalemist kinnistute detailplaneeringuga seotud menetlustoimingutes. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kriminaalasja materjalide ja prokuröri apellatsioonis esitatud loogilise argumentatsiooni alusel on tõendatud nii U.O kui T.V poolt neile süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemine, mis on ette nähtud KarS § 3001 lg
  16. Kolleegiumi järelduse kohaselt süüdistatavate teod vastavad KarS § 3001 lg 2 ettenähtud koosseisule ning õigusvastasust välistavad asjaolud ei ole tuvastatavad. Samuti on mõlemad süüvõimelised isikud. Ametiisikutena olid nad muuhulgas kohustatud teadma, et ametiisiku poolt otsuste tegemisel osalemine ja otsuste tegemine huvide konflikti olukorras on keelatud. Nad olid kohustatud taanduma selliste otsuste tegemisest, kuid nad mitte ainult ei tahtnud süüteokoosseisule vastavat tegu toime panna vaid tegid seda eesmärgipäraselt.
  17. Karistuse mõistmise osas on ringkonnakohus seotud prokuröri apellatsioonis esitatud taotlusega, mis määrab apellatsioonikohtu poolt mõistetava karistuse maksimaalse raskuse. 34 Prokurör on apellatsioonis süüdistatavatele mõistetavaks karistuse liigiks taotlenud rahalist karistust, mistõttu sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistuse mõistmise kaalutlusõigus ringkonnakohtul puudub. Arvutuskäigu kohaselt on prokurör taotlenud T.V karistamist 330 päevamäära ja U.O 380 päevamäära ulatuses. Keskmiseks päevasissetulekuks oli 2008 aastal vastavalt teatisele T.V 722 krooni ehk KarS § 44 lg 4 alusel 46,10 eurot ja U.O 1080 krooni ehk 69,00 eurot ( 7 kd. t.lk. 207,208). Kohtukolleegium leiab, et süü suurusest lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et tegemist on ametiisiku poolt aususe kohustuse rikkumise kuriteoga mis kahjustab täitevvõimu tegevust seestpoolt ning süüdistatavate tahtlik riigivalitsemist kahjustav tegevus oli ajendatud vaid isikliku kasu saamisest. Karistust kergendavad asjaolud pole kummagi süüdistatava puhul antud juhul tuvastatavad. Karistust raskendavaid asjalusid ei ole prokurör süüdistusaktis ega apellatsioonis esitanud. Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata isikuteks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuriteod olid toime pandud 2007 aastal, menetlust alustati 2009 aastal, seega on menetlus toimunud küllaltki pikalt, kuid siiski mõistliku aja jooksul. Samas on menetluse mõistliku aja teatav riive siiski tuvastatav, kuid see on antud juhul heastatav mõistetava karistusega. Käesoleval juhul on prokurör samuti sellisele asjaolule viidanud ning ongi taotlenud kergemaliigilise karistuse mõistmist ega taotlenud seetõttu ka maksimaalset päevamäära. Kolleegium leiab, et prokuröri poolt taotletud karistuse liik, rahaline karistus ja päevamäärad , mis jäävad sanktsiooni keskmise ja ülemmäära vahele on kooskõlas süü suuruse ja süüdistatavate isikutega. Õigustatult on prokurör karistuse individualiseerimisel võtnud aluseks ka asjaolu, millises ulatuses süüdistatavate osalemine otsuste tegemisel nende majanduslikke huve mõjutas. Kuna U.O saadav tulu oleks olnud T.V omast suurem on ka seaduslik tema karistamine rangema karistusega. Kolleegium leiab, et karistuse mõistmise osas kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele ja süüdistatavaid tuleb karistada rahalise karistusega.
  18. Kuna maakohus tegi täielikult õigeksmõistva otsuse on kohus sellest lähtuvalt teinud otsustuse ka menetluskulude osas. Ringkonnakohus tühistab õigeksmõistva otsuse ja teeb mõlema süüdistatava suhtes süüdimõistva otsuse.

§ 180

lg 1 kehtestab, et süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega kuulub tühistamisele ka maakohtu otsus osas millega mõisteti õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigilt süüdistatavate kasuks välja. Menetluskuludeks oli riigi õigusabi kulud mõlema süüdistatava osas summas 8186,09 eurot. Mõlemale süüdistatavale osutati õigusabi lepingulise kaitsja poolt, seega jäävad kaitsjatasud süüdistatavate endi kanda. Vastavalt

§175

lg 1 p 2, 3, 5, 9 on menetluskuludeks tunnistajale § 178 kohaselt makstavad summad, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Antud asjas on T.V kaitsjale materjalide koopiate tegemise kuludeks 56,53 eurot ja U.O kaitsjale 15,21 eurot, millised summad tuleb süüdistatavatelt välja mõista. Samuti on antud asjas tehtud dokumendiekspertiis, mille maksumuseks on 246,00 eurot ja

§ 178

lg 1 p 1,3 alusel on tunnistajatele hüvitatud kulud seoses nende kohtuistungil 35 osalemisega( 7 kd. t. lk. 163-164) kogusummas 159,11 eurot. Nimetatud kulud tuleb süüdistatavatelt võrdsetes osades välja mõista. 16. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 338 p 2, 339 lg 2, § 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

  1. aprilli 2013 aasta otsuse T.V ja U.O õigeksmõistmise ja õigusabi eest tasutud summade riigieelarvest välja mõistmise osas. Teeb tühistatud osas prokuröri apellatsiooni alusel uue, süüdimõistva otsuse. Muus osas jätab otsuse muutmata.
  2. Ringkonnakohtus on menetluskulude osas kaitsjad taotlenud hüvitada mõlemale süüdistatavale apellatsioonimentluse kulud summas 1872 eurot.

§ 185

lg 2 näeb ette, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur kannab menetluskulud riik. Mõlema süüdistatava suhtes esitas apellatsiooni vaid prokuratuur, mistõttu tuleb apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud mõistlikud kulutused lepinguliste kaitsjate osas süüdistatavatele riigituludest hüvitada. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et

§ 175

p 1 kehtestab põhimõtte, et menetluskuludena, mis hüvitamisele saavad kuuluda, on valitud kaitsjale vaid mõistliku suurusega tasu. Seega lasub kohtul kohustus hinnata kaitsjate poolt esitatud taotluste vastavust eeltoodud sätetele. Mõlemad kaitsjad on arve selgitusse märkinud 0,5 tundi maakohtu kohtuistungil osalemisel. Kolleegium leiab, et kuna kohtuotsuse kuulutamine kohtuistungil kuulub maakohtus asja arutamise juurde, ei ole tegemist apellatsioonimenetluse kuluga ning selles osas tuleb jätta kaitsjate taotlused rahuldamata. Mõistlikuks ajakuluks saab hinnata 2 tundi otsusega tutvumiseks ning aruteluks kliendiga. Kuna tegemist oli õigeksmõistva otsusega pole eraldi veel 1,5 tunni eest tasu hüvitamise taotlus, mille sisuks oli apellatsiooni esitamise küsimus puutuvalt asitõendi suhtes tehtud otsustust, käsitatav mõistlikuna ega vajalikuna ning rahuldamisele kuuluda ei saa. Vajalikuks ja mõistlikuks ajaks saab lugeda 3 tundi apellatsiooni läbitöötamist, kuid kindlasti pole võimalik lugeda mõistlikuks ajaks veel lisaks eeltoodule 15 tunnist apellatsioonimenetluseks ettevalmistumist. Hüvitamisele kuuluva mõistliku suurusega tasu arvestamisel võtab kolleegium arvesse nii esitatud süüdistuse kui ka otsuse mahtu. Samuti apellatsioonis tõstatud küsimuste laadi ja keerukust. Arvestab asjaoluga, et apellatsioonis korratakse peamiselt juba esitatud ja kaitsjatele teadaolevat süüdistust. Samuti arvestab vastuväidete mahtu ja asjaolu, et vastuses esitatu kattub suuresti kaitsjate poolt maakohtus väljendatuga. Seega saab mõistlikuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks ajakuluks lugeda 5 tundi. Kohtuistung kestis 1,5 tundi, mis samuti kuulub süüdistatavate kasuks hüvitamisele. Kõike arvestades ning lähtuvalt kaitsjate poolt esitatud andmetest on kolleegiumi hinnangul apellatsioonimenetluses U.O ja T.V poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik

§ 175

lg 1 p 1 mõttes 747,50 eurot, millele lisandub 20 % käibemaks ja seega tuleb mõlemale süüdistatavale hüvitada 897.00 eurot. 36 Ivi Kesküla Meelika Aava Sten Lind 37

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.